25.jaanuar - veel kiievis
Nii, Saraatovi kylmik poriseski hotellis nii hullult, et tuli stepslist valja tommata, et magama jaada. Loodetavasti ei hoidnud koristajad seal liha.
Paev moodus Kiievis siva, yks kohtumine teise otsa, sestap moned muljekatkendid vaid. Tanavad olid lumest vaga halvasti puhastatud. Isegi kesklinnas, ilmselt pole linnal lihtsalt raha. Ukraina majandus on ju sisuliselt kokku kukkumise aarel. Ukraina endine rahandusminister ennustas viimases Economistis, et kevadel pole valitsusel enam raha palkade ja pensionite maksmiseks. Razumkovi Keskuse majandusekspert, kellega ma raaksin, pidas seda ysna toenaoliseks.
Kuigi 7. v eebruaril ehk vahem kui 2 nadala parast on Timoshenko-Janukovitshi vahel otsustav duell presidendikoha parast, siis mingeid valimisreklaame mina kyll ei nainud. Ilmselt laheb kogu pauk jargmisele nadala peale. Reklaami on muidugi vaja rohkem teha Timoshenkol, tema peab meelitama inimesi valima tulema. See on ta ainus voimalus. Ykski minu kysitletud kuuest eksperdist Kiievis ja Ukrainas ei uskunud, et Janukovitshi voit tuleb kindel ning et see oleks juba ette selge. Kymne protsendine edu Timoshenko ees parast I vooru on tapselt piiripealne seis.
Kiievi globaalpoliitika instituudi direktori asetaitja Sergei Solotkii raakis naiteks, et Timoshenkol on kindlasti vaja, et haaletama tuleksid esimeses voorus kolmanda, neljanda ja viienda tulemuse saavutanud Sergei Tigipko (13 protsenti), Arseni Jatsenjuki (7 protsenti) ja Jushtshenko (5,5 protsenti) valijad. “Kui nad tulevad valima, siis see on Timoshenkol ainus shanss voita,” arvas Solotkii. Avalikult on nii Tigipko, Jatsenjuk kui ka Jushtshenko teatanud, et nad ei toeta kumbagi kandidaati.
Ukraina telekanal ICTV tellis esimese valimistevooru ajal 17. jaanuaril exit-polli, mis naitas, et kui teises voorus jaaksid kandideerima Janukovitsh ja Timoshenko, siis voidaks Janukovitsh 44 protsendiga Timoshenko 37 protsendi vastu. Tahelepanuvaarselt palju, 15 protsenti teatasid, et nad haaletavad molema vastu, mis naitab paljude valijate pettumust. Janukovitshile on antud olukorras see isegi kasulik.
Mul on olemas Kiievi suure investeerimisfirma Phoenix Capitali sotsioloogide arvutus, mis yritab modelleerda esimeses vooru kaotanud kandidaatide poolt haaletanud valijate voimalikku kaitumist. Selle jargi peaks voitma samuti Janukovitsh 55 protsendiga Timoshenko 45 protsendi vastu.
Paljud eksperdid olid kindlad, et kui Timoshenko kaotab minimaalselt, alla 2 protsendi, siis tulevad kohtuprotsessid valimiste tyhistamiseks. Mis muidugi ainult suurendab kaost Ukrainas.
Aga kui poliitikast mitte raakida, siis muidu oli Kiiev nagu Kiiev ikka oma hullude ummikutega kesklinnas. Metroopilet oli vorreldes Moskva omaga ligi kolm korda odavam (1,7 grivnat).
Veel yks vordlus Venemaaga. Oigemini, mis on Ukrainas teistmoodi. Venes kysitakse rongipiletit ostes alati passi ning koik su naidud kirjutatakse yles. Ukrainas ei kysi piletit ostes keegi passi. Venemaal on see koige muu korval tohus voimalus kontrollida isikute liikumist (peamiselt muidugi ebasoovitavate ja kriminaalide oma), Ukraina jarelikult seda enam ei tee.
Rongipilet Kiievist Donetskisse maksis neljases kupees 225 grivnat. Rong oli korralik, kovasti parem kui Tallinn-Moskva. Kupees oli naiteks selline tabloo, kust oli naha, kas tualetid on vabad voi hoivatud. Ei pidanud koridoris kooluma, kui tahtsid vetsu minna. Voodipesu valjanagemine jattis ainult kovasti soovida, ei lainud kuidagi rongi yldmuljega pehmelt oeldes kokku.
26.-27. jaanuar - kaks paeva Donetskis
Klishee jargi on Donetski suht karm koht, kus elavad kriminaalid ja kaevurid. Ma muidugi palju ei joudnud naha, aga esmamulje pohjal oli kesklinn nagu Venemaa tavalise suurlinna kesklinn (vordlesin Vene linnadega, sest nendega on mul lihtsam paralleeli tuua) koos igatsorti kaubamarkide poodidega. Ainult et oluliselt, kohe oluliselt, rahulikum oli see sebimine kui Vene suurlinnades..
Donetsk, kus elanikke on nagu Eestis, on muidugi mastaapne linn. Kesklinnast oli linna yhte serva 30 km ja teise serva sama palju. Linna aartes asuvad kaevandused. Yhes sellises ma kaisingi, Trudovskaja-nimeline kaevandus.
Lahedad tyybid seal kaevanduses. Ma tahtsin kindlasti paaseda alla shahti, et naha paris tooprotsessi. Lift soidab seal ligi 500 meetri sygavusele maa alla ning sealt edasi on soe jalil liigutud 1060 meetri sygavusele. Kaevanduskaigud on umbes 12-13 protsendise kaldega seal, aga pidi olema kaevandusi, kus kalle on isegi 30 protsenti.
Yhesonaga kohalik ametiyhingu juht lubas mulle lahkelt telefonis, et pole probleemi, tule aga, soidame alla shahti, saad kaevur-matidega raakida jne. Soitsin siis kohale, sama lahke jutt, et ajame juttu, siis lahme jne. Ainult et direktor on vaja yles otsida ja luba saada. No otsiti siis direktorit, mulle naidati samal ajal kaevanduse muuseumit, oppeklasse, sain koik teada endistest tookangelastest ja rekorditest. Tunnid muudkui laksid, aga mida ei saanudki see oli luba shahti laskuda. Lopuks oeldi mulle, et valismaalaste maa-alla viimiseks on uue korralduse jargi vaja Ukraina julgeolekuteenistuse (Ukraina FSB) luba! Mida mul muidugi polnud. Ma ise kyll arvan, et nad ei viitsinud minuga jamada ning igaks juhuks ei hakanud mind alla laskma, sest see ikkagi kaevandus ning iial ei voi ette teada, mis juhtuda voib. Juhtub moni onnetus juhuslikult, kesse siis vastutab valismaalase eest. Kes pealegi veel jumal teab kust valja ilmus siia. Onneks sain ikka kaevuritega suhelda vahemalt maa peal ning kirjutan sellest varsti Paewalehes.
Donetsk on teada-tuntud Janukovitshi kants (kuigi 2004 kogus ta kodulinnas 93 protsenti haali, aga nyyd esimeses voorus 70 protsenti), seda yllatavam oli mulle, et kohalike ajakirjanike ja politoloogidega suheldes selgus, et enamus neist olid Janukovitshi suhtes vaga skeptilised. Timoshenko suhtes muidugi ka. Enamus ytles, et neil on vaga raske nende vahel valida, sest nsd ei uskunud, et kumbki suudab Ukrainas mingit muutust tuua. Kahe halba vahel tuleb valik teha, seletas yks. Tanaval rahvas ja taksojuhid olid palju selgemalt Janukovitshi poolt.
Tahtsin minna ka Regionaalide Partei kohalikku valimiskeskusesse, aga kahjuks ei joudnud. Aga veidi nalja sai sellega ikka. Helistasin nimelt nadal varem sinna valimiskeskusesse ette, et leppida kokku kohtumist nende juhiga hr. Bobkoviga. Tädi, kes kone vastu vottis, ei saanud tykk aega aru, kust ma helistan. Seletasin kolm korda, et kust ja mida ma tahan. Oodake sekund, vasta ta. Oli kuulda, kuidas ta arutas kellegagi, kas anda „mingile ajakirjanikule Eestist“ ülemuse numbrit. Lõpuks andis, aga küsib, milleks teil teda vaja on? Seletasin, et valimised ja nii ja naa. Ja küsisin vastu, et kas selles on midagi kahtlast. Tema: „Kuidagi imelik jah, et ajakirjanik Eestist tunneb meie valimiste vastu huvi. Kas see tõesti kedagi Eestis huvitab?“ Seletasin, et huvitab küll, et ikkagi peaaegu naabrid ja et põnev jne. „No olgu,“ kõlas armulik vastus ja sain ylemuse numbri.
Elasin Donetski kesklinnas hotellis Central. 630 grivnat oo, nagu Kiievski. Sobralik koht. Saabusin teisipaeva hommikul hotelli otse rongilt kell 8 hommikul, aga sain ilma probleemita varem toa. Wifi maksis tund 10 grivnat. Ainus apardus juhtus hotellis siis kui kolmapaeva hommikul laksin dushi alla. Seebitasin ennast sisse, kui soe vesi kadus ara. No kohe tilkagi ei tulnud! Ootasin paar minutit, ei midagi. Pidin karastama, muud ei jaanud yle. Oues oli niigi miinus 27 kraadi. Sellist kylma ei olevat Donbassis olnud kymmekond aastat. Hotellitoas oli ka suht kylm, nii umbes 15 kraadi. Receptsioonis istusid tydrukud mytsides ja mantlites. Kohalikud mehed, enamuses parajad bogatyrid, kaisid aga ikka lahtise holma ja palja peaga. Metsik!
Kohalik mentaalsus, ma pean eriti silmas meeste oma, on yldse yks erilisemaid Ukrainas. Vahemalt mulle tundub. Elu ja inimesed on brutaalsed, ka valjanagemiselt. Suhtumine elusse on siin regioonis ykskoiksem kui mujal. Elu pole vaga hinnas, eriti oma elu. Tuttavate sonul on sel selge ajalooline, ja kui soovite siis ka geneetiline, pohjus – ohtlik ja raske too kaevandustes, kus su elu pole kuangi kindel. Trudovskaja kaevanduses, kus mina kaisin, oli 50 tegevusaasta jooksul hukkunud ligi 70 kaevurit, ja nagu mulle oeldi, siis neil on hukkunute arv suhteliselt vaike. Tavaline onnetuste pohjus pidi olema ohutunouete eiramine, mis jallegi on selle ykskoiksuse ilming.
Hotelli korval oli kena pubi Goldne Lion (kohe Lenini kuju vastas), kus oli tasuta wifi ja kohalik olu Sarmat hinnaga 9 grivnat kann. Soovitan, sest ysna normaalne inglise pubi.
Taksosoit oli meeldiv yllatus, ikka vaga odav. U 5 km ots maksis 20 grivnat (27 krooni)!
Donetskis elavate eestlaste kohta midagi ei kuulnud. Aga see-eest oli kohaliku nadalalehe Donetski Krjazh peatoimetaja Marina Harkova syndinud Eestis, Kohtla-Jarvel ning elas seal kuni 9. elu-aastani. Maletas veel paari sona eesti keeleski. Oli v aga sobralik, nagu yldse koik donetskilased, kellege kohtusin. Huvitav, et keegi ei kysinud minult midagi eesti-vene suhete kohta jne. Ei mingit huvi selle vastu, mis elu eestis elatakse. Yldse mulle tundus, et kuna endal elu vaga sitt, siis huvi valismaailma vastu on ysna vaike.
Donetskist soitsin edasi Odessasse. Rong soitis labi Dnepropetrovski tervelt 16 tundi. Pilet maksis imelised 138 grivnat neljases kupees. Vorreldes Venemaaga on Ukrainas rongiga reisida kovasti odavam.
Rong oli valjast kole ja maardunud nii et mul laks nagu krimpsu, aga seest oli siiski puhas (Kiiev-Donetski rong oli klassi vorra parem). Kummaline, et valgus kupees soltus rongikiirusest. Kui rong seisis voi kiirus oli madal, siis saabus kupees hamarus. Kysisin vagunisaatjalt veel Donetskis seistes, et kas rohkem valgust ei tulegi (kupeesse sisenedes oli tunne nagu oleks muldonni sattunud, kus valgust annab ainult tattnina)?. Vastus: „No oodake, kui kogume kiirust, kyll siis tuleb ka valgus.“ Seistes ju generaator ei toota, nagu mulle seletati. Tuli valja, et rong tootas pooleldi elektriga ning pooleldi soljarkaga.
Enne rongile minekut kaisin veel vaatamas Donetski kesklinna, Olimpsiiski staadioni ette pystitatud Sergei Bubka kuju. Teivas kaes ja puha. Ainult et Bubka nagu ei olnud kuju kohe yldse! Sama hasti oleks see voinud olla malestusmark Tundmatule Teivashyppajale.
3 kommentaari:
Trööstitu pilt.
nõuka-ajal oli kogu NLiit üle külvatud selliste kujudega - tundamtule sõudjale (tavaliselt tütarlaps süstaaeruga), tundmatule odaheitjale, tundmatule fanfaristile jne. tõsi küll, enamasti kipsist :)
Mulle väga meeldivad need reisi- ja olukirjeldused! Väga huvitav ja hea, et keegi kirjutab Venemaast ja Ukrainast igapäeva elu keskselt.
Mul aga küsimus, et mille järgi tekib tunne, et Donetski inimesed ei hooli oma elust eriti? Milles see väljendub? Kas mingites tavades või käitumises? Turvavöö lahti tegemises peale DPS postist mööda sõitmist nagu seal Togliattis see taksojuht tegi?
Postita kommentaar