täna olid Valgevenes parlamendivalimised, aga sellest on ausalt öeldes vähe rääkida. Mis viga korraldada „demokraatlike valimisi“ Lääne jaoks, kui opositsioon on kümne aastaga nii maa ligi naelutatud, et nad pole enam eriti võimelised valimisteks organiseeruma. Täielikuks karnevalitegemiseks laseb Lukašenka võib olla mõnel opositsioonitegelasel ehk ka parlamenti saada. (Minskis ringleb aktiivselt väide, et Läänele meeldimiseks laseb Lukašenka parlamenti pääseda neljal kuni viiel opositsioonipoliitikul.)
Siin kehtib minu arust täiega Stalini ütlus: „Tähtis pole mitte see, kuidas hääletatakse, vaid see, kuidas loetakse“. Kusjuures asi pole ka vaga „õigesti lugemises“, rahvas on nii ükskõikne ja ka opositsioonist nii tüdinenud, et neil on suht ükskõik, kes on parlamendis. Parlament on siin nagunii ilma igasuguse võimuta.
Valimised ise toimusid ehtslaavilikult. Jaoskondades olid avatud puhvetid ja müügiletid ja korraldate kontserte. Minski ühes äärlinna valimisjaoskonnas, mis asus koolis, oli hoone aknale pandud kõlarid, kust tulnud muusika a la „Baby, don´t hurt me“ kajas üle mikrorajooni.
Valimisrekaalami eriti silma ei hakka peale plakatite, mis kutsuvad valima. Vaid suurte majade trepikodade juurde teadetetahvlitele on kleebitud moned onnetud lendlehed.Muidu on Minsk puhas ja sümpaatne linn, laiade tänavatega. Rohkesti on ruumi ja rohelust, selles mõttes väga hästi planeeritud suurlinn. (ikkagi 1,8 miljonit elanikku.) Autoritaarse võimu musternäidis selles mõttes, et valitseb kord ja puhtus ning kuritegevus on väike.
Mõned meeleolupildikesed.
Lennukiga Viinist saabudes oli imelik vaadata autodest peaaegu tühje maanteesid. Minskis samuti pole mingeid ummikuid. Seda, et rahval pole autosid (õigemini seni polnud) laialt käes, näitab ka see, et viimase aasta jooksul on uute autode müük kasvanud ligi 80 prossa.
Minski lennujaam oli suht tühi lennukitest (nendest, mis lendaksid). Aga see-eest hakkas kohe silma pirakas transpordilennuk Angoola tähistega. Eks seegi näitav Valgevene kohta maailmas.
Veidi hindadest. Kohalikul rublal on päris palju nulle. Ühe euro eest saab 3100 rutsi. Nii et selleks et saada ühe kuuga rublamiljonäriks, tuleb teenida 320 eurot. Keskmine palk on Valgevenes 450 dollarit.
Metroopilet maksab eesti rahas 3 krooni, sama palju ka bussipilet. Õlu maksab kõrtsis 15-30 krooni. Keskmise hinnaklassiga kohas saab kena kõhutäie koos jookidega 150-200 krooni eest. Üldiselt on Minski kesklinnas minu arust suht vähe restosid ja kohvikuid. Mis pole ehk isegi üllatav, sest eraettevõtjaid kotitatakse siin endiselt kõvasti. Kui sa pole just siseringi inimene või tähtis sugulane. Maksusüsteem on siin minu arust meelega siin nii segane ja vastuoluline, et kellelgi pole võimalik ausalt asju ajada. See tähendab, et kõik sullerdavad ja on sellega võimul pidevalt peos. Kui kedagi on vaja kottida või sanatažeerida, siis piisab maksupolitsei kohale saatmisest. Minu arust on see hea näide Lukašenko võimu tegelikust palest. Ausalt – väliselt paistab siin kõik väga kena, aga kui kuuled inimeste jutte, kuidas ühiskond on sisemiselt reguleeritud, siis saad aru, et saatan peitub siin detailides.
Ütlesin, et söögikohti on vähe, aga keda siin tõeliselt palju on, need on kojamehed. Neid on siin hommikuti tänavatel lausa hordidena. Tänavad on puhtad, aga prügikaste on vähe. Neid polegi vaja, sest iga hommikul pühitakse linn puhtaks nagu neitsi hingepeegel, seletasid kohalikud.
Silma on hakanud veel see, et naised ja tüdrukud on siin suhteliselt halvasti hoolitsetud. Mul on see eriti metroos silma hakanud. Eriti nende kätest ja soengutest hakkab see silma. Ja naised näevad ka väsinud välja.
Laupäeval sõitsin elektrirongiga veidi Minskis välja, üks 40 kilti. Külla nimega Petriški. Seal oli hea näide see, et kuigi seal elab 2000 inimest, siis erakätes toidupoode oli seal vaid mõned. Erakaubandus pole Valgevenes endiselt soositud, neil on piirangud inimeste tööle võtmisel, nagu ütlesin, siis maksusüsteem on nii vastuoluline, et vajadusel võib iga erafirma iga kell kinni panna ning hindu ning kasumit (maksimaalselt 30 protsenti) kontrollib riik nö „hinnakomitee“ kaudu. (Siin on ju siiamaani olemas isegi viisaastakuplaanid!)Piimaliiter maksis Petriški poes Eesti rahas seitse krooni, leib kaheksa krooni, pooleliitrine õllepudel kaheksa kuni kümme krooni, mahlaliiter 13 krooni, toiduõliliiter 30 krooni, pooleliitrine viin 33 krooni, keeduvorsti kilo 55 krooni ja sealihakilo 65 krooni.
No nüüd pean oma selle veidi seosetu kirjutamise lõpetama, sest peagi peaks Minski kesklinnas hakkama opositsiooni miiting. Huvi pärast kaen, kui palju sinna ka rahvast koguneb.
p.s. eestlastesse ja eestisse suhtutakse siin hästi. Eesti ärimehed ei pea selles mõttes kartma siia tulla. Kartma peab muud, pidevalt muutuvaid presidendi meeleolusid.
5 kommentaari:
Huvitav, et Sulle just hoolitsemata tüdrukud on ette jäänud. Mulle on seni Minski tüdrukutest väga hea mulje jäänud. Kunagi arvasin, et kõige kenamad tüdrukud on Ukrainas, aga siis ma polnud veel Valgevenes käinud:)
Mis puudutab kesklinna söögikohti, siis valikut võiks tõesti rohkem olla. Samas on hinnaklass taskukohane. Isegi vähese vanalinna (teises maailmasõjas pommitati enamus maatasa) juures jõel asuvas paadis on asukohta arvestades täiesti talutavad hinnad.
Kas on ka mingit ööelu? Kas naised näiteks pakuvad end välismaalastele nagu meil vene aeg Viru ümber? Kujutan ette, et sinna minek on nagu ajas tagasi rändamine ja näed kuidas meie ise omal ajal välismaastele tundusime.
Mis nõu annaksid inimestele kes tahavad Valgevenet külastada?
Ööelu koha pealt julgen ise sõna võtta. Päris seda ei ole kogenud, et naised end ise pakkumas käiksid, kuid loomulikult on ka Minskis olemas piirkonnad , kus öisel ajal on tüdrukud tänava ääres seismas ja kliente ootamas.
Klubisid sellesse pea 2 miljoni elanikuga linna jagub. Sellised natukene kõrgema klassi kohad on näiteks Overtime ja Belaja Vezha, neis on kerge face control ka peal, igaüks otse tänavalt sisse ei pruugi saada. Overtime'i kohta praegu ei mäleta, aga Belaja Vezhas on selline kord, et kui klubis istuda ka tahad, siis pead omale eraldi laua bronnima ja selle eest maksma. Muidu pead puhtalt püstijalu olema.
Üks koht, kus pea alati korralik möll käib, on Max-Show. Seal on piisavalt rahvast (pahatihti ka liiga palju) ning ka programm - stripp ja muud showd. Olen ka näinud, kuidas tavakülastajatest tüdrukud end nii käima tõmbavad, et ise tantsuposti ümber keereldes end paljaks koorivad. Veel on kogemusi klubidest Bronx, Medison Club, Alcatraz ja mõned veel, kuid need pole nii eredalt meelde jäänud. Kui nüüd mõtlen, siis meenutasid need kohad mulle pisut mahakäinud Parlamenti Tallinnas, ilmselt seepärast pole neis ka rohkem käinud. Ahjaa, Medison Clubis on esimesel korrusel bowling ka, vahel on bowlingut mängides kohalike tüdrukutega palju parem lähemalt tuttavaks saada, kui lärmakas klubis.
Piletihinnad on juba Tallinna tasemel või olebnevalt õhtuprogrammist ja nädalapäevast ka kallimad. Selle eest on jälle klubis napsu osta soodne, viin mahlaga üle 30EEK maksta ei tohiks. Üldiselt lihtsam on kohe pudel lauda osta:)
Nagu ma ennegi ütlesin, on minu arvates Valgevene tüdrukud väga kenad ja inimesed ise on seal sõbralikud. Seega tasub seda riiki külastada küll. Viisa saab reisibürood kasutades 500EEK eest 5 päevaga kätte (venemaa viisaga läheb näiteks 10 päeva). Samas on umbes aasta tagusest ajast alates viisa jaoks vajalik küllakutse ning ma ei tea, kuidas seda hankida, kui Sul seal tuttavaid ees ei ole.
Kui viisa olemas, siis Tallinna-Minski vahel käivad 3 korda nädalas Estonian-Airi lennud. Ka autoga pole sinna palju sõita, ~800km ning 10 tundi pidevat sõitu, kui just piiril miskipärast rohmem aega ei lähe. Viimased korrad olen piiril alati alla tunni hakkama saanud.
Ma vaatasin eile õhtul mingist Valgevene kanalist valimissaadet. No näidati, kuidas rasedad sünnitusmajas valimas käisid ja pruutpaar paraadvormis oma kodanikukohust täitis. Näidati ka Saksa vaatleja ja Lukasenko kohtumist. Tõsine propagandasaade oli. :)
Minsk on super seiklemis koht ja kidlasti on seal ööelu päris huvitav. Linn on suur ja laiad tänavad nagu oleksid pidevalt kiirteel. Naised on väga kenad ja eriti seksikalt riides ja kiiresti saad või leiad endale kaalase või sõpru. Soovitan soojalt kõigile seda maad külastada kasvõi pulli pärast. taksod pügavad täiega kui välismaalane oled jne aga muidu on suht odav maa. Ise olen seal käinud kaks korda ja nüüd plaanin veel minna. eriti pakub huvi mingim väiksem linn nagu Gomel nüüd.
Postita kommentaar