Vene turistidega Peterburist on selleks suveks jokk?

Eesti-Vene piiriületuste teema jätkuks Peterburis tegutseva Eesti Äriklubi juhi, juba üle 15 aasta Peterburis tegutseva ärimehe Urho Rätteli arvamus sellest, mis toimub ja hakkab toimuma piiril Narvas pärast seda, kui riigikohus kuulutas õiguskantsleri kaebuse peale seadusevastaseks Narva linnavalitsuse kehtestatud eelregistreerimisega piiriületuskorra. Urho on loomulikult emotsionaalne, aga tema jutus on pointi. Selles mõttes, et keelati ära, aga tagajärgedele keegi ei mõelnud. Ootan jällegi arvamusi sel teemal ja kirjeldusi oma kogemustest. Võite kirjutada mu meilile - jaanus.piirsalu@gmail.com

Kas õiguskantsler andis hoobi Eesti turismile Venemaalt?
1980-ndate keskel hõikas Peeter Volkonski ühel kontserdil: „Vaid mina tean, mis tähendab ansambli J.M.K.E. nimi lahti seletatuna – Jalaga Munadesse Kultuurile Eestis“. Kas peale riigikohtu otsust selle kohta, et Narva linn võtab autodelt ebaseaduslikku tasu Narva piiripunkti sisenemise eest, võib öelda J.M.T.E. ehk „Jalaga Munadesse Turismile Eestis“?
Riigikohus tunnistas teisipäeval põhiseadusvastaseks ja kehtetuks Narva linnavalitsuse mullu 4. märtsil vastu võetud määruse «Teenuste osutamise kord mööda Narva linna territooriumi piiripunkti sõitva transpordivoolu reguleerimisel». See tähendab, et Narva linnavalitsuse kehtestatud 300-kroonine piiriületuse eelvormistamise tasu on ebaseaduslik.
Tagajärg: Eesti ja Venemaa vaheline piirijärjekord on Narvas nüüd 6 ööpäeva!
Veidi ajaloost. Kunagi, kui tekkis Eesti-Vene piir, seisid kõik autod ööpäevade kaupa piirisabas keset Narva linna. Muuhulgas tähendas see seda, et autojuhid rahuldasid oma ihuvajadusi keset Narva linna, otse Peetri väljaku ümbruses.
Narva linnal sai sellest siiber, leiti alternatiiv. Autod suunati seisma äärelinna parklasse, kust neid portsu kaupa piirile lasti. Et parklapidamine oli kulukas, võeti selle eest tasu 25 krooni. Siis teatas riik, et nii ei tohi! Õnneks jätkus siis mõistust, leiti lahendus – kulud kanti siseministeeriumi eelarvest. Kõik toimis, kuigi vahel pidi seal seisma ööpäeva – aga vähemalt oli lähedal WC, hotell ja söögikoht.
Edasi juhtus nii, et Narvas ja Ida-Virumaal suleti palju ettevõtted, tekkis palju töötuid ning lisaks muutus Venemaal bensiin kaks korda odavamaks kui Eestis. Töötutel tekkis uus äri – Venemaalt odava bensiini vedamine. Taas venisid piirijärjekorrad mitme ööpäeva pikkuseks.
Aga peale bensiinivedajate oli järjekorras ka palju tavakodanikke, kellel oli vaja Venemaale sõita töö asjus – Peterburis töötab umbes 30 Eesti osalusega ettevõtet. Samuti hakkasid Eestisse tulema Peterburi ja Moskva turistid, kes avastasid, et Eesti on huvitav turismimaa –soodsam ja põnevam kui Soome. Isegi Peterburi Soome konsulaat konstateeris siis fakti, et turism neile väheneb, sest paljud Vene turistid suunduvad avastama Eestit.
Taas leidis Narva linnavalitsus alternatiivi piiriummiku vähendamiseks – tasuline võimalus broneerida eelnevalt järjekord. Hinnaks 300 krooni, mis läks linnakassasse. Täpselt selline summa, mis oli tavakodanikule ja turistile vastuvõetav, aga bensiinivedajatele mõttetu kulu.
Eesti riik oli just saanud huvitavaks reisisihtpunktiks turistidele Venemaalt. Tulijad nägid, et ei ole see Eesti midagi fašistlik riik, et keegi ei käi haakristiga ringi. Vaid vastupidi, ollakse väga sõbralikud ja turistid Venemaalt on teretulnud. Justnii nagu EAS-i reklaamplakatid lubasid. Kes korra käis, see kiitis ja võttis sõbrad kaasa!
Eestis tekkisid huvitavad SPA Keskused, hea kvaliteedi ja teenindusega. See köitis turiste Idast, sest Peterburi oma lähiümbruses midagi sellist ei ole. Need, kes varem veetsid oma puhkused Soomes, tulid nüüd meelsasti Aqva SPAsse, Meresuus SPAsse ja teistesse Eestimaa SPA-desse ning muidu autoga Eestit avastama. Sest kõik teadsid, et nad saavad pühapäevaks koju – tänu tasulisele eelregistreerimisele ei pidanud koos bensiinivedajatega sabas seismas. Kõik toimis ja kõik olid rahul.
Siis leidis lugupeetud õiguskantsler Indrek Tedre, et „oi,oi, poisid, teil süsteem töötab, aga kõik see on ebaseaduslik“. Jah, härra õiguskantsler, see oli võib olla põhiseaduse vastane, aga ehk oleks võinud olukorraga enne tutvuda ning uurida, mis tingis Narva linnavalitsuse sellise otsuse? Ehk oleks võinud leida hetke ja konsulteerida turismifirmadega, küsida infot Peterburi konsulaadist?
Aga ei – miks! Anname aga tuld Narva pihta! Milleks arutada kõikide osapooltega, otsida olukorrale seaduslikku lahendust koos?
Lihtsam on niisama kabinetis istudes anda tuld omaalgatuse pihta! Mu väga austatud emakeeleõpetaja keskkooli ajast ütles alati: „Noormehed, kõige tähtsam küsimus siin elus on MIKS? Miks on miski asi nii?“. Kas teid, härra Teder, pole nii õpetatud?
Riik on investeerinud turismi Eestisse, inimesed on investeerinud hotellidesse ja SPA- keskustesse, aga kas nüüd võivad nad kõik panna kõik oma venekeelsetele kodulehtedele teksti – lähim mugav SPA on Soomes?
Kellele see kasulik on? Ainult Soomele! Kas ehk käis külas keegi Soome sõber ja tegi ettepaneku: kuule, ole hea kaveri, tee nii, et venelased siia ei tuleks? Või ei piirdunud palve vaid käepatsutusega õlale? Muud seletust sellisele kiirele otsusele ma ei näe – ja seda just turismi tipphooaja alguses!
Aasta lõpuks suudavad siseministeerium ja riigikogu leida olukorrale piiril lahenduse. Aga turismihooaeg on selleks ajaks juba läbi! Ja alustama peab jälle nullist! Te ju ei tea, mis vaev see on, eriti kui kõrval on selline tugev ja arukas konkurent nagu Soome, ja ega Läti ka ei maga!
Eestis hakkas käima rikkam venelane, kes tahab tulla autoga puhkust nautima. See oli see üle keskmise sissetulekuga inimene, kes hakkas koostama kirju Venemaa presidendi administratsioonile, miks on auklik Peterburi–Narva maantee, mis on nüüdseks 80% ulatuses parem kui Peteburist Soome viiv maantee! See on seesama turist, kes saadab pidevalt kirju Kremlisse, kirudes oma maa tolli ja piirivalve tööd ja tänu kellele Venemaa poolne piirivalve aeg ajalt liigutab end kiirmini kui muidu.
Mis ma peaks neile nüüd ütlema? Neile, kellele ma olen siin Peterburis reklaaminud Eesti SPA keskusi? Mida peaks tegema Aqva SPA juhataja, Eesti SPA-liidu liikmed, kes alatasa käisid Peterburis, et reklaamida ise oma SPA keskusi, kes investeerisid sellesse aega ja raha? Mida öelda neile, kes tühistasid tellimused Eesti SPA keskustesse?
Kui riik ei saa hakkama, siis erasektor ikka saab – hetkel on võimaik osta 400–1500 krooni eest järjekord piirile, aga seekord riigituludest mööda ja otse kellegi taskusse. Ja ma ei ole kindel, et selle bensiini ja piirijärjekordade müügiga ei ole Narva allilm, kes leidis lisateenistuse. Kelle palgal te siis olete?
Kas tõesti on teile, härra Teder, omane dostojevskilik maailmavaade – enne tegu ja siis mõte?
Kord sattusin Peterburis ristmikul suurde ummikusse. Kõik liiklus seisis ja mina Eesti numbritega autoga sel ristmikul! Ühel hetkel kargas suurest maasturist välja üks kohalik ja karjus üle ummiku: „Mehed, pagan, meil on jama, ja üks Eesti auto ka veel siin ees! Teeme eestlasele teed ja ise klaarime omavahel!“. Te ei usu, aga masinad tõmbasidki kõrvale, et läbi lasta vaid mind.
Ehk oleks see sõnum riigikogule. Ausõna, Venemaa turistid ei tule Eestisse bensiini müüma! Ehk suudame luua olukorra, kus Venemaa kodanikke autod lastakse üle piiri tagasi Venemaale ilma mõnitamiseta ja koos bensiinivedajatega järjekorras seismiseta? Kodus klaarime ise omavahel ära kuidagi…
Tutvuge Venemaa foorumites viimasel ajal tekkinud aruteludega Eesti Venemaa piiriületuse kohta.
Ja kui ilus on selle foorumi algus, ja kui kurvad selle foorumi viimased kirjed. Mina lugesin, ja hakkas kahju. Kahju oma ajast ja rahast turistide toomiseks Eestisse, kahju kõigist, kes sellega tegelesid.
Praegu on nii nagu on öelnud minu poolt väga austatud Rein Lang: JOKK! Aga mis saab edasi?
Sest selles piirijärjekorras peavad samamoodi seisma need umbes 30 Peterburis tegutseva ettevõtte töötajad, kes käivad iga nädal Eestist Peterburis tööl. Mida peavad tegema nemad? Kuidas tööl käia? Öelda pereliikmetele, et koju tulen ehk aasta lõpus? Või tegema Helsingi kaudu ringe Peterburgi?
Või sulgema oma tegevuse Peterburis ja Leningradi oblastis? Ja kuidas saavad nad nüüd kutsuda oma Venemaa äripartnereid Eestisse? Kas lausega: „Läheme umbes kuueks päevaks Eestisse“?
Kas ehk korraldaks koos riigikogulastega enne uut seaduse muudatuse seaduse muudatust mõttetalgud? See on ju popp nüüd.
Mõelgem lahendused koos välja nende inimestega, kes elavad-töötavad Peterburis, kel pole ükskõik Eesti Vabariigi maine, Peterburi konsulaadiga, Peterburis tegutseva Eesti Äriklubi – ehk E-klubiga, mida ma juhatan. Või võtame motoks Priit Pärna kuulsa karikatuuri: SITT KAH?
P.S. Peterburi konsulaat on juuni kuu seisuga väljastanud ca 14 000 viisat. Kas nende tublide inimeste töö on ka asjatu?