teisipäev, mai 11, 2010

9. mai Velikije Lukis

Venemaa voidupyhast 9. maist on juba mitu head paeva moodas, aga kuna ma vahepeal interneti lahedusse ei sattunud, siis vaahendan veidi muljeid paraadist Velikije Lukis. Ma meelega ei jaanud 9. maiks Moskvasse, vaid tahtsin naha, kuidas yks korralik provintsilinna seda tahistab. Valisin Eestile suht lahedase linna Pihkva oblastis, kus pealegi Eesti laskurkorpus Punaarmees ridades vaga veriseid lahinguid pidas. Eesti Laskurkorpus voitles seal 9. detsembrist 1942 - 16. jaanuarini 1943, osaledes olulise jouna sakslaste ymberpiiramises ja havitamises. Korpuse enda andmetel kaotasid nad langenutena 2247, haavatutena 6220 ja teadmata kadunutena 2020 meest (Wikipedia andmetel).
Muljeid siis, suht konspektiivselt.
Moskva rongilt astusin maha kell 7 hommikul paraadini oli veel 3 tundi aega. Minuga koos valjus vagunist ordenitega tore tadi. 85-aastane Alevtina raakis veel rongis, et teenis soja ajal see sauaga tydruk, kes teeristidel konvoidele oiget teed naitas. Maletate kyll neid sojavaefotosid, rindefotograafid armastasid neid tydrukuid yles votta. Tavaliselt oli selja taga silt, mis naitas Berliini peale. Igatahes – nagu tadi Alevtina rongi pealt perronile maha sai, jooksid kaks nagamanni ligi ja soovisid talle hea prazdnikut. Tadi saras nagu paike. “Kas te Berliinis olite?” kysis yks kutt ohinal. Ei olnud, ei olnud, latseke! Linna peal oli see tavaline pilt, et lapsed astusid medalitega veteranidele ligi ja kinkisid lilli.
Kuna mul oli ysna korralik kott yhes, siis pidas Luki miilits mind 3 korda kinni, et uurida, mis mul kotis peidus. Terrorihirm. Esimene peataja, kukepykstes ment nii otse kysiski mult: “Mis teil kotis on? Kas voib veenduda, et teil pole seal midagi kahtlast, et te ei ole terrorist” Tniistasin kohe yles, et ei ole kyll midagi paha plaanis.
Luki oli suhteliselt tagasihoidlukult kaunistet 9. mai atribuutikaga, kui vorreldes naiteks Sharjaga. Luki oli ysna sympaatne ja roheline linn. Ilus jogi jookseb labi kesklinna, Lovat.
Enne kui paraad algas, raakisin vaikese grupi veteranidega veidi juttu. Midagi vaga tarka pahe ei tulnud, kysisin, kas nad enam ei karda, et soda tuleb (ilmselt selle mojutusel, et vanemad inimesed kordavad Venemaal siiani tihti, et tulgu mis tuleb, peaasi, et soda poleks). “Keegi ei julge enam Venemaale kallale tungida!” vastas kohe yks vanamees. Vastan, et seda kyll, aga soda voib ju muul pohjusel puhkeda, ei pruugi kindlasti Venemaale kallale karata, nagu me hiljutistest syndmustest maletame... “No igal juhul mitte meie syyl,” vastas sama veteran. “Niikaua kuni NATO eksisteerib, tuleb alati valvel olla,” oli teine veteran kindel.
Ei tahtnud tyhjast tyli tekitada, uurisin hoopis neilt kolmelt vanalt mehelt ja kahelt vanalt naiselt, et kas raske pole, kui molemad pintsaku aared on medaleid tais (kahel olid!). Sellepeale nad muigasid: “Raske, aga uhke!” tegelikult vist ei olnud ikka raske...
Paraadi ehteks oli umbes 500 Pihkva dessantdiviisi sodurit, kes olid 300 km kauguselt kohale karutatud. Rahvas vaatas neid ikka varjamatu uhkuse ja vaimustusega. Luki polnud kunagi sellist paraadi varem nainud. Ainult selles oldi pettused, et sojatehnikat ei naidatud. “A gde tehnika? Kus on kahurid? Kus on tankid?” kysiti rahva seas pidevalt. “Lubati ju, et tuuakse platvormidel kohale,” venitasid moned pettunult.
Rahvas vahtis paraadi tanava aarest, administratsiooni ette valjakule marssimist vaatama paasesid ainult koige vaarikamad linnakodanikud. Rahvas vaatas eemalt. Osad noudsid paris kurjalt, et miks neid ei lasta valjakule. “Kask on selline,” venitasid mendid vastuseks ja laiutasid kasi.
Dessantinke jarel marssisid koiki Luki koolide lapsed. Opetajad olid vaga arevil enne algust. Pidevalt kostis hyydeid a la: “No kusse Jakovlev ometi on? Jalle magas sisse! Sellisel paeval!” Kujutan ette, mis onnetu Jakovleviga tana koolis tehti (eile oli Venes samuti veel puhkepaev).


Koikse yllatavam mulle (voib olla enamuse lugejate jaoks mitte) oli muidugi see, kui nagin, et paraadil kanti Eesti sini-must-valget lippu, korvuti Lati, Ukraina, Valgevene ja Korgozstani rahvuslippudega. Lippe kandsid kohaliku noorteorganisatsiooni noored, kellest osa kandsid ka vastava riigi rahvaroivaid. Eesti trikolooriga marssinud kolm noort kandsid USA armee vana vormiriietust, kusjuures koigi kolme vormil ilutses vasakul olal vaike Eesti lipp koos kirjaga “Estonia”.
“Isa, mis lipp see on?” kysis rahva seast yks vaike poiss, mille peale tema isa teadis: “See on Eesti lipp, Eesti sodurid osalesid meie linna vabastamisel sakslastest.” Keegi vanem mees lisas korvalt: “Ja-jaa, eestlasi sai siin palju hukka.”
Eesti lippu ja Estonia-embleemi kandnud noored igatahes eestikeelsele hyydele: “Tere! Kas te olete Eestist?” ei reageerinud. Ilmselt nad ei kuulnudki mind selles tohutus rahvasummas (pool linna oli ilmselt raudselt kohal, aga Lukis elab ligi 100 000 inimest).
Velikije Luki ymbruses Eesti laskurkorpuse tegevuse uurimisega tegeleva kohaliku Lotshjovskaja kooli direktoril Boriss Zahharovil oli Eesti lipu osalemisele paraadil lihtne seletus: “Kas nad oleks siis pidanud kandma Noukogude Eesti lippu? See poleks ju ka olnud korrektne, sest Eesti on iseseisev ju. Oluline on, et eestlaste malestuseks lippu kanti.”
Tulbi- ja nelgimyyjatel oli hea paev. Varem polnud nainud, kuidas kindlustada seda, et tulp enne oiget aega lahti ei laheks. Myyjad tombasid tulbi oiele lihtsalt kummi peale. Lihtne.
Enne kui marssimine labi linna lahti laks kaisin yhes kohvikus morssi joomas. Telekast lasti ylekannet Moskva Punaselt valjakult. Kohvik oli rahvast tais, enamus luristas olut, Medvdevi kone ei huvitanud kyll kedagi. Vene hymn samuti mitte, keegi ei hakanud ennast pysti ajama. Ilmselt ei pandud lihtsalt tahelegi tahtsa tegevuse ajal.
Yhte tyypi Stalini plakatiga nagin ka, aga keegi talle tahelepanu ei pooranud.
Parast paraadi jargnes yldine guljaanie joe molemal kaldal. Vanaa hea haljas ja shaslokk. Julgemad koorisid ennast rahva seas joekaldal lahti ja tegid kupsu. Vaga kylm ei paistnud neil olevat. Guljaanie vottis muudkui tuure yles, ei viitsinud linnarahva lahenevat katarsist vaatama jaada ning soitsin Toropetsi. Sellest, kuidas mu tellitud Volga-taksol soidu ajal tagumine ratas ara tuli ja kuidas Luki lahedase kooli noored tahavad kindlaks teha tundmatu Eesti soduri nime, kirjutan monel jargmisel paeval. Molemad on toredad lood.

4 kommentaari:

indrek ütles ...

Jään põnevusega neid järgmisi lugusid ootama.

Erki ütles ...

mina isiklikult ei salli seda suure isamaa võidu tähistamist, kuid üritan tolerantseks jääda. aga, kui ilmub lugu, et kuskil vene avarustes sähvatas sellel päeval Eesti lipp, siis see teeb küll südame soojaks ja paneb asjade üle järele mõtlema. Kui selline leebus minu puhul toimib, siis võiks Venemaa sellist käitumist rohkem näidata, sest see paneks kindlasti veel inimesi asja rahulikumalt võtma. :)

aubout vita ütles ...

Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.

Micro Finance ütles ...

Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed
erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-pos (amaah.credit.offer@gmail.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: ( maviscalos_laen_laenamine@outlook.com ). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.

DO YOU NEED LOAN FOR PERSONAL BUSINESS? IF YES CONTACT OUR EMAIL ABOVE TO PROCEED WITH YOUR LOAN TRANSFER IMMEDIATELY OK.