Mõned tuttavad on juba küsinud, kuidas terroriakt Vene suurimas, Domodedovo lennujaamas (24. jaanuari pealelõunal, 35 hukkunudt, üle 150 vigastatu) on mõjutanud turvameetmeid Moskva lennujaamades. Küsimustel on olnud praktiline mõte, et kui kaua peab nüüd rohkem aega arvestama.
Mul on eile õhtust, kui Šeremetjevo lennujaama kaudu Moskvast ära lendasin. On küll turva karmima ja võtab veidi rohkem aega.
Kõigepealt seisis miilist metalliotsijaga juba Aeroekspressi rongi väravas. Varem pole sellist asja olnud. Kõiki rongiga saabunuid paluti peatuda ning üks (!!) miilits libistas kiiresti väikse metalliotsijaga hõlmaalused läbi kõigil. Kuna olin üks esimesi rongilt tulijaid, sain ruttu läbi, aga taga paistis päris järjekord tekkivat. Kujutage ise – üks miilits ja tuhat inimest rongilt. Ma ei kujuta ette, mis siis tekkis, kui oli vaja keegi läbi otsida? Kogu järts oleks kinni peetud niikaua? Miilits oleks ise sel juhul pasunasse saanud. Ja mida ta leidiski sellega, et korra-kaks siuh-säuhh mantli alt mult läbi lasi? Piuksus nagu muiste, aga ei midagi, mine edasi!
Järgmine läbiotsimine oli lennujaamade terminaalidesse sisenemisel, nö Aeroekspressi terminaali lõpus. Seal oli suure lennujaama peale kaks pagasi läbivaatamise masinat ja turvaväravad. Jube aeglaselt läks. Kuigi rahvast oli vähe, passisin seal kümme minutit. Aga kui juhtub palju lennukile tulijaid olema, mis siis? Vähemalt 30 minutit, usun. Pakun, et nii see hakkab varsti konflikte tekitama, kui reisijad nii kaua ootama peavad. Vene inimesed on ju äkilised.
Rohkem ekstraturvat polnud. Eks sama seis on ka Domodedovos ja Vnukovos.
Ahjaa – wifiside oli Šeremetjevos kõikjal välja lülitatud, ükski internetikohvik ei töötanud. Üks töötaja poetas, et see on terroriakti pärast. Ei tahaks uskuda, et nii jääb... Nagu ikka Venes – algul pingutavad üle, pärast lasevad juba täitsa ülejala.
Tegelikulut pidi reeglite järgi kõikides Venemaa lennujaamades olema selline kord, et lennujaama sisenejad tuleb läbi otsida. Väljaspool Moskvat ja Peterburi paljudes lennujaamades selline kord ka kehtib. Moskva lennujaamades kontrolliti paar-kolm aastat tagasi samuti kõiki sisenejaid, aga väidetavalt tekitas see palju nurinat inimeste seas ja lennujaamad lõpetasid selle ära.
Iseasi, kas see oleks ära hoidnud Domodedovo rünnaku. Võib olla jah selles konkreetses kohas poleks rünnakut toimunud. Oleks lihtsalt teine samasugune rahvast täis koht leitud, kus turvameetmed lõdvemad.
Panen siia otsa ka tänases Päewalehes ilmunud minu loo terroriakti järelkajadest.
MIKS ON MOSKVAST SAANUD KÕIGE TERRORIRIKKAM SUURLINN MAAILMAS?
Venemaa pealinna Moskvat võib maailma suurlinnade seas julgelt nimetada terroristide lemmiksihtmärgiks või siis vähemalt kõige hõlpsamaks sihtmärgiks.Muidugi kui Bagdad ja Kabul kõrvale jätta. Aga need linnad on hoopis teises staatuses kui Moskva, mis pole siiski sõjategevuse piirkond.
Viimase kümne aasta jooksul on Venemaa pealinnas toime pandud üheksa suuremat terrorirünnakut, lisaks on õhku lastud kaks Moskvast väljunud reisilennukit ja pandud pomm kolmele reisirongile. Sealhulgas viimase poolteise aastaga on toime pandud kolm suurt terroriakti. Ei New York, Madrid ega London, mis on alates 2001. aastast samuti terrori ohvriks langenud, pole pidanud üle elama sellist seeriat, kuigi terroristide üksikud rünnakud neile linnadele on olnud mastaapsemad kui Moskvale.
Enam-vähem kõikide Moskvas toimunud terroriaktide taga on nähtud Põhja-Kaukaasia islamivõitlejate kätt ning osa terrorirünnakute korraldajaid, kui nad on ellu jäänud, on ka süüdi mõistetud. Erandiks pole ka esmaspäevane terroriakt Domodedovos, milles hukkus eilsetel andmetel 35 inimest. Seni on peamine versioon, et lõhkekeha pani lennujaamas plahvatama enesetaputerrorist, nagu kümme kuud tagasigi ohvriterohketes metroorünnakutes Moskvas.
„Selliste terroristide tegevusloogika on selline, et neid on väga raske ennetavalt hävitada,” ütles Moskva politoloog Aleksei Makarkin. „Need on väiksed grupid, kes aeg-ajalt tuletavad ennast meelde rünnakutega Põhja-Kaukaasias või üritavad tungida ka Moskvasse.” Makarkin rõhutas, et pole igikehtivat retsepti, kuidas selliseid terroriste ette välja peilida ja hävitada. „Kui hävitada praegu näiteks üks selline grupp, siis kaob terroristlikust ketist vaid üks jupp,” lausus Makarkin.
Moskva sõjandusekspert Mihhail Timošenko ei usu, et Domodedovo plahvatuse organiseerisid lihtsad islamivõitlejad, kes tema sõnul on lõpetanud vaid „koraani lugemise lühikursused”. „Need olid külmaverelised professionaalid,” väitis Timošenko. Eksperdi sõnul viitab sellele ainuüksi rünnakukoha valik, sest suurt lennujaama on raskem kaitsta kui näiteks metrood. Lennujaam on üks suur läbikäiguhoov, eriti Moskvas. Teiseks valiti Timošenko sõnul meelega rahvusvaheliste lendude saabumissektor, lootuses, et hukkunute või kannatanute seas on välismaalasi, et saada rünnakule suuremat vastukaja välismaal. Samal eesmärgil valiti väga oskuslikult plahvatuse aeg, kui saabunud oli neli-viis rahvusvahelist reisi ja rahvast oli väga palju, märkis Timošenko.
Arvude järgi tegutsevad Vene jõustruktuurid islamiterroristide vastu justkui edukalt. Jaanuari keskel teatas Vene sisevägede ülemjuhataja kindral Nikolai Rogožin, et eelmisel aastal hävitati Põhja-Kaukaasias üle 30 islamiterroristide grupi ning üle 300 võitleja. Jaanuaris on juba teatatud vähemalt kolme suure grupi hävitamisest Dagestanis. Sellega seoses viitasid mitmed Moskva eksperdid pärast rünnakut Domodedovole, et jõuametkonnad astuvad vanale rehale: asunud jõuliselt võitlema terroristidega Põhja-Kaukaasias, unustavad nad muu Venemaa justkui ära, ning et plahvatus võib kõmatada ükskõik millises Venemaa osas. Selline seis Venemaal praegu kord juba on.
Kremli poolt aktsepteeritava liberaalse partei Parem Tegu (Pravoje Delo) üks juhtidest, tuntud politoloog Georgi Bovt märkis, et tema meelest kestab endiselt „välja kuulutamata terrorisõda Venemaa vastu”, kuigi terrorismivastane operatsioon Tšetšeenias lõppes president Medvedevi käsul juba peaaegu kaks aastat tagasi. Justkui vastuseks Bovtile ütles Venemaa ühe võimsama islamiusuliste organisatsiooni Venemaa Islamikomitee esimees Geidar Džemal, et terrorirünnakute peatamiseks tuleb „lõpetada sõda Põhja-Kaukaasia vastu, mida peetakse varjatult Venemaa massimeedias, ning rahvustevahelise vaenu üles-kütmine”.
Viimane mõte on väga tõsine etteheide, eriti detsembris üle Moskva kandunud kaukaaslastevastaste meeleavalduste taustal. Üks Moskva suuretiraažiline kõmuleht avaldas eile esiküljel suures kirjas küsimuse: „Kas Domodedovo-rünnak oli vastus Maneeži väljakule?” Viidati 11. detsembri pogrommile Kremli müüride kõrval, mis oli vene natsionalistide viimaste aastate suurim meeleavaldus.
Üldine ksenofoobia kõige selle taustal kaukaaslaste vastu ainult kasvab. Seda enam, et Putin valis selgelt poole, viies lilli venelasest jalgpallifänni hauale, kelle tapsid Moskvas detsembri algul väidetavalt kaukaaslased. Venemaal toimub selgelt vene natsionalismi legaliseerimine, millele islamivõitlejatest enesetaputerroristid ainult kaasa aitavad.
Veel võib arvesse võtta, et suur terroritegu alustas Venemaal suurt poliitika-aastat, mille lõpuks peaks selguma, kes saab 2012. aasta maist Venemaa uueks presidendiks – kas jätkab Medvedev või tuleb Kremlisse tagasi praegune peaminister Putin.
Eriti huvitav on jälgida, kuidas mõjutab terrorrünnak täna ja homme Mevdedevi esinemist Davosis ülemaailmsel majandusfoorumil. Medvedev peaks seal Vene ajakirjanduse andmetel esitama oma majandusprogrammi ja ideed, kuidas meelitada Venemaale rohkem välisinvesteeringuid.
Levinud on arvamus, et natsionalistide meeleavaldusi ja nüüdset terrorirünnakut kasutatakse ära sisepoliitiliselt „korra tugevdamiseks”, mis tähendaks nuuti igasugustele radikaalidele, samuti liberaalidele, kes on Venemaal radikaalidega võrdsustatud.
Huvitav on jälgida, mis muutub Venemaa kõikvõimsas julgeolekuteenistuses FSB-s, mis on suurte terroriaktide ettevalmistamise järjest maha maganud. Kas hakkavad pead lõpuks lendama Putini lemmikasutuses või hoitakse endiselt omasid, nagu on kombeks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar