Ükspäev rääkisin pikemalt ühe tuttavaga Tšetšeenias. Ta töötab Vene siseministeeriumis ning on käinud mõned korrad Tšetšeenias kommandeeringus. Ja töö tõttu suhtleb nagunii pidevalt Tšetšeenias sõdivate siseväelastega.
Tema väitel pole sel olukord midagi nii maha rahunenud nagu ajakirjandusest paistab. Inimröövid ning tapmised jätkuvad, kuid need ei jõua enam nii palju avalikkuse ette, kuna sisuliselt kõik ametkonnad on nii tugevasti Kadõrovi käpa all. Kindlasti on röövimisi ja tapmisi vähem, aga mingit rahuoaasi pole sinna tekkinud.
Mul endal on viimaste kuude uudiseid lugedes tekkinud tunne, et kaval Kadõrov on sisuliselt saavutamas seda, mida peaaegu soovis ka Dudajev. Sisuliselt toimetavad tšetšeenid oma maal juba täiesti omatahtsi, kadõrovlased teevad nii nagu nemad tahavad. Juba räägivad vabariigi juhid kõval häälel sellest, et taastatava naftatööstuse kõik tulud peavad jääma neile. Lisaks plekib Moskva nagunii praegu uskumatult raha sinna, eelkõige ehituseks. Groznõis käinud väidavad, et ehitamine on linnas meeletu ning ning raha pritsib sealt igast nurgast välja. Ma söön mütsi ära, kui seda föderaaleelave raha kõvasti vasakule ei lähe.
Paraku on mul kui välisriigi ajakirjanikule seda raske oma silmaga kaema minna. Sinna sõiduks on vaja MIDist spetsakrediteeringut, mille saamine võtab aega. Peale selle ei lasta sinna nö individuaalreise teha, vaid käia saab ainult MIDi orgunnitavate rühmareisidena. A mis tõde sa sealt siis ikka kuuled. (Siin fotol on MIDi peahoone Smolenski väljakul, üks seitsmest Stalini-aegsest kõrghoonest.)
Nii peangi praegu leppima kommandeeringuga Sotši ja Abhaasiasse. Sõidan pühapäeval.
Mul vahetus ka kuraatot MIDis. Eelmine, noor kutt, läks Philip Morrisesse PR-meheks. Huvitav on see, et seni kuulusid Balti ajakirjanikud ühe kuraatori alla koos Põhjamaade ajakirjanikega, aga nüüd oleme ühes grupis endise SRÜ ajakirjanikega.
Uus kuraator Azamat on päris mõnus vana. 45-aastane, pärit Kabardiini-Balkaariast. Käisin taga täna kohtumas, jättis väga abivalmi ja siira mulje. See võib muidugi petlik olla. Rääkisime ligi tund aega tema koduvabariigist ja Elbrusest ja elust-olust.
Mitu korda olen juba kokku puutunud erafirmade PR-inimeste huvitava arusaamaga, kuidas nende töö ajakirjanikega peaks välja nägema. Paar viimast päeva olen suhelnud ühe noore Moskva äridaami pressiesindajaga. Kõigepealt tahtis ta põhjalikku kirjeldust, mis leht Päewaleht üldse on. OK, sellest ma saan veel aru. Aga täna tahtis, et ta, et ma saadaksin talle kirjelduse, kuidas lugu välja näeks, mis formaadis, mis pealkiri tuleb jne. Kurat, ma pole inimesega veel üldse rääkinudki!
Ja see pole esimene kord, kus PR-tšikid tahavad üksikasjalikku ülevaadet, mida ma nende hoolealusest kavatsen kirjutada. Eks siin ole paljudel veel hämar ettekujutus tööst, mida nad teevad.
Aga mis tõeliselt pissed off on, need on karjuvad autoalarmid. Ma ei tea, kas need on siin Moskvas nii tundlikuks reguleeritud, et iga võnke peale kukuvad röökima või tõesti muugitakse tänava peal igat teist autot, aga pidevalt nad röögivad mul maja all. Päeval ei pane isegi tähele, siis pole nii palju autosid ka, aga nagu õhtu saabub, siis hakkab signakontsert pihta!
Ise olen muidugi näinud ka, kuidas kitsal tänaval kihutanud auto järel hakkas üle ühe autodel signa karjuma.
Muide – kihutamisest. Alles mu tuttav rääkis, kuidas tal üks sõber jäi Sadovajal (16-realine ringtee ümber Moskva kesklinna) öösel miilitsale vahele 205-kilomeetrise kiirusega! Kesklinnas! Tallinnas pole muidugi sellist kohtagi, kus kesklinnas nii segaselt kimada. Kusjuures selle tüübiga, midagi hullu ei juhtunudki. Maksis mendile 1500 rutsi ja sõitis edasi. See on tiba rohkem kui 700 krooni. Eestis saad sellise trahvi isegi siis kui kümme kilti kiirust ületad. Ah tont sellega, siin teised reeglid.
Tahan tähelepanu juhtida kahele huvitavale loole – üks on uudis ja teine kommentaar. Kõigepealt uudis sellest, et Venemaa katsetas täna uut keskmaaraketti Iskander-M, mille peale kommenteeriti et see on nüüd vastus sellele, kui USA paneb Poolasse oma baasi, et nüüd ulatub Vene moodne rakett vabalt selleni, sest selle tegevusraadius on 500 km. Aga see tähendab ka seda ju, et kui see rakett panna püsti baasidesse Lenska oblastisse (ja sellised baasid on sealolemas), siis ulatub rakett lendama mistahes punkti ka Eestis.
Kommentaar puudutab seda, kuidas Baltimaade rikkamate ärimeeste hulgas on puha venekeelsed inimesed ning et miks Venemaa nende mõju ometi ei kasuta oma huvide kaitsmisel. (seal on veel tore pilge sellle kohtal, et venekeelsete ärimeeste ees on Eesti rikkam mees eestlane Toomas Annus – aga puhtalt sel põhjusel, et ta ei oska oma varandust nii hästi peita...)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar