Elust postkontoris, kirjanike kylas ning sundkarastamisest

Laupaeva hommikul oli mu kodu juures zaksis korraga kolmed pulmad ja koik pruutpaarid tulid kohale pikendatud keredega limudega. Tavaline limu pole Moskvas enam in.
Kain nyyd olude sunnil kodulahedases postkontoris (Bolshaja Gruzinskajal) internetis. Eile juhtus tore lugu seal. Postkontoris on kaks luuki, kust saab oma toiminguid teha. Interneti eest saab maksta ainult esimeses luugis. Veel on seal suur silt, et koik toimingud tehakse yldise jarjekorra alusel. Mis tahendab seda, et kuigi interneti eest tasumine votab 15 sekundit, siis pead sa ootama yldises jarjekorras kirja saatjate, telegrammi kirjutajate ja teistega. Onneks on neid teisi vaga harva.
Aga vot eile ohtul seisis luugi taga yks vanem yhe kaega mees, kelle kohta voib kahjuks oelda, et tal pole elus ilmselt koigi paremini lainud. See mees lasi paljundada hunniku ajalehevaljaloikeid. Normaalse paljundusmasina puhul oleks see niuhti lainud. Paraku oli postkontori paljundusmasin selline, mis iga paberi kopeerimise ajal vahemalt 2-3 paberit lihtsalt ara soi voi kuhugi vahele jattis. Huvitav oli vaadata jarjekorra reaktsioone. Koigepealt tekkis pahameel vanamehe vastu, et mis ta nass siit yldse otsib oma motetute paberitega jne. Siis ilmselt hakkas jarjekorral ikkagi vanast kahju ning pahameel suundus tadikese vastu, kes masinaga jandas. Opetusi sadas igast kyljest, mis ajas muti veel rohkem narvi.
Ma ainult itsitasin korvalt. Sest kellelegi – ei tadile ega jarjekorrale – ei tulnud pahe pakkuda, et las ta votab koigilt raha vastu ja lylitab arvutid sisse, see oleks votnud max minut, ning siis oleks voinud rahulikult edasi vanamehe ja tema paberitega massata ning ka jarjekord oleks maha rahunenud...
Eile kaisime tuttavaga Peredelkinos, see on kuus kilti Moskvast valjas mooda Kutuzovkat Mozhaiski maanteel. Peredelkino (eesti keeles – ymbertegemisekoht) on kuulus kirjanike suvituskoht Nouka-ajal, Stalini-ajal tegevus seal algas. Seal on praegugi hulgaliselt kirjanike muusuemeid – Pasternak, Tshukovski, Katajev jne.
Vaga ilusad vanaaegsed puumajad, umbes nagu Pipi Pikksuka raamatust. Suured aiad ymberringi. Nagu mingi hea vana aja muinasjutt otse Moskva all. Kahjuks kostab suure linna myra sinna – lennukid lendavad pidevalt yle (Vnukovo aeroport asub lahedal), rongide kolin.
Kaisime seal restoranis soomas. Resto nimi oli Paikeselapsed J Monus vaikne nurgake suures pargis, Moskva kohta haruldane koht. Paik ongi selle resto suurim volu, kook polnud miskit erilist. Votsime kahekesi molemad prae, yhe salati, teed, limonaadi, pokaali veini ning kohvid ja maksma laks 2900 rutsi (1250 krooni). Aga kes tahab Moskvas elades veidi romantikat vabas ohus, siis soovitan seda kohta rohkem kui Rjublovka rikkurite kohti.
Elu sunnib mind taas karastama. Maja trepikotta ilmus lakooniline teada, et „seoses talveks valmistumisega” lylitatakse meie majas 27. maist kuni 16. juunini valja soe vesi. Midagi ikka on muutunud vorreldes Nouka-ajaga, siis voidi terveks suveks soe vesi valja lylitada...Huvitav, kuidas Eestis suudetakse korrumajades „talveks valmistuda” nii, et sooja vett ei lylitata valja?

Ja sellise omaparase „hundijutuga” reklaami leidsin ma Tverskajal Dieseli poe aknalt...