Nikulini tsirkusest ning plaanist minna otsima Siberisse Päikeselinna

Käisin tuttavatega nädalavahetusel tsirkuses, kuulsas Nikulini tsirkuses Tsvetnoi bulvaril. Lühike kokkuvõte on see, et akrobaadid ja žonglöörid pakkusid elamuse, aga enamus trikitamine loomadega jättis üsna loomapiinamise mulje, kohati oli suht ebamugav vaadata kohe.
Ma saan aru, et lastele meeldivad loomad ja eriti vaadata, seda kuidas loomad trikke teevad. Ja et õige tsirkuse juurde kuuluvad ajalooliselt trikid loomadega, aga seda võiks kuidagi teistmoodi teha, et siis tõesti poleks ebamugav vaadata, kuidas näiteks madusid mööda areeni sabapidi ringi veetakse või väikest krokodilli loobitakse nagu jahukotti või kuidas hobused nagu üles keeratud kellad minutit kümme ümber areeni jooksevad nagu üle keeratud mankurdid.

Number kaheksa lõviga oli veel suht OK. Siin fotol näete Nikulini tsirkuse praeguse kava üht tõmbenumbrit – kuidas lõvide dresseerija paneb ühele oma hoolealusele pea suhu. Pani tõesti, aga osad nendest lõvidest olid tõesti taltsad nagu kiisud. Mõned siiski möirgasid, näitasid kihvu ja peksid läbi õhu käpaga nagu mõned Hollika filmis. Aga pärast lasid dresseerijal rahulikult enda peale pikali visata ega teinud teist nägugi.
Aga tõesti, akrobaatide ja žonglööride nimel tasub vaadata. Isegi täiskasvanud inimese võtab lõdvalt nende trikid ahhetama, eriti kui nad neid ilma kindlustusköieta tegid, ainuke lootus selles, et partner sind umbes 7-8 meetri kõrgusel tugevalt kinni hoiab. Ja muidugi ilusad nägid artistid välja, eriti naised.
Muidu oli tsirkus nagu ikka – palju jäätis, limonaadi ja lapsi. Ja välismaalasi, kellest paljude Moskva-programmi kuulub tsirkus ühe „must“-asjana.
Üks totter asi oli siiski veel, ja seoses loomadega jälle. Tsirkuse fuajees sai ennast pildistada nt koos 2-kuuse tiigrikutsuga või siis koos 10-aastase leopardiga. Mõlemad maksid 400-500 rutsi kui õigesti mäletan. Vähemalt see leopard oli küll väga resigneerunud olemisega. Samuti kaamel, kes oli samuti fuajeesse pildistamiseks toodud!
Piletihinnad tsirkusesse on 200-2000 rublani. Meil olid 550-rublased piletid ja täitsa OK oli, istusin umbes keskel ja väga hea vaade oli.
Ise sõidan ülehomme õhtul väiksele reisile. Plaan on Sajaanides ära käia sellises kohas nagu Vissarionimaa. See on üks Venemaal väga kuulsaks saanud ususekt, kes ehitab keset taigat oma linna – Päikeselinna. See kristlik usklikud on taigasse ehitanud ligi kümmekond oma küla, seal on elanud üksjagu rahvast ka Eestist. Kas seal praegu kedagi eestist on, ei tea. Mõte ongi näidata nende elu just seetõttu, et Eestist on järjest rohkem sinnasõitjaid.
Kes teab huvitavat sellest ühiskonnast või eestlastest, kes seal käivad, andku teada. Kuigi neil on väga korralik oma kodukas ka olemas, kus palju inffi üleval. Samuti võib saata mulle kommentaaridesse küsimusi või teemasid, mis teid huvitab. Uurin järgi.
Rääkisin vissarionlaste kiriku nõukogu esimehe Vadim Redkiniga. Ta ütles, et ootavad mind hea meelega. Ööbimisega pole probleeme ning nad räägivad-näitavad mulle lahkelt kõike. Ma tean et näiteks Vene nö keskajakirjandusega nad eriti läbi ei saa, sest Kremli ustav ajakirjandus, eriti tele, mõnitab neid ikka hoolega vahest. Vene õigeusu kiriku tugev mõju on selle taga.
Mul nende suhtes mingit eelarvamust pole. Elavad kuidas elavad. Eks näeb.
Logistika näeb välja nii, et kõige pealt peab Moskvast lendama Abakani, Hakassia pealinna. Sealt on kaks varianti – kas võtta takso või sõita edasi rongi ja bussiga. Abakanist tuleb saada külasse nimega Petropavlovka, kus vissarionlastel on külaliste jaoks öömaja. 200 kilomeetrit Abakanist. Redkin pani südamele, et üle 3000 taksosõidu eest ei maksaks. Aga ma ei kavatsegi rongiga minna, sest Abakanist sõidab rajoonikeskusesse nimega Kuragino elektrirong ning sealt pidi omakorda pealelõunat kaks bussi sinna külakesse minema.
No ja peale Vissarionimaad on plaan lõpuks ära käia ka suurimas eestlaste külas Venemaal Ülem-Suetukis. Jällegi – kõik küsimused-soovid-ettepanekud teretulnud.
Edasi on veel mitmeid plaane alates sellest, et veel mõned eestlaste külad Siberis-Kaug-Idas üles otsida ja kirjutada hiinlaste pealetungist Siberis-Kaug-Idas. Aga vaatab, kuidas reis kulgeb. Augusti alguseks loodan tagasi olla, kui miski juhuslikult varem ei sunni naasma.
Aga ma lendan ära alles kolmapäeva õhtul.
Veidi muusikat ka.
Esimene video on noortest tänavamuusikutest vanal Arbatil. (Vaadake kui armsalt häbelikult üks kutt raha möödujatelt korjab.)



Teine video on Zemfira viimaselt plaadilt. Renata Litvinova tehtud minu teada, ta ise mängib ka videos. Zemfira laul ja video on pühendusega sõpradele, keda ma kaua näinud ei ole :)