9. mail eel - meeleolusid Moskvast ja Kostroma oblasti provintsilinnast

Veidi meeleolusid 9. mai eel Moskvast, mis valmistub homset voidupyha ja Suure Isamaasoja lopu 65. juubelit tahistama vaga suurejooneliselt. Seda on Moskvas igal sammul margata. Aga koigepealt kirjutan hoopis, kuidas ma eile tegin Moskvast vaikse treti Kostroma (juustu maletate?) oblastisse linnakesse nimega Sharja. See on umbes 60 000 elanikuga linn 12-tunnise rongisoidu kaugusel Moskvast, umbes 350 km Nizhni Novgorodist ylespoole. Raudteekeskus, sealt jookseb labi Moskvat Siberiga yhendav raudtee. Soitsin sinna, et yles otsida vanaisa matmiskoht. Ikkagi 9. mai lahenes ja mu vanaisa langes sojas.
Sharja oli tyypiline allakainud Vene provintsilinn, kus jubedate aukudega tanavad algasid kohe, kui kesklinn loppes ning enamus elanikest elas tont teab millal ehitatud madalates puu- ja kivimajades. Nagu mind kalmistule viinud taksojuht raakis, siis linna ainuke suurim tooandja on suur metsatoostuskompleks. Metsa sealkandis jagub. Teine suurem “toostusharu” on taksondus. Peamiselt yksteist soidutades nad endal kuidagi leivaraha teenivad. Peamine teenistus pidi tulema sellest, et nad veavad rongilt tulnud inimesi ymberkaudsetesse vaikelinnadesse, sest yhsitransport pidi suht vilets olema. 10 rutsi kilomeetri eest votavad sel juhul.
Aga pollumajandus, kysisin taksojuhilt. Rongist paistis polde palju. Ah, neid pole siin juba ammu keegi viitsinud harida, vastas ta. Veel uurisin naiteks, et kas kohalikud Isamaasoja elusolevad veteranid said siis uued korterid nagu Putin lubas. Kust kohast, naeris taksojuht, siin pole juba jumal teab mis ajast uusi maju ehitatud, kust need korterid tulema peaks.
(Vaikse korvalepoikena - martsis kurtis Pihkva oblasti Gdovi rajooni asejuht Nikolai Panov intervjuus mulle samuti, et neil vajavad uut elamist 80 sojaveterani ja nende leske, aga praktiliselt keegi polnud midagi saanud. “Peaaegu kõik meie veteranid elavad peale sõda ehitatud viletsates majades, kus pole mingeid tingimusi,“ raakis Panov. „Ja kuhu nad pannagi parematesse korteritesse, kui uusi maju siin keegi ei ehita, neid pole.“)
Sharja kesklinna on vaike, aga see-eest seisis seal tervelt kolm Leninit, neist kaks kohe raudteejaamas. Kolmas Lenin seisis - kasi pikalt ees, mis kaugelt paistis nagu Hitleri tervitus – uue oigeusukiriku ees! Taitsa kohane absurd tanapaeva Venemaa vaikelinnade jaoks. Loomulikult jooksis kiriku ees ka Lenini tanav. Kohalike jaoks paistis tanavanimede ymbernimetamine suht motetu tegevus, sest nagu yks nooremat sorti kohalik mees mult retooriliselt ja ilmselt oigustatult kysis: “Kas sellest hakkab meil parem elada?” Neil on seal palju ekstentsiaalsemaid kysimusi kui Lenini tanava ymbernimetamine. Peale Sverdlovi, Kalinini jt taoliste tanavate leidsin veel Tshapajevi ja Pavlik Morozovi tanavad.
Kui kesklinnast veidi valja jalutasid oli peaaegu iga viienda puu voi posti otsa kleebitud kuulutused, mis pakkusid kiiret abi narkomaania vastu. Selge, mis probleem seal linnakeses oli.
Malestusmarkidest veel. Venemaal malestatakse vaga vahe Tshetsheenia sodades hukkunud sodureid. See on mind alati imestama, isegi nordima pannud, et miks seal hukkunud sodurid seda ei vaari. Riik ju nad saatis ja riigi nimel nad hukkusid. Minu arust ytleb selline suhtumine yhtteist riigi enda kohta. Vot Sharjas ma leidsin sellise malestusmargi, vaikse, aga ilusa. Tosi, see oli yhine Afganistanis ja Tshetsheenias hukkunud meestele.
Ei tea, kas 9. mai puhul voi mitte, aga liiklusmentidel oli ilmselt kaimas miski kampaania, sest koikide koolide juures passisid nad ylekaigurada juures grupikaupa. Yhe kooli ees oli neid lausa kolm meest yhel pool teed ja kaks teisel pool! Loomulikult koik autojuhid peatusid, isegi kui lahim inimene oli alles 10 meetri kaugusel. Aga muidu paistis 9. mai lahenemine suhteliselt tagasihoidlikult valja, mingit pompoosust kyll polnud. Ilmselt polnud ka raha. Moned temaatilised bannerid olid yle tanavate tommatud. Iga teise maja seinale oli kleepitud vaike plakat, mis tervitas 9. mai. Kesklinnas varvis yks tookas madaam konniteeaari valgeks. Kooliopliastele korraldati labi linna voidupyha estafeet ehk teatejooks. Enamus kyll joosta ei viitsinud, rabelesid need, kes voita tahtsid.
Vaikese ootamatu tervituse kodumaalt sain, kui ootasin raudteeylesoidu taga. Mooda soitis pikk bensutsisternide rodu ja paaril neist olid suured kirjad “Spacecom AS, Hansa Leasing” koos kadunud Hansapanga rohelise-oranzhi logoga. Need tsisternid olid yldse nagu ekskurss ajalukku, sest osa neist kandsid kirju “Jukos”.
Veidi vanaisast ka. Ta oli tankikomandorist, sai 1941. aasta augustis Smolenski lahedal vaga raskelt haavata ning suri hiljem Gorki (nyydne Nizhni Novgorod) haiglas. Maeti ta aga just Sharjasse. Ta oli siis 28-aastane. Ema oli siis kuuene, aga tadi vaid kolmekuune, tema oma isa tanu sojale kunagi ei nainudki.
Vanaisa matmiskoht oli vaga kaua teadmata. Vanaema ei saanudki seda teada. Ainukesed andmed olid pikka aega, et ta viidi Gorki haiglasse ning et veel tund peale haiglasse toomist oli ta veel elus, kuigi enamus teha kehast oli ara polenud. Siis aga tegid sakslased haiglale pommirynnaku ning tekkinud segaduses vanaisa jalg kadus. Oli justkui teadmata kadunud.
Vanaemal sai temalt viimase kirja juba peale seda, kui vanaisa oli surmavalt haavata saanud. Kiri oli kirjutatud vahetult enne seda traagilist paeva. Vanaisa kirjutas, et tema yksus osaleb juba monda aega vaga agedates lahingutes, aga kohe-kohe peaks tema yksus saadetama tagalasse ymberformeerimisele (mis pidi siis tahendama, et yksus oli niivord verest tyhjaks jooksnud) ning seetottu lootis ta oma naist naha. Aga lisas kirja, et kui nad enam ei kohtu (lahingusse minek oli), siis ta palub ainult yhte – andku naine tytardele hea haridus... Sellest palvest pidas vanaema kinni.
Selgus, kuhu vanaisa on maetud, saabus enne soja lopu 60. juubelit 2005. aastal, kui arhiivide korrastamise tulemusena selgus yldse vaga paljude sojas hukkunute matmispaik. Arhiivid olid lihtsalt nii kaest ara, et kuigi andmed olid olemas, siis paljud lihtsalt ei teadnud aastakymneid oma sugulaste saatusest midagi.
Malestusmark Sharja kalmistul sojas hukkunute vennaskalmul oli lihtne, aga hoolitsetud. Naha, et selleks juubeliks oli seda restaureeritud. Malestusmargil oli oma 50 hukkunu nimed, vanaisa teiste seas. Vanaisaga oli tosi kyll vaike napukas meistrimeestel juhtunud. Tema hukkumise ajaks oli margitud 1931. aasta... Teised olid ikka 1941. Onneks tulid just sel ajal sinna toomehed, kes korrastasid seda malestusmarki, koos oma naisylemusega. Naitasin neile seda napukat, ylemus vabandas ette ja taha ning lubas jargmiseks paevaks uued kirjad teha. Kohe sealsamas vottis ta kellelgi vaga kurja kone. Loodetavasti ta taitis oma lubaduse. Ma tegelikult ei kahtlegi selles.
Aga Moskvast siis ka!
Tverskajal ripuvad jarjest yle tanava suured bannerid, mis annavad au veteranidele. Nende vahele on sattunud vaid moned yksikud tavalised reklaamiplagud. Kuhu ka ei vaata, ikka jaab silmade ette vahemalt yks 9. mai teemaline plakat. Igas suuruses – A4-st kuni pirakat maja katva tekini.
Paljud moskvalased kannavad ise voi on sidunud oma autodele Georgi lindikesed, mida ainuyksi Moskvas on tasuta levitatud kuus miljonit tykki.
Koik see pole mingi ime, sest yhe hiljutise kysitluse jargi hukkus 64 protsendil tanapaeva Venemaa peredel Suures Isamaasojas vahemalt yks lahedane pereliige. See arv annab hea votme, moistmaks voidupyha olulisust Venemaa elanikele.
Ylevat meeleolu tunneb Moskva metroos, mis tanavu tahistab lisaks veel oma 75. juubelit. Alates teisipevast kuni 10. maini kostab koikides jaamades kolaritest venelastele armsaid ja tuttavaid laule suurest sojast nagu naiteks ”Voidupaev” (Den' Pobedy), ”Aljosha”, ”Vota sinel, lahme koju” (Beri shinel', poshli domoi) jt.
Koiki metroosoitjaid tervitab aeg-ajalt piduliku tooniga tervitus: ”9. mai – see on rahvusliku triumfi paev, mis naitab Venemaa joudu ning seda, et meid pole voimalik vallutada. Malestus sojast ei tohi aastatega tuhmuda. Igavene au voitjatele!”.
Tana peaks aga Moskva metroos lastama kolaritest kuulsat, paljudele on see tuntud lugematutest sojafilmidest, Noukogude informbyroo ajaloolist teadeannet nii nagu seda kuulsid Moskva elanikud 8. mail 1945: ”Saksamaa taielikust ja tingimusteta kapituleerumisest”.
Moskva tanavatel on naha autosid, millele omanikud on lasknud varvida tekstid ”Suur tanu vanaisale voidu eest”, mis vene keeles laheb hasti riimi, voi siis ”Berliini peale!”. Ysna omaparane on selliseid tekste naha Volkswagenite ja Audide ehk siis Saksa autode kapottidel voi ustel.
Neljapaeval kaisin vaatamas sojavaeparaadi peaproovi Punasel valjakul. Paraad oli muidugi vagev, aga vahe masendav oli selle logistiline korraldus. Eelkoige ma pean silmas seda, kuidas oli korraldatud ajakirjanike akrediteerimine peaproovile.
Meid kasti kohal olla kaks tundi varem Punasest veidi eemal Varvarka alguses. FSO (Venemaa riiklik turvateenistus, mis kaitseb riigijuhte) meestel oli hunnik paberil nimekirju, mille alusel nad igat sorti sulelisi sisse lasksid. Tuli valja, et akrediteerimist korraldasid kolm erinevat asutust ning loomulikult nende nimekirjad ei klappinud! See on taiesti mystiline, kuidas arvutiajastul selline asi voimalik oli. FSO mehed seisid paberil nimekirjadega ning sa pidid yhe juurest teise juurde jooksma ning otsima, kus nimekirjas sa oled. Paljud olid yldse valja jaanud. Minu nime ei suutnud ka alguses keegi leida, aga siis juhuslikult ma ise nagin oma nime listis ja sain ikka sisse. Minu nimi oli erinevalt koigist teisest millegiparast ladina tahtedega kirjutatud, aga otsite minu nime kirillitsa jargi. Taitsa arusaamatu, miks nad minu ladinasse olid pannud, sest akrediteerimise tegin nagu koik vene keeles. Yks hispaanlasest tuttav ajakirjanik hadaldas pikalt, et ta ei saa sisse, lopuks leidis ta samuti ise juhuslikult, et listis oli tema perekonnanimeks pandud hoopis tema eesnimi.
Punasele minnes kondisime labi ala, kus seisid valisriikide sodurite bussid. Nad just parasjagu ootasid kolonidesse paigutamist. Armeenlaste yksuse bussi ees seisid taiesti varjamatult tyhjad ollepudelid ning bussiuksest oli selgelt tunne korraliku pohmaka lohna. Bussi ees suitsetavad sodurid olid ka ilmselgete jaaknahtudega. Eks nad votsid Moskvasse paraadile tulekut sona otses mottes kui peole tulekut. Mis see vaike marss siis ara ei ole!
Tegemist on ilmselt toepoolest yht koigi aegade vagevaima sojavaeparaadiga maailmas, mis laheb maksma 1,2 miljardit rubla (ligi 500 miljonit krooni). Yle Punase valjaku marsib, soidab ja lendab voiduparaadil 11,5 tuhat sojavaelast – rohkem kui elanikke Paide linnas -, kellest veidi yle tuhande soduri esindavad siis Hitleri-vastase koalitsiooni suurimaid liitlasi USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Poola armeesid, samuti ka SRY riikide armeesid. Yle kogu Venemaa pidi 60 linnas paraadidel marssima kokku 90 000 sodurit (ehk peaaegu Tartu linna jagu sodureid!).
Sodurite jarel veeres yle Punaase valjaku korraliku armee jagu sojatehnikat, kokku 160 erinevat masinat. Yle lendab 127 erinevat lennukit ja helikopterit.
Paraadi avasid yheksa Suure Isamaasoja aegset Punaarmee peamist tanki T-34, mis paraadiks otsiti spetsiaalselt yles Vene armee ladudest ja tehti korda. Ligi tund ja veerand kestnud paraadi lopetasid 300 meetri korguselt kahe-kolme meetriste vahedega yle Punase valjaku lennanud havitajad, mis lasid Kremli kohale varvilist, Venemaa trikoloori varvidega tossu.
Peaproov oli tapne koopia homme toimuvast. Ainult president Medvedevi kone koha peal oli umbes 10-minutiline paus. Medvedevit muidugi polnud ju, aga tema kone aeg oodati ilusti ara, sest ajaliselt jalgiti parisparaadi kulgu. Aga naiteks kaitseminister Serdjukov oli peaproovil ilusti kohal ja soitis oma elektriautoga sodurite eest mooda. Muide, tema ja paraadi juhtiva kindrali autojuhid oli alampolkovniku auastmes. Ilmselt koige korgema rangiga autojuhid Vene armees.
Minu selja taga seisnud naised arutasid, et miks Serdjukov poordus sodureid tervitama sonaga “seltismees”. “Mis ta peab siis poorduma, et “harrased sojavaelased” voi?” arvas yks naistest. Iseenesest pole ju sonas “seltsimees” midagi halba ja sojavaes on see minu arust omal kohal, sest lahingus peab su korval toepoolest olema seltsimees, mitte harra. Pealegi – ingliskeelsel “comrade” pole ju hada midagi.
Lenini mausoleumi paraadi kylalised ei nae. See oli igast kyljest kaetud Suure Isamaasoja teemaliste tohutute plakatitega. Justkui Lenini balsameeritud keha Punasel valjakul polekski!
Stalini plakateid, mille yle pikalt vaieldi, ka tanavatelt avalikult ei nae. Stalini plakatid peideti Moskva linnavalitsuse ja Kremli kompromissi tulemusena siseruumidesse ehk monede muuseumite seintele, kus Stalin on osa Suures Isamaasojas voidu toonud vaejuhtide portreedest. Algselt pidid Stalini portreed ju korvuti teiste tollaste marssalitega rippuma Moskva tanavatel.
Muide - 44 miljonit rubla (18 miljonit krooni) kulutab Moskva linn homme pilvede laialiajamiseks, et pidu toimuks hea ilmaga. Sellega tegelevad hommikul kella 6-st kuni keskooni kymme lennukit An-12 ja Il-18. Selle ajaga pihustavad nad linna kohale 25 tonni sysinikhapet (kui ma nyyd ikka oigesti tolkisin “uglekislota”. Kui ei – siis vabandused ette ja parandage mind, haad sobrad!) ja 1200 liitrit vedelat lammastikku. Kuhu see koik maha sajab?
Arvudest veel. Korda tagab Moskvas tana-homme 20 000 miilitsat ja muud militaarmeest (rohkem kui Rakveres elanikke!). Homme ohtul kell 22 toimub Moskva kaldapealsel 15 minutuline tulevark, kus ohku lastakse 4500 yhikut feierverki.
Et jama oleks vahem, siis otsustasid Moskva voimud homme piirata kovasti alkoholi myyki linnas. Nimelt ei tohi poed terve paev myyja yldse kanget alkoholi ning lahjat alkoholi ei tohi myya pudelites.
Venemaa kaitseministeerium teatas nadala algul, et sojas hukkus kokku 26,6 miljonit Noukogude kodanikku, kellest siis 8,6 miljonit olid sojavaelased. Ministeeriumi teatel esitatakse just need arvud kinnitamiseks riigi juhtkonnale ning seejarel avaldatakse need kui ametlikud andmed.
Sojakaotuste arv on pidevalt kasvanud. Kohe parast soja loppu 1946. aastal teatas Stalin, et kaotused olid kokku seitse miljonit inimest, nii tsiviilelanikke kui sojavaelasi.
Stalini jarel Noukogude riiki juhtinud Nikita Hrushtshovi ajal avalikustati uued andmed – hukkunute koguarvu uus number oli 20 miljonit inimest.
1980-ndate lopus, perestroika ajal tousid inimkaotuste arv 27 miljoni inimeseni, neist 8,6 miljonit sojavaelast. Molemad numbrid peaaegu kattuvad nyyd avaldatud kaitseministeeriumi arvutustega. Paljud Venemaa ajaloolased aga kahtlevad ka neis numbrites.
Koige suuremaid arve kaotuste kohta pakub tuntud Moskva ajaloolane Boriss Sokolov, kes avaldas hiljuti, et kolme erineva arvutusmeetodi jargi sai ta ainuyksi hukkunud Noukogude sojavaelaste arvuks 26,3-26,9 miljonit meest-naist. Tosi ta vaitis, et tema arvutuste tapsus on pluss-miinus viis miljonit inimest. Koos tsiviilelanikkonnaga arvutas Sokolov kaotuseks 43,3 miljonit inimest. Noukogude Liidu elanikkond enne soda, 1940. aastal oli 194 miljonit inimest.
Ka Saksamaa kaotuste kohta pole usaldusvaarselt tapseid andmeid. Eri allikad pakuvad hukkunud sojavaelaste arvuks II maailmasojas 3,1-5,3 miljonit.Sokolovi vaitel tuleb suur vahe hukkunute arvus Punaarmee kahjuks sellest, et kui Saksa armees tuli hukkunu kohta keskmiselt kolm kuni neli haavatut, siis Punaarmees oli see suhe peaaegu 1:1-le. Sokolov seletab seda sellega, et paljud Punaarmee haavatud ei saanud lahinguvaljal kiiresti abi ning neid ei suudetud oigeaegselt tagalasse evakueerida. Saksa armees olid Sokolovi sonul sanitarideks mehed,kellel oli joudu haavatute araviimiseks lahingust, aga Punaarmees olid enamuses sanitarid noored naised, kes lihtsalt fyysiliselt ei jaksanud haavatuid lahingust ara tirida.
Viimaste aastatega on Venemaal loodud tohutu andmebaas koikide sojas hukkunud sojavaelaste kohta, kelle matmispaigad on teada. Internetiaadressile www.obd-memorial.ru koondatud andmebaas on loodud “Kniga pamjati” (Maluraamat) pohjal, mis on teatud mottes endise NSV Liidu aladel represseeritute nimekirjade analoog. See internetikylg on ilmselt ka koige taiuslikum andmebaas Punaarmees hukkunud eestlaste kohta.