Kuidas Moskvas raha teenida - 100 rutsi kolme anekdoodi eest

Õhtul käisime hea tuttava Sašaga - kes töötab sisevägede ajalehes - ja tema pruta Ksjušaga ühes sushikohas (neid on siin iga nurga peal ja kusjuures iga kell paremad kui Tallinna omad, mina ei tea, millest nad Tallinnas sushit teevad). Istume, tinistame, astub ligi noor ilmakodanik, kuskil 8-9 aastane ja pakub: „Saja rutsi eest räägin teile kolm naljakat anekdooti!”
Saatsime ta pikalt, aga bisnes on kutil ju hea iseenesest! Keskmisel moskvalasel, kui tal veidigi raha on ja ta juba veidi on võtnud, ei saa ju sajast rutsist kahju olla. Nii oligi, juba meie väikses restos leidis ta kaks paarikest, kellele oma anekdoodid maha müüa.
Ma arvan, et kutt teenib õhtuga päris hästi. Varem ma pole sellist teenust siin näinud.
Sain täna jälle Moskva siselu suhtes veidi targemaks. Ma ei teadnudki, et Tverskaja bulvar – see keskelt jooksev park – on õhtuti tuntud kui lesbide kogunemiskoht. Meeshomod kogunevad aegadest ammustest Kremli taha Slavjanskaja platsil, kus selline õigeusklikum ja natsionalistlikum meessugu neid aeg ajalt siis peksmas käib.

Vaatasin, et Tallinnas on ära valitud lõpuks Vabadussamba võidutöö. Ilus asi. Aga. Ärge imestage, kui Kreml seda taas proparünnakuks ära kasutab. Ütleb, et see on ju Rüütlirist ja et kuradi eestlased jälle promovad natsivärki. Ja me võime kasvõi hääle ära karjuda, et meie Vabaduserist oli enne, kui natsid üldse pea õllekeldritest välja pistsid. Taustsüsteem on Venemaa juba nii kõva, et isegi inimesed, kes on suht liberaalsed, hakkavad juba Eestis kahtlema. Ütlete, et ei usu, aga kipub sinnakanti minema. Kahjuks.
Olgu-olgu, Moskva on tegelikult täis kenasid inimesi. Näiteks üks on endale täiesti kesklinna, Bolšaja Nikitskaja tänavale nii armsad tuvimajakesed ehitanud.



Ka tavaline pilt, et elumajas sõidetakse autoga niiii treppi, kui veel saab. Suurema kotiga ei mahu enam isegi uksest sisse. Aga kedagi ei häiri.Foto tehtud Ostoženka kõrvaltänaval, kus on Moskva ühed kallimad korterid.



Mäletate,kunagi kirjutasin, et Moskvas on hea asi, et igal tänavanurgal müüakse suvel mägede viisi puu- ja juurvilju. Vot, nii see välja näeb. Pesema peab muidugi hoolega, aga seda õpetas mulle juba ema! Arbuusikilo maksais eile minu maja kõrval 12 rutsi kilo, ehk siis 5,5 krooni.