6000 rubla eest Peterburist Ust-Luga sadamasse ja tagasi

Kirjutan veel veidi Peterburis käigust, õigemini Ust-Luga sadamast (fotol üleval - esiplaanil autoterminal ja taga paistab söeterminaal, millest on pärast juttu), mis tunni kaugusele Narvast ehitatakse. Ma küll loodan sadamaehituse seisust peagi kirjutada pikemalt Päewalehes, kas siis uuel nädalal või sellest järgmisel, aga mõned tähelepanekud.
Tundus, Eesti ajakirjanikud pole praegu nende seas eriti popid. Mitte sellepärast, et Eesti sadamad kuidagi konkurendid, vaid puhtalt vendade enda libedalt käiva suu tõttu. Mäletate, alles hiljuti rääkisid nad kõikjal ja tegid ka Tallinnas suure esitluse, et tulge kõik venelased, kes te Eestis töö kaotate, meile sadamasse tööle. Et ehitame teile linna ja puha. Ilmselt ei oodanud vanad, et seda üleskutset võetakse nii suure huviga ja kohe tõepähe. Eesti venelased on küllap ära unustanud elu Nõukogudemaal – plaanid on ilusad asjad, aga reaalne elu on oopis midagi muud. Nagu ma olen kuulnud, siis sai Ust-Luga sadamat ehitav kompanii navaalam kõnesid, et me oleme valmis oma korterid maha müüma Eestis ja kohe teile tööle sõitma. Siis said ustlugalased aru, et tuleb stopp öelda ! Pole ju kuhugi sõita. Avalikult ju ei taha ka tunnistada, et pingutati kutsumisega veidi üle, või õigemini said Eesti venelased asjast veidi teistmoodi aru, kui oli plaanitud. Aga kes seda tahab nüüd tunnistada ja sestap parem karta kui kahetseda. Ühesõnaga igavene jama oli mul kohtumiste kokku leppimisega, aga see on juba mu töö köögipool ja keda see kurtmine huvitab.
(muuseas, ma arvan, et kui see ustlugalaste plaan meelitada kunagi tulevikus endale tööle kasvõi paar tuhat Eesti venelast – see oleks eestile kõva löök, eriti kui Ida-Virust selline hulk töökäsi lühikese ajaga ära voolaks. Vot siis saame teada, et kõige parem integratsioon või integreerija on lihtlabane majandus ehk et siis peame hakkame ise neid meelitama, et na dei lahkuks. Aga see selleks.)
Ühesõnaga Ust-Lugat ehitava firma abil ma sinna kohapeale (paar tundi autoga Peterburist) ei pääsenud. Ei jäänud muud üle, kui ühe tuttava Peterburis töötava eestlasest taksojuhi abiga leidsin juhi, kes oli nõus mind 6000 rubla (2160 krooni) sinna ja tagasi sõidutama. Kuidas ma oleks kirjutanud asjast, mida ma pole ise näinud ?? Tee oli nii sitt ja lõhkus autot kõvasti, nii et seda arvestades polnudki hind suur.
Peterburist Narva suunas kulgev maantee jättis täitsa masendava mulje. Ust-Lugasse jõudes selgus, et sadam ei asugi mitte Luga jõe suudmes, vaid veel edasi ühe väiksema jõe suudmes. Ust-Luga nimelisest asulast oli sadama terminalideni umbes 10 kilti ülespoole. Umbes 7-8 kilomeetrit enne esimesi terminaale seisis pooleliolev uhke kirik. See oligi ainus märk tulevasest linnast, kus peaks hakkama elama 35 000 inimest umbes kümne aasta pärast. Praegu tähistab linna mets ja veelkord mets. Seda enam avaldab linna ehitamise plaan austust. Nagu ma aru sain, siis kriisi tõttu lükati selle ehitamise algus tänavu teise poolaastasse, aga tõenäoliselt ei alustata enne 2010.
Sõitsime sisse ehitatavasse konteinerterminali. Sinna viib gruntovka, paras sopaauk. Panen siia mõned videolõigud sellest terminalist ja teest sinna. Esimesel videol on teelõik ehitatavasse terminali ning teised kaks näitavad, milline see praegu välja näeb. Muidugi aia tagant, kes mind sisse lasi!


Ust-Luga port from Jaanus Piirsalu on Vimeo.


Ust-Luga port from Jaanus Piirsalu on Vimeo.


Näiteks autoterminali viis täitsa normaalne asfalttee (kaartidel seda muide polegi veel), Piiteri-Narva maanteega võrreldes kohe väge hea tee. Aga selle väike viga oli selles, et umbes kümme kilti Piiteri suunas lõppes see lihtsalt üks hetk ära ! ja sõida edasi kuidas tahad, sest tee oli nii sitt, et me oleks taksoga (Hyundai Sonata) ühe korra teelt peaaegu välja sõitnud seal sopas. Juhil käed värisesid ikka oma pool tundi, kuni mendid juba suurel maanteel ta väikese kiiruse ületamise eest kinni pidasid. Muidu oleks mendid võtnud väikse papi ja minema lasknud, aga nüüd oli neil kuu lõpp ja oli vaja plaan täis saada, sestap vormistati pool tundi ametlikku trahvi. Kusjuures pärast vaatasime – trahviotsuses oli meie Sonatast saanud suur Scania-rekka ja juht töötas ühes autovedude firmas. Takosjuht ainult irvitas ja ütles, et ju siis neil oli vaja täis saada rekkajuhtide trahvimise norm.
Kui kedagi huvitab terminalide ehitus Ust-Lugal, siis lühidalt nende seis (pikemalt loos).
Söeterminaal – kuzbassrazrezugol. Kõige esimesena alustas tööd. 2007 vedas 6,7 milj t sytt, 2008 veidi vahem, sest neil käis ymberehitus. See aasta peaksid jõudma 8 miljonini. 2011 peaks joudma projekteeritud voimsuseni 11 milj. Labilaskevoimsus aga 15 milj.
Universaalne ymberlaadimiskompleks – just laks kaiku, 10 000 tonni malmi olla seal äsja ymber laaditud
autoterminaal (tegelikult mitmesuguste kaupade jaoks) Jug-2 – kuulub Ust-Luga sadamat ehitavale kompaniile (nad ise ehitavad veel suurt logistikakompleksi, mille ehitamist plaaniti enne kriisi alustada 2009 II pooles.) tollipunkti avamise probleemide tõttu avati ametlikult 2008 dets. aasta lopus toodi yle 4000 masinat. Nyyd diilerid vaatavad, kuidas autode myyk laheb ja siis otsustavad. Praegu terminaalis autosid ei seisa. Arvestatud on see 500 000 autot aastas. 2009 plaanivad 120-150 000 autot.
Konteinerterminal – ehitab Natsionalnaja Konteinernaja Kompanija (NKK). Projekti labilaske 3 milli TEUd, labilaskevoime arvestavad nad 6 milli. I etapi 500 000 TEU-d peaksid nad kaiku laskma 2009 II pooles ja nende plaanid pole muutunud.
Praamikompleks – töötab juba. Esialgu vaid kaubavedudeks, kuid ei valistanudd et tulevikus hakkavad ka reisijaid vedama. Praegu tootab liin Baltiiskisse (2x nadalas), Saksamaale Zassnitzisse siis, kui avatakse tollipunkt, mida loodavad teha veel sel aastal.
Tehnilise väävli terminal – töötab. Aastas peaks hakkama vedama ligi 10 milj tonni, aga praegu veel oluliselt vahem.

Masuuditerminal (peaks vist selle terminaali tünnid sellelt fotolt paistma, nagu näete siis eelmisel suvel veel raudteed sinna polnud) – maksimaalselt avavad 2009 lopus, aga pigem 2010 I kv. Roszarubezneft. (yks naftaterminal tuleb veel, kuhu tuleb BTS-2, seda hakkab ehitama Transneft. Veel pole selge, kuhu see terminaal tuleb ja kuhu toru valja tuleb. See BTS-2 pole veel selge projekt isegi riigi jaoks. Gaasikondensaaditerminal – Novatek, voimsus arvestatud 6 milj tonni. 2011. aastal avatakse I jark.
Yldkaupade terminaal – 2 investorit, Rusal ja OMK (obedinjonnaja metallurgitsheksaja kompanija). Kaib projekteerimine.
Vedelgaasiterminaal – Sibur ehitab. Toole 2011. aastaks. Voimsus 1 miljon tonni vedelgaasi.
Lisaks töötab Luga jõe suus ehk muust sadamast kõvasti eemal puiduterminaal, mis ei puutu küll Ust-Luga kompanii projekti, aga kuulub siiski ametlikult Ust-Luga sadama alla.