laupäev, märts 15, 2008

Ermitaaži direktori juures Peterburis, EW 90 vastuvõtust

Eile olin Piiteris. Tegin Ermitaaži direktori Mihhail Piotrovskiga intervjuud. Piiteris väga kõva vana, mõned nimetavad teda linna nr 2 inimeseks Matvijenko järel mõjuvõimu poolest. Ta juhib muide ülemaailmset peterburglaste ühingut. Mees, kes avalike esinemiste ajal kannab kogu aeg pikka musta salli ülikonna peal. Nagu rokkstaar.
Muuseum on muidugi vägev, tuleks Eestis rohkem reklaamida, et peaaegu sama kõva asi nagu Louvre asub Tallinnast vaid 300 kilomeetri kaugusel (Rakverest veel lähemal jne). Aga kõige suurema elamuse saime fotograaf Priiduga Piotrovski kabinetist. No seal oli ikka tuhandeid dokumente, raamatuid, ajakirju. Kõik toolid ja lauad olid neid täis. Piotrovski töölaual kerkisid virnad nagu NY kaksiktornid tema mõlemal käel. Ma usun, et Priit sai sellest superfotosid. Oodake järgmise nädala Laupäeva-lehte!
Intervjuu jäi tema koosoleku venimise tõttu kahjuks veidi lühikeseks, aga ta rääkis väga huvitavalt musueumite rollist tänapäeva maailmas, miks lapsed on kõige olulisemad külasjatajad, millised on maailma suurmuuseumite probleemid jne.

Eraldi rääkisime ka Peterburi kui linn-muuseumi säilitamisest, ma mõtlen muidugi ajaloolist nö kesklinna. Gazpromi 400-meetrisest pilvelõhkujast (Ohta-center, koha Smolnõi kõrvale) rääkisime, mille kohta ta tegi ettepaneku, et moodsa Peterburi võiks ehitada eraldi linnana veidi praegusest Piiterist eemale ning sinna võiks siis kutsuda spetsiaalselt kujundama maailmakuulsaid arhitekte. Et siis need kõiksugu moodsad vigurid ei riku Peterburi üldvaadet.
Fotol on selle Gazpromi skaibreikeri reklaam Piiteri tänavatel. Praegu käib neil üsna suur kampaania selle toetuseks. Kahju küll, aga minu lemmikmusketär Bojarski osaleb seal reklaamis Gazpromi poolel. Nagu ma olen aru saanud, siis on piiterlased üldiselt pessimistlikud ning arvavad, et Gazprom saab oma tahtmise ja ehitab Smolnõi kõrvale selle otsatu maja. Gazprom on lihtsalt Venemaal riik riigis.

Pärast ei tea isegi miks tegime fotograafiga tiiru Vassili saarel ja sealsel luteri surnuaial. Seal oli päris masendav pilt, kuidas surnuaed on üsna käest lastud. Hauasambad lagunevad, palju on juba ümber kukkunud jne. (fotol) Inetu värk, ei paista see surnuaed enam kedagi huvitavat. Sinna peaks olema maetud palju tuntud baltisakslasi nagu näiteks leidsime Lütked. Kunagi olla seal ka Koidula puhanud, aga tema maeti Tallinna ümber.
Tagasi tulin Moskvasse Nevski Ekspressiga. 1300 kroonine pilet ja oled 4,5 tunniga Moskvas. Väga mugav.
Paar sõna ka kolmapäevaõhtusest EW 90 vastuvõtust Moskvas. Täismaja Novaja Operas, 600 külalist umbes. Toitlustust tegema oli tellitud Roosta resto Eestist. Väga profilt tegid ja väga maitsvalt. Nad teevad pidevalt Eesti esindustele Moskvas, Piiteris ja Helsinkis vastuvõtte. Olen kuulnud, et Soomes on nende vastuvõttudel käinud helsinglased nii vaimustuses, et tellivad neid juba ka oma pidudele.
Väga huvitav detail. Vastuvõttu peaaegu viimane külaline, kes lahkus, oli Vene asevälisminister Titov. Niivõrd meeldis talle ilmselt Eestis toit ja jook või siis suhelda Urmas Paeda ja suursaadik Kaljurannaga. Titovi nii kauane viibimine on muidugi tühine märk, aga ikkagi positiivne. Reeglin diplomaadid ikka ei jää vastuvõttudele viimaseks, eriti nii kõrged tegelased.
Ühesõnaga hästi õnnestus vastuvõtt. Igas mõttes. Suursaadik Marina on ikka väga õnneliku käega. Et tal saatkonna näol selline hää tiim on.
ID-kaardist. Vaatasin isikut tõendavate dokumentide seadust. Tõepoolest, riigipiiri ületamiseks ehk reisidokumendiks on ikkagi pass, ID-kaart on siseriiklik isikutunnistus. EL-i siseselt saab ID-kaarti reisimiseks kasutada ilmselt erikokkuleppe tõttu. Kui ma nüüd õigesti aru sain, sest põhjalikuks süüvimiseks polnud jälle aega.
Mõned fotod Piiterist.

Vassili saare räpane kanal. Ja selle järsul kaldal, võsa vahel selline kummaline märk – ankurdamine keelatud. Ei kujuta küll, ette, et keegi seal randuda võiks kunagi oma laevaga. Kitsast ka see kanal nagu kurat.

Inim- ja autopesula. Vasakul on hoonel näha silti, et türgi saun 24 h ja paremal silt, et autopesula 24 h. Kui vett on, siis võib loomulikult mõlemat teha – pesta inimesi ja ka autosid.

Üks vastik asi Piiteris. Kui saabub õhtune tipptund, siis jäetakse metroosse sissepääasuks lahti ainult paar ust ning see tähendab kohe ilget rüselemist uste taga.Loogika on selles, et las inimesed trügivad järjekorras parem õues, kui et selline ummik inimestest tekiks metroojaama kitsas vestibüülis. Moskvas pole seda muret, sest siin on jaamad suuremad ja avaramad.

Kommentaare ei ole: