Pommimeeste tabamisest

Panen siia üles ka tänases Eesti Päevalehes ilmunud loo sellest, kuidas Eesti rühmal õnnestunus eile Iraagis Bagdadi külje all väikelinnas tabada kaks lõhkekehade paigaldamises kahtlustatavat noort meest. Võib olla polnud lehes kogu teksti.

„Pane neil kohe käed raudu!” kõlab käsklus, kui läbiotsitavast majast tirivad Eesti sõdurid välja kaks nooremapoolset meest. „Ja pane nad sinna aia äärde põlvili maha!”
Hetk varem leidisid sõdurid maja eest koti lõhkeaine, valmis tehtud paarikümne detonaatori ja süütenööriga. Super! Arvestades, et eestlased otsisid just mehi, kes korraldasid Sab-al-Booris linnakeses eile varahommikul kaks isevalmistatud lõhkekeha plahvatust. Õnneks sedapuhku keegi viga ei saanud, aga see-eest olid kahtlusalused nelja tunniga käes!
Majast tuleb välja veel automaate ja kümnete viisi padruneid. Ja kinni peetud meeste jaoks viimase tilgana veereb aia nurgas lösutanud üksikust tossust seda kallutades välja veel granaat F1 ehk „sidrun”. (vaata ka fotot, kus kogu ühest majast ära võetud kraam ilusti laiali laotatud on.)
„Tooge tunnistajad siia!” kõlab patrulli juhtiva veebel Rauno Koivistoineni uus korraldus. „Oota! Paneme neil silmad kinni ja viime tänavale, las nad vaatavad seal üle, muidu naised näevad neid (tunnistajaid-toim.),” pakub jaoülem Dmitri Petrov. Naiste all peab ta silmas sama maja elanikke.
„Otsige keegi siva majast rätikuid, katame neil silmad kinni!” hüüab veebel. Silmad kinni seotud, viivad sõdurid mehed tukast kinni võttes väravast välja. Kohe hakkavad tunnistajad aktiivselt kätega vehkima ja meestele näpuga näitama – nemad, nemad!
Eestlased siiski uurima ei pea, kas süüdistustel on alust või kaebavad šiiiad lihtsalt sunniitide peale. See on tavaline, et nad üksteise peale kaebavad. Selle peale kogu informaatorite süsteem Iraagis üles ehitatud ongi. Seekord võib šiiiadel õigus olla, sest asitõendid räägivad kahe sunni mehe vastu.
Tunnistajatelt võetakse kirjalikud seletused, asitõendid visatakse autokasti ning sinna tõmmatakse ka kinni seotud silmadega kahtlusalused. Viimased värisevad ja jalg ei taha kinni seotud silmadega kuidagi veoautokasti äärt üles leida. Jõulised Eesti sõdurid - sõda pole paraku miski seenelkäik - kaua nendega nalja ei tee ning peagi on mehed kastis pikali.
Edasi viivad eestlased plahvatustes kahtlustatavad laagrisse Camp Tajisse koalitsioonivägede sõjaväeluure kätte ja sellega on nende töö tehtud. Edasi vaadaku ameeriklased.
Eilne võimalike pommipanijate tabamine on rühma jaoks oluline saavutus. Varem on viiendat kuud Iraagis teenivad eestlased kätte saanud vaid paar sarnaseid rünnakuid korraldanud gruppi.
Võimalik, et eile päästsid eestlased kellegi kohaliku elu. Võib olla hoidsid ära rünnaku koalitsioonivägede vastu. Need vidinad oleks palju kurja teinud, sest kõik viitab sellele, et kellelgi oli kindel plaan tabatud materjalidega lõhkekehasid valmistada. „Puudu oli veel vaid mürsk või mürsud. Kusagil oleks neist lõpp-produkt valmis tehtud,” selgitab veebel Koivistoinen.
Reeglina saavad isevalmistatud lõhkekehade plahvatustes rohkem surma kohalikke. Neil on tõsine põhjus pommimehi vihata.
Pommipanemises kahtlustatavate meeste juurde juhatas Eesti rühma kohalik politsei. Miks nad siis ise kurjategijaid kinni ei võtnud?
„Iraagi politseinikud tulid meile rääkima, kuna nad teavad, et me oleme kohalike usalduse võitnud,” räägib veebel. „Nad teadsid, et me asja untsu ei keera.”
„Great job!” tõstab pärast operatsiooni tunnustavalt pöidla ka USA armee major Rogers, kes pidevalt eestlastega vabatahtlikult koos patrullimas käib. Ja räägib laagrisse tagasi jõudes igale teda kuulata viitsivale tuttavale sõjaväelasele värvikalt ja žestikuleerides, kuidas kinni võtmine käis.
Kokku sai eesti rühme hommikupoole kätte siis:
Eesti rühma eilne hommikupoolne saak
200 grammi plastilist lõhkeainet
21 valmis seatud detonaatorit
5 meetrit süütenööri
2 automaati AK
1 kergekuulipilduja RPK
7 automaadi AK salve