pühapäev, november 30, 2014

KRASNODARKAS, VIIMASES SUUREMA ARVUGA EESTLASTE KÜLAS KRIMMIS

Postimehes ilmus mõned päevad tagasi mu lugu, mis saab eesti keele õpetamisest Krimmis Aleksandrovka koolis. Sinna on Eesti riik saatnud emakeele õpetajat alates 2002. aastast. sel seügisel tuntud põhjustel enam mitte. Kohalikud küll ootavad väga, aga ma ennustan, et suure tõenäosusega enam sinna Eestist õpetajat ei saadeta, vähemalt lähemad 2-3 aastat kindlasti.
 Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna pilte näidata (kuigi millalgi ma panen üles fotosid ka Aleksandrovka koolist), vaid Krasnodarka külast, kust peamiselt käivad lapsed Aleksandrovka koolis eesti keelt õppimas. Krasnodarka (kunagine Kontsi-Šavva) on veel viimane küla Krimmis, kus eestlased kuigivõrd kompakselt elavad. Neid, kel isa-ema olid eestlaased, elab külas veel 14 inimest, kõige noorem 55-aastane. Kui nende lapsed ja lapselapsed veel ka hulka panna, keda saab eestlasteks nimetada, siis saab ehk veel maksimaalselt 50 inimest. Eesti keelt oskab neist noorematest rääkida kindlasti alla kümne, teist niisama palju saab aru.
 Küla eestlaste hing on Rita Kadilkina (sündinud Kuusk), kelle juures alati elasid Eesti õpetajad. Elasin ka mina. Esimesed fotod ongi Rita-tädist.



Nendel fotodel ajame me Rita-tädiga köögis juttu. Rita on üks eriti lahke inimene, täpselt sama tõugu kui eesti vanaemad Abhaasias Salme ja Sulevi külas. Huvitav, et just Musta mere ääres elavad tõelised vanaemad.


Rita-tädil on märkimisväärne hulk koeri ja veidi vähem kasse.


Rita-tädi ja tema poeg Sergei teenivad veidi raha piimamüügiga. Siin ootabki Rita oma maja ees piimaostjat.


Rita-tädi suur aed. Vaadake, millest Rita-tädi on teinud aias teeradade ääred!


Siin videol räägib Rita-tädi lühidalt, mis seis on eestlaste ja eesti keele oskajatega külas.


Enne eesti keele õpetaja saabumist Krasnodarkasse oli kõige tähtsam külaline Rita kodus Eesti president Arnold Rüütel 2002. aasta sügisel. See oli üks kummaline külaskäik tänu Ukraina miilitsate agarusele. Video pole kahjuks see jutt enam nii värvikas, kui eelmisel õhtu, kui veini maitsesime.


Rita-tädi kodus on aukohal kõige eesti keele õpetajate fotod, kes tema juures on elanud.


Rita-tädi poeg 55-aastane poeg Sergei. Ta käib küla lehmi karjatamas ning saab eesti keelest päris hästi aru, kuigi rääkida veidi pelgab.



Veel üks puhastverd eestlane Emma Pronina oma mehe ja Rita-tädi pojapoja Mihkliga (tegelikult küll Mihhail). Mihkel õppis paar aastat Eestis kokaks, seetõttu saab hästi aru eesti keelest, aga jällegi - rääkida hästi ei taha.


Emma Pronina näitab oma vanaema fotot.


Emma lapselaps Kristina demonstreerib, mida ta on eesti keele tunnis õppinud. Peab tunnistama, et ega seda muidugi palju pole...


Siin laulab Kristina veel ühe eestikeelse laulukese, seekord päkapikust ning peale pikka pinnimist tuletab ka Emma ühe eesti keelse laulu meeldse. See laul on päris ootamatu!


Eduard Klesman ja tema 32 aastat vana Žiguli. Edik on samuti puhas eestlane. Tema teeb tavaliselt Rita-tädile taksot, kui Rital on vaja lähimasse linnakesse turule sõita.


Aleksander Lootuse lapselapsed 11-aastane Katja ja 6-aastane Tanja. Katja luges mulle soravalt eesti keeles ühest kuni 20-ni.   


Selliseid ammu-ammu eestlaste ehitatud talumaju on Krasnodarkase säilinud veel palju.


Krasnodarka Eesti Tare. sellega on veidi halvad lood, sest maja laguneb, aga kuna ametlikult kuulub see eraomanikule, siis ei taha keegi anda raha remondiks. see on eraldi ja pikem lugu, millest luban peagi PM-s kirjutada.


See „tänav“ on vähemalt sama lai kui Moskva kõige laiem prospekt. Tegelikult on see Krasnodarka üks tänavatest, Sadovaja. Miks ta nii meeletult lai on? Asi on lihtne. Iga eestlaste talu juures oli suur aed, elumaja ise asus sügaval aia sees. Tänav ise jooksis aga aiaväravate järgi. Tänaseks on need kunagised aiad elumajade ümber lihtsalt kadunud ning järgi on jäänud lai ja tühi väli. 


Laste mänguväljak. Noori emasid lastega on külas palju. Mängida polnud aga laste õues kusagil, siis emad ehitasid ise mänguväljaku. Vähemalt inimesed ise tegid, seda juhtub harva.


Küma ümbritseb lage stepp. Stepi ääres remondin külamees traktorit.


Krasnodarkast umbes kümne kilomeetri kaugusel asub Novoestonija küla. see on Krimmis vist ainus kohanimi, kus on seos Eestiga. Külas pidi elama veel neli eestlast.


Ühe asja poolest on Novoestonija veel unikaalne Krimmis - seal asub pood nimega Tallin!


Krasnogvardeiski raudteejaam, seal asub Krasnodarkale kõige lähem raudteejaam. Elektrirong sõitis sealt umbes 100 km kaugusele Sumferopolisse üle kahe tunni, aga ka pilet maksis meie raha veidi üle ühe euro... Foto kujutab Krimmi uut reaalsust. 


Kommentaare ei ole: