Sheremetjevost sõidab homsest rong Moskva kesklinna ja Sotši randadest

Na-na-na.... Suvi hakkab lõpuks Moskvasse jõudma, paar päeva on juba üle 20 kraadi. Kesklinna tänavatel näeb sellist moedemmi, et esimest korda maalt linna tulnul võtab silma valutama.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada... Käisin täna kohtumas Venemaa ühe praeguse tuntuima polaaruurija Tšilingarovi, nt oli tema üks kolmest venelasest eelmisel suvel, kes sukeldusid batüskaafiga Põhjapoolusel Jäämere põhja ja panid sinna Vene trikoloori, sekretäriga, et talt veidi ühe mu ammuse raamatuidee jaoks abi paluda. Konstantin Zaitsev oli ta nimi. Väga sõbralik oli algusest peale. Tema umbes esimene küsimus oli, et ta teenis 70-ndatel sõjaväes koos ühe eestlasega, et ega ma juhuslikult teda ei tunne – Tiit Kändler? Taas oli mõnus, et Eesti on väike. Tiit on nimelt mu vana kolleeg ja tihe teadusasjade kirjutaja Päewalehes. Selle peale läks kodanik Zaitsev veelgi lahkemaks. Igatahes sain talt abi. Ja kes juhuslikult loeb seda sissekannet ja Tiitu tunneb, siis andku tervitused edasi!
Moskva arhitektuurimuuseumis Vozdviženkal on üleval arhitektruuribienaali näitus Venemaa uute linnade projektidest. Päris põnev, käisin täna vaatamas. Venemaal ikka jätkub seda suurejoonelisust, ja fantaasiat ka. Näiteks tahetakse Kaasanis luua ühte linnaosa Volga jõele, jah jõe peale. Jekaterinburgis aga Akadeemialinn, kuhu on plaanitud korterid ehitada - ei ole nali – 350 000 inimesele! Kõige kihvitmad olid aga Peterburi uued plaanitavad linnaosad. Näitus on lahti 22. juunini, minge vaatama, eks Moskvasse satub.

Kusjuures täitsa tasub vaadata ka seda maja, kus arhitektuurimuuseum asub – see on 18. sajandi lõpu maja. Kuigi üsnagi räämas, näeb minu arust vaimustav välja. Näiteks kasvõi need ühe suure saali uksekaunistused. Ja selliseid detaile on seal palju, meelde jäid veel nikerdatud trepiastmed kasvõi. Korda tehes oleks täielik pärl Moskva kesklinnas.
Tulge jah Moskvasse, sest homsest on veel üks peavalu lahendatud. Homsest sõidab Šeremetjevo lennujaamast kesklinna rong, Saveljevski jaama. Enam pole jamamist pööraste taksohindadega ega ummikutega Leningradkal. Rong sõidab lennujaamast linna 30 minutit ja pilet maksab 250 rutsi ehk 105 krooni üks ots.
Selle rongiliini ehitas muide Eestiski hästi tuntud Maksim Liksutov koos Sergei Glinkaga, mõlemad on eriteenete eest kunagi Eesti kodakondsuse saanud. Nende firma Aeroekspress on kahepeale Vene Raudteega.

Avamine oli vägev – vaadake kellega Liksutov (kõige parempoolsem fotol) ühel pildil on, alates vasakult esireas asepeaminister ja hiljutine Putini üks võimalikest järeltulijatest Sergei Ivanov, Vene Raudtee boss Jakunin ja Moskva oblasti kuberner Gromov.
Rongide sõiduplaani saab lugeda nende kodukalt.
Ja selline näeb välja see uus rongiterminal Sheremetjevos ja rong ise. Rong sõidab 120 kilti tunnis ning üks rongikoosseis maksab suurusjärgus 10 miljonit taala. Esialgu ostetid neid viis tükki. Vene toodang.



Eelmisel suvel kiitsin Sotšit, et see ei jää alla Vahemeremaade keskmisele kuurordile. Meelelahutuse ja kliima poolest kindlasti mitte. Aga siiski hoiatuseks neile, kes huvi pärast kavatsevad tutvust uuendada selle Nõuka-aja superkuurordiga.
Lugesin hiljuti Sotšhi linna keskkonnanõukogu ühe liikme intervjuud, kes väitis et Sotšhi randade mereveo reostus on neli korda normidest kõrgem. Suur Sotši alla käib 79 kuurortit, millest mitte ükski – null! – ei oma kanalisatsiooni. Umbes nii, et käisid peldikus, läksid randa ning läksid oma fekaalide sisse ujuma, väljendad ennast see Sotši keskkonnakaitsja. Nii, et head ujumist, Henrik :)