Kährikumehest, Sandunõst, Zemfirast ja põhimõttekindlast nälgijast

Ükspäev käisin jutustamas Vene ajakirjanike liidu bossi Igor Jakovenkoga. Äge tegelane – aga mitte jutu mõttes, sest ega selles midagi üllatavat polnud, kuidas riik nende liitu kiusab ning krimasju on nende vastu algatanud – sest vana peab oma kontori aknalaual KÄHRIKUID! Jah-jah, neidsamu suht suuri tegelasi (fotol), kellest mütse ja isegi kasukaid tehakse. Olete te kohanud kedagi, kes peaks puuris kährikuid?? Siin ka imed ei lõppe.
Ajakirjanike liidu kontor on kohe täiesti kesklinnas Zubovski bulvaril, enam eriti kesklinnam ei saa ollagi ja siis sa lähed kontorisse ja seal istuvad aknalaual kährikud! Ja mitte ainult – ka varaan ja veel miski kassist suurem näriline, mille nime ma eesti keeli ei tea. Õnneks olid nad kõik puuris. Kohtumine möödus pideva nagistamise saatel.

Aga kõige toredam lugu juhtus mul see nädal oopis Sandunõ saunadega. Pruuli ja co tegid Tallinn-Moskva rongi oma pardaajakirja nagu lennukis. Tellisid mult sinna loo. Kirjutasin, et selle asemel, et minna erinevatesse muuseumitesse Moskvas, mingu inimesed parem ehtsasse Moskva sauna (tähendab, et muuseumitesse minge ka, aga mõne võiks ohverdada sauna proovimise nimel). Ja muuhulgas kirjutasin ka Moskva kuulsaimast ja ilmselt kõige ägedamast saunast Sandunõ (ülemine foto on Sandunõ sissepääsust ning alumine riietusruumist, meeste poolel). Viisin paar ajakirjanumbrit ka sauna PR-inimestele. Nad palusid tuua, kui käisin neilt fotosid küsimas.
Viisin ja paari päeva pärast helistab nende PR-pomo Valentina, et sauna juhtkonnale olid mõned minu laused Sandunõ kohta väga meeldinud ja et nad tahaksid need laused panna raami sisse ja seintele rippuma. Et kas ma oleksin nii kena ja tuleksin nende juurde ennast pildistama, et ka minu foto saaks juurde pandud. Mis asja, mõtlesin! Seal ripuvad ju seintel tsitaadid ja fotod sellistelt meestelt nagu John Travolta, igasugu Vene filmi- ja spordisaatrid jne – et kas nad teevad nalja. Nii küsisingi ja nad vastasid, et nad paneksid minu sinna üles, kui Moskvas töötava välisajakirjaniku. Taga paremaks.... Ma nüüd siin nuputangi, et kas minna või mitte. Esmaspäeval lubasin neile helistada.
Sel nädalal tuli Eestiski hunnikute viisi fänne (tervisi siinkohal Franekile!) evival Zemfiral välja uus plaat. Lihtsa pealkirjaga „Spasibo!” ehk Aitäh. Täna päeval andis Zemfira kohe minu kodu lähedal ühes poes allkirju. Mõtlesin, et lähen võtan ka. Siis pärast tore kinkida. Aga kussa sellega! Ladistas ahvimoodi vihma ja poe ümber oli selline mass, et ei saanud isegi poe ligigi. Fännid, kes sisse ei saanud, pildistasid siis parema puudumisel endid Zemfira auto taustal. Ma ei viitsinud vihmal endal pähe lasta, ostsin paar õlut ja tulin koju. Hea soe ja kuiv vähemalt.

Saatkonna ees Kislovskil käib jälle tore etendus. Seal nälgib kuuendat päeva üks Našide komissare – Konstantin Goloskokov on ta nimi -, kellele Eesti ei andnud viisat. Noormees kirjutas ausalt, et tema sõidu eesmärk Eestisse on protestida Tõnismäel. Ja selle peale võttis fašistlik Eesti kätte ning ei andnud viisat talle. Vot selle vastu ta nüüd protestib. Našide kodukalt saab selle kohta üksikasjalikult lugeda.
Elab telgis, mille on otse tänavale üles pannud. Eile olla tal ema ka seltsiks käinud. Saatkonnainimeste sõnul tuleb ta vahel telgist välja, käib kohe samas asuvas tuletõrjes vetsus ning vänderdab siis tagasi, näidates kui raske ja paha tal olla on. Vahel käib mõni telekaamera ka tal külas, siis pidavat tal kohe eriti sant olema. Kaalu olla ta kaotanud seni 4 kilo. Aga eks lugege ise Našide kodukalt. Nädalakese nälgida oleks isegi tervislik. Hoian talle pöialt tema põhimõttekindluse pärast!
Muide, Našid jäävad oma liidrist ikkagi ilma. Nende palavalt armastatud juht Vaska Jakimenko läheb nüüd taas riiklikule tööle. Omal ajal ta juba alustas oma karjääri Kremlis Surkovi juures, nüüd sokutas väidetavalt just Surkov Vasja juhtima valitsuskomiteed, mis tegeleb noorsooasjadega. Selle kohta võib lähemalt lugeda näiteks siit. Vene valitsuses kureerib uue korra järgi noorsoo asju Dmitri Medevedev, Surkovi vana kambajõmm omakorda.
Kui juba veidi poliitikale jutt läks, siis Levada keskus on üles pannud ühe uuringu, mille nad tegid värskelt peale seda, kui Putin teatas oma elu uutest väljakutsetetest. Huvitav, aga selle järgi ei tule justkui välja, et rahvas jookseks nüüd tormi, et hääletada Putini ja Ühtse Venemaa poolt. Näis, mis duumavalimistel saab, sest enamus politolooge on kindlad, et Putini abiga võib see karjeristide moodustis (partei selle kohta on ikkagi võimatu öelda, kuigi nad ennast nii nimetavad) korjata kaks kolmandikku kohtadest.
Aga las olla, ise teavad mis oma riigis teevad ja keda valivad.
Mind jäi hoopis kummitama üks tsitaat ajaloolaselt Ilmjärvelt, keda Eestis ilmaasjata niipalju taotakse. Kuskil Postimehes ütles ta see nädal järgmist: „Siinkohal tulekski küsida, kuidas kõik saabki olla teisiti (et Eesti ja Venemaa ning eestlased ja venelased saavad ajalooasjadest nii erinevalt aru-minu märkus!), kui alates taasiseseisvumisest ei ole ükski Eesti ajaloolane käsitlenud «kuumi küsimusi» Venemaal ilmuvates juhtivates ajalooajakirjades. Pole toimunud ühtegi Vene ja Eesti ajaloolaste ühist konverentsi mõne «kuuma küsimuse» arutamiseks.”
Jutt jumala õige, targad inimesed, tehke ometi rohkem häält!