Venemaal jääb täielikust ekstaasist puudu ainult võit kohe-kohe hakkavatel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel! Moskva CSKA võit kossu Euroliigas, Piiteri Zeniidi võit UEFA karikafinaalis, hoki MM-i kuld Kanada üle (ja veel kui dramaatilises mängus!), Dimka Bilani eilne võit Eurovisioonil. Ma arvan, et homme saab lehtedest lugeda palju sellist retoorikat, et see kõik taastab Venemaa kui velikaja deržaava jne. Rahva psühholoogiale tuleb see muidugi ainult kasuks. Ja ikkagi on parem kui meie naabril valdavad rohkem positiivsed emotsioonid kui negatiivsed. Parem rõõmus Venemaa kui vihane ja tige Miška.
Mõnes mõttes on kui need saavutused ka veidi loogilised. Venemaa on igatpidi rikkam kui 90-ndatel ning loomikult mängib raha suurt rolli spordis ja showbizis. Spordis kui on raha, siis tekib süsteem ja võimalus sisse osta paremat metoodikat (CSKA treener on itaallane Messina, Zeniidi ja Vene vutikoondise treenerid on hollandlased. Pluss veel sügisel Euroopa meisteriks tulnud Vene kossukoondise peatreener oli ameeriklane.). Tegelikult on seda ju ka Eestiski näha olnud. Meie oleme lihtsalt nii palju väiksemad, et raha ja metoodika alati ei aita.
Aga kui nüüd tagasi alguse juurde tulla, siis seda ei taha kohe mõeldagi, mis siis Venes juhtuma hakkab, kui Hiddinki poisid tõepoolest peaksid imega hakkama saama....Mis pole ju välistet, sest emotsioonid on ju neil samuti laes. Vähemalt alagrupist on nad nüüd küll kohustet edasi saama.
Dimka Bilaniga tuli meelde, et eelmisel kevadel sõitsin rongiga Moskvast Tallinnasse. Ja sama rongiga sõitis Tallinna esinema Bilani tiim. Osa neist elas samas vagunis minuga. Tina pandi hommikul vist kella viieni (igal juhul Narvast oli rong juba ammu läbi), ja kui ma maha läksin, siis kuri vagunissatja kolkis juba veerand tundi Bilantšikute kupeede uksi, aga keegi ei kõssanudki. Tont teab, kaua nad seal põõnasid.
Vahepeal pidasin pausi. Panen siis taganjärele lingi ühele Pervõi Kanali saatele, kus oli juttu Arnold Meri kohtuprotsessis. Saate nimi on Sudite sami (Otsustage ise!) ja see on iga neljapäev eetris. Talk-showks ei paindu keel seda nimetama, sest vähemalt see kord oli see naturaalne laat, mitte telesaade. See saatejuht on ääretult ebameeliv – Sevtšenko. Olen paari korral olnud temaga ühel üritusel – täiesti naljavaene inimene, kes on oma arvamuses hullult veendunud. Selliseid ei tohikski jutusaateid üldse juhtima pannagi.
Raamatupoes nägin Medvedevi portreesid lõpuks müügil. A3-suurune foto maksis 2500 rutsi ja sellest poole suurem oli 4500 rutsi. Muide, müügil oli ka selline foto, kus on peal nii Medved kui ka VVP! Selline paraadfoto muidugi lahendaks tšinovnikute dilemma.
2 kommentaari:
Huvitav, kelle poolt koostatakase sääraseid vestlussaateid, kus impeeriumimeelsed (Venemaa mõttes) liberaale sõimuga üle valavad?
Eile õhtul eetris olnud "Vremja" oli juba nii küüniline, et Eestit nimetati seal: "SEE, HILJUTINE, MIKROSKOOPILINE MOODUSTIS". Hmmmm....nagu Iraan Iisraeli kohta. Kurb.
Postita kommentaar