Kuidas Velikije Luki taksol ratas koos teljega alt ära lendas

Ma olen kõigile tuttavatele kogu aeg rääkinud, et rohkem kui lennukisõitu kardan ma Venemaal maanteesid ja autodega liikumist. Nu vot, jälle hea näide, kuidas 9. mai pidustused Velikije Lukis oleksid mulle päädinud peaaegu kraavisõitmisega.
Mul oli vaja 9. mai õhtul Lukist Toropetsi (väike ilus linn Tveri oblastis, umbes 100 km kaugusel) saada. Bussid enam ei käinud, pidin takso võtma. Lasin endale hotellist tellida. Tuli üsna räsitud välimusega Volga.
Mõtlesin, et kuna dispetšer teadis, et sõit läheb Toropetsi, ju ta siis saatis sõiduvõimelise masina. Istusin sisse. Esimene tore hetk oli see, et taksojuht Gena ei teadnud üldse kui kaugel Toropets asub. Järgmine tore hetk oli siis – ta mõtles veidi järele – kui ta hakkas hädaldama, et oi-oi, ei tea, kas auto veab üldse välja jne. Peab tunnistama, et tegemist oli prohvetiga!
See Volga oli üldse kõva masin. Mingeid turvavöösid muidugi polnud. Ja üsna varsti hakkasid kummid kärssama, siis hakkas vesi keema. Pidime pidevalt peatuma. Kui algul kihutasime isegi 80-ga, siis langes kiirus 70 ja 60 peale. Aga ma ütlen, see meid päästis!
Toropetsi silt paistis juba, kui äkki hakkas Volga imelikke vonkse tegema, siis ühest teeäärest teise loopima. Järsku nägin, kuidas meie vasak tagaratas nagu mäest alla meist mööda vurab! Persse, ratas on alt ära tulnud! Vedas, et Volga polnud selleks hetkeks enam võimeline eriti kiirelt sõitma ja ühtegi masinat vastu ei tulnud. Hoog sai lihtsalt iseenesest osta ja Volga vajus tagumise velje peale vastasuuna kraavi pervele liiva sisse. Kohal.
Huvitav oli see, et tagumine ratas ei tulnud lihtsalt alt ära, vaid tuli ära koos teljega. Ma ei tea, kuidas seda vigurit kutsutakse, aga fotodelt (allpool) peaks olema asjatundjale hästi näha, mis juhtus. See tüüp Volga kõrval ongi kangelaslik taksojuht Gena.
Ma kauaks sinna ei jäänud. Maksin Genale kokkulepitud 1200 rutsi (ligi 500 krooni) ja tulin tulema. Järgmise päeva õhtuks oli ta igatahes oma risu sealt minema vedanud.