Moskvas elavad kõige tigedamad inimesed?

Täna õhtul käisin vaatamas, kuidas elavad Soome ajakirjanikud Moskvas. Käisin külas Helsingin Sanomate korrespondendil Susannal. Ta tegi õhtusöögi ja kutsus küll veel kolm kolleegi Yleisradiost, kes elavad samas majas. Kokku on Soome ajakirjanikke siin viis.
Susannal oli väga äge ja avar korter. Samas majas Korovjei val 7 elavadki peamiselt välismaalased. Majasse sissepääset valvab turvateenistus. Tõkkepuu ja puha.
Susanna isegi ei teadnud, kui palju tema korter maksab. Leht oli kõik tema eest ära orgunninud. Aga kindlasti maksab korter oluliselt rohkem kui minu oma, kus üür on 1800 dollarit kuus.
Susannal on kõrvalmajas eraldi office. Tema käsutuses on venelannast abi Ira, kes lepib kokku kohtumisi, ajab välja lubasid – ühesõnaga teeb kogu bürokraatia ja muu tüütu töö Susanna eest ära. Lisaks on tal autojuht ja omad kindlad freelanceritest fotograafid, kes talle tööd teevad.
Päris mõnus on nii tööd teha. Aga ega ma ei nurise. Erinevad võimalused lihtsalt.
Päeval käisin Avo Leokil külas, kes on praegu Moskvas ravil. Avo on maailmaklassi tsiklimees, kes paar aastat tagasi võistlustel endal selgroo murdis ja jäi vööst saadik halvatuks. Tema tahtejõud on ikka hämmastav ja tema võitlus selle nimel, et kunagi taas omal jalal kõndima hakata, imetlustvääriv. Kirjutan temast Spordilehes peagi.
Teisipäeva õhtul käisid mul korteris esimesed külalised – Raul ja Vallo Ekspressist. Tulid siia kirjutama lugu Kremli noorteorganisatsioonidest, kes piketivad Eesti saatkonna ees. Nigu meelega ei olnud just teisipäeval kedagi pikettimas.
Soomlaste Sanomat-kontsernile kuuluv Vedomosti kirjutas ükspäev 60 maailma suurlinnas välismaalaste seas läbi viidud uuringust. Selle järgi platseerus Moskva nö külgetõmbe poolest 48. kohale.
Moskvas oli välismaalaste meelest küsitletud linnadest kõige vastikuma kliimaga ja siin elavad kõige tigedamad inimesed. Näis-näis, minu arust küll inimesed eriti tigedamad ei ole kui Tallinnas. Ja lisaks pole Moskvas vaba ajaga midagi peale hakata. See tundub küll liialdus olevat. Kui raha on, siis peaks küll Moskvas kõike saama, mida oskad ainult ette kujutada.
Elu-olulist ka. Hindadest näiteks. Täna hüppasin poest läbi. Ostsin ühe Lõuna-Aafrika veini, Nederburg, pinotage – maksis 355 rutsi (161 krooni), liitri piima 20 rutsi (9 krooni) – piim on siin muide ainult 3,2 prossane, ühe Borodino leiva 9 rutsi (4 krooni). Veinid on siin tegelt jube kallid, kõik välismaine alkohol on kallis. Üldiselt kaks korda kallim kui Eestis, kohalik viin on nii suurtes piirides 50 krooni pool liitrit.
Väike naljanumber ka – minu maja liftis on suur kiri, et lifti tõstejõud on 8,4 inimest...