Teeme Ülem-Suetuki orkestrile tuuri Eesti külades!

Ma vist pole pannud blogisse viiteid oma lugudele Eesti küladest Krasnojarski krais, mis juuli lõpus ja augusti keskel Päewalehes ilmusid. Siin on viide loole Bulanka külast ja siin viide Ülem-Suetuki eestlaste loole + eraldi viide veel loole Eestist saadetud õpetajast Airi Laurist, kes jäigi Siberisse elama.
Pagana kahju, et lehte ei mahtunud mu lühike kommentaar suetuklaste loo juurde pealkirjaga „Teeme Ülem-Suetuki orkestrile tuuri Eesti külades!“ Avaldan selle siis blogis. Küll oleks vahva, kui keegi selle ette võtaks!
Teate, mille peale Ülem-Suetuki küla puhkpilliorkestri (orkester fotol tänavu 9. mai tähistamisel) juhil Lelle Ärnil silmad põlema läksid? Siis, kui ma küsisin, et kas nad oma unikaalse orkestriga ei tahaks teha ringreisi mööda sama suuri Eesti külasid.
„See oleks tubli värk külades esineda,“ ütles Ärni otsekoheselt. Ja lubas, et selliseks juhuks saaks ta 10-12 inimest orkestrisse kokku küll.
Nad käisid orkestriga Eestis 1996. ja 2004. aastal, aga siis nad esinesid ainult paaris linnas. Aga nemad on Eesti vaat et ainus säilinud KÜLAorkester, kes tahaks just KÜLAinimestele mängida.
Järgmisel aastal on juubelilaulupidu. Kas selle üks ehe ei võiks olla idaeestlaste suurima iseseiseva kultuuriprojekti tuur mööda Eestimaa külasid?
Miks ei võiks mõelda selle üle, et vähemalt suurematesse küladesse, kus eestlased elavad (Ülem-Suetuk, Allmäe, Kaseküla, Punane Lageda ja Salme-Sulev) saata perioodiliselt kasvõi Eesti ajalehti. Ülem-Suetukis käib muide paljudes peredes üks Eesti ajaleht – „Eesti Kirik“! Nad ise saadavad oma ajalehte.
Eestis järjest areneb külaliikumine. Miks ei võiks mõni küla endale Venemaal leida sõprusküla Eesti külade seast?
Meie ise Eestis ei saa sellest võib olla aru, aga Eesti kogukondadele ja küladele, vähemalt endise NSV Liidu aladel, on iga kodu-Eesti tähelepanuavaldus väga oluline. Isegi väiksed asjad.