Eesti kultuuri ja ajaloo sümboli - Peterburi Jaani kiriku taastamistööde esimene etapp on edukalt lõpule jõudnud. 6. märtsil pühitseti tulevase altari ees sisse kullatud rist ja järgmisel hommikul tõsteti tornikiiver koos ristiga paika. (Fotod on just nimelt sellest üritusest.) 
Kullatud risti valmistamine sai teoks tänu 147 Peterburi ja Leningradi kõrgkoolides õppinud eestlase annetustele, kelle jaoks Jaani kiriku renoveerimine on üllas ja ajalooliselt märkimisväärne idee. (Lisanduseks minu poolt – Jaani kiriku torn on nüüd 38 meetri kõrgusel, tornikiiver kaalub koos kullatud ristiga 6,5 tonni. Selle operatsiooni tulemusena on Jaani kirik pärast 80-aastast pausi tagasi saanud oma esialgse välisilme!) Tahame või ei taha, aga fakt on see, et (eestlaste) professionaalne kultuur sai alguse just Peterburist. Jaani kirikuga olid seotud Jakob Hurt, Mihkel Lüdig, Miina Härma, Rudolf Tobias ja paljud teised eesti kultuuritegelased.
Nüüdseks on Peterburi Jaani kirik tagasi saanud oma esialgse välisilme. Vastavalt ehitusgraafikule peaksid ehitustööd lõppema 2010. aasta detsembriks. Järgneva kahe kuu jooksul tegeletakse sisekujundusega. Kirikuhoone pidulik sisseõnnistamine on planeeritud Eesti Vabariigi 93. aastapäevaks.
Aastavahetusel asutasid Eesti Kontsert ja AS Prike Peterburi Jaani kiriku orelifondi, mille esimesed sissemaksed (kumbki 50 000 krooni) tulid Hansapangalt ja haruldase konjaki Hennessy Ellipse oksjonimüügist. Umbes 40 registri ehk ligikaudu 3000 vilega oreli valmistamine võtab aega ja maksab 6–7 miljonit krooni ning praegu oleks õige aeg selle jaoks raha koguma hakata. Ehitajaks on valitud saksa meister Martin ter Haseborg, kes on valmistanud ka Pärnu kontserdimaja ja Eesti muusikaakadeemia oreli ning taastab praegu Tallinna Jaani kiriku orelit. Kava järgi 2011. aastal valmivast orelist saab Peterburi linna esimene kvaliteetne kontsertorel. Kui Eestis on sadu oreleid, siis umbes 5,5 miljoni elanikuga Peterburis on vaid üks enam-vähem korralik orel, sest õigeusu kirikus pole oreli kasutamine tavaks.
Eestlased üle kogu maailma, ühinegem kõik ülla idee – Eesti kultuurihälli, Peterburi Jaani kiriku, taastamise - nimel! Saagu meie kõikide ühiseks unistuseks, et Jaani kirikus kõlaks jälle orel!
Annetussummad palume kanda Oreli fondi. Oreli fondi haldab Eesti Kultuurkapital. Seega annetuste tegemisel tuleb ära märkida: Raha saaja: Eesti Kultuurkapital, arveldusarve nr: 221025633969 Swedbank, selgitusse: Peterburi Jaani kiriku oreli heaks. Annetajate nimesid hakatakse regulaarselt trükkima ära Peterburi Teatajas!
(Venemaa annetajad on veel kysimargi all, nende jaoks tuleks avada arve rublades. Peab veel mõtlema, kuidas tegutseda – ütles Külli mulle hiljem.)
Küsisin kommentaari kiriku taastamise tellijalt Eesti Kontserdi direktori kt-lt Marko Lõhmuselt: Tõesti on nii, et hetkel oleme Peterburi Jaani kiriku avamisajaks suutnud koos ehitaja, tehniliste seadistuste tegijate jms fikseerida järgmise aasta veebruari viimase dekaadi. Kuid orel selleks ajaks hõiskama ei saa. Üheks põhjuseks kilndasti on see, et pill pole just odav, kuid peame ka arvestama, et Eesti Kontserdil on Pärnust võtta kogemus, kus maja ja orelit ehitati korraga. Tulemuseks oli paraku see, et orel sai oma lõpliku sisu alles poolteist aastat hiljem. Tõsi, Peterburis on tegemist hoone taastamisega ja selle võrra saab oreli ehitamisega alustada juba siis, kui siseviimistlustööd ja sisustamine alles käivad.
Kultuuriministeeriumiga mingeid siduvaid kokkuleppeid oreli osas pole, hetkel on esmatähtis siiski kiriku enda ehituse lõpuleviimine. Küll plaanib Eesti Kontsert oreli ehituseks taotleda lisavahendeid Kultuurkapitalilt, kes ka hetkel kogunenud annetusraha haldab. Kultuurkapital on rahastanud viimastel aastatel küllalt mitmete orelite remonti ja ehitusi Eestis. Parimaks näiteks on ehk H. Lepnurme nimeline orel Tallinna metodisti kirikus, mida on toetanud nii heliskunsti sihtakapital kui ka Kultuurkapitali valdkondade vaheline nõukogu.
Orel on kirikusse igal juhul planeeritud ja Eesti Kontsert on siin igakülgseks abiks Peterburi Jaani kogudusele nii rahastamise- kui ehitamiskogemustega, et orel võimalikult peatselt avamise järel ka Jumalateenistustel ning kohaliku kontserdielu rikastajana kõlama saaks.
Oluline on veel märkida, et Peterburi Konservatooriumi orelikateedri juhataja koos kahe professoriga on pöördunud Eesti Kontserdi poole toetuskirjaga, kus väljendavad toetust soovile ehitada Peterburi Põhja-Saksa barokkorel, milline oleks selles linnas unikaalne ning annaks lisaks kontserttegevusele võimaluse Jaani kiriku vahetus läheduses asuva konservatooriumi orelitundide läbiviimiseks kirikus.
Panen siia lõppu ka veidi Jaani kiriku nö elaulugu, mille on koostanud kirikust ka raamatu kirjutanud hea Veronika Mahtina.
1787 — eestikeelsete jumalateenistuste algus Peterburis
1842 — iseseisva eesti Jaani koguduse loomine
16. mai 1843 — Jaani koguduse hoone sisseõnnistamine (Drovjanõi põik)
10. jaanuar 1844 — Jaani koguduse kirikukooli töö algus
3. juuli 1858 — Jaani koguduse uue kiriku ja teenistismaja projekti kinnitamine
24. juuni 1859 — pidulik nurgakivi panemine Jaani koguduse kirikule ja teenistusmajale (Ofitserskaja tänav)
27. november 1860 — Jaani kiriku pidulik sisseõnnistamine
1893 — Jaani koguduse varjupaiga- ja koolihoone ehitus
1909-1911 — Jaani koguduse üürimaja ehitus
1930. aastate algus — Jaani kiriku sulgemine, hoone ümberehitustööde alustamine
19. detsember 1993 — üle pika aja esimese eestikeelse jumalateenistuse toimumine Koltuši luteri kirikus
5. veebruar 1994 — taasalustas tegevust eesti luteri kogudus Peterburis
1995 —Peterburi Eesti Evangeelse Luterliku Jaani koguduse registreerimine
29. mai 1997 — Jaani kiriku hoone antakse kogudusele tähtajata ja tasuta kasutamiseks
27. november 1999 — esimesed Jaani kirikuhoone taastamise talgud
20. detsember 1999 — Peterburi Jaani Kiriku Fondi loomine
25. november 2000 — Jaani kiriku 140. aastapäeva tähistamine, esimese jumalateenistuse läbiviimine Jaani kiriku ruumides
August - september 2001 — kiriku suure saali ning pühapäevakooli ruumide avamine, elektri- ja telefoniside sisseseadmine
2001-2004 — regulaarsete jumalateenistuste ja kultuuriürituste korraldamine Jaani kirikus
16. august 2004 — tööd alustab Jaani kiriku projekteerimis- ja renoveerimistööde infovahetuse komisjon
2004 — Jaani kiriku hoone sulgemine, renoveerimistööde algus, koguduse teenistuste ajutine üleviimine Maria kiriku kantselei saali
5 kommentaari:
See on täiesti tõsi, et näiteks professionaalne muusikakultuur sai alguse Peterburist, nagu ka kõik muu.
Very intriguing article.
Low cost SEO service including submissions and on site optimizing (sokmotoroptimering).
[url=http://www.smotop.se]SMOTop[/url]
http://www.smotop.se/smotopbloggen/
On ütlemata tore, et ka Peterburi Jaani kirikusse tuleb orel. Toetan ideed kahel käel, siis oleks eestlastel ka oma orel mitmete teiste väärikate Peterburi orelite hulgas.
Ainsaks mureks on, et kas ta tuleb ikka ja kuidas ta tuleb.
Ei saa aru, kuidas ja kes valis jälle oreliehitajaks Martin ter Haseborgi. Mul ei ole mehe enda kohta midagi paha öelda aga teadaolevalt põrus ta kahel viimasel riigihankel kus ta on osalenud, juba dokumentide esitamisel. Tartu Pauluse oreli hanke komisjonile esitas ta valeandmed tehtud tööde kohta ja kõrvaldati seetõttu enne konkursi algust. Soomes, Raahe oreli hankekonkursilt kõrvaldati ta enne selle algamist kuna ei suutnud ta esitada maksuameti tõendit oma ettevõtte maksujõulisuse kohta.
Kõik tööd mida ta on eestis saanud, on lihtsalt ainuisikuliselt talle määratud, ilma konkureerivaid pakkumisi küsimata/arvestamata.
Mainitud Pärnu Kontserdisaali orel ei leia eriti kasutust kuna pole eriti mängijaid kes sellel sooviks esineda, samuti kuulajaid kes sooviks seda pilli kuulata. Selle oreli ehitus jäi tegelikult pooleli kuna firma Martin ter Haseborg Orgelgebau läks pankrotti.
Selleks, et saada Tallinna Jaani kiriku oreli restaureerimine moodustati uus firma Osterfrieslad orgelgebau Gmbh KG mis on tegelikult piiratud vastutusega tütarfirma. See omakorda kuulub eesti kapitalil põhinevale Haseborg orgelgebau GMbh-le mida juhtis/ juhib eesti kodanik (andmed saksa äriregistrist).
Pakutud Petrburi oreli hind on muidugi hea, aga sellega nii suurt pilli valmis ei ehita. Eriti veel venemaale.Ainuüksi Porthani orelitöökoja oreli ekspedeerimine(tollidokumentide vormistamine-transport) soome töökojast Peterburi Maria kirikusse (350 km) maksis 14500 € (ca veerand miljonit kr.) sellele lisandus veel tollimaks.
Võrdluseks Tartu Pauluse orel 55 registrit 14,1 milj. Kusjuures Paschen (saksa-poola) pole ka eriti kallis firma.
On võimalused: kas orel tuleb tunduvalt väiksem; poole töö pealt hakaktakse nõudma lisarahasid; firma läheb järjekordselt pankrotti.
Kõik need on skandaalsed võimalused millede vältimiseks oleks mõistlik korraldada enne töödega alustamist hanke konkurss nii, et selle komisjonis ei oleks mõne osaleja firma omanikke või lähedalt seotud isikuid.
Veidi kummastav on ka väide, et Peterburis pole kuni 2011 aastani kvaliteetorelieid. Minu teada peaks olema Peterburis 15-20 suuremat orelit milledest paar-kolm on üsna head ja korralikus seisus. Samuti vt. http://uudised.err.ee/index.php?06193397 .
Soovin Peterburi kogudusele ja kiriku taastajatele jõudu, jaksu, tervist ja pikka meelt.
diet pills prozaccanadian pharmacy cheap viagra
[url=http://www.bebo.com/buylevitraonline1]buy dreampharmaceuticals levitra online[/url]
Artiklis Gazpromi pilvelõhkujast ja Maria teatrist on tõlkeviga: Peterburis on Paleeväljak,mitte Lossiväljak.
Dvorets - palee
Zamok - loss
Postita kommentaar