Üks tuttav Tartust küsis mult, et miks ikkagi Lääne-Ukrainas juute ei sallita. Ma nimelt kirjutasin oma Ukraina-päevikus, et Lvivis tekkis mul selline tunne ning et üks mu sealne tuttav ütles selle ka otse välja.
Ma ise ei oska sellele vastata, sest ma nii hästi Lääne-Ukrainat ei tunne, aga ma küsisin selle küsimuse ise ka siis, kui tegin intervjuud tuntud kirjaniku Juri Andruhhovitšiga Ivano-Frankivskis. Tema vastus on siin:
„See on üks väga valulik küsimus, sest tegelikult on ukrainlased väga süüdi nende juutide ees, kes siin elasid. See on väga vana teema. Näiteks Bogdan Hmelnitski (Ukraina kasakate hetman 17. sajandil, lõi kasakate oma riigi, mille hiljem andis Tsaari-Venemaa alla-J.P.) on juutide jaoks samas reas Hitleriga. Hmelnitski ideoloogiliselt hävitas juute. See on väga pikk jada vastastikkuseid (s.t. juutide ja ukrainlaste vahel) solvumisi, rünnakuid, mis aeg-ajalt on väljendunud vägivallas ukrainlaste poolt. Jumal tänatud, et see kõik möödus rahulikult 1991. aastal, kui oli väga palju provokatsioone ja katseid keerata juute üles Ukraina iseseisvuse idee vastu. Õnneks sai tehtud mõned õiged asjad ning väga palju juute osales ka iseseisvuse saavutamisel. Tõde on aga ka see, et sõja ajal osales juutide hävitamisel väga palju ukrainlasi. Ja isegi mitte ainult need, kes teenisid politseis, vaid ka nö tsiviilelanikkonna seas. Siin on väga sügavad kompleksid. Eelkõige ma pean silmas ksenofoobiat kõige vastu, mis on võõras, ei ole oma – et nad on sisserändajad, aga meie oleme siin kogu aeg elanud. Teiseks, et miks nad on rikkamad meist. Kolmandaks, et miks nad nii palju tööd ei raba nagu meie jne. Kuigi tegelikult olid vanas Ukrainas juudid sama vaesed kui ukrainlased ise. Üldiselt on see kõik väga triviaalne. Triviaalne sellepärast, et antisemitismi on kõikjal maailmas.“
Keda huvitavad juutide ajalugu Ukrainas ning juutide-ukrainlaste suhted, uurigu ise edasi.
Väikse märkusena lisan, et teemat puudutas kergelt ka The Economist, kui nad kirjutasid 22. jaanuaril pika artikli Ukrainast enne presidendivalimiste II vooru.
„He (siin mõeldakse Juštšenkot-J.P.) said little of the dark pages in Ukraine’s own history, including collaboration with Nazi Germany and the role of the Ukrainian Auxiliary Police in administering the Holocaust. For instance, in Ivano Frankivsk, where some 100,000 Jews were killed, the authorities have put up a monument to 27 Ukrainian insurgents who were killed by the Nazis, but not even a plaque on the site of Jewish mass graves. Anti-Semitism is no longer rampant, but it is partly a failure to teach history that allows Nadia Mateiko, an art student in Kolomiya, to say of Ms Tymoshenko: “I don’t want this Jew to be the president of my country. It is not their land.” (Ms Tymoshenko is not even Jewish!)“
2 kommentaari:
Odessasse taheti teha pärast II maailmasõda juudi kommuuni, kuid tehti Kaug-Itta. Mõnigail andmeil olid pooled Valgevene pealinna Minski elanikud enne II Maailmasõda juudid.
Kui mitte väga pikalt hakata heietama, siis lühidalt on üks viimaseimaid suuremaid põhjusi sm. Lazar Kaganovitš. Tema oli Ukraina holodamori "peaarhidekt" ja teostaja, samuti peale II MMS ka verise kollektiviseerimise teostaja. Aga eks on kindlasti ka ridamisi teisi pisemaid probleeme, nagu igalpool:)
Postita kommentaar