Kolm vestlust Venemaa sisepoliitikast

Panen üles mõnede Moskva jutuajamiste-intervjuude transkriptid. Aeg – augusti lõpp (mõnede väljaütlemiste taustaks on kõnelemise aja arvestamine oluline!). Teema – aasta möödumine Medvedevi (DAM) moderniseerimisüleskutsest ”Edasi, Venemaa!” ja mis edasi?

JEVGENI GONTMAHER (Kaasaegse Arengu Insituudi üks juhte, majandusteadlane. Seda liberaalset insituuti peetakse Medvedevi üheks peamiseks think-tankiks. Instituuti pidi rahastama endine sideminister Leonid Reiman.)
Mis muutusi näha peale DAMi artiklit?
JG: Venemaal liigub aeg teistmoodi kui demokraatlikes riikides. Meie oleme pehme autoritarismi riik. See väljendub selles, et otsuseid võetakse vastu kitsas ringis. Valimiste ja poliitilise elu imitatsioon toimub. Lisaks tugev personaliseeritus – Putin (VVP) on tsaar ja rahvuslik liider. DAM pole tunnustet liider, ta on justkui teine number. Demokraatlikes riikides valitakse president või parlament 4 või 5 aastaks. Seal saab konkreetselt kysida, et oletame üks aasta läks mööda, et mida sa ära tegid. Midagi ei teinud ära – selge, järgmine kord sind ei valita või saadetakse isegi yhiskonna arvamuse survel erru. Meil on teistmoodi – see et DAM kirjutas sellise kahtlemata huvitava artikli, see ei tähenda midagi. Ei saa kuidagi öelda, et see oleks olnud mingi algus asjade reaalseks muutumiseks Venemaal. Pigem on see nii, et juhul, kui ta saab 2012 uuesti presidendiks, siis võib olla tuleb see artikkel talle uuesti meelde ja võib olla mingid seal lubatud asjad realiseeritakse. Aga esialgu me veel ei tea absoluutselt midagi selle kohta, kes saab 2012 presidendiks.
Praegune sisepoliitiline olukord ja majanduse olukord ei erine põhimõtteliselt millegipoolest sellest, mis oli enne seda artiklit. Ka see juhtimisüsteem, mille lõi VVP on samasugune ja isegi on läinud halvemaks. Toimub selle süsteemi degradatsioon. Tänapaevases maailmas ei saa selline valitsemismudel kaua kesta. See on selge, sest see lihtsalt pole konkurentsivõimeline. DAM-il pole seni olnud võimalusi selle mudeli muutmiseks, võib olla need tekivad tal juhul, kui ta saab uuesti presidendiks. Kui pole enam kaksikvõimu, vaid DAMil on tõeliselt presidendi võim ja volitused ning kui ta tahab, siis me võib-olla (rõhutab 2 korda sõna ”võib olla”)) me näeme mingeid selle artikli vilju.

Mida arvata Gleb Pavlovski arvamusest augusti keskel Vedomostis, et vertikaalne võimusüsteem on oma aja ära elanud?
JG: Pavlovski on Surkovile väga lähedane inimene, aga kindlasti mitte DAMile. Ta räägib seda, mida paljud enne teda. Et kubernerid tegelevad imitatsiooniga Moskva ees - et neil on kõik hasti. Belgorodis kuberner näiteks kontrollib isiklikult muusikat, mida tohib diskodel mängida. Igas regioonis on omad kirjutamata seadused, selles mõttes ühtset riiki pole. Kalmõkkia on vopshee feodaalne khaaniriik.
Pavlovski on konjunkturist, kes on olnud VVP-le väga ustav, ta on paljude tema ideede autor. Ta osales Jedinaja Rossija, Našide väljatöötamisel, pani üsna palju jõudu nende alla. Nüüd Pavlovski ja Surkov ilmselt näevad, et ilmselt VVP ei hakka 2012 kandideerima ning DAM võib saada rohkem täieõiguslikuks presidendiks kui praegu. Ja nad orienteeruvad sellele, sest Pavlovski saab aru, et kui ta lõigatakse ära Kremli administratsiooni rahastamisest, siis ta muutub ei kellekski. Vaevalt, et tema fondilt, millega ta on palju raha teeninud, hakkab keegi enam midagi tellima. See on puhtalt äriline kysimus.
Mina isiklikult ei ole selles nii kindel, et VVP ei hakka kandideerima. Võib olla ta mingil etapil veel otsustab, et see on vajalik.
Meie oleme institutsionalistid (INSORis-J.P.), meile pole persoonid olulised. Kui tuleb presideniks uuesti VVP ja hakkab läbiviima näiteks sellist poliitikat, mida meie loeme efektiivseks, siis me toetame teda. Kui VVP sai alles presidendiks, siis viis ta majanduses läbi üsna liberaalset poliitikat. Kuni 2003. aastani ma töötasin valitsuses, nägin seda kõike ning osalesin selles. Miks ei võiks VVP uuesti läbi viia sellist poliitikat teoreetiliselt? Meile muidugi sympatiseerib DAM.

Kui palju DAM teie arvamust kuulab, analüüse kasutab?
JG: DAM kasutab küll meie arvamusi. Ta võib mitte realiseerida seda, mida me talle kirjutame, sest ta on oma võimalustes piiratud, aga vähemalt ta võtab teadmiseks, mida me talle kirjutame. Meie anname ainult nõu.

Edasi läks jutt Venemaa peamistele majanduslik-sotsiaalsetele väljakutsetele lähiaastatel.
JG: Majanduse ülesehituse mõttes Venemaa ei ela 21. sajandis. Nafta ja gaas võivad suvalisel hetkel enam mitte maksta nii palju kui praegu, aga näiteks sotsiaalseid kohustusi on riik võtnud endale väga palju, kasvõi pensionite kiire tõus. See on vaid asja üks väike külg. Tähtsam on isegi pigem see, et puudub hea investeerimiskliima üldiselt. Isegi nafta- ja gaasitööstus ei arene normaalsete ärireeglite järgi. Kõik need nafta- ja gaasi tarnelepingud, ka metsa omad, on ju riiklikud kokkulepped riigijuhtide tasemel, mitte ärimeeste tasemel. Risk ongi selles, et kõik on seotud riigi tasemel, kõik otsad viivad riigi tasemele. Selline majanduse ylesehitus – mis on sygavalt byrokratiseerunud ja korrumpeerunud - ei suuda iialgi kiirelt reageerida konjunktuuri muutumisele maailmaturul. Selles mõttes isegi raha, mis saadakse ekspordist, ei lähe majanduse arendamiseks. Olid head aastad, aga me ei suutnud nende aastate jooksul midagi mõistlikku teha, parimal juhul läks raha reservfondi, aga muidu need lihtsalt lahustusid konkreetsetesse rahakottidesse.
Seega – esimene oht on suur sõltuvus naftast-gaasis. Teiseks, et kõike seda kontrollib riik. Kolmas, et puudub soodne investeerimiskliima. Hiljuti oli RSPP (Töösturite ja ettevõtjate liit, mida juhib Šohhin-J.P.) doklaad, kus nad vordlesid bisneskliimat 2009. aastal 2008. aasta omaga. Selgus, et oli halvemaks läinud. See tähendab, et pole investeeringuid, peale riiklike. Väga nõrk on keskmise- ja väikeäri areng, millest räägivad kõik, ka VVP ja DAM. Aga sellised ärid saavad areneda siis, kui on normaalne bizneskliima riigis, sest riik ei saa ju selliste äridega tegeleda. Suurettevõtetele ylesehitatud majandus - see on 20. saj keskpaiga mudel.
Sotsiaalsed väljakutsed. Peamine probleem on sotsiaalse kapitali kvaliteet, mis on väga madal Venemaal. Lyhike eluiga, halb tervishoid, yldse halb elukeskkonna kvaliteet – tervise hind on meil väga madal, madal kvaliteet hariduses, kus me oleme maailma parimatest standartitest juba tugevalt maas. Testid näitavad seda. Ylikoolide, ametikoolide haridus ei vasta kuidagi nendele väljakutsetele, mis meie yhiskonna ees praegu seisavad. Kõrghariduse diplomiga on meil väga paljud, aga enamusel ei maksa need mittte midagi. Need on formaalsed diplomid, osad on need isegi ostnud. Nii et kui meil õnnestuks luua hea ärikliima ja tulevad investeeringud, mis loovad tänapaevaseid, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, siis meil pole tegelikult võtta inimesi nii palju kui vaja. See on väga suur oht.
Meil on väljakujunenud nii, et vähesed tahavad täna minna tööliseks nagu lukksepaks või elektrikuks, sest nad loevad end selleks liiga harituteks. Teisest kyljest aga, kui nad lähevad kuhugi ametisse, siis selgub, et nad ei tea midagi sellest, mida on vaja, sest kõrgkoolides antava ettevalmistuse tase on väga madal. Meil on vale ettekujutus meie oskustest. Ja seejuures me veel laialdaselt solvame gasterbaitereid, kes tulevad tegema lihttöid meile Kesk-Aasiast ja Ukrainast. Moskvas leiate te harva kohalikke bussi- voi marsakajuhte, kuigi palk pole seal madal.
Venemaa liigub unitaarse riigi pole, kuigi põhiseaduse järgi on föderaalne. Enne kriisi oli 83 regioonist vaid paarkymmend plussis oma eelarvega, ylejaanud sirutavad kõik kätt Moskva poole. 60 protsenti kõigist maksutuludest võtab riik endale. Munitsipaliteetidest vaid 4 protsenti omavad ise piisavalt raha, et oma funktsioone täita. Riigi juhtimine tuleb INSORi meelest detsentraliseerida. Ei saa nii suurt riiki pidada käsitsi juhtimise režiimil, nagu teeb seda VVP. Meile tuuakse näiteks Singapuri, aga see on ju sisuliselt suur linn, mitte riik. See on oluline väljakutse, et jätta regioonidele rohkem tulusid.

ANDREI SOLDATOV (üks Venemaa parimaid spetse eriteenistuse alal, peab saiti agentura.ru, oli varem tuntud lehe Novaja Gazeta kommentaator, aga läks nendega tülli enda sõnul sellepärast, et ajaleht muutus liiga järeleandlikuks Kremlile – ja näitab mulle Novaja Gazeta ingliskeelset saiti, mis näeb juba tükk aega ühesugune välja -, peagi peaks talt USAs välja tulema põhjalik raamat Venemaa eriteenistustest)

AS: 1,5-2 aastas tagasi ringles Moskva demokraatlikus avalikkuses idee, et VVP esindab silovikke ja DAM liberaale jne. Kui VVP tuli võimule, siis ta sulges liberaalidest ekspertidele igasuguse ligipääsu otsuste tegemisele ja infole, mille tulemusena need inimesed marginaliseerusid Venemaal, neid kuulati ainult läänes. DAM osutus targemaks ja kui ta võimule tuli, siis ta kopteeris need inimesed ekspertide yhendustesse nagu INSOR. Inimesed, kel polnud 10 aastat ligipääsu Kremlile, tundsid ennast äkki vajalikena. Loomulikult tekitas see eufooriat, neile tundus, et nad suudavad muutma riiki ja DAMi.
Tulemuseks oli aga vaid, et DAMi imidž veidi paranes, aga need inimesed kaotasid kõvasti oma reputatsiooni kui liberaalsed, sõltumatud ekspertid. Demokraatliku ülduse silmis. Kuidas? Kui nad propageerivad DAMi ideid, aga DAM seejuures midagi ei tee. Mingit paranemist suures plaanis ju pole. Mõned neist yritasid kyll olukorda teravdada ja tõugata DAMi mingitele tegevustele (nt INSORi juht Igor Jurgens-J.P), aga midagi ei tulnud välja. Ma räägin seda selleks, et sellest tekkis myyt, et DAM ja silovikid ei saa labi. See pole üldse nii.
DAM on suurepäraselt aru saanud, et see jõudude systeem, mille lõi VVP, et see on kasutatav. Peale selle ta hakkas kohe võtma ette käike selle tugevdamiseks. Esimesi käike oli võitlus ekstremismiga, kui DAMi allkirjaga loodi MVDsse (siseministeerium-J.P) eraldi yksus selleks. Siis põhjendati ka - nagu nyyd FSB seaduse puhul -, et tegemist on preventiivsete meetmetega. See on väga hall tsoon. Mis on ekstremism? See on põhiliselt sõnad. Preventiivne meetod on seega, et me peame ette mõtlema, et mida see inimene võib mõelda, öelda või kirjutada. Kuriteo fakti pole yldse olemaski, me peame välja mõtlema, kes võib olla potentsiaalne ekstremist, järelikult me peame koostama nimekirjad varakult. DAM andis sisuliselt MVD-le loa koostada nimekirju, kes võivad olla võimude jaoks potentsiaalsed troublemaker' id. See tähendas, et hakati välja sõeluma teatud kategooriaid inimesi, kes on potentsiaalsed ohu allikad – nt osad religioossed yhendused, osad noorteorganisatsioonid, osad advokaadid, ajakirjanikud. MVD ja FSB jaoks tähendab see, et nende inimestega on vaja “töötada” ja neil on nyyd õigus seda teha järjekindlalt. Luuakse andmebaase, jälgimissysteeme. Seetõttu polnud minu jaoks FSB seadus (bill would allow the FSB to issue warnings to individuals or organisations that their actions could pose a risk of committing crimes in the future. The bill would allow FSB officers to issue an official warning to individuals over "the impermissibility of actions that create conditions for committing crimes." /---/ At the joint press conference with Chancellor Merkel in Yekaterinburg (16. juulil), President Medvedev said, while answering a question from a German journalist on his attitude towards the bill expanding the powers of the Federal Security Service (FSB), that "each country has the right to improve its legislation, including laws concerning the special services." He pointed out that the FSB bill was drafted at his initiative.) mingi syrpriis, see kõik paigutub hästi sellesse ritta, mida alustati VVP ajal ning jatkub nüüd järjekindlalt DAMi ajal. Loogika pole muutunud.
DAMi jaoks on eeskujuks, kuidas võim ja riik peab olema yles ehitatud, Singapur. Singapur on väga tehnoloogiline riik, aga seejuures väga autoritaarne, kus on väga täpselt piiritletud, mida, kus ja kuidas sa võid raakida. Väga lähedane sellele, mida tehakse praegu Venemaal. Singapuris loodi näiteks Londoni eeskujul ”speakers corner”, kus on justkui demokraatlik plats, aga sa pead kuu varem esitama avalduse ja täpselt kirjeldama, mida kavatsed rääkida koos tekstiga, mille peab kinnitama kohalik võim. Singapur on väga moderinseeritud riik seejuures ning ka DAM tahab teha Venemaast moderniseeritud riiki.
Kokkuvõttes - pole erilist vahet VVP ja DAMi poliitika ning ideoloogia vahel, on ainult mõningad klannidevahelised erimeelsused, aga need on pidevalt olnud ja need jäävad. Sellist võitlust Venemaal silovikkide ja liberaalsete ökonomistide vahel, nagu mõned yritavad näidata, seda kohe kindlasti ei ole.

Mida arvab politsei seadusest?
Selle idee (nimetada miilits ümber politseiks-J.P.) käis esimesena välja INSOR. Nende ettepanekute hulgas olid ka linnade politseijuhtide otsevalimised ja palju muud, mida pole midagi arvestatud. Aga ymber nimetada miilits, mida see annab? Ma eriti ei usu võimalustesse, et miilitsat-politseid saab Venemaal kontrollida yhiskondlike nõukogude kaudu, nagu eelnõu pakub. FSB ja kaitseministeeriumil on ammu sellised nõukogud, mis tegelikult loodi lihtsalt selleks, et tõsta nende asutuste yhiskondlikku imidžit, mitte kontrollimiseks. Kui tõepoolest aga õnnestuks ellu viia eelnõu punkti, et igas politseijaoskonnas pannakse yles videokaamerad ning need ei vii kohaliku miilitsaylema kabinetti, vaid yhiskondlike organisatsioonideni, siis ehk tõesti õnnestub midagi muuta. Kui see välja jätta, siis ylejäänud muudatused on ysna kosmeetilised.

Küsisin huvipärast lühidat hinnangut ka Põhja-Kaukaasia kohta.
AS: Kui vaadata, milline on taktika, millele panustavad Kreml ja jõuametkonnad Kaukaasias, siis mingeid muutusi pole (peale muidugi eraldi ringkonna moodustamise). Endiselt on panused millel? 1) sisevägedele. Regiooni militariseerimine võitluseks terroristidega. Sisevagedel ei ole aga näiteks agntuuri, nad ei oska terrorrynnakuid ennetada, nad oskavad vaid kindlaks määratud vaenlast rynnata, maja õhku lasta, 2) põrandaaluse liikumise liidrite hävitamine 3) samad inimesed juhivad võitlust terroristude vastu

VLADIMIR PRIBÕLOVSKI (tuntud saidi antikompromat.ru pidaja, aastaid joonistanud skeeme Venemaa erinevate grupeeringute kohta. Peab VVP järel riigi tähtsuselt teiseks meheks mitte DAMi, vaid asepeaminister Setšinit. DAM on tal alles kolmas mees riigis. Tema saidi leiab siit)

KP: Setshini juhitav silovikkide ”koalitsioon” on selgelt Medvedevi vastu ja ei taha tema jätkamist. Tšekistidest oli DAMi mees selgelt vaid Tšerkessov (endine narkokontrollitalituse juht, kes algatas ”tšekistide sõja”-J.P), aga tema on praegu täiesti audis, aga see pole fakt, et ta veel pinnale ei uju. Ta oli muide omal ajal VVP ylemus Leningradi KGBs ja tegi tema jaoks ysna palju.
Kõik ylejaanud tšekistide grupeeringud on kõik Setšini poolel ehk siis DAMi vastu. MVD juhivad kõik endised tšekistid, kõik ministri asetäitjad on kas FSB või KGB taustaga ehk siis Patruševi inimesed põhiliselt. Nii et kui Nurgalijev isegi võetakse maha, siis tema asemele tuleb nagunii mõni endine tšekist. Yks kandidaate nt Oleg Safonov, praegu viktor ivanovi asetaitja Gosnarkos.
Setshini bloki poliitilised vaated on selgelt anti-ameerikalikud, nad on poliitiliselt ja majanduslikult Hiina-meelsed rohekm, orienteeritud Hiinale. Isegi oma raha ei hoia nad mitte niivõrd läänes, vaid idas – peamiselt Taivanis, Singapuris. Muide - väidetavalt pidi ka Kasjanov hoidma suure osa oma rahast Singapuri pankades. Pooldavad jõulisemat, agressiivsemat poliitikat ex-Liidu suhtes. Kui oli sõda Gruusiaga, siis nad nõudsid Tbilissi ära võtmist.

Politsei seadusest?
KP: Tegelikult annab see politseile rohkem õigusi kui miilitsal praegu, näiteks 1 tunni saab inimest ilma põhjuseta kinni pidada, kodanike õigused vähenevad. Venemaal pole põhiline, milline on seadus, vaid kes juhib MVD-d. Nagu Konfutsius ytles, et peamine on inimesed, mitte seadused.
Kui vaadata DAMi ajal vastu võetud seadusi, millest osa on algatatud formaalselt tema initsistaiivil, siis kõik on halvenemise suunas läinud (skaalal: vabadus on parem kui mittevabadus-J.P.). Administratiivne vertikaal muudkui tugevneb ja kodanike õigused vähenevad.
Mais ma avaldasin oma saidil tabeli, et mida DAM on teinud Gorbatšovi vaimus ja mida on teinud VVP vaimus. Viimane veerg sai palju pikem ja mõjuvam. Teiselt poolt ta vaid vabastas Bahmina, tõi inimõiguste komisjoni uusi inimesi, kuigi selle juht Pamfilova pidi lõpuks ametist lahkuma. Uutest kuberneridest maksimaalselt 4-5 inimest on moderinseerimise pooldajad, ylejaanud on kõik vana stiili inimesed. Kõige parema kuberneri riigis Filipenko (naftarikka Hantõ-Mansiiski ringkonnas-J.P.) lasi DAM lahti. Tema asemele pandi Timtshenko inimene, lisaks pandi Timtšenko inimene ka Jamali (kõige gaasirikkam regioon Venemaal-J.P.) kuberneriks.

Kas DAM võib toetada FSB ja politsei seadusi selleks, et meeldida silovikkidele?
KP: Ta ei saa neile meeldida, sest silovikid ei armasta selliseid nagu tema. DAM töötas Kremli administratsioonis aastaid tagasi nende vastu ja nad ei unusta seda kunagi. Silovikid jätavad alati meelde, kes oli kunagi nende poolt või vastu.

Mis muutunud peale DAMi artiklit?
KP: Seni pole mitte midagi ära tehtud, isegi majanduskysimustes mitte. On ainult esialgne idee Skolkovost. Põhiliselt on ainult sõnad seni.
Praegu luuakse ”kolmanda tähtaja parteid” (et VVP presidendiks-J.P.) On juba registreeritud sait 3srok.ru (veel ei tööta-J.P.), mille registreeris Konstantin Rõkov (väga värvikas tegelane muide, kes teinud koostööd Marat Gelmaniga-J.P) duumast, kes formaalselt omab paljusid pro-Kremli saite nagu vzgljad.ru, politonline.ru. Need saidid ju tulu ei too, neid finantseerinud alati Kremli administratsioon. Rõkov on sisuliselt Surkovi asetäitja internetialal. See, et Rõkov registreeris sellise saidi, see tähendab, et see on Surkovi idee, et ta sisuliselt toetab VVP minemist kolmandale tähtajale. See juba räägib millestki. Surkov töötab otse VVP heaks, ta ei tööta Setšini heaks.

Pavlovski jutt Vedomostis vertikaali väsimisest?
KP: Pavlovski tahaks töötada DAMi heaks, aga Timakova-Budberg (Timakova on DAMi isiklik pressisekretär, Budberg pn tema mees, mõjukas ajakirjanik-J.P.) ei lase teda ligi. Setšini jaoks ei saa aga Pavlovski töötada, sest too vihkab teda sellepärast, et Pavlovski kirjutas 2003. aastal ettekande, et Setšin on VVP vastu. Pavlovski tahab nyyd näidata, et ta võib olla kasulik DAMi tiivale. Tal on probleeme rahastamisega. Ülevalt annab talle raha vaid Surkov.

Arvate, et DAMil erilisi šansse pole?
KP: DAMi šansid sõltuvad VVP-st. Kelle VVP ytleb, see saabki presidendiks, ta võib panna kasvõi oma BMW juhi. Mida tahab VVP, seda nagu alati keegi ei tea. Eelmine kord Setshin kuni viimase hetkeni arvas, et VVP petab siiski kõiki ja jääb kolmandaks tähtajaks. Setshin ka ei teadnud viimase päevani. Pakun, et enne duumavalimisi ei selgu midagi, kes saab presidendiks. (Duuma valimised peaksid toimuma detsembris 2011, aga pole välistatud, et viiakse ettepoole – oktoobrisse 2011-J.P.)

Lähiaja huvitavad syndmused?
KP: Septembris peaks ostustatama, kas Luzkov laheb. Tal ametiaeg lõpeb järgmisel suvel, aga enne duuma- ja presidendivalimisi teda puutuma ei hakata, sest tulemust ta teeb hästi. Gromovi saatus peaks ka sygisel selguma, aga tema figuur pole nii tähthis, aga NB! - oblasti kaudu liiguvad suured rahavood. Luzkovi kohale ma lugesin kokku vähemalt 19 kandidaati. Narõshkin on kandidaat, justkui silovikkide poolelt, aga ka DAM tahab tast väga lahti lasta ning voib teda toetada. DAM tahab oma administratsiooni ylemaks Tšuitšenkot (kursusevend ülikoolist-J.P.), aga seda tal suure tõenäosusega VVP ei lase. DAMi kandidaat Lužkovi kohale võib olla veel Šuvalov, kellel Setshin ei lase sisuliselt midagi teha, ehk tegelda ainult väliskaubandusega. Formaalselt on majandusblokk valitsuses Shuvalovi all, aga praktikas Setshini all. Osaliselt muidugi ka veel Kudrin kontrolli all. Voloshin ka lobeerib Shuvalovit. Lõpliku otsuse Luzkovi asemele teeb muidugi VVP. Veel kandidaadid Sobjanin, Kozin, Poltavtshenko. Tõsine võitlus käib praegu selle koha pärast.

Venemaa majandusest.
KP: Venemaal tegelikult mingit kriisi polnud. Tšinovnikud ja oligarhid kasutasid seda ettekäändena, et riigilt rohkem raha varastada ja veel vähem rahvaga jagada. Reaalselt, vaadake, kas inimesed hakkasid massiliselt Venemaal halvemini elama? Vaadake nafta hinda ja võrrelge seda 2000-ndate algusega. Pealegi on olemas mitteametlikud naftatulud. Näiteks kui Šaimijev ja Rahimov olid veel presidendid, siis äks 20-30 protsenti naftast nendest vabariikidest ametlikest tuludest mööda. Üks Tatarstani endine peaminister Sabirov on praegu Türgis rikkuselt 4.-5. miljardär. Kui juba ex-PM on juba nii rikas, siis arvake ära, kui rikas võib olla Šaimijevide perekond? Peamiselt nad tegid seda muidugi Jeltsini ajal. Aga VVP-l ja Setshinil on selliseid võimalusi muidugi palju rohkem.

Mida Hodorkovskile ennustate?
KP: Enne 2012. aasta valimisi teda kindlasti välja ei lasta. Selle võimalus on 0,001 protsenti. DAM-il pole Hodorit vanglas tegelikult vaja. Ma arvan, et Hodor saab 5-7 aastat. Kui anda rohkem, siis seda ei saadaks Läänes aru. Igal juhul oleks ka selline karistus VVP-le võit. Hodor pakub VVP-le võimalust kaubelda Läänega ja ka Hodori endaga, sest Läänes on ju pooleli suured kohtuprotsessid Jukose asjus, kus on mängus suured rahad. Diil võib olla näiteks, et meie anname Hodorile 3 aastat 5 aasta asemel, aga teie ei hakka enam hagisid esitama. Ma usun, et käib selline kauplemine. Hodori jaoks töötavad Venemaa 20 parimat advokaati, kellele makstakse kõvasti raha. Hodoril on vaja ka tegelikult vabadust, ta ei taha lõpmatuseni kinni istuda.
Kreml on nõus arutama, et vabastada Hodor (nt president annab armu-J.P.) peale presidendivalimisi, mis oleks uuele presidendile väga hea PR-käik, mis töötaks Lääne suunas. Ma usun, et VVP oleks selleks võimeline.
Kreml kardab endiselt, et Hodor võib saada opositsiooni juhiks. See võib olla diili osa, et Hodor lubab, et ei hakka. Aga teisest küljest võib Hodor öelda pärast, et teda sunniti seda ytlema. Pealegi tšekistid ei usu ausõna, sest nad ise ei pea seda.