Esimene paev Vladikavkazis

Olen Vladikavkazis, Pohja-Osseetia pealinnas. Tahan veidi osseetidest kirjutada.
Lendasin mingi krimpsus Tu-154ga, lennuki tagaosa oli ysna tyhi. Istustin kaks rida enne peldikut, mis tahendas, et terve lennusoidu holjusin kusehaisus. Peldik ei pidanud suurt midagi oma sisemusest kinni. Yle vahekaigu istus, parast losutas, tore kutt, umbes 25-aastane. Nagu ohkutousime, vottis pouest pooleliitrise viskipudeli ja poole tunniga oli see tal tyhi, jai magama ning arkas alles siis, kui juba maanduma hakkasime. Hea viis lennusoitu kiiremaks teha.
Lennujaamas, mis asub Beslanis, u 15 km Vladikavkazist, oli tuttav Kote vastas oma sobraga. Nii kaua kuni Kote juurde soitsime, joudis tema bioloogi haridusega sober mulle kogu oma versiooni Osseetia ajaloost raakida + asjased syndmused. 3 jareldust - Stalin, kelle isa olla osseet, on koiges syydi, kommunism on koiges syydi ning USA kui uus kurjuse kehastus on koiges syydi.
Kote on Tshinvalist parit, ja elas ka sojategevuse seal yle. Ohtul Kotega veini juues ytles ta, et oseetidel ei ole ega tule grusiinidega mingit soprust. et ta ei saali mitte yhte grusiini enam parast juhtunut. kuigi yks tema parimaid sopru Tshinvalist oli grusiin, aga ta pole teda juba 3 aastat nainud, ta olla Tbilississe elama lainud, ega pole tahtnud talle ka helistada.
Muide, Vladikavkazis pidi ka elama tuhatkond grusiini, aga suur osa neist olla ara soitnud. ma polegi aru saanud, kas enne konflikti juba voi nyyd.
Vladikavkaz ise on minu arust yks sympaatsemaid linnu Kaukaasias. tunnen ennast siin nt erinevalt Naltshikust voi Mahhatshkalast, Groznoist raakimata, vaga rahulikult ja turvaliselt. sojavaelasi pole eriti naha ning tanaval ka keegi ei tylita. paris normaalsed kohvikud on siin. taksosoit suvalisse linnaotsa maksab 50-70 rutsi ehk maksimaalselt 30 krooni.
eile ohtul porkasin juhuslikult ja pogusalt kokku yhe ameeriklase George-iga, kes tuli oma rahakotil siia vabatahtlikuna Louna-Osseetia pogenikke aitama. tootas pogenike campis ning andis neile rahalist abi. Aga ponevam oli see, et George vaitis, et tema vanema oli eestlanna, Siberi-eestlanna, kes enne II maailmasoda oli ameerikasse lainud. Ema veel olla eesti keelest aru aaanud. George ei moika tuhkagi, Eestis pole ta samuti kainud.
Tshinvali ei saa, sest piirivalve ytles, et ei lase mind yksi ega tuttavatega koos yle. et ma pean minema ametliku valisajakirjanike ringkaiguga. sellest ma loobusin.