esmaspäev, august 31, 2009

Peterburi kirik on praegu eestlaste suurim ehitus Venemaal

Laupäeval oli tähtis päeva Peterburi eestlastele. Eestlaste Jaani kirikus, mis järgmine sügis peab oma 150 juubelit, peeti sarikapidu. Taastatud kiriku sarikapidu. Enne kui ma üritusest teile jutustan, näitan ma fotodel, kuidas kiriku taastamine on läinud.


Peterburi Jaani kirik 20. sajandi algul. (Aitäh Veronikale foto eest!)


Jaani kirik tänavu jaanuari lõpus enne taastamistööde algust. Veel on näha Nõukogude-ajal juurde ehitatud jupp (paremal otsas see nö püstak).


Selline nägi jaanuari lõpus kirik seest välja. Nõukogude ajal ehitati kiriku suurde saali vahelaed ning tehti sinna korrused.


29. augustil ehk siis üleeile nägi Jaani kirik välja juba selline, kui vaadata sisehoovi poolt. Ette, sinna praegu avatud kohta, tuleb altar. (Umbes seal oligi see Nõuka-aegne juurdeehitis.)


Veel paar kuud tagasi oli pilt samas kohas selline. (Aitäh Leale foto eest!)

Selline nägi tulevane kirikusaal välja 29. augustil. Veel üheksa kuud tagasi oli saali asemel kolm korrust ja vahelaod.


Selline peab kirik välja nägema pärast restaureerimise lõppu aasta pärast. Välisilme peaks tegelikult valmis saama juba talveks. Plakati all mängis peo avamisel kitarri Heiki Mätlik.


Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe ja Peterburi eestlaste koguduse juht Külli Sulg võtavad alla sarikapeo pärga, mis kaalus üle 20 kilo. Mäe ja Sulg - kaks energiapommi.

Kui võrrelda sünnitamisega, siis on eestlaste kirikule Peterburis nüüd ultraheli tehtud ja laps tuleb loodetavasti terve, säras Aivar Mäe sarikapeol rahulolevalt. „Kiriku kontuurid on nüüd valmis,“ ütles Mäe. Eesti Kontsert Mäe isikus on 86 miljonit krooni maksva kiriku taastamise tellija.
Jaani kiriku kõrvalmajas, endises eestlaste koolimajas elav Jelena Pissareva (45) räägib, et lõpuks ometi tehakse aastakümneid hooletusse jäetud hoone korda. „Kas torn tuleb ka nagu gooti kirikul?“ küsib ta. Ütlen, et tuleb. „Tubli!,“ kiidab Jelena. „Teate, nad ehitavad siin isegi kõik nädalavahetused.“
„Ma olen kogu lapsepõlve siin rajoonis elanud, aga ei teadnudki, et see oli Eesti kirik,“ ütleb Jelena sõbranna Valeria.
Aga rajoon on Peterburi kohta super – Jaani kirik on peaaegu maailmakuulsa Maria teatri naaber. Maria teatri kontserdisaal asub otse üle tee.
„Koha mõttes on see ikka täielik pärl,“ nõustub Eesti tuntuimaid organiste Andres Uibo.
„Kui kirik lõplikult taastatud saab, siis ma usun, et me oleme andnud ka väikese panuse Peterburi linnapilti, aga veel olulisem on kiriku väärtus muidugi meie kultuurile,“ ütleb koos naisega sarikapeole saabunud välisminister Urmas Paet.
Jaani kiriku taastamist alustas Facio Ehitus tänavu kevadel. Aivar Mäel ja Facio ehitajatel on siht kindlalt paigas. Järgmise aasta novembris, kiriku 150. juubelil peab siin toimuma esimene jumalateenistus. Vähemalt sama uhke kui 19. sajandi lõpus, kui jõulude-aegsetele teenistusetele kogunes iga kord paar tuhat kohalikku eestlast.
Ja siis kõlavad Peterburi kesklinnas Dekabristide tänaval taas nagu kiriku pühitsemise päeval 150 aastat tagasi sõnad Piiblist: “Tulge, kõik on valmis!”
Peterburi Eesti koguduse juhi Külli Sulgi naeratus varjutab sarikapeol isegi alati rõõmsa Aivar Mäe sära.
„Siia tuleb altar,“ näitab Külli perenaise hoolitsusega kohta, kus esialgu lamab ainult betoon. „Altar tuleb selline, mida saab ümber pöörata, et tekiks kontserdisaal. Altar on ikkagi pühitsetud koht, seal ei saa pilli mängida.“
Tegelikult on see kompromiss, et Jaani kirikut hakatakse kasutama ka kontserdipaigana. Muidu poleks Aivar Mäe projektile taha tulnud, ning keegi teine polnud Eestis valmis kirikut taastama. „Kirik ei tohi ju kommertstegevusega tegeleda, aga kuidagi me peame hakkama maksma kommunaalkulusid, maamaksu jne,“ seletab Külli, miks kontsertite pidamine kirikus on tegelikult hea mõte.
Küllil on juba täpselt kõik läbi mõeldud. Ametlikult ei hakka kogudus kontsertite ajal isegi piletiraha küsima. „Tulevad annetused,“ ütleb ta. Samal põhimõttel hakkab kirikus tegutsema ka 40-kohaline võõrastemaja – ametlikult varjupaik – kus ööbijad teevad samuti annetusi, mitte ei maksa ööbimise eest.
Lisaks saavad kirikusse ruumid Peterburi Eesti selts, sinna tuleb raamatukogu ning muidugi orel.
Andrus Uibo sõnul tuleb orelit Jaani kirikusse ehitama tuntud Saksa meister. Oreli hinna suurusjärguks ütleb Uibo viis kuni kümme miljonit krooni. „Orel on kallis. Sellepärast, et kahte ühesugust orelit ei ole olemas, iga orel ehitatakse konkreetse kiriku jaoks,“ räägib Uibo.
Oreli ehitus algab siis, kui kirik on taastatud. Ideealis mängib Jaani kiriku orel oma kogu ilus esimest korda 2011. aasta lõpus. „Unistan juba sellest, kui saan siin mängida!“ õhkab Uibo.
Kogu Jaani kiriku taastamise peo võib rikkuda ainult asjaolu, kui riigikogu ei anna järgmiseks aastaks lõpetamiseks vajalikku 20 miljonit krooni. „See raha on eelarves juba olemas,“ raiub Mäe enesekindlalt, veidi isegi häält tõstes. Tal on eluaeg enesekindlust jätkunud teistelegi jagamiseks.
Kui riigikogu raha ei anna, siis sisuliselt tähendab see kogu senise taastamistöö lendamist vastu taevast. „Probleem on ehitamiseks vajalikes allkirjades, mida me kogusime kolme aasta jooksul lõpuks sadakond,“ kirjeldab Mäe Venemaa bürokraatiat. „See protsess tuleks sel juhul kõik uuesti läbi teha, sest allkirjad aeguvad. Ja see kõik maksab,“ selgitab Mäe, mida tooks kaasa ehituse külmutamine. „Mõttekas oleks kohe algusest lõpuni valmis teha, sest kui ehitus vahepeal seisma jääb, siis ta jääbki seisma.“
Et töid 2010. aasta algusest jätkata, peab rahastamise küsimus olema selge oktoobri lõpuks.
Aivar Mäe on Eesti Kontserdi juhina ehitanud suured kontserdisaalid Tartusse, Jõhvi ja Pärnusse. Ta ütleb, et Jaani kiriku taastamine on olnud kõige keerulisem. „Mul on juba tagumik haige Peterburi vahet sõitmisest,“ lausub Mäe. „Nende kontserdisaalidega kulus igaühega kolm aastat, aga Jaani kirikuga läheb juba kuues aasta!“

1 kommentaar:

Pilland ütles ...

Your report is very interesting indeed.
I invite You to see a great collection of views of borders (riigipiirid) in my Italian-Estonian site http://www.pillandia.blogspot.com
Helping text in 30 different languages too.
Best wishes from Italy!