pühapäev, november 23, 2014

KUIDAS LUUNJA MÕISNIK BAHTŠISARAI KHAANI-PALEE MAHA PÕLETAS JA PUŠKINI SELLE HILEJM KUULSAKS KIRJUTAS 
Krimmi-tatarlaste au ja uhkus on nende kunagises pealinnas Bahtšisarais asuv khaani-palee. See on krimmi-tatarlastele püha koht, sest meenutab nende kunagist oma riiki sajandeid enne, kui Krimmi ilmusid venelased. 15. sajandi keskel lõi Hadži-Girei iseseisva Krimmi khaaniriigi, tema poeg Mengli-Girei alustaski 16. sajandi alguses khaani-palee ehitamist khaaniriigi uues pealinnas Bahtšisarais. Kahjuks pole algaegade paleest eriti midagi säilinud, sest vaprad Vene tsaaririigi väed põletasid Vene-Türgi sõja käigus 1736. aastal Bahtšisarai sisuliselt maatasa. Kõige suurem kahju oli muidugi khaanipalee suurest raamatukogust. Mälumänguküsimus - kuidas on Bahtšisarai tollane mahapõletamine seotud Eestiga? Vastus: Linna mahapõletajateks olid Vene väed krahv Burchard Christoph von Münnichi juhtimisel - Münnich aga oli Luunja mõisnik ja ta hiljem ka maeti Luunja mõisa surnuaeda. Need hooned, mis praegu muuseumis on säilinud, need on pärit kõige varem 18. sajandi keskpaigast, kui linna uuesti üles ehitama hakati. Vaid mõned üksikud detailid on palees säilinud varasemast, khaaniriigi iseseisvast ajastust.  




Nendel kolmel fotol on näha khaani-palee värvikas sissekäik, müür ning vaade sisehoovist ümbritsevatele kaljudele.


See on sissepääs palee nö tööruumide kõige tähtsamasse ruumi diivanisaali. "Diivan" tähendab pärsia keeles "nõupidamist", seega oli see siis khaani nõupidamiste saal.


Siin on näha diivanisaali otsas khaani tooli ja seinte ääres tema nõunike kohad.


Ja see ongi Bahtšisarai kõige kuulsam koht - Pisarate purskkaev. Kuulsaks tegi selle 1820-ndate algul Aleksandr Puškin, kes kirjutas oma ühe tuntuma poeemi "Bahtšisarai purskkaev" just sellest fontäänist. Puškin oli tollal Lõuna-Venemaal asumisel tsaarivõimu pilkamise pärast.


See on nüüd khaani haarem. Palees oli kokku 4 haaremit tegelikult, aga säilinud ongi vaid üks, kõige hilisem, mis ehitati peale põlengut.


Selle ruumi koht oli kirjas lakooniliselt "Buffet room". saa siis aru, kas selle all on mõeldud kööki või mis, igatahes kolle on sääl olemas, kus sai süüa teha või siis vähemalt soojendada.


See on haaremi elutuba. Peab kohe ütlema, et kõik need haaremi toad on restaureeritud eelmise sajandi 80-ndatel aastatel ning esemed tubades pole enamuses originaalsed.


Haaremi külalistetuba.


Haaremis oli veel üles pandud "mašrabiya" nagu seda nimetatakse abraabi maades, aga Krimmis kutsusti seda ka "hafes´iks". See on siis traditsiooniline islami kultuuri rõdu, mis pidi olema loomulikult kinnine, et naised saaksid ka välja vaadata. See "mašrabiya" olevat pärit ühe Bahtšisarai kaupmehe majalt.


Krimmi kõige tähtsam mošee, vähemalt krimmi-tatarlaste jaoks - khaani suur mošee. Esialgne mošee ehitati 1532. aastal, aga siis ta oli välja näinud oluliselt teistmoodi. Mošee tegutseb siiamaani ning reedeti pidi siin päris palju rahvast käima endiselt.


Mezarlik, khaani-palee surnuaed, kus kirjade järgi puhkavad üheksa kunagist krimmi-tatarlaste khaani.

Khaani-palee on krimmi-tatarlastele oluline koht ka pulmade puhul. Vähemalt Bahtšisarais pidid kõik krimmi-tatarlastest abielupaarid alati saabuma siia pildistama. Huvitav, et see pulm toimus esmaspäevasel päeval.


Pulmalised tegid palees nii kaua aega parajaks, kuni pruutpaari pildistati. Pildistamine oli põhjalik, see kestis üle tunni aja.

Kommentaare ei ole: