Bagdadi lendasin läbi Frankfurti ja Kuveidi. Kuni Kuveidini läks väga libedalt. Jõudsin sinna teisipäeva õhtul kell 8. Kõige pealt oli tükk tegu passikontrolli läbimisega, aga las jääb midagi ka saladuseks J.
Naiivselt uskusin, et saan Bagdadi lendava sõjaväelennuki peale hiljemalt järgmisel hommikul ning keskpäevaks olen juba Iraagi pealinnas. Valesti arvasin. Tegelikult sain lennuki peale alles 36 tunni pärast. Sõjas ei käi lennukid lennuplaani järgi.
Esimese öö Kuveidis veetsin USA kohalikus suurimas sõjaväecampis nö sõdurite hotellis, mis kujutas suurt kasarmut, kus Kuveidist läbi sõitvad sõdurid-ohvitserid saavad end välja magada ja dušši all käia. Selline lihtne ja suur blokkidest maja, milliseid oli selles campis palju. Lisaks veel hunnikute viisi telke. Juba esimese Lahesõja ajal ehitatud ameeriklaset camp on nii suur, et bussiga teise otsa sõit võtab aega 40 minutit.
Kolmapäeva hommikul sõime ja läksime mind vastuvõtnud leitnant Triškini ja Iraaki teenistusse sõitva major Lillenurmega basseini ujuma ja päevitama. Vesi oli basseinis 22 kraadi, õhk veidi soojem, aga see-eest puhus üsna jahe tuul. Aga väike luksus ikka kohas, kust veidi rohkem kui poole tunni lennusõidu kaugusel käib sõda.
Vahvad asjad olid campis kõikvõimalikud plakatid. Arvan, et selles mõttes USA väeosad suurt ei erine endise Nõukogude armee väeosadest. Näiteks oli telefoniputkades plakat, mille mõte oli selles, et räägi kokkuhoidlikult, muidu võivad sõdurid lahingus hätta jääda sinu raisatud raha pärast. Iroonia on muidugi selles, et see on meie, Eesti riigi kodanike jaoks täiesti hoomamatult suur summa, mida USA sõjamasin iga päev Iraagis ja Afganistanis kulutab.
Pealelõunal sõitsime siis sõjaväelennuväljale lennukit jahtima. Lennukile pääs käis elava järjekorra alusel. Sind pannakse kirja, kuhu sa lennata tahad ja siis ootad, millal lennuk ette tuleb. Võid mitu päeva odoata. Lennukid tulevad ette siis, kui nad parasjagu vabad on ja ei pea näiteks mõnes operatsioonis osalema. Kuveidi sõjaväelennuväljalt käib kogu USA ja nende liitlaste lennuühendus üksustega Iraagis ja Afganistanis.
Kell 5 õhtul kohale jõudes öeldi, et öösel kell 2 saate teada, millal umbes teie lennuk võib minna. Seniks tehke, mida tahate. Ööbimiseks saime kohad linnakus, kus oli sadakond telki. Ühes telgis on kaheksa kahekordset nari (seega 16 magamiskohta) ja tsementpõrand. Elekter sees ja puha. Kartsin magamiseks palju hullemat kohta.
Õhtul läbi campi kõmpides oli näha, kuidas lausa pataljonisuurused üksuse üles rivistusid ja ootasid transpordilennikutele pääsemist. Et lennata Iraaki või Afganistani. Sõjamasin töötas täistuuridel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar