Etioopiat avastamas

Oleme Villuga nyyd kenasti paar paeva Etioopias olnud. Esialgu pealinnas Addis Ababas. Esialgu on meie kontos osalemine koos 25 000 jooksjaga 10 km tanavajooksus (sellest loe esmaspaevases Eesti Paevalehe Spordilehest) ning Etioopia-Tansaania vutimatshi vaatamine staadionil. (Sorri, et tekstis pole tappidega tahti!)
Vutt oli kyll yks paras pidu. Rahvas hakkas staadionile kogunema umbes tund enne matshi. ja siis hakkas vahemalt 50-pealine puhkpilliorkester staadionil tiiru tegema ja mangis iga rohkemarvulise staadionisektori juures yhe populaarse loo. Rahvas elas kisaga kaasa. Koigile soovijatele jagati paberist vaikeseid Etioopia lippe ja rahvas lehvitas neid hoolega. Paris uhke vaatepilt. Ei tea, kas Eesti koondise mangudel ka nii tehakse? Oleks taitsa kihvt.
Pilet matshile maksis 30 birri (1 birr on umbes 1,3 eesti krooni) varjus ja 10 birri paikese kaes.
Etioopia muide kaotas 1:2, aga kohalikud ei paistnud eriti kurvad olevat. Peaasi, et sai ennast valja elada staadionil.
Ma pole vist originaalne, kui ytlen, et masendav on see santide rohkus tanaval. Tundub, et Addis Ababas on esindatud koik liigid vigaseid. Kasi ei touse isegi neid pildistama. Elavad tolmu sees isegi otse kesklinna suurtel tanavatel. Kohalikud suhtuvad neisse vaga kannatlikult, naiteks annavad autod teed, kui moni sant sona otseses mottes yle suure, mitmerealise autotee sona otses mottes roomab. Aga see selleks, eks see viletsus oli ennegi teada.
Vaga lobus lugu oli koha otsimine, kust saada Somaalimaa (mitte segi ajadaSomaaliaga, Somaalimaa on omaette territoorium, mis soovib iseseisvust. selline suht rahulik kant.) viisat. No. Somaalimaa saatkonnal pole yhtegi silti valjas. Meil oli yks umbmaarane kirjeldus, kuidas seda leida. Algul yritasime kohalike abiga leida, aga siis juhatati meid Somaalia saatkonda. Votsime juhtimise yle ja leidsime ise lopuks yles. Aga kinni oli kurask. Oeldi, et tulge esmaspaeval kell 3 a.m. Misasja, kell 3 oosel? Tegelikult arvestavad kohalikud aega hetkest, kui paike touseb. Ehk siis kell 9 hommikul, sest paike touseb kell 6. Vot nii.
Kitsi ja lambaid karjatavad nad otse kesklinnas, see on vaga lobus. Mida nad seal soovad, see jaab arusaamatuks.
Elame Etioopia vanimas hotellis otse kesklinnas, nimi on Taitu. Tuba kahe voodiga maksab yheks ooks 115 birri (ehk siis kuskil 13 dollarit). aga see eest on sees dush (kus kyll ei tule sooja vett) ja prilllauaga vetsupott. Taitsa korralik hotell. Tasub soovitada. Aga siin on ka Hiltoneid ja muid margihotelle.
Yhistransport mulle meeldib. Enamus liiklusest kaib Toyota vaikebussidega, kust ripub aknast valja sissehoikaja, kes siis meelitab inimesi peale. Karjub pidevalt marsruudi nime ja siis inimesed soovi korral tostavad kae ja istuvad sisse.
Piletihinnad on veidi arusaamatu bisness. Kolmekesi (mina, Villu ja kohalik abiline Kassa,kes on Villu sober eelmisest Etioopia-reisist) soites on enam-vahem samasugused otsad alati eri hinnaga. Keskmiselt 4 birri ehk siis 6 krooni eesti rahas. Yhe korra naiteks maksin 4 birri ja sain 50 kohalikku kopikat tagasi.Aga siis sai piletimuuja aru, et oleme ikka kolmekesi ja kysis 10 kopikat tagasi. Ei saa aru...
Maitseelamustest on seni huvitavaim olnud kohalik leib. Villu ytles enne, et see naeb valja nagu noudepesulapp. Ja nii oli. Rulli keeratud noudepesulapp. Varv on ka seline ebamaarane pruun. Maitse on hasti hapukas. See pidavat tulema sellest, et mingit soola ega suhkrut nad jahule (pole aru saanud, mis taime jahu see on.Kohalikud nimetavad seda tef'iks. Selline hasti pisikeste teradega - vaiksemad kui rukkil -taim.) ei pane. Lihtsalt jahu ja kogu ooper. Kui voimalik, siis votan koju kaasa :) see on toesti vaga eriskummalise maitsega.
Kui Somaalimaa viisa esmaspaeval kaes, siis hakkame pohjapoole seiklema. Bussiga. Mekelesse. Pidi mitu paeva votma. Ehk saab siis kohalikega kusagil koos poosa all magada.