Nädalavahetuse elamused - Venemaa Versailles ja korralik veiselihafilee

Kas teadsite, et Venemaal on oma Versailles? No mitte muidugi nii suurejooneline, aga midagi siiski. Asub Tsaritsõnos, kunagi oli see Moskva-lähedane kena vaikne kohakene, nüüd asub keset Moskva linna, kesklinnast umbes 25-minutise metroosõidu kaugusel.
Kui ma nüüd ei eksi, siis on loss ja park sinna ehitatud keisrinna Katariina II ajal. On uhke põhiloss, mida praegu hoolega taastatakse ning lubatakse avada suve lõpuks. Lisaks on mitu väiksemat lossi. Suur park, kuhu praegu ehitatakse jalutamisteesid. Pirakas tiik, mida ümberkaudsed elanikud kasutavad praegu päevitamiskohana. Ja ka ujumiskohana, kuigi ümber tiigi on kõikjal sildid, et ujumine keelatud. Aga või siis mingi silt venelasele loeb. On sillad ja kirik.
Jalutada on seal ilus. Soovitan külastada, kui kellelgi on paarist päevast rohkem mahti Moskvas olla ja ringi vaadata. Eriti siis, kui nüüd suur loss ka korda tehakse.
Eile õhtul oli toimekas - jõudsin teatrisse ja pärast ühte vahvasse klubisse. Novaja Operas käisin vaatamas balletikava, kus orkestrit juhatas Eri Klas. Tantsis Imperaatorlik Ballet, mis tuleb koos Novaja Opera orkestriga augustis Piritale Püha Birigitta festivalile. Kokku sõidab Eestisse üle saja inimese.
See kava on rohkem selline galakontserti-tüüpi, sest nad tantsivad tõelisi hitte – Ravelli Bolerot ja Bizet- Štšedrini Carmeni süiti. Aga väga huvitavalt teevad, eriti Bolerot, kus peaosa tantsib üldsegi mitte belariin, vaid üks endine iluvõimlemise maailmameister. See näitas küll sellist painutamise tulevärki, et anna aga olla. Ilus oli vaadata vähemalt. Carmen oli klassika. Veidi tavapäratu oli ehk vaadata blondi-Carmenit.
Aga, kes Piritale seda balleti vaatama läheb, see saab kindlasti elamuse. Tipptase ikkagi, kuigi neil on üsna noored tantsijad.
Klubisse läksin kodu lähedale – Na Brestskoi (Brestskoi tänava peal) on klubi nimi. See on selline veidi alternatiivne koht. Mulle meeldis esimesest silmapilgust. Väga sundimatu värk. Ei olnud seal laupäeval Moskva klubidele tavapärast tunglemist ja ülikõva muusikat nii et rääkida ka ei saa.
Võib olla tuli see ka sellest, et esineja oli, ütleme nii, et pehmelt öeldes tavapäratu. Ma ei tea, kas keegi on näinud sellist Soome punti nagu Eläkäläiset? Vähemalt ühe korra tasub nende shoe ära vaadata.
Minu arust olid nad täiesti täis, vähemalt kaks kolmest. Aga see nende olek sobis sellega, et nad mängisid... tavalisel sael. Algul viiulipoognaga, siis lusikatega. Päris head helid suutsid nad välja võluda. Mängisid saega nt Bachi, valsse, rokiklassikt. Proovige kodus. Ostke tavaline saag, muretsege viiulupoogen, pange saag põlvede vahele, painutage seda ühe käega ning proovige poognaga tõmmata mööda saeselga. Ma küll suvel maal proovin ära, kui aint kuskilt poogna saan.
Ma vedasin mõttes kogu aeg kihla, kas Markus, kes oli bändimeestest kõige rohkem täis, kukub pillide otsa või mitte. Proff vana oli – ei kukkunud.
Pulli pärast läksin täna peale Tsaritsõnos käiku ühe tuttavaga jõusaalis. Sõitsime kesklinnast välja, Pionerskaja-jaama kanti. Täiesti tavaline jõusaal, ei midagi erilist, aga pagana kallis! Ühekorrapilet maksis 350 rutsi ehk 170 krooni. Võimalik on osta ka kaheksa korra kaart, see tuleb veidi üle 2000 rutsi, aga ikka päris kallis. Kesklinna fitnessiklubides on piletid kindlasti üle 300 krooni juba.
Tõmbasin jõusaalis peamiselt sõudeergomeetrit, pärast oli selline lihaisu, et läksime tuttavaga ühte õite magusasse kohta. Moskvas on mitu Goodmani nime kandvat steigirestot. Kõik kiidavad neid kohti. Me läksime Barrikadnaja jaama juurde USA saatkonna kõrval asuvasse.
Veiselihakäntsakas, 400-grammine, oli oma hinda väärt. Hind oli 1080 rutsi ehk 500 krooni. Aga see oli ainult liha hind. Ma võtsin veel juurde grillitud juurvilju ja poti õlut, see tegi veel 350 rutsi juurde. Aga noh, mida rahaga veel teha, kui mitte hästi süüa? Ma usun et nt Hannes on minuga väga nõus ja ma usun, et see Goodmani liha oleks talle vägagi mokka mööda.
Kõrvalasuv USA saatkond kattis tervet kvartalit. Tõenäoliselt on see üks maailma suurimaid saatkondi üldse. Seal pidi töötama 3000 inimest. Neil on aia taga terve linnak – postkontor, poed, pesumaja jne. Põhimõtteliselt saab seal aia tagant väljumata ka oma elu ära elada. Näiteks Kabulis, ma tean, osad saatkonna töötajad nii teevadki. Turvalisuse pärast elavadki kõik need kolm aastat aia sees. Moskvas nii kole pole. Vastupidi – siin on väga mõnus.
Võtame kasvõi ilma. Praegu pole Moskvas halvem kui Vahemere ääres. Kassid isegi sulavad palavuse käes. Täna oli 33 kraadi päeval. Veel õhtul kell 9 näitas kesklinnas Barrikadnaja metroojaama juures termomeeter pluss 27. Öösel on 18-20 kraadi.
Paar pildikest ka Moskva elust.


Jalutu invaliid kerjamas Tsaritsõno pargis. Üldiselt kerjab Moskva kesklinnas suhteliselt vähe invaliide. Kuidas kesklinnast väljaspool, ei oska veel öelda. Nii vähe olen käinud.


Hoolitsev vanaisa oma lapselapsega suplemas sealsamas Tsaritsõno pargis - suits ühes käes, lapselaps kaelas. Ei tea, võib olla hoiab ta teises käes veel pudelit ka. Kusjuures - suplemine toimub otse sildi all, mis keelab suplemise tiigis.


A see on puhas stiilinäide, kui stiilselt on võimalik tukastada. Kui jätta kodaniku suust nirisev ila tähelepanemata, siis on magamispoos päris muljetavaldav.