Kuidas me Aafrika suurima voistlusel osalesime

Osalesime Villuga eile Addis Ababas 10-kilomeetrisel tanavajooksul, mis peaks oma 25 000 osalejaga olema yldse Aafrika suurim spordiyritus. Oopis teine tubakas, kui Eesti voistlused. See oli midagi meie laulupeo sarnast rohkem.
Ja ei laula ega skandeeri mitte pealtvaatajad nagu ehk voiks arvata, vaid jooksjad ise! Nii kui 25 000 jooksjat (kujutage ette, kes on naiteks osalenud Tartu suusamaratonil selle tippaegadel) stardist minema pyhkis, laks laul lahti. Muidugi mitte nende seas, kes aja peale jooksid, vaid veidi tagapool. Laul ja hoiskamine kestis praktiliselt lopuni. Siiski, mida lopupoole seda vahem. Ka etiooplane ei suuda jooksu korvale 2400 meetri korgusel tund aega jarjest laulda.
Vaga palju karjuti poliitilisi loosungeid. Etioopias on endiselt teravalt yleval eelmisel kevadel toimunud parlamendivalimiste ausus. Eelmisel aastal uputas end valimiste voitjaks kuulutanud senine peaminister protesteerija verre, kahes suures protestide laines tapeti ligi 100 valitsuse vastalist demonstranti. No vot nyyd karjusidki jooksjad hoolega kooris peaministrivastaseid loosungeid. Jooksjaid ikka keegi ryndama ei hakka, loodeti ilmselt. Aga kui jooks laks peaministri residentsist mooda, siis jai skandeerimine ysna vait.
Kuidas joosti? Koikvoimalikes jalanoudes. Enamus siiski tossudes, aga ka platudes, kingadega, moned lapsed ka paljajalu, aga need olid toesti yksikud, kes veel Abebe Bikila kombel litsusid joosta. Siiski,yks valge mees - ei tea kas solidaarsusest, aga tal oli yks paljasjalgne neegritydruk kaeotsas - lippas samamoodi paljajalu.Vigased (ja neid on Etioopias oi kui palju) liipasid karkudega. Oli ka yks meeskond - ratastoolis mees ja teda lykkas yks joostes tagant.
Riietus oli monevorra yhtlasem. Nipp oli selles, et korraldajad ei jaganud osalejatele mitte numbreid, vaid koik said yhesugused sargid.Meie jaime registreerimisega veidi hiljaks, aga polnud hullu. Sarke osavotuks sai osta ka no. jarelturult. Maksid 100 kohalikku birri(umbes 130 krooni), ametlikult registreerides oleksime valismaalastena maksma ligi kaks korda rohkem!
Mis tunne oli joosta koos 25 000 inimesega? No naiteks, kui joudsime yhe umbes kilomeetrise, tousuga sirge algusse, siis kuni selle lopuni paistis katkematu, umbes 8 soidurea laiune jooksjatemeri. Sirge loppu joudes, paistis samasugune inimmeri kuni sirge alguseni.
Omaette elamus oli vaadata starti (kohalikud on ju eurooplastest keskmiselt lyhemad ja kasutasime voimalust kiigata yle peade), kui see hiigelmass edasi tormas. Akitselt ilmusid ka kuskilt kylje pealt terve mass jooksjaid. Tunne oli nagu antiikse Rooma sojavagi oma kuulsa faalanks-rynnakuga oleks vastase peale tormanud ja sellest lihtsalt yle jooksnud.
See inimmass tahendas seda, et hoolimata ysna laiast teest kulus 12 minutit, kui sai vaga aeglaselt sorgilt yle minna rahulikule sorgile ja veel umbes samapalju aega, kui sai enam-vahem omas tempos jooksma hakata. Kokku see tahendas ikkagi, et meil kulus 10 kilomeetril abimiseks terve tund. Viimast lopetajat oodati kaks ja pool tundi.
Jooksu start oli kell yheksa hommikul. Tarkava palavuse vastu anti koigile jooksjatele kaasa joogipudel, millest oli auk labi tehtud nii, et seda sai nagu kruusi katte votta. Mote oli hea, aga see umbes 300-grammine pudel tilkus kovasti labi.
Tuli valja, et ega ikka koik etiooplased pole jooksurahvas. Jooksu teisel poolel oli ikka kovasti kondijaid, kes ei jaksanud. Ja ime kyll, nad tundusid ka kovasti palavuse kaes vaevlevat, sest yritasid end pidevalt veega yle kasta, kus aga voimalik. Tegelikult polnud palavus midagi nii hullu isegi meile.
Enne jooksu tutvustati rahvale tribyynil ka VIP-e. Jooksu yks korraldajatest ja peamiseks maskotiks oli Haile Gebreselassie, kes ise kyll jooksma ei tulnud. Aga suursponsori Toyota abiga oli ta kohale meelitanud portsu kuulsaid sportlasi, teise seas isegi CarolinaKlyfti. Klyft rokkis trubyynil talle omaselt - lehvitas, hyppas ja ringutas monuga.