Lennuõnnestusest Permis, Eesti kultuuripäevadest Tomskis ja Siberi eestlastest Kasekülast

Täna öösel kukkus Uraalites Permis alla Vene lennufirma Aeroflot-Nord Boeing 737-500, 88 inimest sai surma. Ma saabusin samal öösel samuti Aeroflot-Nordi Boeing 737-500ga, ainult et õnneks teisest Siberi linnast Omskist Moskvasse. Esialgsete andmete järgi arvatakse, et Permi õnnetus võib olla pilootide viga, kuigi ilm oli halb. Terrorismi välistatakse kindlalt.Venemaal pole sel ajal, kui ma siin olen töötanud (jaanuar 2007), nii suur lennuõnnetust juhtunud.
Aeroflot-Nord on suure Aerofloti tütarfirma. Hukkunute kehad on nii katki, et neid korjatakse sõnaotses mõttes tükk haaval kokku ning hakatakse tuvastama DNA-abil. Rahu nende kõigi hingedele ja sügav kaastunne omastele...
Minu reis Omskist lükkus ka kuus tundi edasi, kuni lõpuks lennuk ette anti. Üks kümme inimest loobusid lendamast. Ei tea, kas ebausust või siis sellest, et lend jäi nende jaoks lihtsalt hiljaks. Lisaks jõudsime Moskvasse öösel, kui Sheremetjevo-1 saab linna ainult taksoga. Minimaalselt läheb see maksma 1500 rutsi. Vaatan just Rossija-uudistest, et see seik on ka üles kaevatud ja uuriti miks jne, et kas sellel oli ka mingit seosest hiljem juhtunuga.
Aga saabusin ma tegelikult Tomskist, aga sealt polnud lennukipileteid Moskvasse, sestap sõitsin rongiga Omskisse. Tomskis kestsid kolmapäevast reedeni Eesti kultuuripäevad.
Kõige positiivsem oli see, et igal pool võeti eestlasi hästi ja sõbralikult vastu. Ei mingit negatiivset suhtumist, kuigi Eesti ja Venemaa poliitilised suhted on halvad. Kui siberlased ikka külla kutsuvad, siis võtavad nad vastu südamega.
Muidu toredalt läinud ja hästi vastuvõetud kultuuripäevade peaaegu ainsaks negatiivseks asjaoluks oli täielik reklaami puudumine eestlaste esinemiste kohta. Näiteks neljapäeva õhtul esines Padar oma bändiga Tomski kesklinnas umbes sajakonnale inimesele, millest panen siia väikese videolõigu.



Ainsat reklaami nägin Tomskist 100 kilomeetrit eemal asuvas Asinos Kuljuse esinemise kohta. Asinos on sündinud Nõukogude-aegse Eesti üks kurikuulsamaid juhte Karl Vaino.
Eesti delegatsiooni juhi Toivo Keva sõnul saatsid nad kõik reklaamid Kuljuse ning Tanel Padari bändi The Sun esinemiste kohta Tomskisse juba kaks kuud tagasi. Tomski oblasti kultuurivalitsusest öeldi, et nemad said mõned nende sõnul väikesed reklaamid kätte alles viis päeva enne eestlaste saabumist ning nad ei jõudnud mingit reklaamikampaaniat teha.
Venemaal tuleb arvestada sellega, et kohaliku võimu tasandil käib igasugu ürituste korraldamine endiselt paljuski käsumajanduse korras, kus igaüks vastutab kitsa lõigu eest ning ilma ülevalt käsku saamata ei tehta midagi.
Nüüd fotod reisist.

Kultuuripäevad algasid Eesti delegatsiooni juhtide Andra Veidemanni (tema idee olid need päevad Tomskis, lahkus kuu aega tagasi Eesti Venemaa kultuuriatašee kohalt, praegu ütles, et esindab Tallinna linnavalitsust) ja Anne-Ly Reimaa (kultuuriministeeriumi asekantsler) kohtumisega Tomski oblasti sakslasest kuberneri Viktor Kressiga (vasakul), tema kõrval istub kohalik nö kultuuriminister Andrei Kuzotškin, kes oli kultuuripäevade peakorraldaja. Suur Eesti sõber, kes näiteks koostas ise Eesti toitude menüü esimese õhtu vastuvõtuks.

Siis käisin ülikoolis, mis on Siberi vanim. Asutatud 120 aastat tagasi. Tomsk on üldse tõeline tudengilinn, sest ligi 500 000 elanikust on ligi 100 000 erinevate kõrgkoolide tudengid.

Ülikoolis käisin vaatamas Venemaa ühte superarvutit, mis suudab teha 9 triljonit operatsiooni sekundis. Kui see käima läks 2007. aasta veebruaris, siis oli see Venemaa võimsaim, kuid nüüd juba kuues. Operatiivmälu on 1,1 terabaiti. Arvuti on nii suur, nagu fotol paistab. 16 tonni kaalub. Seisab seal ülikooli arvutuskeskuse direktor Valeri Faropanov.



Pärast kõndisin Tomski peal. Ülemine foto näitab, milline nägi tüüpiline Tomsk välja 19. sajandil, kui ta oli tsaari-Venemaa üks keskusi Siberis. Alumine foto on Tomski tänapäeva arhitektuurist.

Selliseid lõbusaid „Oota, sa!“ taksosid võis näha Tomski peal.

Kolmapäeva päeval näitasid Tehnikaülikooli rahvatantsijad Kuljusest tomskilastele filharmoonia väikses saalis Eesti rahvariideid. Tomskilased tormasid pildistama.

Õhtul andis Tanel Padar ülikooli suures saalis väikse romantilise kontserti. Kuna bändi tehnikat ei saadud üles panna, siis mängis Padar koos kaaslasega niisama kitarrel, ja Tomi Rahula saatis klaveril.

Teisel päeval (neljapäeval) käisime Berjozovkas, 200 kilomeetrit Tomskist, kus elavad eestlased. Eesti keeles Kaseküla. Päris surnud eesti keel külas veel pole. Enamuse kohalike eestlaste arvamus langeb kokku selles, et 500-600 külaelanikest kuskil kümnendik räägib Kasekülas eesti keelt. Kõrval asuva Lilienghofi umbes 30 elanikust on pooled eestlased. Siin seisavad noored vana tare ees, kus oli esimene kool külas, ehitatud 1913. siis õpetati seal veel eesti keeles. Nüüd muidugi õpetatakse vene keeles, alates 1930-ndate lõpust. Siin ka väike videojupp kohalikest koolidest.
´


Kohalikud eestlased. 47-aastane Valter Kerb, kes tegelikult on muidugi Kõrb. Nõukogude ajal oli ametnikel käkitegu eestlaste, nende jaoks „keerulised“ nimed suupärasemaks kirjutada.

Valteri ema 69-aastane Helmi Kerb. Ta 47 tööl käinud ning elu pole teda säästnud. Ta poeg uppus 22-aastaselt ning 44-aastaselt mattis oma esimese mehe.

71-aastane Eharles Abner oma 11-aastase lapselapse Lucianaga. Abner elab samas kõrval Lilienghofi külas. Eharles räägib väga head eesti keelt, Luciana enam üldse mitte. Abner ütleb, et tema suguselts elab enamuses kõik juba Eestis. Ise käis viimati Eestis Nõukogude ajal ning ärakolimisele ei mõtle. „Meil on ju kõik siin maetud. Minu isa lasti maha 1938. aastal, vanaisa 1937. aastal, tädimees lasti ka siis maha,“ räägib ta. „Kõik mehed lasti suguvõsast siis maha.“ Eharles räägib seda rahulikul häälel. Kui ta hiljem räägib, et nägi Kasekülla sõites tee peal karu ning et hiljuti oli ta näinud korraga koguni nelja karu, siis ta hääl on märksa erutatum.

„Õpilastest tegelikult väga paljud saavad eesti keelest veel aru, aga räägivad keelt vähesed,“ ütles mulle ise väga head eesti keelt rääkiv ajalooõpetaja Alla Koot (38). Paarikümnest õpetajast räägib tema sõnul eesti keelt seitse-kaheksa inimest. Õpilasi on veidi üle saja. Tudengina Kaseküla eestlastest diplomitöö kirjutanud Alla räägib, et veel 2000-ndate alguses oli koolis eesti keele õppimise ring. Ta ei taha rääkida, miks ring enam ei tööta, aga ilmselt päris vabatahtlikult nad õpetamist katki ei jätnud.

Eduard Kurs koos sõbra Valter Kerbiga oma maja Adele maja ees. Ema ilmselt puhkas, sest ootasime tükk aega enne, kui sisse saime.

Siin me oleme juba sisse saanud ja Eduard arutab, kui palju eestlasi külas üldse elab. Sõrmede vahel on tal ajalehepaberist keeratud pabeross.

Ja siin on Eduardi ema, 84-aastane Adele. Istub enamasti vaikselt laua taga ja kuulab, mida poeg räägib. Lõpuks jookseb tagatuppa, et panna puhas rätt pildistamise puhuks pähe.



Mõned fotod lihtsalt sellest, kuidas berjozovkalased oma elu ilusamaks teevad. Ülemine aed on Helmi Kerbi aed, mille talle tegi tema venelasest väimees.

Ooperilaulja Teo Maiste pärast esinemist Berjozovka kooli ees. Temaga oli huvitav lugu. Maiste oli üheksa-aastane, kui ta koos emaga küüditati 1941. aasta suvel Eestist Siberisse ning saadeti elama Tomski oblasti kõige põhjapoolsemasse rajooni. Pärast sõda sattus Maiste juhuslikult õppima Tomski muusikakooli ning tänu laulmisele pääses ta 1950-ndate lõpus tagasi Eestisse. Oma nooruselinnas Tomskis käis ta viimati 1970. aastal koos Tartu ülikooli segakooriga. Nüüd siis jälle.

Berjozovkast sõitsime kohalikku rajoonikeskusesse sööma, sööklasse. Õues oli üsna külm, aga sööklas maksis 100 g viina kõigest 11 krooni eesti rahas. Pärast ootas tualetis üllatus ülalnähtava poti näol. Proovige istuda põrandast vaid 20 sentimeetrit kõrgemal asuvale peldikupotile...

Kuljus lõpetas päeva Tomski oblasti linnas Asinos kontseri andes. Asinos on sündinud Nõukogude-aegse Eesti üks kurikuulsamaid juhte Karl Vaino. Asinos oli ka ainus reklaam Kuljuse kontserdile.

Padar ja tema bänd lõpetasid päeva aga Tomskis kontserti andes (vaata videot üleval). Pärast ootasid pildistamised kohalike tüdrukutega, kes tulid kontserdile teadmata, kes esineb, aga pärast juba ütlesid: „Kakoi milõi paren!“ Kui armas poiss!

Reedel avati Tomski kesklinnas mälestuskivi, mis mälestab Stalini repressioonide ajal seal hukkunud tuhatkonda eestlast. „Tomskimail hukkunud eestlastele“ seisab lakooniline tekst koos murtud rukkilillega Tomski kesklinnas avatud mälestuskivil. Kõrvuti seal hukatud ja surnud poolakate ja kalmõkkide mälestuskiviga. Mälestuskivi avasid (vasakult) ooperilaulja Teo Maiste, ajaloolane Aadu Must ning 14-aastaselt Eestist küüditatud kirjanik Vadim Makshejev.

Pärast tegid Eestist tulnud ja kohalikud eestlased koos meie sõpradega kivi taustal pilti. Sellega olid põhimõtteliselt Eesti päevad läbi. Kultuuripäevade peakorraldaja Andrei Kuzotškin ütles, et järgmisel aastal plaanib Tomski oblast tulla Eestisse oma „kultuuridessandiga“. „Kui kutsutakse muidugi,“ ütles ta lõbusalt naerdes. „Muidugi kutsume!“ vastas Eesti kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa. „Kõige parem oleks suvel laulupeo ajal, mis on meile nagu olümpiamängud.“