tag:blogger.com,1999:blog-371834492012-01-07T07:39:21.461+02:00Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.comBlogger5521100tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-84716557493027268882011-09-27T18:40:00.002+03:002011-09-27T19:09:23.127+03:00Kuna eilses Päewalehes mahtus mu Moskvas tehtud materjalidest Putini-Medvedevi võimuvahetuset sisse vaid väike osa, siis panen oma materjalid siia üle täispikkuses.<br /><br />EKSPERDID ARVAVAD<br />Miks Putin otsustas tagasi tulla Kremlisse?<br /><br />Putinile lähedase saidi Kremli.org tegevtoimetaja Pavel Danilin, varem töötas kõrvuti Gleb Pavlovskiga, aastaid Kremli lähedaste poliittehnoloogide seltskonnas, Putini kirglik pooldaja: Peamine põhjus on see, et Putin (VVP) on Ühtse Venemaa (ÜV) liider ja ta on kõige populaarsem poliitik Venemaal. Kui ÜV võidab duumavalimised, milles ma ei kahtle, oleks imelik kui võiduka partei liider ei saaka kõige kõrgemat ametikohta riigis. Selles mõttes oli Medvedevi (DAM) ettepanek õigustatud ja õiglane. See ei tähenda, et DAM ei oleks olnud edukas president, aga VVP oli presidendina väga edukas ja ilmselt tahab teha veel midagi riigi heaks sellel ametikohal. DAM jätkab ju oma poliitikat riigi moderniseerimiseks valitsuse juhina. <br /><br />Viimastel aastatel üha rohkem poliitikakommentaatorina üles astunud ja kõvasti tsiteerimist saanud geograaf Dmitri Oreškin: Ma arvan, et see et Putin tahab saada presidendiks, see on tema reaktsioon olukorra analüüsile. Ilmselt see analüüs näitas talle, et asjad lähevad halvasti ning hakkavad veel halvemini minema. Seega, Medvedev kas ei saa ei hakkama või teda ei saa usaldada selles mõttes, et ta tugevdab hoopis oma positsioone, saades reaalseks liidriks. Mõlemad võimalused lähtuvad eeldusest, et majandus hakkab streikima, eliidi erinevate gruppide konsensus nõrgeneb, tekib konkurents eliidi seas ning rahulolematus rahva seas kasvab. Sellises olukorras Putin lihtsalt ei saanud rooli käest lasta, sest panuseks on ikkagi kuus aastat presidendiametit. Selle kuue aasta jooksul tekib presidendil, kui selleks jääks Medvedev, väga suur kiusatus valada kogu süü halveneva olukorras eest riigis peaministri (kelleks on praegu Putin-J.P.) kaela. Sellises olukorras on parem olla president kui edasi peaminister, et hoida riiki kontrolli all, sest president kontrollib armeed ja politseid. <br />Lühidalt öeldes, ma saan nii aru, et Putini naasmine presidendiks on märk sellest, et asjad lähevad Venemaal halvemaks. Kui oleks nii, et Venemaa areneb hästi edasi, Medvedev on kontrolli all, kõike on võimalik lahendada, siis oleks Putin vabalt võinud jääda edasi peaministriks, aga tema otsustas ikkagi saada uuesti presidendiks, teades, et see kutsub paljudes esile negatiivse reaktsiooni. Ilmselt ei olnud tal muud väljapääsu. <br />Ma ei usu, et Putin ja Medvedev leppisid sellise stsenaariumi kokku juba neli aastat tagasi. Ma pigem arvan, et kokkulepe oli selline, et sa juhid neli aastat, aga kui aeg otsustada hakkab lähenema, siis me otsustame, kuidas edasi. Putin ise ütles ju ka korduvalt, et me istume maha ja lepime kokku. Vot nüüd nad siis leppisidki kokku. Putin ilmselt mõtles ja otsustas, et tuleb võtta kõik juhtimine enda peale, et Medvedev ei saa edasi enam hakkama või siis ei saa hakkama nii, nagu on vaja Putinile.<br /><br />2000-ndate keskpaigas Venemaa üks tuntumaid PR-inimesi ja lobbiste, praegu rohkem poliititehnoloogiaga tegelev Jevgeni Mintšenko: Selle taga on kartus, et välispoliitiline olukord ümber Venemaa võib kõvasti halveneda. Kuna on suurte vapustuste risk maailmas: Euroopa Liit on teel suurde kriisi, võimalik on suured konfliktid Venemaa lõunapiiride läheduses ja Kesk-Aasias. Mulle tundub, et loogika on selline, et Putin on isik, kes paremini saab selliste ohtudega hakkama. Sellega seoses on väga huvitav moment paralleelne kaitsekulutuste suur kasv.<br /><br />Väga liberaalne politoloog, Gaidari instituudi teadlane, ajalehe Novaja Gazeta püsikommentaator Kirill Rogov: See stsenaarium valiti välja juba siis, kui Medvedev sai presidendiks. Medvedev polnud ju reaalne president, vaid ta pidi seda kohta säilitama Putini jaoks. Selline skeem on tegelikult hästi tuntud, eriti eelmise sajandi keskel mõnedes Ladina-Ameerika riikides. Putin ise ütles laupäeval, et me leppisime kõiges Medvedeviga kokku juba ammu. <br /><br />Mis suuremad muutused ees ootavad, kui Putin naaseb Kremlisse?<br /><br />Danilin: Peamised muutused puudutavad riigi sotsiaalsete funktsioonide suurendamist, et ühiskonnas oleks rohkem õiglust. Viiakse sisse maks luksuskaupadele, eri tasemega firmadele kehtestatakse erinevad maksukoormused – innovaatilisemad firmadele kehtestatakse madalam tulumaks ja erinevad maksusoodustused, aga tooraine tootmisega seotud firmad hakkavad kõige rohkem makse maksma. Tõstetakse palkasid (VVP lubas ÜV kongressil keskmise palga tõusu 32 000 rublale ehk 750 eurot tänase kursiga, aga ei öelnud ühtegi tähtaega… Praegu on keskmine palk Venes 22 000 rubla ümber-J.P.)) ja pensione (2010 lõpus oli keskmine pension 7500 rubla ehk 190 eurot toonase kursiga-J.P.). Ja ei tõsteta pensioniiga, erinevalt EU riikidest. (Venes lähevad naised pensionile 55-aastaselt ja mehed 60-aastaselt). Kudrin, kes kõige tugevamalt on toetanud pensionite tõstmise ideed, juba teatas, et tema ei hakka töötama uues valitsuses. See on tähtis signaal. Uude valitsusse jäävad kindlasti kõik need ministrid, kes kandideerivad valimistel. Ilmselt ei ole uues valitsus Fursenkot ja Golikovat (vastavalt haridus- ja sotsiaalminister-J.P.).<br /><br />Oreškin: Duumavalimised muidugi võidab Ühtne Venemaa. Ma arvan, et nende toetuseks tuleb kuskil 60 protsenti, aga selle võidu kvaliteet on madal selles mõttes, et skandaale võltsimiste ümber tuleb palju. Rahval ei ole usaldust, et valimised tulevad ausad. Presidendivalimised lähvad samuti rahva suurte pettumuste ja võltsimiste foonil. Pärast seda algavad suured probleemid majandusega, nii maailmas kui Venemaal. <br />Aga kui suuremat pilti vaadata, siis Putin ei tahaks teha järske muutusi, see pole tema stiil. Ta tahaks tasapisi ja ettevaatlikult kruvisid pingumale kerida, et saada rohkem kontrolli. Ilmselt sellega ta hakkabki tegelema, et peale tasakesi kruvide pingule kerimisele hakkab ta võtma rohkem vastutust ja võimu enda peale. Seejuures ebaõnnestumiste eest lükkab ta vastutuste teiste peale, nagu alati.<br /><br />Mintšenko: Kõige huvitavam intriig on valitsuse koosseis, mille Medvedev moodustab. Kudrini reaktsioon on väga huvitav. Ma saan aru, et Kudrin oli favoriit nende seas, kes olid kandidaadid peaministri kohale, kui VVP saab presidendiks.<br /><br />Rogov: Lühiajalises perspektiivis erilisi muutusi ei tule, sest nagunii siiani kõik otsused tehti Putini heakskiidul. Pikamajalises perspektiivis viib see VVP võimu ja üldse presidendiameti delegitimiseerimiseni.<br /><br />Mis muutusi võib tulla Venemaa välispoliitikas Putini naasmisel? <br /><br />Danilin: Vaevalt, et mingeid tõsiseid muutusi. Me oleme pragmaatiline riik ja ajame pragmaatilist välispoliitikat. <br /><br />Oreškin: See sõltub kõvasti majanduse olukorrast. Jämedalt öeldes – mida kõrgem on nafta hind, seda jõhkram on Venemaa välispoliitika, seda enesekindlamalt käitub Venemaa. Aga ma arvan, et mingeid radikaalseid muutusi välispoliitikas siiski ei tule. Ainuke võimalus on, et kui sellele muutusele ei sunni minema sisepoliitilised põhjused. Alati võib aga tekkida vajadus korraldada üks väike ja võidukas sõda, et saavutada ühiskonna konsolideerumist, aga see oleks juba väga meeleheitlik samm, milleks pole eriti raha, aega ega jõudugi. <br /><br />Mintšenko: Ma ei usu, et see oluliselt muutub. <br /><br />Rogov: Seda kontrollis ka kogu aeg ju VVP. Välismaailma jaoks töötasid nad nagu hea ja halb uurija – üks rääkis järsema tooniga, teine pehmema, aga nad taotlesid ühte eesmärki. Nüüd jätkab DAM selle hea cop´i funktsiooni täitma liberaalsema peaministrina Ma ei välista, et see tähendab ka senisest liberaalsemat, vähemalt retoorika liberaalsemat välisministrit. Aga see on jällegi selline taktika, et kui on jäik president, siis peaks peaminister olema liberaalsema retoorikaga, aga see ei muuda suurt pilti. <br /><br />KUNAGISE INSAIDERI MIHHAIL DMITRIJEVI INTERVJUU<br />Sõltumata uue presidendi isikust peab Venemaa peale kevadisi presidendivalimisi tegema poliitilisi muutusi ning sellest saab aru ka võimueliit, kinnitas intervjuus Eesti Päevalehele võimudele lähedane analüütik Mihhail Dmitrijev.<br />Dmitrijev juhitud Strateegiliste uuringute keskus (CSR) kirjutas 2000. aastal esimest korda presidendiks kandideerinud Vladimir Putinile valimisprogrammi. Peale seda tegeles CSR erinevate majanduspoliitikate välja töötamisega eri taseme Vene võimude jaoks. Praegu on keskus rohkem sõltumatum analüüsikeskus, aga Dmitrijevi väitel arvestatakse siiani nende arvamusega Kremlis ja valitsuses. „Ma ei saa öelda, et me oleme täna võimudest täielikult sõltumatud, sest selliseid ettevõtteid Venemaal praktiliselt polegi,“ ütles Dmitrijev naerdes. „Aga me lubame endale teha sõltumatuid ja objektiivseid uurimusi, kus me formuleerime järeldusi, mis põhinevad objektiivsel informatsioonil, mitte me ei esita soovitud pilti tegelikkuse pähe!“<br /><br />Mis on muutunud Venemaa sisepoliitikas peale teie kevadise ettekande ilmumist?<br />Sel aastal on Venemaal poliitiliste muutuste tempo muidugi kiirenenud, kuid need muutused on toimunud üsna vastukäivates suundades. Paljud abinõud poliitiliseks adapteerimiseks, mida võimud realiseerisid mais-juunis, peegeldasid üldist muretsevat meeleolu poliitilise olukorras ebastabiilsuse ja selgusetuse üle, kuivõrd ikkagi säilib toetus olemasolevale poliitilisele süsteemile. See, et tekkisid katsed teha rebrändingut parteile Õige Asi (Pravoje Delole) eesotsas Mihhail Prohhoroviga ning rebrändingut võimuparteile Ühtne Venemaa Rahvarinde formaadis, näitab, et taheti tuua uusi inimesi poliitikasse ning laiendada sotsiaalset baasi olemasoleva poliitilise süsteemi toetuseks. Need on tundemärgid sellest, et võimud tahtsid vana poliitilise manipuleerimise süsteemi raames suurendada oma baasi poliitiliseks toetuseks.<br />Tuleb öelda, et üldised tendentsid poliitilise toetuse vähenemisest nii president Medvedevile, peaministrer Putinile kui ka Ühtsele Venemaale jätkusid kuni suve lõpuni. Levada-keskuse andmetel langes alates eelmisest suvest kuni tänavuse suveni Medvedevi ja Putini poliitiline toetus rahva seas kümme protsenti. Ühtse Venemaa reitingu kukkumine oli veel järsem, ainuüksi selle aasta jooksul kukkus see üheksa protsenti. Need langused peatusid juulis, aga tõenäoliselt augustis toetusprotsendid langesid taas. <br />Viimaseid andmeid meil pole. Meid teeb teatud määral ettevaatlikuks see, et viimaste küsitluste ametlikud andmed, mida tehakse Georeitingu baasil – aga see on väga esinduslik valim, mida tehakse mitmekümne tuhande vastaja põhjal üle riigi (neid andmeid kasutab poliitiliste meeleolude ja riigijuhtide toetuse väljaselgitamiseks Kremliga seotud Venemaa suurim avalike uuringute läbiviija VTSIOM-J.P.) -, neid andmeid praegu ei avaldata millegi pärast. Meile signaliseerib see, et probleemid toetusega on jäänud ning võib olla isegi suurenenud. <br />Ma arvan, et kõige halvemaks üllatuseks võimude jaoks kujunes olukord partei Õige Asi (Pravoje Delo) ümber, sest selle projekti peale pandi suve algul päris suuri lootusi. Idee oli selles, et Prohhorovi (Venemaa üks edukamaid ja rikkamaid ärimehi-J.P.) juhtimisel meelitada enda poole suurema osa skeptiliselt meelestatud ja linnades elavast valijaskonnast, kes suhtub negatiivselt Ühtsesse Venemaasse ja teistesse valitsevasse koalitsiooni kuuluvatesse erakondadesse. Pravoje Delo pidi apelleerima nende inimeste huvidele. <br />Väga ebameeldivaks üllatuseks võimude jaoks osutus aga see, et teha seda seniste poliitilise manipuleerimise võtetega, nagu seni kümne aasta jooksul loodi ja likvideeriti erakondi, seekord ei õnnestunud. See näitab, et Venemaal praegu kehtiv poliitilise manipuleerimise süsteem hakkab andma väga tõsiseid tagasilööke. Faktiliselt on saavutanud see oma efektiivsuse piirid ning hakkab juba muutuma tegelikult riskiks olemasolevale poliitilisele süsteemile ja poliitilisele stabiilsusele. <br /><br />Mis mõttes riskiks?<br />Selliselt loodud erakonnad ei võimalda enam laiendada poliitilist baasi olemasoleva poliitilise süsteemi toetuseks ega luua kanaleid nende kihtide jaoks, kes tunnevad ennast praegu välja jäetuna poliitilistest protsessidest. Sellised grupid on aga muutunud piisavalt massilisteks.<br />Alates kevadest me oleme saanud jälgida, kuidas selle poliitilise manipuleerimise süsteemi tegevuste raames on vähenenud nende parteide hulk, mis suudavad olla efektiivselt esindatud poliitilisel areenil: vasakus spektris lahkus areenilt Õiglane Venemaa (Spravedlivoe Rossija), mis kuni selleni väga edukalt suurendas muudkui oma esindatust paljude regioonide poliitikas, paremal tiival on aga väga sügavas kriisis Õige Asi (Pravoje Delo), mis vaevalt et enam täna on kuigi ligitõmbav parempoolsete ja liberaalsete vaadetega valijaskonnale. Kõik see kokku viib selleni, et veelgi väheneb parlamendis esindatud parteide tegelik poliitiline toetus elanikkonna hulgas. <br />Kuigi me ei saa praegu kasutada avaliku arvamuse uuringute põhjalikke andmeid, siis mõnede provintsilinnades töötavate sotsioloogide andmed räägivad seal toimuvatest muutustest, mis kutsuvad esile väga tõsist imestust. <br /><br />Mis need on?<br />Näiteks üks sotsioloog, kes töötab ühes Venemaa Euroopa-osa väikelinnas, kirjutas huvitavatest muutustest pensionäride poliitilistest eelistustest. Selles linnas – sotsioloog ei tahtnud linna nime öelda - läbi viidud arvamusküsitluse järgi toetas meespensionäridest Ühtset Venemaad vaid kuus protsenti! Kommuniste toetas 40 protsenti ning ülejäänud ei toetanud kedagi. Naispensionäride seas oli Ühtse Venemaa toetus kommunistidega võrdne. <br />Seejuures peeti pensionäre kuni viimase ajani Ühtse Venemaa jaoks väga truuks sotsiaalseks baasiks. <br /><br />Millega seda seletada?<br />Väsimusega olemasolevast monotoonsest poliitilisest brändist. Koosmõjus sellega, et uuringute järgi on just pensionäride seas viimase kolme aasta jooksul kõige rohkem suurenenud pessimism tulevikus oma majandusliku toimetuleku osas. Kõigist ühiskonna vanusgruppidest on nemad praegu kõige pessimistlikumad ja see on avaldumas ka nende suhtumises võimuparteisse ja nende lubadustesse. See kõik toetab seda pilti, et võimude toetus langeb. Ja seda just nendes elanikkonnagruppides, keda on loetud traditsiooniliselt võimude toetajateks. <br /><br />See on tõesti huvitav, sest pensionid on Venemaal ju pidevalt kasvanud kiiremini kui mistahes muud sotsiaalsed toetused.<br />Selles ongi asi, et see on paradoksaalne. Pensionärid olid ainus ühiskonnakiht, kelle reaalsed sissetulekud ei langenud majanduskriisi ajal, vaid hoopis kasvasid väga kiiresti. Paradoks on ka selles, et enne kriisi, 2007. aastal tehtud uuringute järgi olid pensionärid kõige optimistlikum elanikkonnakiht, kes hindasid oma tulevikku majandusliku toimetuleku osas. Ja nüüd on nad selle kolme aastaga, kus nende sissetulekud kasvasid suhteliselt kõige kiiremini, muutunud kõige pessimistlikemaks. Võib anda erinevaid hinnanguid, miks see on juhtunud, aga see on sotsioloogiline fakt!<br /><br />Võib olla on see seotud sellega, et Venemaa provintsides elavad pensionärid näevad, et nende lastel ja lastelastel ei parane elu kuidagi, et puuduvad võimalused kuhugi elus jõuda jne?<br />Raske öelda, sest meil pole usaldusväärseid sotsioloogilisi uurimusi nende põhjuste kohta.<br /><br />Mis saab poliitilise toetusega sügisel, enne parlamendivalimisi?<br />Selge see, et näiteks partei Õige Asi (Pravoje Delo) ümber toimunud sündmused ei aita kaasa poliitilise usalduse ja toetuse kasvule, mida nii väga võimud soovivad. <br /><br />Väitsite kevadises ettekandes, et vajalike reformide läbiviimise peamiseks eelduseks Venemaal on poliitilise konkurentsi ja vabaduse suurendamine. Samale järelduseks jõudis kevadel ka presidendi Medvedevit toetav INSORi instituut ja äsja Putinile Strateegiat 2020. aastaks kirjutav seltskond. Selge, et Venemaal ei saa selliseid muutusi teha järsult, vaid samm-sammult. Kas te näete neid samme?<br />Mulle tundub, et poliitilise toetuse vähenemisele reageerisid võimud üsna konstruktiivselt. Nad ei üritanud konserveerida praegust süsteemi ega tugevdada survet poliitilistele oponentidele, ei võtnud kasutusele repressiivseid komponente. Vastupidi võimud, muidugi oma ettekujutuste piires poliitilisest konkurentsist, üritasid muuta poliitilist maastikku valijaskonna soovide suunas. On ilmne, et mingit olemasoleva režiimi karmistamist Venemaal ei toimu. Vastupidi, on kasvanud tolerantsus erinevate arvamuste suhtes. <br />Samas on selge, et need pole enam piisavad elanike ootuste täitmiseks. Kuna valimisteni on jäänud vähe aega, siis tõenäoliselt jätkub võimude otsing, milliseid vahendeid kasutada olukorraga kohamiseks, peale valimisi. Valimised pole poliitiliste arengute lõpp Venemaal, vaid võib olla hoopis uute poliitiliste arengute algus. Kui poliitilise toetuse langus (Medvedevile, Putinile ja Ühtsele Venemaale-J.P.) jätkub ka edaspidi ning hakkab delegitimeerima kogu olemasolevat süsteemi, ehk siis võimud esindavad järjest vähemaid elanikkonna hulkasid, siis on võimud sunnitud otsima võimalusi poliitilisi süsteemi laiendamiseks. Seal hulgas lubama uusi parteisid ja poliitilisi liikumisi. Kaasa arvatud looma rohkem võimalusi ka nende spontaanseks loomiseks. See suvi teatavasti justiitsministeerium keeldus registreerimist ühtegi uut poliitilist initsiatiivi sõltumatute tegijate poolt. Pole välistatud, et peale valimisi lubavad võimud seda teha. <br /><br />Arvate, et neile võidakse anda signaal, et esitage oma paberid uuesti?<br />Täiesti võimalik, sest olemasolev arsenal kontrollitavate parteide loomiseks on end ilmselgelt ammendanud ega ei kutsu esile elanikkonna usaldust. <br /><br />Venemaa autoritaarne võim võiks reageerida populaarsuse vähenemisele ju ka täiesti vastupidiselt – lahti tegemise asemel hakata hoopis kinni panema…<br />Muidugi. On palju selliseid näiteid nagu Lukašenko režiim Valgevenes mis ei lähe mingitele kompromissidele oma elanikega, vaid vastupidi karmistab repressioone. Vene võimud käituvad teistmoodi, nad üritavad laiendada esindatust poliitilises süsteemis. Mis sest, et esialgu on need katsed väheefektiivsed, kuid võimud on valmis edasi eksperimenteerima. See on ilmselge, et see tee, mida mööda läks Lukašenko, ei meelita Vene võime. <br /><br />Nii et teie arvates valib Venemaa pigem režiimi liberaliseerimise kui karmistamise tee? <br />Mulle tundub küll, et sisemiselt on Vene võimud selleks juba valmis.<br /><br />Kevadel väitsite ettekandes, et Vene võimud järjest vähem esindavad rahvast ning kasutasite sõna, et võim delegitimatsieerub järjest. Kuivõrd see trend jätkub?<br />Pigem on see isegi kasvanud. Seoses sellega, et poliitiliste valikute võimalus on vähenenud: Õiglane Venemaa (Spravedlivoe Rossija) on kõrvale tõrjutud, Õige Asi (Pravoje Delo) on sisuliselt hoopis mängust väljas. Kuna ka võimupartei toetus langeb, siis see toob kaasa selle, et inimesed suhtuvad valimistulemustesse väga skeptiliselt. Aga see on otsetee kogu poliitilise võimu delegitimiseerimisele. <br /><br />Kui te väidate, et praegune poliitiline süsteem Venemaal hakkab lõdvendama justkui haaret, siis kuidas suhtuda kartusse, et Venemaad võib jälle tabada selline poliitiline kaos nagu 1990-ndatel, mis vaevalt et jällegi rahvale meeldib? <br />Selles põhimõtteliselt seisnebki kogu dilemma, mis häirib Venemaa valitsevat poliitilist klassi. Nad tahaksid muidugi omada püsivat poliitilist süsteemi, kus ei oleks väga palju rahulolematud inimesi, kes ei oma oma poliitilist esindatust. Nad kardavad, et kui liiga kiiresti lasta käest poliitilise kontrolli ohjad, siis võib olukord muutuda ebastabiilseks. Loomulikult ei rõõmustaks kedagi naasta sellise poliitilise ebastabiilsuse juurde nagu oli 1990-ndatel, kui võim oli nii nõrk, et ei suutnud läbi viia efektiivset majanduspoliitikat ning isegi kaotas kontrolli osa Venemaa territooriumi üle. Seda muidugi keegi ei taha ja see on võimudele argument, miks peab olema väga ettevaatlik võimu detsentraliseerimisega. <br /><br />Mida tähendab levinud arusaam, et eelkõige on usaldamatus võimude suhtes levinud suurte linnade elanike seas?<br />Edukam kiht suurlinnade elanikest, keda võib pidada Venemaa keskklassiks, ei toeta suures plaanis kedagi olemasolevatest ametlikest parteidest. Praktiliselt pole nad enam esindatud tänapäevase Venemaa poliitilises süsteemis. Nad ei tea kelle eest hääletada ning praegu nad ka põhimõtteliselt ei taha kellegi eest hääletada. See on tegelikult üsna plahvatusohtlik poliitiline keskkond, mis olukorra halvenedes võib saada tugevaks allikaks poliitiliste protestide jaoks. Provintsis on olukord rohkem inertne, aga nagu see näide pensionäridega näitab, siis seal on ka toimumas teatud protsessid. <br />Peab arvestama seda, et Moskva, Peterburi ja teised suurlinnad ei tee ilma föderaalsetel valimistel, sest suurem osa elanikkonnast elab siiski suurlinnadest väljapool ja just seal otsustatakse valimiste tulemus. Loomulikult huvitavad võime nende inimeste meeleolud rohkem kui suurlinnade elanike omad. Provintsielanikud saavad hoopis teistsuguseid kanaleid pidi poliitilist informatsiooni ja formuleerivad oma poliitilised eelistused. Nemad sõltuvad rohkem televisiooni informatsioonist ja vähem sõltumatutest infokanalitest nagu internet. Seetõttu alluvad nad ka kergemini poliitilistele manipulatsioonidele, milleks kasutatakse föderaalseid telekanaleid. Aga kõige järgi otsustades nende kanalite mõju järjest väheneb ka provintsis. <br /><br />Kuidas võimude vähenev populaarsus mõjutab presidendivalimisi?<br />Vaevalt, et keegi kahtleb, et Ühtne Venemaa koos Rahvarindega võtavad enamuse või siis peaaegu enamuse duumas, aga küsimus pole enam üldse selles. Vaid selles, kuidas rahvas selle vastu võtab, kuidas reageerib. Kahtlust pole ka, et võimu kandidaat võidab presidendivalimised. Peaküsimus on, et millised poliitilised arengud tulevad seejärel, millise evolutsiooni teevad läbi rahva meeleolud. Kõik see sõltub veel, milline on selleks hetkeks majanduslik olukord Venemaal. Seda ei tea aga täpselt praegu keegi. Ühesõnaga, riskid ja ohud on hetkel üsna suured ning võimud on sellest suurepäraselt teadlikud. <br /><br />Te toetate arvamust, et suures plaanis polnud vahet, kumb saab presidendiks?<br />Minu arust polnud see printsipiaalne küsimus. Sõltumata sellest, kes personaalselt saab presidendiks, põrkab ta kokku probleemiga, et ta peab muutma poliitilist süsteemi vastavalt ühiskonnas toimuvatele muutustele. Venemaa eliidis on tekkimas konsolideeritud arvamus, et nende muutustega tuleb kohaneda, mitte ei tule nendega võidelda nagu teeb Lukašenko. <br /><br />Venemaal viivad kõigi poliitiliste manipulatsioonide niidid Kremli peaideoloogi Vladislav Surkovi juurde. Kaua Surkovil veel lastakse niite tõmmata?<br />Võimude jaoks see praegu probleem, et otsene parteide juhtimise süsteem kaotab oma efektiivsust. Õige Asi (Pravoje Delo) juhtum on hea näide sellest, kuidas see süsteem hakkab tõrkuma kõige ebasobivamal hetkel. See on ilmselge, et tuleb otsida teisi poliitilisi tehnoloogiaid. Mul pole veendumust, et Surkov võiks olla liider nende kasutuselevõtmisel ja kasutamisel. Tema nimi seostub ikkagi ühe konkreetse poliitilise tehnoloogiaga, mis oli erakordselt edukas viimase kümne aasta jooksul. See tõepoolest aitas alal hoida poliitilist stabiilsust ega takistanud Venemaa majanduse kiirele kasvule. Täna see tehnoloogia enam ei täida neid eesmärke. Eesmärgiks seati luua populaarne partei paremal tiival, aga isegi seda ei suudetud organiseerida! See on puhtalt organisatsiooniline tõrge, mis näitab, et süsteem töötab halvasti. <br /><br />Tähendab see, et Surkovil ei ole enam pika pidu Kremlis?<br />Ma arvan, et see oleks objektiivne, sest Vene ühiskond on nii palju muutunud, et olemasolev poliitilise manipuleerimise süsteem vaevalt et suudab olla enam efektiivne. See on väga palju seotud ka sellega, et Venemaal on väga kõvasti muutunud info hankimise viisid. Viimase kolme aasta jooksul on Venemaa olnud üks liidreid maailmas interneti leviku poolest. Lähima paari aasta jooksul jõuab juba lairibaühendus 50 protsendini Venemaa elanikest. Ja juba õige pea on Venemaal interneti levik sama tihe kui USA-s. Interneti sellise leviku korral pole enam lihtsalt võimalik televisiooni selline domineerimine inimeste üle Venemaal. Aga me teame ju, et kogu Surkovi poliitiline süsteem lähtub föderaalsete telekanalite väga jäigast kontrollimisest ja juhtimisest. Internetti juhtida Surkov ei oska. Ma kahtlen, et Surkov suudab sulanduda uutesse poliitilistesse tingimustesse. Kui Surkov lahkub, siis see kahtlemata näitaks, et poliitiliste muutuste tempo kiireneb. Aga ma ei usu, et sellised otsuseid võidaks vastu võtta enne valimisi. <br /><br />ÜHTSE VENEMAA KONGRESS: Hiilgav lavastus Lužnikis, Bondartšukiga parimas kõrvalrollis<br /><br />Vladimir Putin jätkas oma vana strateegiat Venemaa saatuse määramisel – ootamatud otsused või oodatud otsus vähemalt ootamatul ajal – ning selle tagajärjel saab Venemaa endale kõigest 46-aastase ekspresidendi Dmitri Medvedevi. Venemaa oludes ülimalt haruldane, et nii noor endine riigipea jätkab osalemist riigi juhtimises.<br />Medvedev lahendas tükk aega maailma vaevanud probleemi laupäeval Venemaa võimupartei Ühtse Venemaa kongressil Lužniki spordihallis. Venemaa parteikongressi jaoks enneolematult suur publik, 10 000 delegaati ja külalist võtsid Medvedevi sõnumi, et Putin peab naasma Kremlisse, vastu püsti tõustes ja vaimustunult plaksutades. See oli balsam nende hingele, sest just seda lootsid salamisi enne kongressi kuulda enamus parteiliikmetest ja –toetajatest.<br />Eesti Päevaleht küsis kongressil kümnekonna väljapoolt Moskvast saabunud delegaadi ja külalise käest - kas oleks parem kui jätkaks Medvedev või Kremlisse tuleks tagasi kolm aastat tagasi peaministriks taandunud Putin ning ühe erandiga vastasid kõik, et Putin! <br />„Ma olen parteis 2003. aastast ning Putini vaated on mulle lähedasemad kui Medvedevi omad. Ta on konkreetsem poliitik,“ ütles Jakuutia õpetaja 50-aastane Jelena Golomarjova.<br />„Venemaa on nii palju kannatanud igasuguste raputuste käes, et meil on vaja endiselt stabiilsust. Putin on näidanud, et ta on tegude inimene,“ vastas 56-aastane Hantõ-Mansiiski invaliidide organisatsioonide esindaja Stanislav Kononenko.<br />Need olid tüüpilised vastused – Putin on konkreetsem, rohkem tegude inimene, ei lase Venemaad solvata, lähem tavalisele inimesele jne.<br />Poliitilise intriigi püant mängiti kongressil välja hiilgavalt.<br />Kõigepealt võttis sõna Putin, kes tegi ettepaneku Ühtsel Venemaal kinnitada 4. detsembril toimuvate parlamendivalimistel partei esinumbriks Medvedevi. Tegemist oli omamoodi üllatusega, sest kuigi Medvedev on samuti parteitu nagu Putin, siis erinevalt Putinist on ta presidendina alati olnud rõhutatult parteidevälisel positsioonil. „See tõstab võimude autoriteeti ja kindlustab Ühtse Venemaa populaarsust,“ teatas Putin Medvedevit esitades. <br />Publik aplodeeris, õnneliku näoga Medvedev tõusis püsti ja lehvitas publikule. Sel hetkel olid ilmselt enamus kindlad, et Ühtse Venemaa vähemalt 60-protsendilise valimisedu korral olnuks loogiline peale duumavalimisi Medvedevi tagasikandideerimine presidendiks.<br />Seejärel läks kõnetooli Medvedev ning šokeeris kõiki: „Kui Ühtne Venemaa esineb edukalt parlamendivalimistel, siis pean õiglaseks, kui te toetate presidendiks Vladimir Vladimirovitši Putinit! See on minu sügavalt läbi mõeldud otsus.“<br />Ühtse Venemaa parteikongress oli hästi orkestreeritud lavastus, milles ehk ainukese üllatuse eest hoolitses tuntud filmirežissöör ja näitleja Fjodor Bondartšuk, kes ootamatult purskas Venemaal kodanikuühiskonna kujunemise arutelul välja selle, mis on Venemaal küllap hingel paljudel – hoolimata lubadustest ei tunne tavakodanik endiselt kuidagi, et tema arvamusest hoolitakse, <br />Venemaa üks tuntumaid autoomanike organisatsioone on „Valikuvabadus“, mille juht Vjatšeslav Lisakov sai tuntud autojuhtide protestide organiseerimisega. Kevadel meelitas Ühtse Venemaa toetuse taastamiseks moodustatud Rahvarinne Lisakovi oma ridadesse. Kongressil rääks Lisakov, kuidas kodanikuühiskond Venemaal areneb ning tõi selle näiteks loo, kuidas ta oma mure lahendamiseks helistas hilisel õhtul Ühtse Venemaa peanõukogude presiidiumi sekretärile Sergei Neverovile (partei hierarhias tähtis mees). Neverov toru ei võtnud, aga helistas ise poole tunni pärast tagasi ning lubas probleemi lahendamisel aidata. Lisakovi sõnul on see reaalne näide võimude ja kodanikuühiskonna koostööst.<br />Iseenesest absurdne näide, sest tavainimesel puudub igasugune võimalus Neverovi-sugusele võimurile helistada, millele Bondartšuk kõigile ootamatult vihaselt reageeris.<br />„Ma ei saa aru, mis siin toimub! Me siin istume ja kiidame üksteist!“ purskas Bondartšuks, kes on aastaid olnud Ühtse Venemaa üks reklaamnägusid. „Ära on see tüüdanud kõik. /---/ Riigis on nii palju valukohti, aga meie vaikime. Ära on tüüdanud need koosolekud, aitab loosungitest!“<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-8471655749302726888?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-45116025398167111582011-09-20T10:11:00.002+03:002011-09-20T10:12:52.196+03:00Lendasin täna esmakordselt Vene uue reisilennukiga Sukhoi Superjet (SSJ) 100-ga (konkreetse modifikatsiooni number oli 95B). Aeroflotiga Peterburist Moskvasse. Aeroflot ongi ainuke Vene lennukompanii, kellel SSJ-sid on, ja tervelt kolm tükki. Veel lendab nendega Armeenia rahvuslik vedaja Armavia.<br />Nu mis ma oskan öelda… Kohe ei saanud arugi, et Vene lennukis oled. (See vist peaks olema tunnustus!) Arvasin, et Airbus´is, millega Aeroflot tavaliselt lendab. Alles kui nägin istmetaskus ohutusinstruktsiooni, lugesin sellelt, et tegemist on SSJ-ga. Küsisin enne õhkutõusmist stjuardessilt, et kuidas on uue lennukiga lennata. Ta vastas, et on omad plussid ja ka miinused. „Millised need miinused on?“ küsisin. Ta ainult naeratas ja vastas nagu arvata võis: „Ma jätan parem enda teada.“<br />Mu arust on SSJ üks miinus see, et kui ehitajad reklaamisid seda kui absoluutselt Lääne parimate lennukite tasemel kraami, siis müratase on SSJ-is ikka tunduvalt kõvem kui Airbus´is ja Boeingus. Nagu oleks Tu-ga lennanud. <br />Ja kogu lennu aja, alates kohe õhkutõusmisest, tegi lennuk pidevalt vahelduvaid häälitsusi. Nagu oleks autol pidevalt käiku vahetatud. Ja kõik need tempomuutused olid väga hästi kuulda ja tunda. Võib olla tuleb sellist tundlikkust lennuki mootori häälte vastu võtta kui lihtsalt mu teravdatud tähelepanu uue lennuki suhtes. Või üldisest tundlikkusest Vene lennukite suhtes.<br />Kõrvad olid ka peaaegu kogu tunnise lennu aja lukus, aga ma pole kindel, kas see on lennuki süü…<br />Palju rohkem häiris see, et mu istmenaaber, u 25-aastane naine, sattus jumal teab millest täielikku paanikasse õhkutõusmise ajal. Ta hakkas kõva häälega uurima, miks me nii madalalt lendame, miks nii aeglaselt jne. Katsusin ise teda rahustada, et talle lihtsalt tundub, et kõik on ok, et näete juba 10 minutit lendama ja ei ole midagi juhtunud, seega ei juhtugi midagi jne. Lõpuks tuli üks stjuardess ka teda rahustama, tõi mingit tabletti… Paanika on ju nakkav, oli tunda, kuidas teised reisijad hakkasid ka rahutult nihelema. Ei olnud eriti meeldiv tunne sellises seltskonnas lennata, aga õnneks oli lend lühike.<br />A muidu oli tehniliste andmete järgi kuni 2400 km kaugusele lendav ja 80-kohaline SSJ päris ruumikas ja ikka täiesti uus tase Vene reisilennunduses. Ma muidugi ei ütle, et An-148 oleks sitt lennuk, aga ta on ikka arusaadavalt Vene lennuk igatpidi. SSJ Vene lennukina ei tundu. Tegelikult ega ta oma sisemuselt ja välimuselt ei olegi. 95 protsenti lennuki osadest on ju Lääne firmade toodang, jämedalt võttes on lennuk lihtsalt Venemaal kokku pandud.<br />Samas, kui SSJ oma mürataset salongis ei vähenda ja mootorite sümfooniat ei lõpeta, siis ma eelistaks ikka päriselt Läänes ka kokku pandud lennukeid… Eesti Õhule ei julgeks hoobilt SSJ soovitada…<br />Peterburi-Moskva vahet on praegu soodne lennata, sest konkurents kiirrongidega on hinnad mõnusalt alla löönud. Lennukiga tuleb praegu raudselt odavam Peterburi-Moskva vahet reisida. Edasi-tagasi pileti saab alla 100 dollari kätte, aga Sapsaniga maksab üks ots sama palju. Sapsaniga saab muidugi kiiremini, sest see käib kesklinnast kesklinna. Lisaks kõigele on endiselt suhteliselt ebameeldiv koht see Peterburi siseliinide lennujaam Pulkovo-1. Mu arust lihtsalt häbi, et Venemaa suuruselt teisel linnal on sellised linnaväravad. <br />Veidi tausta sellest SSJ-st. Lennuk on mõeldud asendama 1960-ndatel loodud Tu-134. Esimese ametliku reisi tegi lennuk alles tänavu kevadel. <br />Tegemist on siiski tähelepanuväärse saavutusega Venemaa lennukiehitajate jaoks, sest SSJ100 on esimene maailmatasemele vastav reisilennuk, mis on täielikult planeeritud ja tootmisse võetud iseseisval Venemaal. Boeing 757 konkureerima mõeldud Tu-204 esimesed müügiks mõeldud lennukid ehitati valmis küll 1996. aastal, aga lennuki kontseptsioon ja esimesed katsemudelid valmisid veel 1980-ndate lõpus Nõukogude Liidus.<br />Kui vaadata aga laiemalt, siis ei saa seda Vene tsiivillennunduse viimaste aastate kõige olulisemat projekti siiski võtta Venemaa tööstuse suure võiduna, sest lennuki sisseseade on peaaegu eranditult toodetud Euroopas ja USAs. Vene uuel reisilennukil on täielikult kodumaist päritolu vaid kere ja salongi konditsioneerisüsteem. Mootoreid ehitab Vene-Prantsuse ühisfirma. <br />Lennukimudeli väljatöötamisel seni vaid sõjalennukite (Su-d) tootmisega tegelenud Suhkoid nõustanud Boeing soovitas lennuki iga sõlme tootja leidmiseks korraldada rahvusvahelise konkursi, mis lõigi Vene tootjatelt pingi alt ära. <br />Kõik see ei vähenda Vene lennukiehitajate saavutust, sest veel kümme aastat tagasi oli tsiviillennukite ehitamine Venemaal praktiliselt välja surnud. Kui vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist 1990. aastal ehitati valmis ligi sada lennukit, siis 2000. aastal valmis Venemaal vaid neli uut reisilennukit. <br />SSJ on igas mõttes rahvusvaheline produkt. Peale selle, et selle loomisele aitasid väga palju kaasa Boeingu insenerid, siis lennuki kokpit loodi praktiliselt identne Airbus 320-le. A320-ga harjunud piloot istub kerge vaevaga ümber venelaste lennukile. <br />Lennukit toodav Vene-Itaalia ühisfirma, kus Sukhoile kuulub 75 protsenti ning itaallaste Aleniale 25 protsenti. Küll aga kuulub itaallaste enamus ühisfirmas, mis vastutab lennuki müümise eest välismaale, kuna venelastel pole selleks piisavalt know-how´d. Väljaspoole endisi sotsialismimaid pole Nõukogude ega ka Venemaa reisilennukeid lihtsalt kunagi eriti müüdud.<br />Kuni saja reisijaga lennukite turul on venelaste Superjeti peamised konkurendid brasiillaste Embraer ja kanadalaste Bombardier, mille lennukid ostis hiljuti näiteks Estonian Air. SSJ peamiseks plussiks konkurentide ees peetakse suuremat ja mugavamat salongi, väiksemat kütusekulu ning ka odavust. Venelaste lennuki kataloogihind on 28 miljonit dollarit, aga brasiilaste lennukil 32 miljonit dollarit. <br />SSJ peamine miinus on see, et lennuki valmimine on veninud ning reaalse ehitamise käigus on välja tulnud veidi teistsugune lennuk kui algul lubati. Näiteks reaalselt kujunes lennuk kolm tonni ehk kümme protsenti raskemaks kui paberil. See aga omakorda suurendab kütusekulu.<br />Samas pole projekti venimises midagi erilist, sest ka näiteks ameeriklaste Boeingu superprojekt lennuki 787 Dreamliner liiniletulek on graafikust maas vähemalt kolm aastat.<br />Uusi SSJ100 on seni valmis ehitatud kaheksa, kindlaid tellimusi olevat üle 40.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-4511602539816711158?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-73056838438611466182011-09-18T19:45:00.002+03:002011-09-18T19:50:54.533+03:00Täna ilmus Delfis ja homme ilmub Eesti Päevalehes pikemalt mu jutud endisest poliitvangide kolooniast Perm-36, millestkirjutasin blogis nädala alguses. Panen siia mõlemad jutud ning kõige lõppu ka ühe video, mis tehtud Perm-36 kartsast.<br /><br />I osa<br />Euroopa ja Aasia piiril Permi krais asub väidetavalt Venemaa ainus endises vanglakoloonias asuv muuseum. Perm-36-nimelises koloonias hoidis Nõukogude võim sõna otseses mõttes seitsme riivi ja luku taga kinni teisitimõtlejaid, teises seas paljusid tuntud dissidente ka Eestist: Mart Niklust, Enn Tartot, Tiit Madissoni, Viktor Niitsood ja Kalju Mätikut.<br />1970-ndate algul loodi „Permi kolmnurk“ – kolm poliitvangide kinnihoidmiseks mõeldud „paranduslike tööde kolooniat“ Perm-35, Perm-36 ja perm-37. Kolm kolooniat asusid 50 kilomeetri raadiuses.<br />Neist Perm-36-s on nüüd muuseum, aga teised kaks kolooniat töötavad edasi. Tõsi, tänasel Venemaal hoitakse seal kinni tavalisi kriminaalkurjategijaid.<br />Perm-36 muuseumi teadusliku juhataja Leonid Obuhhovi sõnul käis kolmest kolooniast 1970- ja 1980-ndatel läbi umbes tuhatkond poliitvangi. Kõik olid nad vangi mõistetud Nõukogude-vastase propaganda ja agitatsiooni eest. „Võib olla arvatakse, et neid oli rohkem, aga ega tegelikult Nõukogude Liidus dissidente ju väga palju olnud,“ räägib Obuhhov mulle ekskursiooni tehes.<br />Aga see-eest kartis Nõukogude võim seda tuhatkonda teisitimõtlejaid niivõrd, et neid valvati mitu korda rangemalt kui tavalisi kriminaalkurjategijaid. „Valvurite arv oli sisuliselt võrdne vangide arvuga,“ räägib Obuhhov. „Valve oli nii kõva, et alates 1972. aastast, kui siia hakati tooma „poliitilisi“, polnud siin ühtegi põgenemist.“<br />Perm-36 territooriumit ümbritses koguni üheksast erinevast tasemest kaitsevöönd!<br />Kõige välisema kaitse moodustas „maskeeriv tara“. „Selleks, et väljast ei näeks keegi sisse ega seest keegi väljapoole vanglat,“ selgitab Obuhhov.<br />Edasi tuli vangivalvurite ehk „narjaadi“ kontrollriba, kus jooksid ringi ka valvekoerad.<br />Kolmanda „kaitsekihi“ moodustas tara, mis koosnes altpoolt metallist aiast, siis kõrgemal tuli terav okastraat ning kõige üleval veel „putonka“ ehk peaaegu märkamatu, peenikesest traadist posu, millesse sattumisel mässis inimene ennast iseenesest sisse. Umbes nagu kärbes, kes satub ämblikuvõrku.<br />Edasi tuli uuesti lai kontrollriba, mida jälgisid laagri nurkades asunud tornides ehk „võškades“ seisnud automaaturid. Öösiti valgustasid riba võimsad prožektorid. <br />Järgnes põhiline vanglaaed: laudadest ja vähemalt kolm meetrit kõrge. „Tara peal oli jällegi okastraat, mis ulatus tarast väljapoole ning kui keegi oleks üritanud sealt üle ronida, siis oleks talle peale kukkunud,“ räägib Obuhhov. Vang oleks sattunud jällegi nagu ämblikuvõrku. <br />Siis tuli uuesti kontrollriba, aga mitte nii lai kui eelmine.<br />Edasi tuli taas tara, seekord umbes kahe meetri kõrgune koos okastraadiga, kuhu oli lastud elekter. „Pinge polnud muidugi tappev, aga piisav, et kõvasti haiget teha,“ ütleb Obuhhov. „Lisaks oli see tara varustatud süsteemiga, mis reageeris inimkeha lähenemisele.“ Seega olid seal andurid, aga Obuhhov ei osanud öelda, kui kaugelt andurid juba tööle hakkasid.<br />Tara ees asusid maa sees kaevamisvastased andurid, mis hakkasid tööle maapinna võnkumise peale. „Endised vangid on rääkinud, et kui koloonia territooriumile sõitis näiteks raske traktor, siis vahest hakkas see süsteem traktori põhjustatud maapinna põrumise peale tööle,“ teab Obuhhov.<br />Kõige lõpuks olid koloonias mõned kohtades veel lokaalsed madalad tõkked, mis olid mõeldud kui hoiatuseks, et mitte läheneda kaitsevööndile.<br />„Paljud siinsed valvesüsteemid, mida Nõukogude siseministeeriumi instituudid siin katsetasid, võeti hiljem kasutusele ka teistes kolooniates,“ räägib Leonid Obuhhov. „Kuigi tavalistes kolooniates muidugi need valvesüsteemid üldiselt ei olnud nii karmid.“<br />Kui tavaliselt kasutas Nõukogude võim Permi-kandis kolooniates istunud vange väljaspool vangla territooriumit metsalangetustöödel, siis „poliitilistel“ oli Obuhhovi sõnul keelatud väljaspool kolooniat töötada. Neile ehitati töötsehhid otse kolooniasse.<br />Perm-36 tegid vangid näiteks detaile lähedal Lõsva asulas asunud triikrauatehasele. Massiivsed, rasked Lõsva triikrauad olid Nõukogude Liidus tuntud kraam. Veel töötasid poliitilised vangid saekaatris. <br />Perm-36 poliitvangide kolooniast viidi viimased poliitvangid üle 50 kilomeetrit eemal asunud Perm-35 üle 1987. aastal peale Nõukogude riigi viimase juhi Mihhail Gorbatšovi lubadust, et poliitvangide kinnipidamiskohad suletakse. Perm-35 ja samuti lähedal asunud Perm-37 kolooniates istusid nad muidugi edasi kuni Nõukogude riigi lõpliku lagunemiseni. Need kaks kolooniat tegutsevad siiani edasi, aga nüüd istuvad seal tavalised kriminaalkurjategijad.<br />„Permi kolmnurka“ toodi poliitvangid üle 1972. aastal Mordvas asunud laagritest. Aga näiteks naispoliitvangide laager jäi sinna Nõukogude aja lõpuni.<br /><br />II osa<br />Dissidentide piinamiseks mõeldi Nõukogude vangilaagrites välja erinevaid „humaanseid kasvatusmeetodeid“. Meelemuutuse teele pidid näiteks juhtima „akordion-aknad“: neist pääses küll valgus vangikongi, aga välja vaadates nägi vang vaid ülespoole. Akende ette löödi viltuselt puust restid, mille tõttu otse aknast välja ei näinud, vaid ainult sinisesse laotusesse.<br />Teistel poliitvangide kongidel olid küll tavalised trellitatud aknad, aga neist nägi lisaks taevale veel vaid vanglabarakki ümbritsenud tara, mis oli spetsiaalselt akende vastu ehitatud. Päevas viidi küll poliitvange 50 minutiks jalutama, aga ka siis nägid nad läbi jalutuskongi võretatud lae vaid taevast.<br />Taevas, seinad, tara, taevas, seinad, tara… ja nii lõpmatult kümme aastat. <br />Sellistes tingimustes hoiti Nõukogude Liidus Perm-36 nimelises vanglas, ametliku nimega „paranduslike tööde koloonia“, eriti ohtlikke teisitimõtlejaid. Paremad tingimused muidugi kui krahv Monte Cristol, kes legendi järgi ei näinud aastaid isegi taevast, aga tänase Eesti inimese jaoks on see ometi raskesti tajutav ja mõistetav.<br />„Endised vangid, kes siin on meil käinud, imestavad, et siin endise koloonia kõrvalt jooksis kohe jõgi. Neil polnud sellest aimugi, sest nad ei näinud kunagi midagi, mis jäi väljapoole nende barakki või koloonia territooriumit,“ räägib Leonid Obuhhov, nüüdse muuseumi Permi-36 teaduslik juhataja.<br />Euroopa ja Aasia piiril, Uuralite jalamil asuvast Permi linnast saja kilomeetri kaugusel asuv Perm-36 on Venemaal väidetavalt ainus endine vanglakoloonia, kuhu on rajatud muuseum. Eriti väärtuslik on muuseum sellepoolest, et see oli üks vähestest kolooniatest, kus istusid Nõukogude Liidus kinni poliitvangid. Ametlikult Nõukogude Liidus poliitvange muidugi ei olnud. Kõigi nende vangide süüdistuseks oli nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda. Esimest korda selle paragrahvi järgi süüdi mõistetud said kuni viis aastat ja ranget vangistusrežiimi, teist korda süüdi mõistetud juba kümme aastat ja eriti ranget režiimi. Teisitimõtlejatega käitus Nõukogude võim alati julmalt.<br />Eestlaste jaoks on koloonia-muuseum Perm-36 eriline koht, sest 1970- ja 1980-ndatel istusid seal kinni sellised tuntud eestlastest poliitvangid nagu Mart Niklus, Enn Tarto, Tiit Madisson, Viktor Niitsoo ja Kalju Mätik. Aga seal hoiti ka kuulsaid dissidente ka teistest rahvustest nagu venelane Sergei Kovaljov, ukrainlane Levko Lukjanenko ja leedulane Balis Gajauskas. <br />Kes kordki satub Perm-36-sse, sellel ei teki kahtlust, et kõik, kes sealt läbi käisid, vastu pidasid ning alla ei andnud, pidid olema ääretult vaprad ja mehised mehed. Ükskõik, mis neist hiljem on räägitud või mida nad hiljem on teinud. Need mehed käisid läbi ühest hullemast maapealsest põrgust, mida Nõukogude võimul oma olemasolu viimastel kümnenditel oli pakkuda. Mina võtan elu lõpuni nende meeste ees mütsi maha! <br />Proovige ise ette kujutada tingimusi, mida Leonid Obuhhov kirjeldab.<br />Koloonia range režiimiga osas, kus istusid siis esmakordsed poliitvangid, tohtis lähedastega kohtuda (mõelge ka pikale teekonnale Eestist Permi ning sealt veel edasi omakorda tont teab kuhu!) maksimaalselt neli korda aastas. <br />Neist pikemaajalisem, „isiklik kohtumine“ lähedase pereliikmega, mis tähendas koosolemist väikeses kahe voodiga toas kuni kolm päeva, oli ette nähtud üks kord aastas. Valvur võis selle kohtumise aga iga kell tühistada, kui talle midagi ei meeldinud. Sama käis ka kord nelja kuu jooksul ette nähtud „üldise kohtumise“ kohta. See kujutas endast kuni neljatunnist rääkimist valvuri juuresolekul. Kusjuures rääkida tohtis ainult vene keeles! Kui vangi ema ei osanud vene keelt, siis polnud tal üldse mõtet poja juurde vanglasse sõitagi.<br />Kirja võis koju saata kaks korda kuus, aga selle luges vangla tsensor loomulikult enne läbi ning võttis ära, kui midagi ei meeldinud. Kui pool karistusest oli istutud, võis poliitvang saada kord nelja kuu jooksul kuni viiekilose paki.<br />Vangidel oli ka oma väike poeke, kus sai kuus osta viie rubla eest küpsiseid, karamellikomme, sigarette, teed ja hügieenitarbeid.<br />Eriti range režiimiga vangidel olid tingimused muidugi veelgi karmimad. Algul oli neil lubatud aastas vaid üks kohtumine ning seegi oli „üldine“ ehk siis kuni neljatunnine vestlus oma lähedasega. Hiljem neile „halastati“ ning lubati ka üks „isiklik kohtumine“ aastas. <br />Levinud karistuseks peale kartsapaneku oli ükskõik millise ülalnimetatud „hüve“ ära võtmine – kas siis keeld kohtumistele, pakisaamiseks või poeskäimiseks.<br />Iga väiksemagi eksimuse puhul pisteti poliitvange kartsa. Kõige absurdsem lugu, mida Leonid Obuhhov endiste poliitvangide käest oli kuulnud, oli sellest, kuidas üks ukrainlane pandi kartsa „mittenõukogudeliku naeratuse“ eest!<br />Kartsas anti sooja toitu – viletsat suppi või putru – üle päeva. Muidu oli kartsas vangi päevaseks menüüks 450 grammi leiba, 20 grammi soola ja tass sooja vett. „See tähendas vangile umbes 1300-1350 kilokalorit päevas, samas kui organismi normaalseks funktsioneerimiseks vajab inimene päevas vähemalt 1700 kilokalorit,“ rääkis Obuhhov.<br />Sooja pesu ja voodipesu polnud kuni 15 päeva kartsas istunud vangidele ette nähtud. Talvel langes temperatuur õues aga kuni 40 külmakraadini. „Talvel võis seintel olla jää ning sooja kambris kümne kraadi ümber,“ rääkis Obuhhov. „Kui vangid kaebasid külma üle, siis tõid valvurid kambrisse rikkis termomeetrit, mis näitas alati 17 kraadi ehk nagu norm ette nägi.“<br />Kiusamises olid valvurid Obuhhovi väitel üldse suured meistrid. „Näiteks ei antud vangidele kartsas vett peale paraskil suure häda tegemist või siis tehti suvel meelega kambri aknad lahti ning sääsed sõid mehed ära,“ rääkis Obuhhov. Uuralite eelmäestikus pole niigi sääskedest suvel puudu, aga seal asus koloonia veel soo serval – õhk mustas suvel sääskedest.<br />Eriti range režiimiga kolooniaosas istusid alaliselt umbes 30 vangi, kes enamuses olid rahvuslike liikumiste juhid. Nende seas hoiti seal kinni ka oma teistkordset karistust kandnud Mart Niklust ja Enn Tartot. <br />„Sisuliselt oli see vangla vanglas,“ ütles Leonid Obuhhov. „Kui range režiimiga poliitvangid said vähemalt oma barakkide ümber õues käia ning neid viidi veidi eemalt töökodadesse tööle, siis eriti range režiimiga vangid ei pääsenud isegi töötamiseks oma barakist välja. Neile olid väikesed lukustatud tööruumid ette nähtud kohe kambrite kõrvale.“<br />Osa kambrid olid ühekohalised – nende ees olidki need kuulsad akordion-aknad – osa kahe- kuni kuuekohalised. Ainuke „lõbu“ selles osakonnas oli, kui üks-kaks korda kuus aeti kõik sunniviisiliselt Nõukogude propagandafilme vaatama. <br />Kujutage nüüd ette, et istute kümme aastat sellistes tingimustes, sest „poliitiliste“ jaoks ei kehtinud võimalus, et hea käitumise korral võidi varem vabadusse lasta. Vahel vahetati ainult kambrikaaslasi. <br />Ometi suutsid vangid isegi sellistest tingimustest välja mõelda nippe, kuidas välismaailmasse saata oma sõnumeid ja loomingut.<br />Näitena räägib Obuhhov loo, kuidas eriti range režiimiga osakonnast suutis oma loomingut välismaailmasse smugeldada tuntud Ukraina dissident ja luuletaja Vassili Stuss, kes hiljem segastel asjaoludel koloonias suri.<br />Leedu dissidendil Balis Gajauskasel oli naisega kokkusaamine. Enne seda kirjutas Stuss oma luuletused õhukesele paberil, mis pandi väikse nutsakuna pisikesse kilekotti. Gajauskas neelas selle alla, täpselt nii nagu tänapäeval teevad narkomuulad. Kokkusaamise ajal sittus Gajauskas kilekotikese välja. Ettevaatlikult, nii et valvuri ei näeks, koukis ta selle väljaheitest välja. Seejärel tuli kilekotike uuesti puhastada nii, et Gajauskase naine sai selle omakorda alla neelata ning nii kolooniast välja viia. Muud moodi ei saanud, sest kõik isiklikel kokkusaamistel käijad otsiti väga põhjalikult läbi. Rõve, aga muud võimalust polnud. See oli nende luuletuste hind.<br />Perm-36 poliitvangide kolooniast viidi viimased poliitvangid üle 50 kilomeetrit eemal asunud Perm-35 üle 1987. aastal peale Nõukogude riigi viimase juhi Mihhail Gorbatšovi lubadust, et poliitvangide kinnipidamiskohad suletakse. Perm-35 ja samuti lähedal asunud Perm-37 kolooniates istusid nad muidugi edasi kuni Nõukogude riigi lõpliku lagunemiseni. Need kaks kolooniat tegutsevad siiani edasi, aga nüüd istuvad seal tavalised kriminaalkurjategijad.<br /><br />VIDEO,MIS ON TEHTUD KOLOONIA KARTSAS<br />Kõigepealt on näha kartsa kongi. Näha on ka mu giidi Leonid Obuhhovi. Lõpus näeb videolt, milline nägi välja kartsa duširuum...<br /><br /><iframe width="425" height="349" src="http://www.youtube.com/embed/j8dln2UagAk?hl=en&fs=1" frameborder="0" allowfullscreen></iframe><br /><br />„Permi kolmnurgas“ ehk poliitiliste vangide kolooniates kinni istunud eestlased:<br />Koloonias Perm-36<br />Nõukogudevastase propaganda eest istusid:<br />Toomas Lapp, vahistati 1969. aastal, mõisteti vangi viieks aastaks;<br />Villu Saart, vahistati 1970. aastal, mõisteti vangi 4,5 aastaks;<br />Kalju Mätik, vahistati 1974. aastal, mõisteti vangi kuueks aastaks, Perm-36 toodi 1976. aastal;<br />Tiit Madisson, vahistati 1980. aastal, mõisteti vangi neljaks aastaks, Perm-36 toodi 1983. aastal (istus enne Perm-37-s);<br />Viktor Niitsoo, vahistati 1980. aastal, mõisteti vangi kaheks aastaks, Perm-36 toodi 1981. aastal;<br />Mart Niklus, vahistati 1980. aastal, mõisteti vangi kümneks aastaks, sest tal oli see teistkordne karistus. Perm-36 toodi 1981. aastal, 1987. aasta detsembris vabastati armuandmisega;<br />Enn Tarto, vahistati 1983. aastal, mõisteti vangi kümneks aastaks, sest tal oli see teistkordne karistus. Perm-36 toodi 1984. aastal, 1987. aasta detsembris vabastati armuandmisega.<br />Lisaks toodi 1970-ndatel sinna üle „kodumaa reetmise ja terrorismi“ eest süüdimõistetud <br />Tõnu Haavastik, vahistati 1950. aastal, mõisteti vangi 25 aastaks. <br />Lisaks istusid kolooniates Perm-35 ja Perm-37 Nõukogudevastase propaganda eest:<br />Mati Kiirend,<br />Arvo Pesti,<br />Ahti Sisas,<br />Heiki Ahonen.<br />Perm-35 toodi 1970-ndatel üle „kodumaa reetmise ja terrorismi“ eest süüdimõistetud:<br />Harald Kivilo, vahistati 1957, mõisteti vangi 25 aastaks;<br />Olev Turu, vahistati 1957. aastal, mõisteti vangi 25 aastaks;<br />Meinhard Mägi, vahistati 1961. aastal, mõisteti vangi 15 aastaks;<br />Ülo Suviste, vahistati 1966. aastal, mõisteti vangi 12 aastaks.<br />Allikas: Perm-36 koloonia-muuseumi teaduslik juhataja Leonid Obuhhov.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-7305683843861146618?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-27322431327740652892011-09-18T12:43:00.001+03:002011-09-18T19:45:35.265+03:00Räägin isikliku kogemuse põhjal minu arust hea näite sellest, kui keeruline on Venemaa elanikul reisida, kui ta elab suurematest keskustest eemal. Põhineb mu eilses sõidul Kalmõkkia pealinnast Elistast Peterburi.<br />Elista on üsna suure, kuigi vaese vabariigi pealinn Vene Föderatsioonis. Kalmõkkia asub jämedalt võttes Kesk-Venemaal. Aga et sealt pääseda Venemaa suuruselt teise linna Peterburi, mis jämedalt võttes asub 2500 km kaugusel, võttis mul aega 14 tundi!<br />Elistast käib lennuk ainult Moskvasse. Lähim võimalus Peterburi lennata oli Volgogradist, Astrahanist ja Mineralnõie Vodõst, mis kõik asuvad 350-400 km kaugusel Elistast. Mulle sobis eile ajaliselt kõige paremini õhtune lennuk Minerlnõie Vodõst. Mis seal salata, valisin selle reisi – viimaste õnnetuste taustal Venes-, kuna vedaja tundus kõige usaldusväärsem, Peterburi suurim lennufirma Rossija. <br />Kell 6.50 istusin Elistas marsruuttakso peale. Kell 11 olin Stavropolis. Sõidetud oli 280 km. Pilet maksis 410 rubla ehk 10 eurot. Sama palju kui maksab bussipilet 100 km lühema sõidu eest Tallinnast-Tartusse. <br />Stavropolis pidin bussiga sõitma linna teise otsa, kust väljusid bussid Põhja-Kaukaasia suunas. Pilet 11 rubla (25 eurosenti) ja 40 minutit sõitu.<br />Kell 12 sain Jessentukisse sõitvale marsruuttaksole, pool kolm olingi juba Minerlnõie Vodõs. Kokku läks veidi rohkem kui 400 km läbimiseks 7,5 tundi. <br />Lennuk Peterburi väljus kell kuus ja kell üheksa olingi juba Peterburis! Kulus terve päev, et jõuda tegelikult vaid kolmetunnise lennusõidu kaugusele, kui oleks Venemaal normaalne lennuliiklus. Selles mõttes on Venemaal inimeste reisimine ikka väga raske ja piiratud, ma pean silmas väljapoole suuri keskusi.<br />MinVodõst lendasin Peterburi An-148-100. Polnudki selle suhteliselt uue Vene mudeliga varem lennanud. Muljed positiivsed. Tegemist on sisuliselt ainsa peale Nõukogude aega loodud uue lennukiga Veneja Ukraina koostöös. 70-kohalist lennukit on tänaseks välja lastud vist vaid kümmekond tükki. Ega neid väga tihti just ei kohta. Veidi väiksem lennuk,kui see uus Vene lennukitööstuse uhkus Sukhoi Superjet.<br />Väike detail, mis näitab, et vene inimestel on viimaste õnnestuste taustal lendamise ees vist ikka väike hirm. Kui meie Annuška Piiteris maandus, siis tegi rahvas ikka väga kõva aplausi. Palju kõvema, kui tavaliselt olen lennukis kuulnud. Keegi karjus mu selja taga isegi „bis-bis!“ <br />No ega nüüd nii suur loterii lendamine Venemaal ka ei ole! Lennake tuntud kompaniidega ja vältige nurgataguseid liine. Ma ausalt öeldes ei teagi nüüd, et kui näiteks Elistast oleks lennanud Peterburi mõni väike kompanii vana Jak-iga, kas ma oleks valinud selle reisi. Tegelikult vist ikka oleks, et aega võita… Pealegi nagu ma ka juba kirjutasin, siis kõik viimased lennuõnnetused Venemaal on juhtunud ikkagi pilootide süül, mitte pole tehnika äkitselt ära lagunenud. Aga eks see mõjub muidugi psühholoogiliselt.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-2732243132774065289?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-33506199672409909932011-09-16T20:46:00.004+03:002011-09-16T20:54:27.132+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-xLvoX4DH1rg/TnOLy0kNj_I/AAAAAAAADjU/3_JXksmyZ2A/s1600/elista-2%2B062.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-xLvoX4DH1rg/TnOLy0kNj_I/AAAAAAAADjU/3_JXksmyZ2A/s320/elista-2%2B062.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5653015662500351986" /></a> Budismiga Kalmõkkias on nii, et on kaks tõde. Elistas asuva Euroopa suurimas budistlikus kloostris (kalmõkid kutsuvad kloostrit „huruuliks“, fotol) rääkisid seal mediteerinud inimesed, et kõva religiooni taassünd käib, et kõikides rajoonikeskustes ja suuremates asulates on huruulid avatud ning üle poole kalmõkkidest käib seal. <br />Elista peahuruulis oli eile keskpäeval küll vaid seitse-kaheksa inimest palvetamas, teises linna huruulis oli üldse vaid üks inimene peale huruuli enda töötajate. Sestap tundub isiklikult mulle, et tõele on lähemal mu tuttav ajakirjanik, kes ütles, et tegelikult käivad vähesed. Umbes nagu Eestis 1990-ndate algul, et kirikus käimine oli hea toon ja inimesed käisid. Kalmõkid pidid ka peamiselt huruulis käima, et paluda õnnistust ärile, eksamitel jne ehk praktilisel põhjusel.<br />Eesti küladega Kalmõkkias on aga loo veel halvemad kui budismiga. Esto-Altais on küll külanimesse viide eestlastele jäänud, aga eestlasi seal ei ela. Esto-Haginskist on aga saanud rajoonikeskus nimega Jašalta. Seal elab veel umbes viis-kuus vanurit, kes on puhtaverelised eestlased ja saavad ka aru eesti keelest, pluss mõnikümmend, kelle ema või isa oli eestlane, nagu näiteks kohaliku rajoonivalitsuse kultuuriosakonna juhataja Maria Evaldi tütar Bomm, sündinud Veiderman. Bomm sellepärast, et tema mees on sakslane, keda elas ka sealkandis palju. Üksvahe olla Jašaltast isegi kord nädalas käinud otsebuss Hamburgi…<br />See-eest oli aga Ašaltai koduloomuuseumis enamus ekspositsioonist pühendatud eestlastele. Lisaks on asula uhkus 2000-ndate algul püstitatud Eesti Laskurkorpuse juhi, kindral Lembit Pärna monument. Pärn sündis nimelt Esto-Haginskis. <br />Eks ma kirjutan neist Kalmõkkia eestlastest pikemalt Päevalehes, nagu varem olen kirjutanud teistest endistest eesti küladest NSVL alal. Tore oleks kontakti saada mõne Kalmõkkia eesti küladest pärit inimesega, kes praegu Eestis elab. Kui keegi teab, andke mu soov sellisele inimesele edasi, las helistab Päevalehe sekretärile 6804 400. Suur aitäh ette juba!<br />Pean ennast veidi parandama mõnes asjas. Kirjutasin eelmises sissekandes, et kalmõkkia keelega pidi maal olema suhteliselt head lood. Mu tuttavad ajakirjanikud ja mõned veel aktiivsed inimesed jahutasid mu entusiasmi – ka maal pidi kohaliku keelega lood üha halvemad olema. Keel kaob, ka maal räägitakse kodudes üha rohkem vene keelt. Samas on kummaline see, et kui keel tasapisi taandub vene keele ees, pidi kalmõkkide rahvuslik eneseteadvus noorte seas peale teatud vaikelu hakkama taas vaikselt pead tõstma<br />Aga mis puutub kommentaaridesse jäetud väidet, et tegelikult olla kalmõkid vähemuses, siis kohalike ajakirjanike väitel see pole nii. Viimase 20 aasta jooksul on venelasi rohkem lahkunud, umbes nagu Põhja-Kaukaasiastki, aga mitte nii massiliselt. Kalmõkke pidi olema 50 protsendi ümber praegu, võib olla ka veidi vähem, aga arvuliselt kindlasti rohkem kui venelasi. (Samas – aitäh tähelepanu juhtimisele, et tõesti Peeter I valitses 300 aastat tagasi, mitte 400 aastat! Ei tea kuidas nii valesti arvutasin )<br />Kuna veidi kiire, siis vastan kiiresti küsimustele, mis eelmise loo kommentaaride all olid?<br />Peamised sissetuleku allikad? Kalmõkkia on alati olnud põllumajanduslik piirkond (lambad, veised). NSVL ajal oli siin tööstusest peamiselt ehitustööstus, kergetööstus, aga eelmise presidendi, 17 a valitsenud Kirsani ajal pandi kõik tööstus kinni ning lamba- ja veisekasvatus on ka alla käinud. Maal elatavad inimesed muidugi ikka veel sellega, aga Elistas on suur osa „büdžetnikel“ ja pensionäridel, ülejäänud sebivad kuidas oskavad. Keskmine ja väikeäri on siin veelgi nõrgem kui Venemaal üldiselt. Mu tuttavad väitsid, et neile Elistas tööd pole. Kolm neist vastasid, et nad on ametilt „Mänedžerid“. (!). „Aga Kalmõkkias pole meid vaja!“ Ei imesta. Siin on nagu Eestis 15 aastat tagasi, et kõik tahavad olla ja peavad end mänedžerideks.<br />Maavarad ja kaevandused? Kalmõkkia on ses suhtes suhteliselt vaene võrreldes teiste Venemaa regioonidega. Aga kuna asuvad Kaspia ääres, siis leidub naftat muidugi. Kergesti kättesaadav nafta pidi aga kehva kvaliteediga olema. Sügavamal pidi olema parema kvaliteediga, aga praegu ei kaevandata. Läbi Kalmõkkia jookseb muide suur naftatoru Kasahstanist, mille eest Kalmõkkia ei saa mingit „kalõmmi“. Nagu ka mitte ükski teine Vene regioon, kust juhe jookseb. Kogu papp läheb föderaalkassasse. See-eest aga Kalmõkkia ökoloogiliselt väga puhas kant.<br />Detsembri valimistel millist parteid eelistavad? Kirsan kindlustas Ühtsele Venemaale alati 70-75 protsenti. Uuel presidendil Orlovil (hoolimata nimest kalmõkk, see siin tavaline, et kalmõkkidel vene nimed) on ees kõva katsumus, sest leviva vaesuse tõttu ei saa ÜV populaarsus kindlasti mitte kasvanud olla…<br />Kuidas on neile mõjunud Kremli propaganda nii teles kui ajakirjanduses? Eks enamus ole selle alla neelanud, aga ilmuvad ka täitsa loetavad opositsioonilehed. <br />Kas venelastel (ja miks mitte ka teistel vähemusrahvastel) on ka Elistas oma linnaosad? Või muudes piirkondades mingid enklaavid? Väga ei pidavat olema, elavad üsna segunenult. Peamiselt elavad venelased siiski pealinnas Elistas. <br />Kui aega saan, siis panen rohkem pilte Elistast, praegu jõuan mõned panna…<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-NGH_cr13PkM/TnOMvICsOgI/AAAAAAAADjk/uxAglJQSre8/s1600/elista-2%2B097.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-NGH_cr13PkM/TnOMvICsOgI/AAAAAAAADjk/uxAglJQSre8/s320/elista-2%2B097.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5653016698520615426" /></a> Kalmõki kaunitar Elista peatänaval.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-JWDLsuo2bgk/TnOMSozp7WI/AAAAAAAADjc/ITH8bYK9CxE/s1600/elista-2%2B005.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-JWDLsuo2bgk/TnOMSozp7WI/AAAAAAAADjc/ITH8bYK9CxE/s320/elista-2%2B005.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5653016209099713890" /></a> Ostap Benderi monument Benderi avenüül Elista kõige uuema mikrorajooni korruselamu ees.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-3350619967240990993?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-60584462024988503722011-09-15T07:47:00.002+03:002011-09-15T07:57:03.201+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-NM7_xSGDaF4/TnGEH14lGqI/AAAAAAAADjM/m5DjWqITXd4/s1600/elista-1%2B015.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-NM7_xSGDaF4/TnGEH14lGqI/AAAAAAAADjM/m5DjWqITXd4/s320/elista-1%2B015.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5652444277585025698" /></a> Põikasin paariks päevaks Venemaa ühte vaesemasse provintsi Kalmõkkiasse, sest Ipatovo asus kohe Kalmõkkia külje all. Tahan vaadata, kas leiab mingeid jälge kunagiste eesti külade kohta Lääne-Kalmõkkias. Oli ju Laskurkorpuse komandör kindral Pärn päris Kalmõkkiast külast, mida eestlased kutsusid Sorikülaks. Teine huvi on seotud pealinnas Elistas asuva Euroopa suurima budistliku kloostriga – kui budismiusulised kalmõkid ikkagi on, kui palju budism tegelikult levinud on või surus nende eelmine ja värvikas president Kirsan selle neile lihtsalt peale.<br />Üleval fotol ongi kaks asja, milles poolest Kalmõkkia on Venemaal kuulus – male ja budism. Tegemist on endise Lenini väljakuga, mille Kirsan nimetas ümber budistlikult „7 päeva pagoodid“. Malendid on umbes poole lapse pikkused ning nendega võib seal platsil päriselt mängida. <br />Elistas elab kuskil 110-120 000 inimest. Venemaa linnade kohta haruldane seis, sest Nõuka ajal elas alla 100 000, tavaliselt selliste kaugete keskuste elanike arv ikkagi on vähenenud. Elistas on rahvaarv kasvanud maalt linna kolinute arvelt, kuigi noori kalmõkke lahkub palju Moskvasse ja Peterburgi. Huvitav, et viimase 20 aastaga on tekkinud oma Kalmõki kogukond Prahas, kus neid pidi elama 500 ringis, samuti ka Kanadas. Ühed läksid ees, seadsid sisse ning tuttavad on järgi läinud.<br />Peamine hotell on peatänaval asuv Elista. Sellel Nõukogude-aegsel hotellil on kaks korpust – üks renoveeritud, teine mitte. Esimeses korpuses vabu tube polnud. Pakuti ainult luksnumbrit, mille öö maksis 2700 rutsi (ligi 70 eurot), tavaline ühene maksis muidu 1200 rutsi (30 eurot). Saadeti mind teise korpusesse, seal vabu tube oli. Ühene maksis hinnakirja järgi 800 rutsi (20 eurot), aga mina kui välismaalane pidin maksma 1000 rutsi (25 eurot) öö eest. Tuba käis kah, ei nurise, olen Venes kaks korda kallima hinna eest saanud kaks korda hullemaid hotellitube. Pealegi on hotelli fuajees hingekosutavad tekstid teemal, et ära ole ülbe, armukade, vaenulik jne.<br />Tuttavad ütlesid pärast, et see teine korpus pidi olema paras litsilõks. Nagu vanasti käiakse ukse taga litse pakkumas. Ei tea, mulle küll keegi pakkumas ei käinud, hoopis sääsed kiusasid. Litsilõksu kuulsus pidi olema sellepärast, et selles korpuses pidid armastama käia lõõgastumas kalamarja salakütid Astrahanist. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-CuE9xS99VOc/TnGD0KgnrbI/AAAAAAAADjE/MPsHJ7YgQIk/s1600/elista-1%2B037.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-CuE9xS99VOc/TnGD0KgnrbI/AAAAAAAADjE/MPsHJ7YgQIk/s320/elista-1%2B037.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5652443939524292018" /></a> Kalmõkid pidid õnneks oma pindalalt üsna suures, aga Venemaal ühes vähemasustatumas piirkonnas (päratud stepid!) olema rahvastikus korralikus ülekaalus. Keel pidi elama üsna hästi, kuigi Elistas eelistavad kalmõkid omavahel vene keelt rääkida. Aga see-eest maal pidi valitsema kalmõki keel, külades räägitakse seda kõikjal. Ka koolis pidi seda õpetatama. Ilmuvad kalmõkikeelsed lehed (vaata fotot), suuremate riigiasutuste seinal ripuvad kakskeelsed sildid. <br />Elista on selles mõttes huvitav koht Venemaal, et kuigi asub Moskvast vaid 2000 km kaugusel on see sisuliselt dead end. Lennukid lendavad ainult Moskvasse ning vaid neljal päeval nädalas. Raudtee on, aga rong Moskvasse käib kord nädalas. Kõige levinud transpordivahend sõitmiseks Moskvasse ja Peterburgi on buss. Moskvasse sõidab buss 20 tundi ja maksab 1600 rutsi (40 eurot), Peterburgi sõidab ligi 30 tundi ja maksab 2600 rutsi (65 eurot). Enamus rahvast kimabki keskusesse bussidega.<br />Kui on vaja kuhugi lennata, siis on neli varianti: sõita kas Volgogradi, Mineralnõie Vodõsse, Astrahani või Stavropoli. Vahemaa on suurtes piirides igale poole sama, 280-320 km. <br />Elistas endas pole näiteks autobusse. Kogu ühistranspordi moodustavad maršrutkad, mille pilet maksab 10 rutsi (25 eurosenti).<br />Kuna Kalmõkkia piirneb Dagestani ja Tšetšeeniaga, siis huvitusin kalmõkkide suhetest nende vennasrahvastega. Tuttavate sõnul on suhted „asjalikud, aga jäigad“. Mingit kaukaaslaste laiutamist kalmõkid ei luba. Kaukaaslased on seda aktsepteerinud ning erilist tülinat naabritega ei pidavat ajama. <br />Nagu üks kalmõkist tuttav ütles, on „Kalmõkkia ainus koht Venemaal, kus ei lubata lesginkat tantsida“. See olevat kaukaaslastele konkreetselt selgeks tehtud. „No kui nad tulevad kuhugi kohvikusse õhtul ja panevad oma lesginka peale, siis ok, me viisakalt lubame neil ühe tantsu teha, aga kui nad veel tahavad tantsida, siis juhatakse nad välja,“ ütles tuttav. Ega ma pead muidugi ei anna, et nii on, võib olla tuttav veidi uhkustas ka. Aga linna peal näeb kaukaaslasi küll üsna harva. Kuna siin eriti raha ei liigu ega suurt äri pole millegagi teha, siis võib olla kaukaaslasi Kalmõkkia eriti ei huvita ka. <br />Mongolite sugulased kalmõkid tulid siia steppidesse alles 17. sajandil. Enne elasid siin nogailased, üks Dagestani rahvastest (nn stepi-dagestanlased), kelle kalmõkid minema ajasid. 400 aastat tagasi tegid Kalmõki khaanid liidu Peeter I-ga ning sellest ajast saadik on nad sõbralikult venelastega koos elanud. Suhteid tumestab ainult Stalini küüditamine, kui peaaegu kogu kalmõki rahvas (eestlaste küüditamine oli nohu võrreldes sellega, mida Stalin Põhja-Kaukaasia rahvastega tegi) küüditati Siberisse. Ma veel kirjutan sest pikemalt.<br />Kui kellelgi on küsimusi Kalmõkkia elu-olu kohta, siis jätke kommentaaridesse, ma küsin järele ja annan teada!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-6058446202498850372?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-55302800318741397902011-09-14T08:14:00.001+03:002011-09-14T08:16:26.281+03:00Seoses Jaroslavli Lokomotiivi hokimeeskonna hukkumisega lennukatastroofis nõuab president Medvedev vanade Nõukogude lennukite lendamisest kõrvaldamist. Jutt käib sellest, et käigust ära võtta lennukid, millel pole moodsaid ohutussüsteeme (nagu näiteks maapinna või teise lennuki lähenemisest hoiatavad süsteemid). Vene lehed avaldasid, et seisma tuleks panna vähemalt 200 lennukit, mis praegu reisijaid veavad. Teine plaan olla ära võtta reisivedu neilt lennufirmadelt, kelle pargis on alla kümne kaasaegse lennuki. See tähendaks, et uuest aastaks jääks Venemaale lendama üldse ainult viis suuremat firmat (Aeroflot, Sibir, Transaero, Utair, Ural Airlines)… Mis saab peamiselt provintsilinnade vahet lendavast 32 lennufirmast? Kes neid inimesi vedama hakkab, kuidas nad liikuma pääsevad? Sunnismaisus saabub tagasi? Arvatakse, et lennureisijate arv langeks 40 protsenti ning piletihinnad läheksid loomulikult üles.<br />See on müstika, mis Venemaa lennuliiklusest saab, kui kõik Medvedevi käsud täpselt täidetaks. Aga Medvedev on ennegi hirmsaid asju lubanud… Arvan, et päeva lõpuks (ehk siis aasta lõpuks) on „arvestades rahva vajadusi ja reaalsust“ enamus karme käske tagasi võetud. No annavad ajapikendust või nii. <br />Eriti arvestades, et viimastel andmetel oli Jaroslavlis alla kukkunud Jak-42 tehniliselt ikkagi korras… Mo arust on ammu kindlaks tehtud, et peamiselt kukuvad lennukid alla ikkagi pilootide eksimuste tõttu. Sel puhul ei päästa ei Boeing ega Airbus.<br />Permis ja täna Stavropoli krais (teen siin ühte huvitavat lugu Vene põllumajandusest ja selle tõusust) veendusin, et ohtlikumad kui vanad lennukid on ehk hoopis ajast ja arust vanad veoautod, milliseid vurab tuhandeid ja tuhandeid Venemaa teedel. Vene teed on niigi kitsad ja halvas korras. Vanad rekkad teevad maanteed veelgi ohtlikumaks. Need nimelt sõidavad aeglaselt nagu lohed (ei suuda lihtsalt kiiremini oma nõtruse tõttu) ning korjavad enda taha pikki autorivisid. Ja nii käibki nende rekkate taga meeleheitlik võitlus möödasõidu nimel. Kuna vastu tuleb ka tihti autode vool, siis tehakse kohati täitsa uskumatult riskantseid möödasõite. Rõhuv enamus neist muidugi õnnestub, aga ma olen kindel et üle Venemaa hukkub selliste rekkade tagant välja hüppavate autode kokkupõrgetes iga päev mitu inimest. Aga need ei pälvi uudiste tähelepanu. Nädalas teeb see aga kümneid ja kuus sadu.<br />Ammu räägitakse sellest, et nagu tegi Vene valitsus programmi vanade kolude sõiduautode ümbervahetamiseks uute Venemaal toodetud autode vastu, nii võiks sarnase vahetusprogrammi teha ka vanadele ja surmohtlikele rekkatele.<br />Veidi ärikoolitust ka! Lõuna-Venemaal osatakse äri teha ju. <br />Ööbisin Stavropolist 120 km eemal Kalmõkkia poole asuvas väikeses Ipatovo linnakeses. Läksin õhtul linnakese enam-vähem ainukesse viisakasse restorani (samas asub ka ainus ööklubi, mõlemad kannavad nime Inside!), mis asus mu võõrastemaja ülakorrusel.<br />Tellisin supi, prae kartulite ja adžika-kastmega ning õlle. Menüü järgi arvutasin, et kokku peaks minema umbes 300 rutsi (7-8 eurot). Loll olin, tegelik arve oli hoopis – 653 rutsi (16 euri) ehk üle kahe korra rohkem.<br />Lolli näoga uurisin siis arvet.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-5ZMoPNkCyWE/TnA4aJdIx6I/AAAAAAAADi8/JNtWcdyqQ68/s1600/menyy%2B001-1.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-5ZMoPNkCyWE/TnA4aJdIx6I/AAAAAAAADi8/JNtWcdyqQ68/s320/menyy%2B001-1.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5652079554215856034" /></a> Esiteks tuli välja, et restos oli peale kella kuut õhtul tasuline sissepääs – 50 rubla. Edasi tuli välja, et laud, kuhu mind lahkelt juhatati, oli Vip-laud – selle eest kasseeriti veel 100 rubla. Kastet pandi mulle lahkelt mitu portsu nii, et selle hind oli pool prae hinnast! Veel uhati praele juurde paar lusikat salatit, mida ma polnud osanudki eraldi tellida, 70 rubla eest. Kokku tulidki need „täiendavad teenused“ sama palju juurde kui mu tellitu ise. Vaielda oli mõtetu.<br />Nii peab oskama äri teha, lääne lambad! Ahjaa, seejuures tuleb menüü lõppu lisada: „Service Grand“ nagu Ipatovos.<br />Aga see-eest toodi hommikusöök otse numbrituppa…<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-5530280031874139790?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-28037242398462637442011-09-13T09:23:00.005+03:002011-09-13T09:47:11.451+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-Ns9eVYAhyjM/Tm74x_u7j6I/AAAAAAAADi0/sMu0Tl9Z8qo/s1600/Perm-36%2B001.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-Ns9eVYAhyjM/Tm74x_u7j6I/AAAAAAAADi0/sMu0Tl9Z8qo/s320/Perm-36%2B001.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5651728120202104738" /></a> <br />Permis vedas mul tõeliselt. Tänu headele tuttavatele pääsesin eile 100 km Permist asuvasse Perm-36 nime kandnud endisse „töö- ja paranduskolooniasse“, mis tegelikult oli vangla mis vangla. Tegemist on väidetavalt Venemaal endise vanglaga, millest luuakse muuseumi. Vähemalt ma küll pole kuulnud, et kuskil veel oleks.<br />Seal on juba praegu algeline muuseum, kuhu eriti palju pidi toodama koolilapsi ekskursioonidele. Mis on ju hea. Plaanid on neil suured ja loodetavasti ei hakka tänane Vene võim neid selles segama. Praegu igatahes töötab seltskond muuseumi kallal Permi krai valitsuse rahaga.<br />Perm-36 on unikaalne laager selle poolest, sest see oli üks kolmest laagrist (kõik need asusid Permis 50 km raadiuses), kus Nõukogude võim hoidis karmides tingimustes kinni poliitvange, kuigi ametlikult NSVL-s muidugi poliitvange polnud…<br />Eestile on Perm-36 tähtis, sest siin istusid 1970-ndatel ja 1980-ndatel kinni paljud Eesti dissidendid nagu Mart Niklus, Kalju Mätik, Enn Tarto, Viktor Niitsoo ja Tiit Madisson. Kole koht, eriti selle koloonia erirežiimiga osakond, kus tingimused olid ikka väga masendavad. Kui me teaksime mis tingimustes Niklus ja Tarto seal aastaid istusid, siis me mõtleksime neist vapratest meestest teistmoodi… Ja kuigi teised eestlased istusid veidi leebema režiimiga koloonia osas, ega neil suurt kergem ikkagi polnud.<br />Kirjutan sellest masendavast kohast peagi pikema loo Päevalehte koos fotodega, siis näete ja mõistate ise…<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-5mbWxuQv5gA/Tm74Stw-6tI/AAAAAAAADis/wirvyfUQRho/s1600/Perm-36%2B073.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-5mbWxuQv5gA/Tm74Stw-6tI/AAAAAAAADis/wirvyfUQRho/s320/Perm-36%2B073.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5651727582802930386" /></a> Selles erirežiimiga barakis, kust aknast nägi vaid planku ja taevast, ei midagi rohelist, istusid Niklus ja Tarto aastaid. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-aW-gWc-X5R4/Tm73Zli4hCI/AAAAAAAADik/_0yDjEntcws/s1600/Perm-36%2B095.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-aW-gWc-X5R4/Tm73Zli4hCI/AAAAAAAADik/_0yDjEntcws/s320/Perm-36%2B095.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5651726601343763490" /></a> Mart Nikluse foto erirežiimi barakis. Seal on suur stend seal piinavates tingimustes kinni hoitud Nõukogude poliitvangidest. Mõned neist sooritasid enesetapu, hoolimata pidevast valvurite jälgimisest.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-2803724239846263744?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-68094130446338756492011-09-11T20:08:00.007+03:002011-09-11T21:46:39.265+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-RnVTK_a7VtU/Tmz1sn5AwwI/AAAAAAAADh8/I-6GkpoS-Dk/s1600/lenin.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-RnVTK_a7VtU/Tmz1sn5AwwI/AAAAAAAADh8/I-6GkpoS-Dk/s320/lenin.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5651161779414287106" /></a> Nagu ka foto tõestab, siis Perm oli NL-i ajal vägev tööstuskeskus, mille eest linna sai ka 1971 Lenini ordeni. Kehvasti hakkas juba minema peale NL-i lagunemist, aga päris tugeva paugu sai viimase kriisi ajal. Töötus oli siis kasvanud aastaga 64 protsenti. Kuna enamus ettevõtteid on nö eelarvelised, siis sunnib riik omanikke neid elus hoidma. Mis tähendab, et töölistel pole korralikku palka, aga nälga ka ei lasta surra. <br />Rahva rahulolematust hoiab tagasi see, et kuna maavarade poolest on krai ikkagi rikas, siis selle arvelt tuleb krai eelarvesse kena kopikas, mida kulutatakse väga palju haridusele ja meditsiinile. Eestile oluline: kuberneri erilise hoole all on õpetajate palgad. Väidetavalt on kulutused haridusele ja tervishoiule Permi krais kõvasti üle keskmise Venemaal.<br />Nagu mulle üks nutikas mees täna Permis seletas, siis tuleb siinsest elust aru saamiseks arvestada vähemalt kuute asjaolu:<br />1) „Geograafiline feng-šui“. Permi krai oli venelastele platsdarmiks Siberi vallutamiseks;<br />2) Arusaamiste kokkupõrge. Permi ehitasid üles peamiselt riigiteenistujad ja väljasaadetud. Ametnikud, teenistujad, kriminaalid, repressiivorganite töötajad, insenerid – kõik nad tulid siia sunniviisiliselt. Samas aga inimesed, kes siin päriselt elasid, olid hoopis teistsugused, nad polnud üldse venelased, vaid permikomid ehk siis soome-ugrilased. 18.-20. sajandi oli siin kõikvõimalikest kokkupõrgetest tiine. Juurteta industrialiseerimine põrkas kokku omapärase ja algelise kultuuriga, mis oma juurtega kulges sajandite taha;<br />3) Hiline ristiusklus. Põhimass siinsest elanikkonnas võttis õigeusu omaks alles 17. sajandil, osa ja veel hiljemgi, 18. sajandil;<br />4) Nii palju intellektuaale kui Permi laagrites pole kuskil Venemaal vangis hoitud!<br />5) Suure Isamaasõja aegne Leningradi asutuste evakueerimine Permi, kaasa arvatud Kirovi (nüüdne Maria) teater ning kuulus Vagankovskaja akadeemia;<br />6) Perm kui üks „Gulagi“ pealinnu.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-Cu2TUwvJLMM/Tmz6G6NW1II/AAAAAAAADiE/txmIjZisCF0/s1600/politsei.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-Cu2TUwvJLMM/Tmz6G6NW1II/AAAAAAAADiE/txmIjZisCF0/s320/politsei.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5651166629054567554" /></a> Tunnistage, et mõjub harjumatult: UAZ-ik ja sellel kiri "politsei". UAZ-ikul oleme harjunud üldiselt ju ikka teisstugust kirja nägema ning sõna "politsei" oleme harjunud nägema teistsugustel autodel.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-IR8pbRvw_fo/Tmz83hQpuWI/AAAAAAAADiM/zD84oNp54Vw/s1600/barakabama.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-IR8pbRvw_fo/Tmz83hQpuWI/AAAAAAAADiM/zD84oNp54Vw/s320/barakabama.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5651169663194347874" /></a> Tule sööma Barakabama-burgerit!Obamast on kasu ka Venemaal.<br /><br />Üks Permi kui kultuuripealinna projekte on olnud ehitusplatse ümbritsevate aedade muutmine kunstiobjektideks. Terve Perm on kunstiteoseid-aedu täis. Kunst kuulub rahvale! Ja rahvas võtab ka osa, täiendades aeg-ajalt oma mõtetega.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-GBh42IoLp1g/Tmzv6QHPVoI/AAAAAAAADh0/rYeI2mwMMB0/s1600/aiad.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-GBh42IoLp1g/Tmzv6QHPVoI/AAAAAAAADh0/rYeI2mwMMB0/s320/aiad.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5651155416479913602" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-TtbuvbbfnHQ/Tmz-jxQS1SI/AAAAAAAADiU/BvYdFUaFF4M/s1600/aiad2.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 180px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-TtbuvbbfnHQ/Tmz-jxQS1SI/AAAAAAAADiU/BvYdFUaFF4M/s320/aiad2.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5651171522913686818" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-OEYqJV9c_z4/Tm0Bm4uz1TI/AAAAAAAADic/Sj1PNzAsdW0/s1600/aiad3.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-OEYqJV9c_z4/Tm0Bm4uz1TI/AAAAAAAADic/Sj1PNzAsdW0/s320/aiad3.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5651174874995217714" /></a><br /><br />Mõned detailid tänasest päevast… Usbeki restoranis pakuti airani-jooki koos laimiga. Varem pole sellist asja kohanud. Swedbanki Visa-kaardiga ei saa restodes maksta. Visa küll peaks toimima, aga Swedi oma ei lähe läbi… ATM-idest saab õnneks raha kätte küll sellega, nii et tegelikult pole probleemi. Permi linna lipp on väga sarnane Panama lipule, Permi lipul on vaid miski vapp veel keskel, aga muidu on minu arust värvid ja nende paigutus täpselt sama. Kesklinnas üks asi siiski häirib – kuigi linn on silmapaistvalt puhas, siis pimedas on tänavavalgustus niivõrd vilets, et sõidutee äärest suurt kaugele valgust ei paista. Turvalisust see just ei lisa, kuigi Perm pürgib justkui „Venemaa kultuuripealinnaks“.<br />Tuju rikub, ja seetõttu ei viitsi ka pikemalt kirjutada, et jama fotokaga. Pilti tehes viskab iga natukese aja tagant pildi mustaks ja kiri display´l teatab: „Lens error. Restart camera“. Lülitan välja, uuesti sisse ja siis hakkab objektiiv minu tahtest sõltumata zoom in ja zoom out tegema. Ma ei saa muud teha, kui kaamera välja lülitada. Kui üks veerand tundi lasta kaameral seista, siis saab jälle veidi aega pilte teha. Ega vist käigupealt selle jama vastu mingit rohtu pole?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-6809413044633875649?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-77012851984088937262011-09-10T20:30:00.008+03:002011-09-10T21:22:37.902+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-s-3MC9nKe-Q/Tmum0vj8uxI/AAAAAAAADhs/3a8fbuljztI/s1600/kaups.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-s-3MC9nKe-Q/Tmum0vj8uxI/AAAAAAAADhs/3a8fbuljztI/s320/kaups.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5650793582517074706" /></a> <br />Kuigi laupäev, oli väga tihe tööpäev. Viis pikemat intervjuud ja kohtumist oma lugude jaoks. Permi peal kolamiseks ega seiklusteks kahjuks aega ei jäänudki. Niipalju kui ühelt kohtumiselt teise jalutades linna nägi. Eilne esimene mulje eriti ei muutunud – ligi 300-aastase ajalooga Permi kesklinn on Vene linna kohta täitsa korralik pleiss. Aga kokkuvõttes ei näita see suur midagi, sest pindalalt on Permi linn tohutu. Pidi olema sama suur kui Peterburi, kuigi elanikke veidi alla miljoni.<br />Ala ajab suureks see, et siin olid Nõuka ajal tohutud tehased, sisuliselt iga tehase ümber ehitati oma mikrorajoon. Palju sõjatehaseid. Näiteks NSVL üks suurimaid suurtükimürskude tehas, mis tegutseb endiselt ja tahab saada Venes monopolistiks omal alal, edasi olid veel sõjalennukite mootorite tehas, helikopteritehas jne. Need tehased + palju vangilaagreid, kaasa arvatud NSVL ainuke spetsialiseeritud vangla, nn Perm-36, poliitvangidele, kuigi ametlikult NSVL-s selliseid teatavasti ei olnud, tegid Permist ja sisuliselt kogu oblastist keeluala välismaalaste jaoks. Nüüd enamuses neid tehaseid kellelgi vaja pole, samuti on kinni pandud enamus vangilaagritest – üldiselt sellega sama seis, mis mujalgi Venes.<br />Kas vangilaagrite-mineviku või lihtsalt üldise negatiivse suhtumise tõttu miilitsasse, kutsuvad kohalikud väga kõlavalt kohaliku siseministeeriumi hoonet – „Bashnja smerti“ ehk „surmatorn“. Hoone on jah väga silmapaistva torniga, mis kõrgub künka otsas peatänava lõpus. Palju kohalikke on ikkagi endiste vangide järeltulijaid, sest Nõuka-ajal ei lubatud ju retse peale vangist vabanemist kohe „suurele maale“ naasta, vaid jäeti mõneks ajaks sundasumisele. Osa jäigi siis elama siia.<br />Imestama pani see, et kuigi linna tuiksooneks on suur Kama jõgi, siis mingit kaldapealset promenaadi linnas pole. Promenaadi asemel jookseb raudtee! Põhjus oli selles, et kõik suuremad tehased ehitati jõe äärde, et oleks mugav toorainet ligi vedada. Nüüd permikad neavad seda „ettenägelikkust“.<br />Muide, nimi „Perm“ pidi olema soome-ugri päritolu. Tulenema vepsa sõnast „Pare Maa“ – kauge maa. <br />Lennuõnnestustest veel, mis praegu Venemaal kurb teema. Nägin Izvestijas huvitavat statistikat, et kui palju erinevaid lennukimarke on katastroofides purunenud. Näiteks Jak-42, millega juhtus viimane traagiline õnnetus see nädal Jaroslavlis, valmistati NSVL-s ja Venemaal 188 masinat, neist purunenud on tänaseks 9 ehk iga 20. lennuk. Veelgi ebausaldusväärsem on Tu-134. Neid tehti 852 ning tänaseks on puruks kukkunud neist tervelt 58 ehk iga 14. lennuk. <br />Ja nüüd võrdluseks samasugusest klassist Lääne lennukid. Sakslaste Fokker 100: ehitatud 283, purunenud 9 ehk iga 31. lennuk. Kanadalaste Bombardier CRJ (hiljuti ostis neid ka Eesti Õhk): ehitatud 543 tükki, puruks kukkunud 10 ehk iga 54. lennuk. Ja brasiillaste Embraer E-Jet: ehitatud 713, purunenud vaid kaks ehk iga 356. lennuk!! Fakt on loll, nagu ütles Juhan Smuul. Loodan, et venelased ostavad rohkem kanadalaste ja brasiillaste lennukeid.<br />Mõned fotod lõpetuseks Permist:<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-LerWy6akbog/TmukyNzBfOI/AAAAAAAADhk/LSNCTJfhGvk/s1600/pere.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-LerWy6akbog/TmukyNzBfOI/AAAAAAAADhk/LSNCTJfhGvk/s320/pere.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5650791340070501602" /></a> Õnnelikud vanemad: hommik lapse, karu ja õllega (vaata lapse käru kõrvale!).<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-ZIHsZwWiCls/TmujXntmTuI/AAAAAAAADhc/ilbamx2Hfnc/s1600/lapsed.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-ZIHsZwWiCls/TmujXntmTuI/AAAAAAAADhc/ilbamx2Hfnc/s320/lapsed.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5650789783658974946" /></a> Kesklinnas toimus folklooripäev.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-YE7MwLmrs7U/TmuhkwrbXRI/AAAAAAAADhU/qzCVjwDSUoI/s1600/kunst.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-YE7MwLmrs7U/TmuhkwrbXRI/AAAAAAAADhU/qzCVjwDSUoI/s320/kunst.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5650787810380832018" /></a> Näide Permi pürgimisest kunstipealinnaks. Kontseptsioonis on tähis roll avatud ruumi kunstil. Fotol endine suurtükiväelaste akadeemia Kama jõe kaldal.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-VYlGjCwiQJY/TmugFIjAvnI/AAAAAAAADhM/df1S_rEIUo4/s1600/3%2Bmaja.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-VYlGjCwiQJY/TmugFIjAvnI/AAAAAAAADhM/df1S_rEIUo4/s320/3%2Bmaja.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5650786167520542322" /></a><br />Kolme ajastu arhitektuur Permis ühel pildil: tsaari-aegne, Nõuka-aegne ja Putini-aegne.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-7701285198408893726?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-17793030999829055182011-09-09T21:36:00.005+03:002011-09-09T21:45:44.627+03:00Lendasin täna esimest korda Utair´iga Tallinnast Moskvasse. Rõõmustas, et kui esialgu panid nad Tallinna vahet lendama propellerlennuki, mis lendas 2,5 tundi, siis nüüd lendab ka Utair nagu Eesti Õhkki Bombardier´idega. Võrdselt lendavad – tund ja 40 minutiga. Konkurents on ikka hea asi ning Utairi tulek Tallinn-Moskva liinile tõestab seda veenvalt: 1) langesid piletihinnad, 2) Eesti Õhk lisas laupäevase reisi ning lendab nüüd samuti 7 päeva nädalas nagu Utair. <br />Utair´i kella kuuene varahommikune lend Moskvasse oli kolmveerandtäis. Tuju tõstis, et nad pakkusid hommikusöögi juurde musta leiba. Utair´i pardaajakirja viimane number kuulutas esikaanel: „Tallinn – gorod-muzei“. Oleme nüüd siis linn-muuseum? Klassikaline ülipositiivne lugu, mille enamuses olid vist kokku kirjutanud EASi inimesed. Muidugi mitte, aga selline mulje jäi. Kohati pingutati artiklis ikka üle ka. Näiteks väitega, et „kohalik (ehk siis Eesti) köök on täiesti põhjendatult uhkuse allikas“. Harva küll kuuleb kedagi sellega uhkustamas peale Egoist Demjanovi.<br />Muuseas, kes tahab reisida Venemaal, siis soovitan ühe uue hea saidi lennupiletite ostmiseks ja lennuplaanide vaatamiseks – www.ozon.travel.ru. Seal pidid praegu olema parimad hinnad Venes. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-W5_NJtfghqc/TmpdO1yiTsI/AAAAAAAADg8/B6zD9i80__8/s1600/moskva.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-W5_NJtfghqc/TmpdO1yiTsI/AAAAAAAADg8/B6zD9i80__8/s320/moskva.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5650431192028303042" /></a> Aga foto näitab meile, kuidas autouputusse surevas Moskvas on juba tavaline parkida kolmes reas. See on tänaval, kus ma varem elasin - veel paar aastat tagasi mahtusid autod parkima sinna ühes reas.<br />Vnukovos viisid Vene piirivalvurid mind veidi reaalsusest välja. Otsisin piirivalvurite putkade juures migratsioonikaarte ega leidnud. Küsisin siin ühe piirika käest, et kust saab? Vastuse järgi otsustades olin ma nagu kuu pealt kukkunud: „Arvutiga täidetakse. Meil on ju ometi 21. sajand!“ Lõpuks ometi, Venemaa!<br />Lendasin Moskvast Aeroflotiga edasi Permi. Šeremetjevos olin sunnitud tõdema, et kevadtalvine hoogtöö oli oma loomuliku lõpu leidnud. Peale Domodedovo terroriakti pandi Moskvas kõikidesse lennujaamadesse igale poole turvaväravad, mis oluliselt aeglustasid lennukile minekut. Nt valgustati sind ja pagasit siis läbi peale Aeroexpressilt saabumist ja siis veelkord enne terminaali sisenemist. Nüüd seisid rongi pealt tulles turvaväravad lahkelt avali, nende juures igavles turvamees ning ei tehtud katsetki reisijaid kontrollida. Terminaalide ees oli kontroll küll alles, aga kauaks sedagi…<br />Permi lendasime viperusteta. Nagu ma ka täna EPL-is kirjutasin – viimaste lennuõnnetuste valguses -, siis ma pole kunagi Venes kartnud lennata suurlinnade vahelistel liinidel, külla aga väikestel provintsiliinidel.<br />Esimene mulje Permist (aastatel 1940-1957 kandis muide eestlaste suure sõbra Molotovi nime) on täitsa gut. Vähemalt kesklinn on küll keskmisest Vene provintsipealinnast kõvasti üle. Nõuka-aega meenutas kõige rohkem muusikavalik paaris Permi kesklinna baaris, kuhu sisse sadasin. Mõlemas jõudsin öömütse juues ära oodata Europe´i evergriini „The Final Countdowni“. Ports hingepuhastuselamust, mille järele ma ju Permi tulingi…<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-bBJZ_K9vtZU/Tmpd4wqowSI/AAAAAAAADhE/HTZma1RKb9g/s1600/perm.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-bBJZ_K9vtZU/Tmpd4wqowSI/AAAAAAAADhE/HTZma1RKb9g/s320/perm.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5650431912207499554" /></a> Lennujaam (fotol) oli küll tüüpiline – Perm on peaaegu miljonilinn, aga lennujaama hoone näeb välja nagu postijaam. Vihastasin taksojuhtide peale. Teadsin, et linna polnud palju maad, aga tüübid olid nahaalid, küsisid 1000 rutsi (25 eurot). Isegi Adleri lennujaama armeenid-taksojuhid pole nii ahned. Läksin bussiga, mille pilet maksis 12 rubla ehk 30 eurosenti. Hing oli jälle rahul. <br />Väga positiivne üllatus oli, et Permis olid bussiootepaviljonid peaaegu nagu Euroopas juba, no veidi vanema väljanägemisega, aga ingliskeelsete peatuste nimedega! Ma pole kuskil Venes sellist imet enne näinud. Vähemalt sellel liinil, mis lennujaamast kesklinna viis. <br />Tänases Vedomostis oli huvitavat statistikat raamatumüügi kohta Venemaal. Mõeldes kunagisele hääle kolleegile Margusele, kes üritab Eestis hinge sisse puhuda e-raamatutele, toon mõned arvud. Nimelt on Venes pärisraamatute müük langenud päris kõvasti – kui 2008 müüdi 80 miljardi rubla eest (2 miljardit eurot), siis eelmisel aastal juba vaid 66 miljardi rubla eest. E-raamatute müüginumbrid on esialgu miljonites rublades, aga müük kasvab väga kiires tempos – kui 2008 müüdi neid 13,5 miljoni rubla eest, siis tänavu ennustatakse käibeks juba 140 miljonit rubla ehk 10 korda rohkem. Suur hüpe on toimunud just kahel viimasel aastal. Kohati mulle tundub, et Moskva metroos näeb juba rohkem neid inimesi, kes loevad e-raamatuid kui tavaliste raamatute lugejaid.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-1779303099982905518?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-21973354028310797942011-05-15T16:38:00.011+03:002011-05-15T16:57:44.743+03:00Laupäevases Päewalehes ilmus mu intervjuu Moskva ühe mõjukaima kunstikuraatori Andrei Jerofejeviga. Kuna lehe maht, nagu alati, on veidi piiratud, siis siit saate lugeda seda intervjuud täispikkuses + lõppu lisasin lühikese arvamuse kultuuriseisust Venemaal tuntud muusikakriitikult Artjom Troitskilt.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-xJx0aOyaYeM/Tc_XuJpFAGI/AAAAAAAADew/luAyjMLW5HQ/s1600/blogisse-jerof.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-xJx0aOyaYeM/Tc_XuJpFAGI/AAAAAAAADew/luAyjMLW5HQ/s320/blogisse-jerof.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5606937248961724514" /></a> 54-aastane Andrei Jerofejev (foto on tehtud tema juures kodus)on tuntud selle poolest, et olles maailmakuulsa Tretjakovi galerii kaasaegse kunsti osakonna juhataja, organiseeris ta 2007. aastal Moskvas Sahharovi keskuses näituse „Keelatud kunst“, kus näidatud vene õigeusku kriitiliselt suhtuva kunsti tõttu algatati tema vastu kriminaalasi religioosse vaenu õhutamise paragrahvi järgi. Eelmisel aastal mõisteti ta lõplikult kriminaalkuriteos süüdi ning talle mõisteti rahatrahv 150 000 rubla (3750 eurot). Skandaali tõttu vallandati ta Tretjakovi galeriist.<br /><br />Andrei Jerofejevi lühike CV<br />Sündis 1956. aastal Nõukogude diplomaatide peres Pariisis. Ta isa Vladimir oli 1949-1955. aastani Nõukogude välisministri Molotovi abi, 1970-1975. aastani töötas aga ülemaailmset kultuuripärandit kaitsva organisatsiooni UNESCO peadirektori asetäitjana. Andrei vend Viktor on Venemaal tuntud kirjanik. <br />Hariduselt on ta kunstiteadlane, kes 1989. aastal lõi Moskvas Tsaritsõnos Nõukogude Liidus esimese riikliku kaasaegse kunsti kogu, kuhu korjas nö nonkonformistide teoseid. Kogus oli lõpuks üle 2000 teose.<br />Tretjakovi galeriis lõi kaasaegsete kunstivoolude osakonna sisuliselt nullist 2002. aastal.<br />Moskva kunstiajakiri ArtHronika valis 2007. aastal – ehk siis samal aastal, kui ta korraldas kuulsa näituse „Keelatud kunst“, mis päädis tema vastu kriminaalasja algatamisega – Jerofejevi Venemaa kunstielu kõige mõjukamaks tegelaseks. Tänavu oli Jerofejev samas reitingus üheksandal kohal. Väga kujukas, aga esimesel kohal seisid tänavu Vene miljardär Roman Abramovitš ja tema naine Darja Žukova, kes lõid Moskva suurima kaasaegse kunsti keskuse Garage.<br />Tema kodulehekülje aadress on www.aerofeev.ru<br /><br />INTERVJUU ISE<br /><br />Kunstielust rääkides on raske mööda vaadata ühiskonna üldisest seisust. Millised on teie jaoks suuremad muutused viimastel aastatel Venemaa ühiskonnas?<br />Me paljuski kordame seda teed, mida läbis Nõukogude ühiskond 1950-1960-ndatel aastatel. Üldiselt võttes peale Stalini surma. Ma olen ajaloolasena selle ajajärguga tegelenud ja siis oli selline tunne ühiskonnas, et tulevad kiired muutused. Stalinit ei jõutud veel korralikult maha mattagi, kui juba ilmus Moskvas välja abstraktne kunst. Stalini-aegse arhitektuuri ehitamine lõpetati peaaegu päevapealt ja hakati ehitama hruštšovkasid. Hiljem tehti hruštšovkad maatasa, aga tegelikult see võimaldas inimestel saada lõpuks omaette korterid, nad ära kolida ühiskorteritest. Muutused olid väga märkimisväärsed, eriti sotsiaalsed. Avanesid teatud väravad maailma, Moskvasse hakkasid saabuma näitused USA-st, Prantsusmaalt. Oli tunne, et lõpuks ometi rullus üle Nõukogude Liidu justkui uue tsivilisatsiooni laine, mida pikka aega hoiti kunstlikult tagasi. <br /><br />Te viitate sellele, et tollal ja ka nüüd on tulnud Venemaal väga kiiresti pettumus justkui lubatud muutuste järel?<br />Seejärel jah selgus üsna kiiresti, et need muutused ühiskonnas polegi tegelikult nii väga suured. Vähemalt mitte nii suured, nagu näisid sellele inimesele, kes elas selles eufoorias. Muutus peamiselt materiaalne pool, asjademaailm, aga vaimne maailm mitte eriti. Stalinism hakkas tagasi tulema. Algul väikeste sammudega, aga siis üha kiiremini. Tõsi küll liiguti mitte enam diktaatorliku ühiskonna, aga siiski üsna jäiga autoritaarse ühsikonna suunas. Tekkis uuesti vastasseis Läänega. <br />Praegu me oleme Venemaal väga kiiresti üle elanud sarnase eufooria ja siis selgus äkki, et meil pole tegu võimus ega konkreetselt Putinis (Venemaa eelmine president, praegune peaminister ja rahvuslik liider-J.P.), kurjas Putinis, vaid inimeste mentaalsuses endas. See nõukogude mentaalsus on niivõrd sissesöönud meie geenidesse, et pole vaja mingit võimu selleks. Nõukogude inimene on ka ilma mingi võimuta nõukogude inimene. Talle anti näiteks parlament, aga tema ütleb, et parlament – see ei ole koht vaidlemiseks! Ega seda ju Putin öelnud! Need on inimesed, kes ronisid välja oma peiduurgastest, kuhu nad Nõukogude Liidu lagunemise ajal olid vaikselt peitunud. Nad polnud kuhugi kadunud, neid ei mõistetud kunagi hukka. Mingit dekommuniseerimist ei toimunud ju. <br />Ma mäletan oma parteikomitee liikmest õppejõudu, kes luges meile ülikoolis loenguid Nõukogude kunstist - ja kes keelas ära minu esimese näituse ülikoolis 1981. aastal põhjendusega, et ma näitan poliitilisi provokaatoreid – peale Liidu lagunemist teatas ta, et kõik: Nõukogude kunstiga ma enam ei tegele, nüüdsest ma olen totalitaarse kunsti ajaloolane. Putini ajal tegi ta naksti uue pöörde – ta hakkas lugema Vene rahvusliku realistliku traditsiooni ajalugu! Ta räägib nüüd, et jah sotsrealism, see oli viga, aga suund – läänevastane – oli õige! <br /><br />See pole ju üllatav, kõikjal endises sotsialismileeris ujusid sellised inimesed mõne aja pärast uuesti pinnale.<br />See oli meie võimude (peab silmas Venemaa võime Putini presidendiks oleku alguses-J.P.) viga, et sellised inimesed kutsuti jälle teenistusse. Teisest küljest – kellele oli sel võimul toetuda? Võim peab ju toetumale mingile ühiskonnakihile. Gorbatšovi ja Jeltsini ajal toetus võim intelligentsile, kelle abi ja toetusega toimusid reformid. Kui selle kihi võimalused ammendusid - ühiskonnal kogunes liiga palju pretensioone nende pihta -, siis tuli võimule järgmine kiht – pragmaatikud, FSB-KGB, kuhu kuulus kümneid, sadu tuhandeid inimesi. See oli võrkstruktuur, mis võimaldas võimu üles ehitada. Seni meil pole järgmist sellist ühiskonnakihti, kellele võim saaks toetuda. Pole tugevat äriklassi. Kas armeele toetuda või? See poleks eriti hea areng, kui me peaksime hakkama toetuma ohvitserkonnale. Või kas siis natsionalistidele, kellest enamus pole oma kohta elus leidnud ja sellepärast hakkasid natsionalistideks? See oleks ka väga ohtlik.<br />Selles mõttes, kuigi mul on väga suured pretensioonid sellele, mis toimus Venemaaga Putini juhtimise ajal - see oli kohutav arengu peatumine, tempo kaotamine, võib olla juhtus isegi midagi tagasipöördumatut, s.t. et riik võib olla ei elagi üle enam seda, et me kaotasime need kümme aastat – ma ei näe reaalselt alterntiivi sellele, mis juhtus. Reaalselt polnud võimul kellelgi toetuda. <br />See stagnastsioon toimus kõikjal valdkondades. Näiteks minu valdkonnas naasesid kultuuriministeeriumisse inimesed, kes töötasid Nõukogude Liidu kultuuriministeeriumis ja kes aeti 17 aastat tagasi töölt minema. 17 aastat istusid nad oma suvilates, jätsid oma minevikuga hüvasti, olid juba pensionärid, kui äkki – uuesti ministeeriumi tugitoolid! Uus olukord, ei mingit poliitikat, lihtsalt varasta nii palju kui saad, tegele äriga, müü kõike mida saad vasakule ja paremale. Selliste inimeste tagasipöördumine tekitas paljudes ikka väga suurt depressiooni. Eriti kui minusuguseid hakati minema lööma (Jerofejev vallandati Trejakovi galeriist 2008.aastal-J.P.). Me sõna otses mõttes taganesime nende ees.<br /><br />Kuidas sellised asjad kunstielule mõjusid Moskvas?<br />Õnneks leidus üsna kiiresti väljapääs sellest olukorrast – hakkas formeeruma teine, alternatiivne kultuur umbes samade printsiipide järgi nagu Nõukogude ajal. Hakkas uuesti tekkima selline täiesti paralleelne elu. Kui keelati ära näitus, tsensuur, no siis teeme näituse kellegi kodus, korteris. (Nn korterinäitused ja –kontserdid olid Nõukogude ajal populaarsed 70-80-ndatel-J.P.) Umbes nagu kunagised partisanid, kes matsid oma kuulipilduja juurviljaaeda, aga kui algas sõda, siis tuli see meelde ja kaevasid uuesti välja. (Naerab). Tsensuur hakkas tekkima 2006. aastal. See käis väga lihtsalt. Tulid inimesed näitusekorraldaja juurde ja ütlesid: „Kuule, davai teeme nii, et seda tööd ärme üles pane!“ <br /><br />Lihtne, aga küllap efektiivne. Aga kas nüüd on asjad hakanud vähemalt muutuma?<br />Jah, on hakanud küll. Tänane ühiskond on siiski mõnevõrra teistsugune kui Nõukogude-aegne. Võim on ka siiski teistsugune, nad ei saa enam endale lubada avalikku ja laialdasi repressioone. Vähemalt osa pressist on jäänud väga raskelt juhitavaks võimudele. Ka inimesed on muutunud, FSB ei saa neid enam juhtida samamoodi nagu KGB omal ajal. Võim ise muutus selliseks naljakaks, ebasoliidseks, aga inimesed ei võta reeglina ebasoliidset võimu enam hirmuga. Tänastel nonkonformistidel pole enam hirmu. <br />Näiteks see lugu innovatsioonipreemiaga Voina ümber näitab, et isegi väga hoolikad, täpsed inimesed – kes tavaliselt on sellise suhtumisega, et jumala eest mitte midagi valesti teha – äkitselt, nagu avanes võimalus, näitavad suure rahuloluga „tutkit“ võimudele ja on valmis oma otsuse eest seisma. Sellist tendentsi on praegu näha. (Venemaa kaasaegse kunsti ühe riikliku preemiatest sai tänavu kunstirühmitus Voina aktsiooni eest, kus FSB Peterburi osakonna kontori ette joonistati lahtikäivale sillale tohutu helendav peenise kuju-J.P.)<br />See protestikultuur on praegu üsna agressiivne. See püsib inimestel, kellel pole midagi eriti kaotada, nad on nö vabakutselised, enamasti seotud mingite erastruktuuridega. Selge see, et need erastruktuurid mingite poliitiliste seisukohavõttudega esineda ei saa, aga selline kultuurifront või keskkonnafront neile istub. Selline, mis ei ole otsene poliitiline protestivorm. See ei ole Venemaal veel politiliseeritud ühiskond ega ka mitte kodanikuühiskond, sest mingeid tõsiseltvõetavaid programme ju ei eksisteeri, et mida me edasi hakkame tegema, kui praeguse võimu kukutame. <br /><br />Kas mulle tundub õigesti, et Venemaal on kujunenud selline teatud eliidi seltskond, kes päeval käib piltlikult öeldes Kremlis kummardamas, aga õhtul käib alternatiivsetel kultuuriüritustel?<br />Võib olla võib jah nii öelda. Kuigi on tekkinud ka selline eliit, kes ei käi Kremlis, kellel pole vaja Kremlis käia. Näiteks Prohhorov (Venemaa üks rikkamaid ärimehi-J.P.) – ta ju pole Ühtse Venemaa liige, pole nendega kuidagi seotud. Sellised inimesi on eliidi seas tegelikult üsna palju. Ja neid on järjest rohkem.<br /><br />Kas see kõik on seotud kuidagi Dmitri Medvedevi saamiseks presidendiks, millest just möödus kolm aastat?<br />Ei, see pole seotud Medvedevi isikuga, vaid Medvedevi ajaga. Medvedevi endaga on üldse väga vähe asju seotud, seda ütlevad teile kõik. Muidugi, seda on tunda, et see on teistsuguste vaadetega inimene ja teistsuguse lähenemisega maailmale ja riigile. Medvedevil on vähemalt tunda soovi riigi juhtimist ja tulevikku kuidagi struktureerida, planeerida. Putini juhtimisstiil nägi ette palju spontaansemat tegevust. Medvedevi lähenemine üritab kuidagi muuta kogu kliimat Venemaal, kuigi mulle tundub, et see on rohkem nagu pressi jaoks siiski. Muutused on pigem seotud mitte niivõrd Medvedeviga kui inimeste teadvusega: sisemisest stagnatsioonist tekkinud šokk on üle läinud ja inimesed on hakanud reageerima sündmustele. <br /><br />Nii et kui isegi Putin oleks jäänud Kremlisse edasi, siis oleks juhtunud kõik need samad asjad, mida te kirjeldasite?<br />Ma arvan küll<br /><br />Siis pole järelikult vahet, kes 2012. aastal Venemaa järgmiseks presidendiks saab?<br />Tuleviku suhtes on küll vahe. Kui Putin saab tagasi, siis langeb Venemaa uuesti sellisesse inertsesse stagnatsiooni, mis ainult suurendab meie mahajäämust maailmast. Mulle tundub, et kui jääb Medvedev, siis tuleb ikkagi teatud sööst. <br />Ma tahan tähelepanu juhtida, et inimestel on jälle selline suhtumine: „No olgu, me sõidame siis ära, kui siin midagi välja ei tule“. Mäletate, 1970-ndatel sõideti ju Nõukogude Liidust ka üsna aktiivselt ära välismaale. Mul on palju tuttavaid, kes on praegu ära sõitnud, äri Läände üle viinud, lapsed õpivad juba seal. Pole teada, kas nad üldse enam tulevadki tagasi. Ma pean seda väga ohtlikuks võimaluseks Venemaale, et me kaotame lihtsalt järgmise põlvkonna. <br /><br />Keskendume nüüd Venemaa kunstielule. Kuidas see on muutunud viimaste aastatega? Poliitilisemaks? Vabamaks? Huvitavamaks?<br />Kui võtta päris viimased aastad, siis on kunstis toimunud selline lõhe. Eelmine põlvkond tegi väga tugevat koostööd massikultuuriga. Arvati justkui, et see uus massikultuur, mis meile tuli, et see on vaja justkui „omandada“. Et see tuleb justkui läbi elada. Seda peeti peamiseks probleemiks – et see pole meie kultuur, et meil on vaja aru saada sellest, mis meile kaela sadas. Seetõttu need inimesed, kui nad sattusid olukorda, kus neid hakati keelama – aga nemad üldse poliitikaga ei tegelenud, nemad tegelesid televisiooniga ning nende jaoks polnud televisioon poliitika, vaid see infotulv, mis elanikele peale tuli, nende jaoks oli see infotulv justkui tarbimise eksam, tarbimise analüüs, nad reageerisid sellele, mis tuli televisioonist. <br />Nagu näiteks tuntud rühmitus „Sinised ninad“, kes oma naljakate sketšidega üritasid „lahti monteerida“ seda tarbimise mehhanismi: mismoodi on reklaamid üles ehitatud, mismoodi seebiseriaalid üles ehitatud jne. Ja äkki nad näevad, et neid rünnatakse, nimetatatakse „Venemaa häbiks“. Toimusid isegi FSB haarangud, kus ilma mingi orderita tungiti ateljeedesse, võeti asju ära jne. Ühesõnaga neile lennati peale justkui nad oleksid mingid poliitilised opositionäärid, mingid ekstremistid. <br />Lisaks kogu see massikultuur hakkas paljusid korralikult ära tüütama, sest see on ikka üsna ühetaoline. Ühesõnaga hakkas tekitama laialdast protesti. Tekkis kaks vastupanu vormi – ühest küljest hakkasid kunstnikud tegema antiglamuuri, selline vastupanu esteetika glamuursele disainile, kogu glamuursele kunstikeelele, ning teisest küljest tekkis poliitiline protest. Seejuures on kunstnikud lõhenenud. Ühed teevad näo, et nad on antiglamuursed, kuid seejuures on nad osa ühiskonnast, kus on muuseumid, näitused, kunstiturg ja kunsti ostjad, tuleb vaid teha head kunsti. Teine osa räägib, et kuulge, mida te teete, me asume hoopis teises situatsioonis, siin pole seda teie „Lääne kunsti“ kellelegi vaja. Tegelete mingi jamaga, aga samal ajal toimuvad ühiskonnas väga olulised protsessid: vaja on seda näidata, sest press on seotud jne. Ühesõnaga, et tuleb väljendada neid tundeid, mis täna on ühiskonnas. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-x5V9xGLQk70/Tc_X9nvXrNI/AAAAAAAADe4/1RqwrERnQVM/s1600/sinised2.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-x5V9xGLQk70/Tc_X9nvXrNI/AAAAAAAADe4/1RqwrERnQVM/s320/sinised2.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5606937514739215570" /></a> Millal see viimane suund hakkas Venemaa kunstis tekkima?<br />Umbes viis aastat tagasi. See tekkiski koos „Siniste ninadega“ (kõrval on üks näide nende loomingust - "Tšekisti saapa all", vaata - pikemalt kirjutasin ma oma blogis nende ühest näitusest Moskvas 2007. aasta veebruaris-J.P.). Nad tegid enne seda massikultuuri-asja, siis tegid äkki selliseid asju nagu „Suudlevad miilitsad“, mis selgelt ei olnud enam massikultuur. Pärast nad tegid kolmikkompositsiooni „Putin, Puškin ja Kristus“, siis veel „Meie õue kutid“, kus kõik olid Putini näoga jne. Edasi tuli street-art: rühmitus „Protest“ Peterburis, „Voina“ Moskvas, Deniss Mustafin, Artjom Loskutov Novosibirskis (sai samuti koos Voinaga tänavu riikliku kaasaegse kunsti preemia „monstratsioonide“ eest, mida ta korraldab juba seitse aastat 1. mail. Paraadide paroodiaga nõuavad osalejad näiteks onu Stjopa kassile õigust kala süüa või siis igale inimesele oma õuna jne-J.P.) jt. <br />Tänaseks on isegi nendel kunstnikel, kes ütlevad, et neid poliitika ei huvita, sellised teemad nagu vabadused või sotsiaalsed asjad. Nad ei pääse ka enam neist teemadest mööda. Ma ei ütle, et need peaksid olema peamised teemad kunstis, aga praegu on selline moment, kus on tähtis kunstniku ja võimu suhted. See moment on teravdunud.<br /><br />Mida „Voinale“ preemia andmine näitab? 2006. aastal vaevalt nad oleksid preemiat saanud.<br />Seda muidugi. Voinale preemia andmine näitabki just seda protestimeeleolude evolutsiooni establishmenti sees. Viis aastat tagasi oleks võinud ju innovatsioonipreemia anda „Sinistele ninadele“, aga ei antud ju. Nüüd aga žürii koosolekul kõik rääkisid, et kuulge, kas me anname preemia või ei anna, aga sel juhul tuleb mitteandmist kuidagi argumenteerida. Et see on peenise kujutis - no kuulge, see pole põhjendus, sest vabandage väga, fallose kujutis on kunstis läbi aegade olnud väga levinud kujund. Teile ei meeldi aktsiooni nimetus („Peenis vangis FSB-s“), no ärge siis öelge seda, nimetage seda kuidagi teisiti. Aga aktsioon iseenesest oli ju väga efektne. Žürii lihtsalt jõudis järeldusele, et meil pole argumente neile preemia andmise vastu! See oli demonstratiivne mitteallumine, aga žürii seas olid Moskva kaasaegse kunsti muuseumi direktor, Ermitaaži kaasaegse kunsti osakonna juhataja – nad kõik on riigistruktuuride mõistes vastutavad isikud. <br /><br />Aga mis mõju „Voinale“ preemia andmisel ikkagi olla võib?<br />Sellel on väga tugev mõju. Neli aastat tagasi, kui ma viisin näitusele välismaale rühmituse „Sinised ninad“ „Suudlevaid miilitsaid“, hakkas meie kultuuriminister Sokolov kisama, et see on häbiks Venemaale ning peaaegu kogu Venemaa press haaras sellest samuti nii kinni, et see on jubedus ja häbi jne. Ma ei mäleta, et siis oleks olnud mingeid debatte selle üle, mulle öeldi lihtsalt, et mis sa jamad, see on ju ebasoliidne jne. Nüüd on „Voina“ aktsiooni ümber debatt, inimesed esinevad ja esitavad oma argumente. Neli aastat tagasi polnud avalikkusel mingeid argumente, et „Siniseid ninasid“ kaitsta. See on väga tähtis moment. Nagu ühiskond tunnetab, et muutused on õhus, siis ta kohe hakkab neid võimalusi laiendama. <br /><br />VAHEPALA - Veidi näiteid Voina loomingust, nende aktsioonidest.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-aWAjRBS1jSE/Tc_Yijs-BfI/AAAAAAAADfY/BEbb1-JAN7I/s1600/voina4-Censorship%2BSUX_300.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 213px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-aWAjRBS1jSE/Tc_Yijs-BfI/AAAAAAAADfY/BEbb1-JAN7I/s320/voina4-Censorship%2BSUX_300.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5606938149310563826" /></a> Voina üks juhte Aleksei Plutser-Sarno osalemas aktisoonil ”Tsensuur imeb!”<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-CW_LUEoAXZU/Tc_Yb_gpkkI/AAAAAAAADfQ/ej2bWt-rCCw/s1600/voina3-nikk.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 213px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-CW_LUEoAXZU/Tc_Yb_gpkkI/AAAAAAAADfQ/ej2bWt-rCCw/s320/voina3-nikk.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5606938036516000322" /></a> Aktsioon “Ma kepin karupoega!”, grupiorgia Moskvas bioloogiamuuseumis üks päev enne 2008. aasta presidendivalimiste tulemuste väljakuulutamist, kui võitis Dmitri Medvedev. Voina üks juhte Aleksei Plutser-Sarno hoiab taga taustal paremal plakatit üleval.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-f__-gzDT_5w/Tc_YUNsFG7I/AAAAAAAADfI/VxuFwCUEFvQ/s1600/voina2-mendiauto.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-f__-gzDT_5w/Tc_YUNsFG7I/AAAAAAAADfI/VxuFwCUEFvQ/s320/voina2-mendiauto.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5606937902883085234" /></a> Aktsioon Peterburis eelmise aasta novembris - “Paleepööre”, mille käigus keerati miilitsaautosid katuse peale ja mille järel Voina kaks liiget võeti vahi alla ning kaks on siiani tagaotsitavad, teiste seas Plutser-Sarno.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-JDyVGvc2G10/Tc_YGZkaOeI/AAAAAAAADfA/wtrbEEXSsOg/s1600/voina1-dick.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 214px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-JDyVGvc2G10/Tc_YGZkaOeI/AAAAAAAADfA/wtrbEEXSsOg/s320/voina1-dick.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5606937665553971682" /></a> Nojaa see on siis see kuulus Voina aktsioon Peterburis eelmise aasta juunis - “Peenis vangis FSB-s”<br /><br />Mis te arvate, kas täna algatataks teie vastu selline kriminaalasi nagu 2008. aastal? (Venemaal on ta kõikides kohtuastmetes süüdi tunnistatud, aga Jerofejev on oma süüdimõistmise kaevanud Euroopa inimõiguste kohtusse-J.P.)<br />See on täitsa huvitav küsimus.Ma arvan, et vist isegi mitte. Need, kes mind toona ründasid – paremradikaalid, ultranatsionalistid, nemad olid ju peamiselt sellised õigeusu fundamentalistid, kes tahavad, nagu nad ise räägivad, pöörata Venemaad tagasi 16. sajandisse, ja olid endised fašistid Venemaa Rahvusliku Ühtsuse parteist (partei, mis on Venemaal keelatud Jeltsini ajast-J.P.) – oli inimesed, kes siis kaitsesid võimude huvisid. Kui mu protsess hakkas juba peaaegu lõpule jõudma, siis need samad inimesed hakkasid juba esinema Putini vastu! Nad levitasid lendlehti, et „Natsionalism – see on vabadus“, „Natsionalism – see on Venemaa tulevik“. Ühesõnaga nad panid taas peale oma vana fašistliku plaadi. Selles olukorras võimud enam nende avalduse peale kriminaalasja algatamise teed ilmselt ei läheks.<br /><br />Arvate, et täna saaksite vabalt seda näitust korraldada?<br />Kas just vabalt, aga neil oleks raskem seda (näituse takistamist-J.P.) organiseerida. Nende jaoks, ja seda oli näha ka detsembril Maneeži väljakul (kui toimus natsionlistide vägivaldne kogunemine-J.P.), on Medvdev-Putin ja minusugused kõik ühesugused vaenlased. <br /><br />Kas saab öelda, et täna on Venemaa kunstis vähem tsensuuri kui näiteks aastatel 2006-2007, kui Putini võim oli oma tipus?<br />Ei, tsensuuri ei ole jäänud vähemaks, seda on isegi rohkem. See on protsess, mis on läinud liikvele ning keegi ei suuda seda peatada. <br /><br />See on küll veidi üllatav avaldus... Aga kus tsensuuri kõige rohkem on tunda? <br />Igal pool. Moskva rahvusvaheline ülikool, mis on loodud USA-Vene rahadega, pakkus mulle hiljuti teha näitust. Ma ütlesin neile aprilli algul, et on selline huvitav kunstnik nagu Vika Lomasko. Ta on selline kunstnik-reporter. Ta käib erinevatel sündmustel nagu näiteks piketid või protestimiitingud ning joonistab – mitte ei pildista! – seda, mida näeb ja kuuleb. Tal on väga huvitavad ja sisulised asjad. Ja mulle öeldakse seal ülikoolis, et kuulge, Vikal on üks pilt protestimiitingult järjekordse õigeusu kiriku ehitamise vastu Moskvasse, kus üks tädi ütleb, et Lužkov (Moskva endine väga mõjukas linnapea-J.P.) on altkäemaksuvõtja. Pange tähele – mitte Vika ei ütle, vaid tema pildil üks tädi räägib seda miitingul. Et me ei saa seda pilti näitusele üle panna. Ma küsin, et miks te ei saa, kui igal nurgal praegu muud ei räägitagi kui seda, et Lužkov on altkäemaksuvõtja. Mulle vastatakse, et ei, me ikka ei saa, et tema üle pole kohut olnud jne. Ühesõnaga me võtsime selle pildi näituselt maha, aga Vika teatas selle peale, et andke andeks – kui võtsite ühe pildi maha, siis järelikult võtame kõik pildid maha! Ühesõnaga - nii kunstnik ei taha, kui ka nemad ei saa! (Lomasko joonistusi võib vaadata Jerofejevi koduleheküljel www.aerofeev.ru-J.P.)<br /><br />See on siis järelikult selline sisemine tsensuur?<br />Jah, sest ega keegi neid ei käskinud. Tekkinud on tugev enesetsensuur. See on väga ohtlik. Sest vanasti sai alati viidata, et vaadake, ülevalt kästi, aga mina olen väike inimene, minust ei sõltu midagi. Nüüd aga öeldakse, et sa otsusta ise! Ja igaks juhuks otsustataksegi siis nii, kuidas oleks ettevaatlikum.<br /><br />Kas võib siis öelda, et 2000-ndate keskpaigaks tekkinud otsene tsensuur on asendunud tänaseks sisemise tsensuuriga Venemaa kunstis?<br />Ei, just nii ei saagi öelda! Võib öelda nii, et Putini presidendiks oleku ajal, kui me nö sisenesime stagnatsiooni, siis tsensuuri peaaegu ei olnud veel. Tsensuur on tegelikult arenenud just viimased kolm-neli aastat. Ühelt poolt on kasvanud tsensuur, aga teiselt poolt on kasvanud ka protestimeeleolud. Toimuvad kaks vastassuunalist protsessi ning Medvedev ei saa sellega midagi teha.<br /><br />Mida saakski Medvedev teha sisemise tsensuuri murdmiseks?<br />See on nagu nakkus, inimesed lihtsalt kardavad. Kui minu üle veel käis protsess, siis sellest kirjutas Arthronika (hea kunstiajakiri Moskvas-J.P.) ning sattus selle artikli pärast uurimise alla süüdistatuna ekstremismis! Nüüd kõik räägivad mulle, et sa teed muidugi väga hästi, aga me sinu näitusi enam ei tee. Sest me teame, mis siis juhtub. <br /><br />Teil on siis täna väga raske kureerida mõne näituse toimumist? <br />Jah, raske. Isegi mu väga head tuttavad mõtlevad kõikvõimalikke ettekäändeid välja, alates sellest, et galeriil kulub kogu raha uue küttesüsteemi ostmiseks kuni selleni, et meie näituste plaanid on juba paigas kuni 2015. aastani. <br /><br />Millal te üldse viimati korraldasite näitust Moskvas?<br />Aasta tagasi. Tahtsin pärast seda teha suurt projekti „Kunst reportaaži žanris“, aga midagi ei tulnud välja, kõik keeldusid. Novosibirskis sain veel ühte näitust teha, seal on protsessid veidi aeglasemad. Aga ka seal kästi mõned fotod näitusel paberiga kinni katta. Me veel lasime paberitele kirjutada teksti, et kui te kergitate paberit ja vaatate fotot selle all, siis te ise kannate vastutust selles eest, mida te nägite. (Naerab.) <br /><br />Kas ja kui palju eksisteerib Venemaal sellist kunsti, mida me võiksime nimetada riiklikuks kunstiks?<br />Ei, sellist ei ole. Olid kunstnikud, kes olid Lužkovi sõbrad: Ilja Glazunov, Aleskandr Šilov (vanema põlve kunstnikud ja siinsest nimekirjast kõige tuntumad, kellel on kohe Kremli kõrval omanimelised muuseumid-J.P.), Sergei Andrijaka, Nikas Safronov. Andetud inimesed, kes enamuses tegid kitši. Tõsiseid kunstiga tegelejaid ei huvita nende looming absoluutselt. Sellist riiklikult toetatud kunstivormi, nagu näiteks Nõukogude ajal oli sotsrealism, praegu pole. <br /><br />Kuhu paigutub Venemaa kaasaegne kunst praegu maailma kunsti kontekstis?<br />Võib öelda nii, et erinevalt Vene kirjandusest - mis on oma positsioone maailmas kaotanud, kuigi on mõningaid autoreid nagu Ljudmilla Ulitskaja või Vladimir Sorokin, aga ikkagi on raske öelda, et Vene kirjandus oleks praegu maailmas eraldi ilming – on seis Vene kunstiga parem. On vähemalt kaks kunstnikku, keda kindlasti võetakse igal pool maailmas kohe vastu: Ilja Kabakov ja Oleg Kulik. Kabakov esindab 1960-1970-ndate põlvkonda, kontseptualismi, ja Kulik 1980-1990-ndate põlvkonda, performansionist-aktsionist, ekstravagantne koer-inimene. Neid teatakse maailmas laiemalt kui vaid kitsas kunstnike ringkonnas. Kunstnike kitsas ringkonnas on maailmanimega kunstnike rohkem. Neid kutsutakse üle maailma näitustele mitte poliitkorrektsusest, vaid sellepärast et Vene kunst ongi huvitav, et Vene kunst on bränd. Teiseks on ka olemas tugev turg Vene kunstile. Kuigi meil pole võib olla sellist positiooni kui 1920-ndatel, kui meil oli kuulsad avangardkunstnikud. <br /><br />Keda veel peale Kabakovi ja Kuliki võiks nimetada, kes on maailmas kuulsad?<br />Arhitekt Aleksandr Brodski, kes hakkas kunstnikuks ning teeb väga huvitavaid lüürilisi installatsioone. Muidugi rühmitus „Sinised ninad“, kes suurepäraselt mängivad massimeedia loodud kujutistega. Üldiselt käib meil väga elav kunstiprotsess, mis igal kümnendil on toonud uue laine. Alles algasid 2010-ndad ja meil on juba kaasaegses kunstis uus ja tugev laine.<br /><br />Kas Vene kunstielus liigub palju raha?<br />Ei ole üldse palju. Ostjaid on kunstiturul vähe.<br /><br />Kes on üldse peamised kaasaegse kunsti ostjad Venemaal?<br />Ostavad peaaegu ainult erakollektsionäärid. See on väike ring ärimehi, kes on rikastunud tööstuses või kinnisvaras. Peamiselt nad küll kollektsioneerivad villasid ja jahte, aga nende seas on mõnikümmend inimest, kes on moodustanud fondid, mis koguvad kaasaegse kunsti kollektsioone. Riiklikud muuseumid ei kogu kaasaegsest kunstist peaaegu midagi, ma ei näe muuseumites mingit programmilist tööd kaasaegse kunstiga. Need erafondide pidajad ostavad siiski sellist kaasaegset kunsti, mis on juba 30-40 aastat vana. Sellist kunsti, mida tehakse praegu, nad ei osta peaaegu üldse. Sellepärast on sellel kunstil väga suured probleemid. Kunstnikud ise peavad välja rabeleme, neid ei aita keegi. <br /><br />Mõned aastad tagasi oli suur skandaal, kui selgus, et sadakond Tretjakovi galerii tippteost on võltsitud. Milles oli asi tegelikult?<br />Teate, tegemist on terve võltsimistööstusega. Venemaal on inimesed, kes tegelevad 1910-1930-ndate aastate Vene avangardi tööde võltsimisega. Need võltsingud olid väga tihti sertifitseeritud tuntud muuseumite dokumentidega. Mitte ainult Tretjakovi galerii, vaid ka teised muuseumid andsid välja dokumente, mis kinnitasid et tegemist on originaalteostega. See kõik tuli väga kiiresti välja just siis, kui need rikkad inimesed, kellele ma viitasin, hakkasid kollektsioneerima 20. sajandi alguse Vene kunsti. Nad kõik said omad vitsad, nad kõik ostsid mingi hetk suure raha eest võltsitud töid. Pärast seda hakkasidki nad koguma kaasaegset kunsti, sest kui on veel elus kunstnik, siis on kõik selge, et kust töö on pärit jne. On elus garantii. <br />Probleem oli algul selles, et neid võltsteoseid on väga raske tuvastada, sest paljud originaalid on lihtsalt teadmata kadunud – algul oli kodusõda, siis Suur Isamaasõda, palju igasuguseid revolutsioone jne. Näiteks blokaadis Leningradist evakueeriti kunstiteoseid Taškenti (Usbekistan-J.P.). Seepärast saab alati teha legendi, et see töö kadus omal ajal ära, aga nüüd on välja ilmunud! <br />Mingil hetkel need pettasaanud ärimehed tellisid ühiselt uurimise ja tehti väljaanne, mis oli just pühendatud neile võltsingutele. Pärast seda keelati ametlikult Tretjakovi galeriil ja ka teistel muuseumitel tegeleda sertifitseerimisega. Täna tohivad seda teha ainult kultuuriministeeriumi määratud eksperdid, kes tegelikult on samad inimesed, kes tegid seda enne näiteks Tretjakovi galerii nime all. Nii et tegelikult on olukord vähe muutunud. Ja ega need tööd kuhugi kadunud ei ole! Kui te täna lähete Moskvas kunstnike keskmaja (TSDK) kunstiturule, siis leiate seal endiselt avangardi klassikute töid ja all lebab tuntud muuseumi sertifikaat. (Naerab.) Sada protsenti võltsing ja seda ei tohi osta! Kõik teavad seda, sellepärast see ripubki seal ja keegi ei osta. <br /><br />Kas praegu on Venemaal mõni Eesti kaasaegne kunstnik, keda hästi teatakse nagu omal ajal Ülo Soosterit?<br />Kahjuks ma ei tea kedagi... Soosterit me muidugi teame ja mäletame hästi kui Kabakovi õpetajat. Väga kahju, et Eesti kunstnikest Moskvas midagi ei teata. Ma arvan, et selline olukord on kahjulik mõlemas suunas. Teil muide oli Eestis üks huvitav kollektsionäär, Matti...perekonnanime ei mäleta...<br /><br />Matti Miilius!<br />Ja-ja, just! Selline suur mees. Kabakov võttis teda Moskvas vastu ja tema Kabakovi Tartus. Tähtis, et Miliuse juures oli koht, kus kunstnikud said üksteisega kokku. Nüüd ilmselt sinna enam keegi ei sõida. <br /><br /><br />LÕPPU PANEN SIIS VEEL LÜHIKESE KOKKUVÕTTE JUTUAJAMISEST TUNTUD MOSKVA MUUSIKAKRIITIKU ARTJOM TROITSKIGA.http://www.blogger.com/img/blank.gif<br />Tal on Eestis palju sõpru veel 1980-ndatest. Ta oli kohal kõigil Rock Summeritel ning mullegi ütles hakatuseks kohe: „Tere!“. Ta on viimasel ajal poliitiliselt üsna aktiivne, mistõttu on tal ka üksjagu probleeme juba kukil. Täpsemalt kaks kohtuasja, mille kohta lugege lähemalt – <a href="http://www.kommersant.ru/doc/1634382">siit</a>! <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-jA-Jx67kKsQ/Tc_ZRDOEw4I/AAAAAAAADfg/1k5iPHj2qUw/s1600/troitski.jpg"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 244px; height: 171px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-jA-Jx67kKsQ/Tc_ZRDOEw4I/AAAAAAAADfg/1k5iPHj2qUw/s320/troitski.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5606938948044899202" /></a> Troitskiga (fotol) rääkisin kultuuri seisust Venemaalt, täpsemalt muusika seisust (ärge muidugi võtke seda kõike puhta kullana, vaid Troitski arvamusena!):<br />„Minu arust on Venemaal juba näha väga selge veelahe 2000-ndate ja 2010-ndate vahel. 2010. aasta ja 2011. aasta esimene pool on väga tugevalt oma meeleolude poolest erinev sellest, millised oli 2000-ndad. <br />2000-ndad olid igas mõttes null-aastad Venemaa jaoks. See oli kõige igavam ja andetum kümnend, mis ma mäletan. Tavaliselt räägitakse, et väga halvad seisakuaastad olid 1970-ndad, vot need 2000-ndad olid midagi sarnast minu jaoks. Selle vahega, et 1970-ndaid nimetati stagnatsiooniaastateks, aga 2000-ndaid Putini stabiilsuse aastateks. <br />Kui rääkida kultuurist laiemalt, siis need olid väga vaesed aastad. Mulle on kõige lähedam muusika – seal ei olnud üldse midagi head! Täiesti kadunud kümnend Venemaa muusika jaoks, mingeid huvitavaid ilminguid polnud. Sama võib põhimõtteliselt öelda teatri kohta. Kino oli võib olla veidi huvitavam. Võib olla ainud valdkond, kus see kümnend polnud päris kadunud, oli kirjandus, sest ilmus mitmeid huvitavaid noori autoreid nagu Zahar Prilepin, Aleksandr Ilitševski, Roman Sentšin. <br />Üldiselt võttes oli kultuurieliidil väga apoliitilise, kompromissialdis, isegi argpükslik positsiooni riigi ja Putini ees. Ma seostan seda sellega, et see meie nn kultuuriline eliit sõltub majanduslikult väga tugevalt riigist. Riik väga tugevalt subsideerib kino, teatud teatriprojekte, ehitab kultuurisaale jne. Samuti sõltuvad täielikult riigist kõige populaarsemad telekanalid, kus kehtisid mustad nimekirjad inimestest, ka kultuuritegelastest, keda ei tohi eetrisse lasta. Aga paljude artistide jaoks tähendab keeld mitte esineda teles Venemaal väga tugevat lööki. Mis puutub veel muusikuid ja näitlejaid, siis neile on põhiliseks tuluallikaks muutunud esinemine kõikvõimalikel „korporatiividel“ (meie mõistes asutusepeod või kinnised peod-J.P), mis on jällegi tugevalt seotud riigi rahaga. <br />Viimase aasta jooksul on väga palju selles osas muutunud. Ma arvan, et see on seotud majanduskriisiga, mis näitas, et kõik polegi nii tore Venemaal. Veel on see seotud sellega, et kui oli ainult Putin üksi, oli kõik selge, kui aga ilmus tandem VVP-DAM, siis kogu see süsteem hakkas muidugi natuke laiali vajuma, hakati tundma ennast vabamalt ja kultuuritegelased muutusid üldiselt julgemaks, hakates järjest rohkem osalema kodanikuliikumistes ja rääkima, mis neile ei meeldi praeguses Vene süsteemis.“<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-2197335402831079794?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-61358495952465619522011-02-11T00:35:00.005+02:002011-02-11T08:14:30.304+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-Ao6XeeY_oP8/TVRod_sY7aI/AAAAAAAADeg/Ww9QC0Im83I/s1600/pistol.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 228px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-Ao6XeeY_oP8/TVRod_sY7aI/AAAAAAAADeg/Ww9QC0Im83I/s400/pistol.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5572193503487258018" /></a> <br />Tänases Päewalehes ilmus mul <a href="http://www.epl.ee/artikkel/592523">pikem lugu</a> ja <a href="http://www.epl.ee/artikkel/592508">kommentaar</a> teemal kaks kuud peale Moskva noorte natsionalistide kaukaaslastevastast miitingut Kremli müüride all. Lõppes see teatavasti kaukaaslaste peksmisega ning kaklemisega miilitsa eriüksusega. 35 inimest sai kokku viga, sadakond inimest peeti kinni.<br />Panen siia väljavõtted mu jutuajamistest kahe loo kangelasega. Siis saab rohkem aimu, mis suunas vene võitlevad natsionalistid mõtlevad. Lühidalt panen otsa veel jutuajamise kahe noore kaukaaslasega Moskvas, kes on tihedalt seotud Molodaja Gvardijaga + kõike seda kommenteerib Moskva ühe suurima uuringufirma Levada Keskuse direktor, sotsioaloog Lev Gudkov. Täitsa huvitav oleks lugeda arvamusi, mida te arvate nende jutust!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-fJZ1oaW_gT4/TVRozgf9lnI/AAAAAAAADeo/RSFcuUbG3OM/s1600/demu.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-fJZ1oaW_gT4/TVRozgf9lnI/AAAAAAAADeo/RSFcuUbG3OM/s320/demu.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5572193873070757490" /></a> <span style="font-weight:bold;">DMITRI DEMUŠKIN (fotol) - 32-aastane, Moskvas tuntud kui staažikas venelaste õiguste eest võitleja, kes juhib ”Slaavi Liidu” (Slavjanski Sojuz, venekeelne lühend SS, tema kodulehekülg www.demushkin.com) nimelist organisatsiooni. Võttis aktiivselt osa Maneeži väljaku miitingust ning järgnevatest üritustest, mille eest istud kaks korda kolm päeva ka arestikambris. Demuškinil on väga vastuoluline kuulsus. Osad peavad teda tulihingeliseks natsionalistiks, teised nimetavad teda ”võimude kitseks” ning provokaatoriks.</span><br /><br />”Meie yhiskonnas on tänaseks kisendav ebaõiglus, mis puudutab suhtumist P-Kaukaasia vabariikidesse. Fänni tapmine (Moskva Spartaki fänni Jegor Sviridovi) oli kõigest viimane piisk karikasse ja edasiste syndmuste detonaator. Fänne oli ka enne tapetud, aga see ei tekitanud selliseid reaktsioone. <br />On tekkinud olukord, kus kaukaaslased räägivad, et Venemaa on meie yhine kodumaa, aga näiteks Tshetsheenia see on tshetseenidele, Dagestan on dagestanlastele, aga Moskva on meie yhine kodu.<br />Yks riik ei saa elada nii, et osa rahvast elab kalifaadi seaduste jargi, aga teine euroopalike, yldinimlike väärtuste järgi. Eriti meie noored võtavad seda väga valuliselt.<br />Ingushteetia, Tshetsheenia, Dagestan on Venemaa riigieelarve jaoks mustad augud, sinna kaovad miljardid ja miljardid rublad iga aasta. Selle tõttu kannatavad, saavad vähem raha Vladimiri, Rjazani, Jaroslavli ning teised vene oblastid. Võim annab justkui mõista, et selleks, et me ka teile raha annaksime, te peate samuti lõhkama pomme, tapma ametnikke ja miilitsaid, siis me hakkame ka teile tähelepanu pöörama ja raha andma nagu P-Kaukaasiale. <br />Suvel tapeti jalgpallifänn Volkov, 1500 inimest kogunes Tshistõie Prudõle, syytasid kyynlad, aga mitte kedagi see ei huvitanud. Tapja, kes on Dagestani MVD (siseministeerium) kaastöötaja, on senimaani vabaduses ning jagab Dagestanis intervjuusid. <br />Aga kui juhtus Maneezhi valjak, siis kohe võttis Bastrõkin (Venemaa uurimiskomitee juht) nende syndmuste uurimise oma isikliku kontrolli alla, Putin sõitis fänni hauale – mis ajas paljud ikka väga muigama. Võimud suutsid kohe leida inimesi, keda kinni võtta ja kohus lasi nad vahistada. Võimud andsid nagu selge signaali, et vaadake, selleks et meil seadused töötaksid, peate te tuleme tänavatele ning andma OMON-ile (miilitsa eriüksus) molli, siis me hakkame liigutama. <br />Võim ise on segaduses, kes Maneezhil ikkagi olid. Birkujov ja Kolokoltsev (vastavalt siis Moskva miilitsa pressipealik ning Moskva miilitsavalitsuse ülem) teatasid, et seal ei olnud fänne, olid natsionalistid. Siseminister teatas aga üldse, et pogrommi korraldasid vasakradikaalid! Edasi kohtub Putin fänniühenduste esindajatega ning seda esitletakse kui yritust selleks, et kuidas edaspidi ära hoida Maneezhi väljaku syndmuste kordumist. Kui seal ei olnud fänne, siis miks te nendega peate midagi kokkuleppima? Kui seal olid ikkagi fännid, siis tunnistega, et presidendi adminstratsioon on kogu elu rahastanud nende organisatsioone ja nende liidreid, aga nyyd on nad kontrolli alt väljunud. Kremli jaoks oli see algusest peale väga ohtlik mäng, sest kui sa hakkasid juba maksma, siis sa pead seda tegema kogu aeg, sest nagu sa enam ei maksa neile, siis sa muutud nende jaoks peamiseks vaenlaseks, sest nad on raha maksmisega harjunud.<br />Kusjuures Moskva miilitsa (GUVD) juhid on ise täiesti ebaprofid nendes asjades. See oli ikka täitsa lõpp, kuidas ma nendega kohtusin! Minu vastas istus 5 GUVD juhtkonna liiget, neli neist kindrali pagunitega. Pidasid mulle kasvatuslikku loengute sellest, kuidas me lammutame Venemaad jne. Ja siis siseneb veel yks väga kõrge ametnik MVDist, istub ka maha, lööb kaega vastu lauda ja hakkab rääkima: ”Demushkin, mis te arvate, et me ei tea, mis te seal teete kogu aeg! Me oleme teie Udaltsovi juba neli korda see aasta kinni pannud! Me olete teie Baba-Jagad (nõid vene muinasjuttudes) Aleksejevat tead kui kaua juba jälginud ja me teame väga hästi, kelle kaest ta raha saab!” Saate isegi aru, et kui MVD kindral arvab, et SS ja Udaltsov (juhib Moskva vasakradikaalide antifašistlikku liikumist) ja Aleksejeva (tuntud inimõiguslane, Venemaa Helsingi komitee juth) on kõik yks ja seesama punt, siis pole sellisega võimalik midagi arutada. <br />Mina kyll ei oska vahet teha fanattidel ja rahvuslastel. Kas te teate mõnda vutifanatti, kes oleks antifashist? Mina kyll ei tea, nad ei osales fänniorganisatsioonides. Fänid on kõik de facto natsionalistid. Kõik vutihuligaanide suured yhendused on yhemõtteliselt parempoolsed.”<br /><br />Mina: ”Mis see Maneeži väljak rohkem oli – protest kaukaaslaste või miilitsas valitseva korralageduse ja korruptsiooni vastu?”<br />”Mõlemat. Paljud ei saa aru Maneezhi syndmuste olemusest. ylestõus ei toimunud Maneezhi valjakul, ylestõus toimus inimeste teadvuses. Eelkõige praeguse võimu systeemi vastu, aga kaukaaslased on yhiskonna peamised ärritajad. Aga kõik saavad aru, et see probleem kaukaaslastega tekkis võimude poliitika tõttu. VVP (Putin) võim põhineb sellele, et ta lõi justkui korra maja Tshetseenias oma võiduka sõjaga (2000-ndate alguses). Lihtrahvas arvab täna teisiti – et Kaukaasia ei ole meiega. Mida on venelasel maha jäänud Kaukaasiasse, mis meil seal on? Meid vihatakse seal ju. Me maksame neile ju sisuliselt kontributsiooni. <br />Kui selliseid suuri kokkupõrkeid venelaste ja kaukaaslaste vahel Moskvas suudab MVD veel neutraliseerida, siis väikseid lokaalseid kokkupõrkeid mitte, sest nad ei saa iga nurga peale OMONi seisma panna. Neid toimub igal pool, tänavatel, elektrirongides jne.<br />Pärast Maneeži ma käisin koolis tuttava lapsel järel, kes õpib väga kallis lytseumis. Nii kaua kuni ootasin kuulasin, mida teised lapsevanemad arutavad. Jutt käis sellest, et Moskvas on praegu tohutud ummikud sellepärast, et Tshetsheeniast jaa Dagestanist saabus 10 000 autotäit noori pussitama ja peksma moskvalasi kättemaksuks Maneezhi eest.... Ja nende silmades oli seda arutades hirm. See on põhjuseks, miks raadio Business FM kysitlusele vastanutest 91 protsenti toetas Maneezhi. Ega siis skinheadid ei kuula seda raadiot.<br />Kaukaasia noored käituvad Moskvas, loomulikult Kremli loal, nii nagu meie oleksime siin kylas, aga mitte vastupidi! ”V kontake” (Venes populaarne suhtlussait) kogus grupp nimega “pussitage venelasi” 40 000 kontakti, enamus kaukaaslased. Kui nad venelasi niivõrd vihkavad, mida kuradi pärast nad ronivad siis siia?”<br /><br />Mina: ”Milles kaukaaslased on syydi?”<br />”Selles, et nad sooritavad palju kuritegusid Moskvas, peavad ennast väga väljakutsuvalt yleval. Et nad piiravad meie rahvuse eluala areaali. Vot kui mulle räägitakse, et näe armeenlasest või aserist arst elab Moskvas, tal on kaks kõrgharidust, ravib meie lapsi, siis ma vastan alati, et ma ei vihka yhtegi inimest konkreetselt, mul pole isiklikult midagi tema vastu, ma suhtun kõigisse normaalselt kui inimestesse. Aga ma olen tendentsi vastu – et iidsed venelaste alad järjest rohkem islamiseeruvad, ma olen selle vastu, et miljonid inimesed Kaukaasiast kolivad elama Venemaale. <br />Ma vastan alati – ma eelistan, et Moskvas elaks 20 000 halba aserit, kui et 2 miljonit head aserit. Kaks miljonit on lihtsalt liiga palju, isegi väga haid inimesi. Kahjuks nad seavad ohtu minu rahva ellujäämise! 20 000 halba ei ähvarda, nendega hakkab MVD tegelema. <br />Moslemid elavad Tatarstanis, ja vaga hea! Aga miks peaks kuradi pärast Moskvas olema 300 mosheed, nagu yks islami kogukonna liider ytles? <br />Milleni Euroopa on viinud need teie väärtused ja tolerantsus? Visake ometi need juba prygimaele, enne kui on hilja! Saksamaa on juba Tyrgi, Prantsusmaa Alzheeria, Londonis näed tänaval ainult neegreid! Mis kasu on neist väärtustest, kui need ei aita kuidagi ellu jääda minu rahval? Kelle jaoks need on?”<br /><br />Mina: ”Mis järeldusi Maneežist ja sellele järgnenud sündmustest teha võib?”<br />”See aasta tuleb murranguline, aga võim ei hakka veel siiski murduma. Ma arvan et 2012 saabub praeguse võimu suur kriis. Nad jätkavad natsionalistlike liikumise liikmete vahistamist, aga see surve tekitab ainult vastupidist reaktsiooni. Tekib tugev natsionalistlik opositsioon võimudele.<br />Oma hysteerikaga peale Maneezhi hirmutasid nad kõik ära Venemaal. See on tegelikult hea, sest seal kus on hirm, tekib vihkamine.”<br /> <br />Mina: ”Kelle vastu?”<br />”Võimu ja kaukaaslaste vastu.”<br /><br />Mina: ”Kes nendele noortele, tihti alaealistele natsionalistidele autoriteedid on? Oma vanemaid nad kuulavad?”<br />”Noorte natsionalistide jaoks ei saa vanemad ega õpetajad juba selleparast olla mingid autoriteedid, et nad on enamuses Nõukogude kasvatusega. Autoriteedid on neile ikka vanemad seltsimehed. Kui anda asjale õige toon, siis tulevad noored ysna kiiresti sinuga kaasa, see pole mingi probleem. <br />Ma olen kirjutanud oma diplomitöö masside juhtimise teemal, sellest kuidas juhtide masside psyholoogiat! Ma olen erialalt psyholoog – ma olen lõpetanud MSGI (Moskva sotsiaal- ja humanitaarinstituudi, mis pole just väga tuntud kool), teine kõrgharidus on mul ärijuhtimise erialalt samast instituudis. <br />Lugesin seal ka loenguid monda aega, aga ametlikult olen ma nyyd käsitsivõitluse kooli direktor, õpetan muuhulgas noavõitlust (ta on isegi spordiföderatsiooni loonud – sportliku noavehklemise oma...) Väga nõutav spordiala praegu! (muigab) Tegutseme ametlikult, aga me ei reklaami ennast, et poleks asjatut tyli miilitsaga. Ajakirjanikke me kooli ei luba. Vaadake saidilt! (www. demushkin.com)<br />Meil on palju filiaale, igas õpib umbes 15 inimest. Me ei õpeta kaukaaslasi ega yldse mitteslaavlasi. Skinne ma ka yritan mitte võtta. Yritan võtta vanemaid inimesi ja adekvaatsemaid. Ma ei võta kunagi vastu kedagi, kes tuleb jutuga, et tahab õppida gasterbaitereid tapma. Ma ei ole selle pooldaja, et käia tänavatel tadzhiki kojamehi tapmas. <br />Skinnidest – ytleme nii, et ma mõistan nende vaateid, aga ei toeta nende meetodeid. Minu kasvatus ja väärtused ei luba tappa inimesi tänavatel lihtsalt rahvuse parast. Selliste mõrvade puhul lõhuvad nad ainult oma elusid – lõhutakse selle elu, kes tapetakse, ning lõhutakse selle elu, kes tapab, sest hiljem lähevad nad nagunii pikaks ajaks kinni. No ytleme, et lendasid kymnekesi vaesele tadzhikile peal ja pussitasid ta surnuks, aga pärast lähevad need kõik kymme slaavlast kes 12, kes 15 aastaks kinni! Kui palju nad oleksid saanud vene rahva jaoks kasulikku teha, aga nemad istuvad selle asemel tyrmis, ja kas yhe tadzhiki elu oli siis seda väärt? Mis mõte sellel on? Kui nad tapavad aastas sadakond aserit, siis öelge, millega see ähvardab peaaegu kahemiljonilist aserite kogukonda Moskvas? Mitte millegagi!”<br /><br />Mina: ”Kas oleks parem kui P-Kaukaasia ei kuuluks Venemaa koosseisu?”<br />”Kysimus pole selles, kuidas oleks õige – nad ise lahkuvad Venemaa koosseisust lähiaastatel. Minu jaoks pole nad kunagi de facto olnudki Venemaa koosseisus. Me pole kunagi elanud tshetšeenide voi dagestanlastega rahulikult koos, miks me peaksime seda siis pyydma vägisi? Isegi Nõukogude ajal 1960-ndatel suruti suurtykkidega mägedes maha tshetsheenide vastupanu, kuigi sellest pole eriti räägitud. Meile on palju lähemaid rahvaid, keda me ei pyydnudki kinni hoida, aga selle asemel rabeleme meile vaenulike rahvuste Venemaal hoidmise eest! Me ei hakka kunagi nendega rahulikult koos elama. Venemaa põhiseadusesse tuleb sisse kirjutada, et venelased on Venemaa riikluse hoidmiseks põhirahvus (gosudarstvoobrazhuieshija natsija Rossii). Tshetsheeni ja tshuktsit ei yhenda ju miski.”<br /><br />Mina: ”Venelasi on ju ligi 90 protsenti Venemaa rahvastikust, kus see oht on?”<br />”Oht on tegelikult tõsine. Kaug-Idas on tõsine Hiina oht, seal on juba kõikjal hiinlased. (Tegelikult see küll kuskilt välja ei paista!) Moskvas kuulub peaaegu kogu teenindussfäär kaukaaslastele – turud, laod, kauplused, söögikohad jne. Nafta-gaasikompleks – seal on puha juudid. Nagu ka finantssektoris. Võimudes ka – kas te näete voimude seas 90 protsenti venelasi? Ei nae! Presidendi administratsioon on peaaegu synagoog juba. <br /><br />Mina: ”Siia kõrtsilaua sisse on keegi kratsinud suure haakristi märgi. Mis sa sellest arvad, miks seda märki Moskvas yha sagedamini kohtab?”<br />”Ärme räägi märkidest, räägime täiesti kohutavast ebaõiglusest yhiskonnas. Märgid iseneesest ei tapa kedagi. Ristisõdijad kandsid ka oma veristel retkedel ristimärki, aga ristiusust rahvas ju ei taganenud. Mis svastikasse puutub, siis slaavlaste usundites mängis see tähtsat rolli, oli Kolovrati mark. Aga fashism... Kui inimene astub välja oma rahva eest, tahab et ta elaks oma rahva keskel ja tahab seda rahvast kaitsta – kui see on fashism, siis mis teha, ju me siis oleme tõesti fashistid. Mida sellest karta! Me ei taha kedagi põletada gaasikambrites. Me tahaksime, et kaukaaslastel oleks siin ebamugav ja nad sõidaksid ara. Näidake mulle mõnda teist ideoloogiat, mis suudaks kaitsta minu rahvast?<br /><br /><br /><span style="font-weight:bold;">ANDREI – 18-aastane, ligi kahemeetrine tõsiselt suur kutt, kes õpib arstiks. Palub oma perekonnanime mitte avaldada. Ta väidab, et on juba paar aastat aktiivne natsionalist, kuuludes Venemaal tuntud liikumisse illegaalse migratsiooni vastu (DPNI, mille ideoloogiline juht on Aleksandr Belov-Potkin, kellest ma kirjutasin Eesti Päevalehes täpselt kaks aastat tagasi, link artiklile on <a href="http://www.epl.ee/artikkel/460422">siin</a>). Väidab, et osales Maneeži väljaku meeleavaldusel sellepärast, et „kaukaaslaste ülbitsemine Moskvas läks juba üle igasuguse piiri“. Kohtume Tverskajal kohvikus, kus meie ymber istub laudades silmnähtavalt palju kaukaaslasi. </span><br /><br />”Fänni tapmine oli viimane tilk. See protest tõi selle tulemuse mida me tahtsime – fänne rynnanud kurjategijad vahistati lõpuks. Ma olen suga nõus, et rohkem oli Maneezh mitte konkreetselt kaukaaslaste vastu, vaid korralageduse ja korruptsiooni vastu miilitsas, MVDs. <br />See on OK, kui kaukaaslased saabuvad Moskvasse ametlikult tööle ja õppima, registreerivad ennast ja maksavad makse, aga kui nad elavad siin illegaalselt, tööl ei kai ning sooritavad kuritegusid, siis milleks neid? Meil on enda, venelastegi seas kyllalt selliseid!<br />Noored kaukaaslased panevad häbenemata netti yles videosid, kus nad Moskva metroos peksavad venelasi ning karjuvad “surm venelastele”. (Viitab kaukaaslaste organisatsioonile “Mustad kullid”, kes anti kohtu alla.)”<br /><br />Mina: ”Mida teha?”<br />”Kaukaaslaste arvu vähendamine Moskvas ja yldse ka mujal Venemaal. VVP ja DAM (Medvedev) peaksid tagasi astuma, sest nende poliitika on avalikult russofoobne. <br />Ma olen kindel, et P-Kaukaasia tahak eralduda Venest. Kui nii läheb, siis see on muidugi Venemaa territoriaalse terviklikkuse lõhkumine. See peaks olema kõige äärmuslikum vahend, sest seejarel võib näiteks Jakuutia ja teised ka eralduda tahta.”<br /><br />Mina: ”P-kaukaaslased on ju ka Vene kodanikud.”<br />”Mina jagan rahvuse järgi, kes on omad ja kes mitte. Vene kodanik võib olla ka indialane, kes sõitis siia ja sai kodakondsuse. Minu esivanemad on aga elanud siin tuhat aastat ja on ka Vene kodanikud, aga tema lihtsalt sõitis siia, ostis endale kodakondsuse ja palun väga saab selle kahe kuuga. See pole õige! See pole õige, et enam ei hakata passidesse rahvust märkima, me justkui hakkame kõik olema venemaalased.” <br /><br />Mina: ”Kas Venemaa ja Vene Föderatsioon tähendavad sulle yhte ja sama?”<br />”Ma ei arva, et P-Kaukaasia või siis Jakuutia on Venemaa. Venemaa on kõik see, mis ei ole P-Kaukaasia, millega me oleme kogu aeg sõdinud alates tsaariajast. Me ei saa mingeid plusse P-Kaukaasiast, seal on enamus elanikke siiani Venemaa vastalised, kas avalikult või siis varjatult. Nad tahavad elada koraani järgi, elagu! Aga miks meile Venemaale sellised osad, mis tahavad elada shariaadi järgi, kus meid peetakse avalikult uskumatuteks ja ei taheta meie seadusi?<br />Võimude seas on kindlasti inimesi, kes saavad probleemidest aru, aga neil ei lasta seda teha. Korruptsioon on meil ikka megamõõtmetes. Kaukaaslased kasutavad seda ara, et neil lubatakse teha, mida nad tahavad. Keegi neile midagi ei tee selle eest.”<br /><br />Mina: ”Äkki Moskva ei saa ilma võõtööjõuta läbi?”<br />”Aga miks Valgevene saab ilma võõrtöölisteta hakkama? Lukašenka on selles mõttes tubli, et neil on tugev migratsioonipoliitika ja kõigil valgevenelastel on tööd. Moskvas võiks siis kojameestena töötada kasvõi võõrtöölised Ukrinast, Valgevenest, neid peaks jätkuma, või siis venelased ise. Ma ei usu, et venelased ei taha töötada kojameestena, sest kui Kesk-Aasia vöörtöölisi polnud, kes siis kojamehed olid? Pealegi - räpane ei ole seal, kus koristatakse, vaid seal, kus ei visata prygi maha. Parem võiks propageerida armastust puhtuse vastu, mitte armastust võõrtööliste vastu. See on fakt, et enamuse kuritegusid sooritavad Moskvas kaukaaslased ja Kesk-Aasiast tulnud. Mu tuttavad, kes miilitsas töötavad, väidavad, et Moskvas 60-80 prossa kuritegudest sooritavad kaukaaslased. Lisaks toovad nad siia narkot ja igasugu haigusi.” <br /><br />Mina: ”Miks just noored mässavad? Maneezhis oli ju väga palju alaealisi.<br />”Sest enamusele yle 40 vanustele on lihtsalt kõik juba ykskõik. Moskvas ja Venemaal on väga palju ykskõikseid inimesi. Noortel ei ole ykskõik, mis toimub Venemaal.” <br /><br />Mina: ”Kes on sulle autoriteedid?”<br />Kindlasti vanemad selles osas, et kuidas elus edasi minna, kuidas hakkama saada igapäevaelus. Aga kui võtta ideoloogia, siis nemad minu vaateid ei jaga. Nemad arvavad, et minu ideoloogiaga võib elu väga kurvalt lõpetada. Nad teavad mu vaateid, aga DPNI-st (DPNI-i tegevust üritavad Vene võimud praegu keelustada) nad ei tea, ja see on väga hea praegu. Kui aga ideoloogiast.... (Mõtleb kaua) Suurt eeskuju polegi, vahest Hitler ja tema natsionaalsotsialism on mulle lähedane. Jah, ta pingutas mõnevõrra yle, sest ta tegi seda, mida poleks pidanud tegema (II MS), aga tema ideoloogia oli paljudes asjades õige. See, et meid nimetatakse fashistideks, see pole õige, sest fashismil pole midagi yhist natsionaalsotsialismiga. Võimud lihtsalt nimetavad meid nii, ja rahvas usub, et me olemegi.<br />Mina loen ennast natsionaalsotsialistiks. Jah, Hitleri tegevuses oli palju vastuolusid. Mis mulle ei meeldi – tema radikalism. Ei tohi võtta sellist seisukohta, et kõik juudid või siis araablased on halvad. A la et tahtis nagu paremini aga kukkus veidi halvasti välja. <br />Noorte seas, kes olid Maneezhil, oli tegelikult palju erinevate vaadetega inimesi, aga meid yhendas see, et meie arvates peab vene rahvas elama palju paremini kui praegu. Me silmnähtavalt liigume väljasuremise poole. Mma kardan et 50 aaasta pärast meid pole enam olemas või siis antakse meile eraldi oblast, näiteks nagu on Juudi autonoomne oblast ja öeldakse, et teie venelased, elage seal. Mina sellist saatust oma rahvale ei taha.” <br /> <br />Mina: ”Mis sa arvad Putinist, kelle võimu ajal sa oled yles kasvanud?”<br />”Ma näen seda, et mitte midagi pole yles ehitatud sellest, mis ta lubas. Vastupidi, väga palju on lihtsalt ära varastatud.” <br /><br />Mina: ”Kuidas sust sai natsionalist?”<br />”Kui ma olin 14, ehk siis neli aastat tagasis, tuli mu isa tagasi Tshetsheeniast, kus ta sõdis. Ta tõi sealt palju videosid kaasa. Kui ma olin paari-kolme videot vaadanud, siis mul kujunes väga kindel natsionalistlik vaade. Need oli modzhaheedid tehtud videod, mis nad vangidelt kätte said. Pärast seda ma hakkasin lugema natsionaalsotsialismi teemalist kirjandust, lugesin Mein Kampfi läbi, hakkasin internetis kirjavahetust pidama, tutvusin ylikooli minnes DPNI ja SS-i inimestega. Kõige lähedasemad on mulle tundunud just DPNI eesmärgid ja vaated.<br />Veel yks probleem on selles, et paljud vene tydrukud eelistavad kaukaaslasi, sest nende meelest on nad ägedad, neil on tihti rohkem raha. Meid, vene kutte, peavad nad joodikuteks ja suitsetajateks. Mina isiklikult suitsetan, aga sellepärast, et ma olen poolenisti Kubani kasakate päritolu ja kasakatel on alati suitsetamine kombeks olnud juba põlvkondade kaupa. Aga ma ei joo üldse. Enamus mu sõpru DPNI-st ei suitseta ega joo.”<br /><br />Mina: ”Mida su klassikaaslased su vaadetest arvasid?”<br />”Enamus mu klassivendi ytlesid, et kas sul, Andrei, pole enam millegi muuga tegeleda? Miks sa ei või lihtsalt enda jaoks elada? Vot see lause “ela enda jaoks” ajas mind raevu. Kui kõik meie esivanemad oleksid nii mõelnud, mis siis olnuks? Jah, ma olen sellega arvestanud, et mind võidakse maha lyya, aga kas siis peaks lihtsalt istuma kodus ja ootama, kui vene rahvaga on kõik?<br />Insituudis ma teatasin kohe, et ma olen natsionalist. Paari nädalaga teadsid kõik kaukaaslased 1.-6. kursuseni, et kooli ilmus natsionalist. Nad ytlesid et ok – meie ei puutu sind, sina ei puutu meid. Nyyd peale Maneezhi oli mul insituudis nendega veidi ytlemist, aga need ei lõppenud millegagi. Peale Maneezhi jagunesid ju kaukaaslased ise ka kaheks. Yhed ytlesid, et see oli fashishm ja ksenofoobia, teised aga, et seda oligi oodata.” <br /><br />Mina: ”Kaklustes kaukaaslastega osaled?”<br />”Ei ytleks, aga saage aru, et seda tuleb nagunii Moskvas kõigil ette, mitte ainult natsionalistidel. Seni on kõik hästi lõppenud.”<br /><br />Mina: ”Millesse sa usud?”<br />”Jumalasse. Ja sellesse, et mina, minu lähedased, minu rahvas, minu riik hakkab elama paremini kui praegu. Edasi tuleb alles pere.” <br /><br /><span style="font-weight:bold;">KANTEMIR HURTAJEV JA AZAMAN MINTSAJEV. Kantemir on rahvuselt balkaar, ta on Moskvas õppivate eri rahvuste kaasmaalaste ühenduse esimees. Rahvuselt tšetšeen Azaman on tema asetäitja. Nende ühendus on väga võimude meelne. Kaukaasiast noori õpib Moskvas kindlasti kõvasti rohkem kui 10 000 inimest, pakub Azaman.</span><br /><br />Azaman: ”Sviridovi tapmine oli puhas olmetüli (vene keeles – bõtavuhha). Ilmselt oli vaja kellelgi seda ara kasutada. Neid rahvuslaste liidreid, kes õhutavad vaenu, tuleb lihtsalt vangi panna, kui vaja siis 20-30 aastaks. See oleks selge mark võimude poolt. Sest muidu noored näevad, et seda võib kõike karistamatult teha ning saavad julgust juurde. Õnneks täna on võimud aru saanud, et noortesse tuleb panustada ning see on meile avanud tohutud võimalused. <br />Meie organisatsioon teeb koostöös Molodaja Gvardijaga (võimupartei Ühtse Venemaa noorteorganisatsioon) projekti ”29” - see on see, mis võib reaalselt täna muuta noori, nende tulevikku. (Vene põhiseaduse 29. paragrahv ytleb, et Venemaal ei tohi õhutada rahvustevahelist vaenu.)”<br />Kantemir: ”Ei vasta tõele, et 80 protsenti moskvalastest toetas Maneezhi. Ma vaatasin VTSIOMi (suur Moskva uuringufirma) andmeid, seal oli, et 18-20 protsenti toetas, aga ka see on väga suur arv muidugi. <br />Ma tahan öelda, et see kõik on poliitiline asi, sest teatud marginaalsed jõud tahavad selle abil saavutada mingeid oma poliitilisi eesmärke valimiste eel. Need jõud võivad olla nii natsionalistikud kui ka liberaalsed, näiteks Jabloko korraldas Sviridovi 40 päeva mälestamise. Mõlemad jõud tahavad lihtsalt tähelepanu. Probleemid muidugi on rahvuste vahel, ksenofoobiat on. Aga seda on igal pool maailmas, täna võib olla Venemaal rohkem kui varem, aga see ei ole nii, nagu paljud seda esitavad, et venelased ja kaukaaslased ei saa ega suuda koos elada. See on vale.”<br />Azaman: “Peamine probleem minu arust on selles, et noortel pole tegevust, tööd. Need kes tulid Maneezhile, need olid kutid, kellel polnud muud midagi teha. Noored, kes käivad tööl, kellel on elus mingi eesmärk, nemad ei lähe väljakutele miitingutele. <br />See on Nemtsov, kes kasutab selliseid asju ära. Täna tuleb aidata neid kahte inimest (peab silmas VVP ja DAM), kes tahavad riigi jaoks midagi ära teha, sest selge, et yksi nad kõike ei jõua. Kui meie, noored, hakkame lihtsalt jõlkuma Ohhotnoi Rjadil (kaubanduskeskus ja metroojaam Maneeži väljakul), jooma seal õlut, yhesonaga niisama aega surnuks lööma, siis meie riik lihtsalt laguneb ära, meil pole tulevikku. Neile tuleb rakendust leida. Noortele tuleb töökohti luua. Keegi tahab meie suurt riiki seemiselt tylli ajada, aga see ei õnnestu! Võimu pole vaja õpetada, mida ta peab tegema või keda kinni pidama. Võim teab ise väga hästi, mida peab tegema.” <br />Kantemir: ”Enamus Maneezhil olid ju koolilapsed. Nad ei tea ju veel midagi, kuidas saab öelda, et nad olid võimudega rahulolematud? Nad elavad oma myytides, keegi juhib neid nukuteatris nukke.” <br /><br />Mina: ”Mida arvate sellistest vene natsionalistide väidatest, et noored kaukaaslased sõidavad Moskvasse kokku ja sigatsevad siin jne?”<br />Azaman: ”Inimesi on erinevaid, kindlasti on ka selliseid idioote. Ka kaukaaslaste hulgas, kes on Moskvasse sõitnud, on teatud hulk, kuigi mitte suur, lurjuseid. Lihtsad need halvad kutid hakkavad silma. Need on mittekultuursed kaukaaslased, kes niimoodi karjuvad ja kaklevad. Lihtsalt tarku kaukaaslasi Moskvas ei märgata. Ma olen Tshetsheeniast, mulle on antud selline kodune kasvatus, et ma pean alati pysti tõusma, kui ruumi siseneb vanem inimene, ykskoik mis rahvusest, ma ei ropenda kunagi tytarlaste või vanemate inimeste juuresolekul. Täna saabuvad Moskvasse aga tihti noored, kes on syndinud või siis yles kasvanud sõdade ajal. Nad on kaotanud oma Tshetsheenia kasvatuse, nad ei tea meie traditsioone. Nad käituvad samamoodi halvasti ka teiste kaukaaslastega. See on perede probleem. Selge, et kui Tshetsheenias oli raske, polnud tihti midagi syya ning oli vaja elementaarselt ellu jääda, siis need traditsioonid ja kasvatus jäid tagaplaanile. Aga nyyd tehakse meil juba väga head tööd noortega.” <br />Kantemir: ”Me kogu aeg räägime oma noortele, et tuleb käituda korralikult Moskvas, ei ole vaja avalikes kohtades lesginkat tantsida. Osa noored venelased kirjutavad oma hädad ja probleemid selle arvele, et on olemas kaukaaslased. Aga nemad pole ka selles tegelikult syydi, vaid massimeedia eesmärgipäraselt töötab selle heaks, et luua stereotyype kaukaaslastest venelastele. Sellega viiakse inimesed lihtsalt kõrvale reaalsetest probleemidest. Eriti tegeles Vene massimeedia sellega 1990-ndatel, nyyd on olukord paremaks muutunud, aga endiselt on ksenofoobiat ajakirjanduses siiski palju. Kui peale möödunud märtsi metrooplahvatusi korraldasid Kaukaasia tudengid doonoriaktisooni, siis tuli NTV võttegrupp kohale, tegid pika reportaazhi, aga pärast ei näidatud midagi. Meile öeldi, et otsustati, et seda ei ole vaja näidata.” <br />Azaman: ”Väga palju sõltub meediast, sest meil on ju nii, et kui telekast öeldi, et “valge”, siis kõik võtavadki valgena, öeldakse et “must”, kõik võtavad mustana.” <br /><br />Mina: ”Kas Maneezhi väljaku sündmused tekitasid hirmu?”<br />Azaman: ”Muidugi esialgu oli. Mu õed ei kainud ylikoolis loengutes mõnda aega, karstin neid isegi poodi lasta. Me soovitasime paljudel, et istuge kodus, kui rahuneb.”<br /><br />Mina: ”Kuidas sellesse suhtute, et Venemaa põhiseadusse kirjutada sisse vene rahva eriline roll?”<br />Kantemir: ”seda ei ole vaja, sest põhiseaduses on praegu kirjas, et kõik inimesed, olenemata rahvusest, on Venemaal võrdsed seaduse ees. Vene keel ja kultuur on nagunii a priori domineeriv Venemaal, me kõik räägime vene keeles, loeme vene keeles kirjandust. Erilise rolli rõhutamine põhiseaduses – seda räägivad provokaatorid. (Selline ettepanek tõstatud 17. jaanuaril Medvedevi kohtumisel duumasaadikute ja senaatoritega-J.P.) Tuleb lihtsalt järgida seadusi ja kõik läheb hästi.”<br /><br /><span style="font-weight:bold;">INTERVJUU SOTSIOLOOG LEV GUDKOVIGA - Venemaa ühe suurima uuringufirma Levada-keskus direktoriga.</span><br /><br />Milline on keskmise venemaalase suhtumine sündmustesse Maneeži väljakul?<br />Suuremas osas tekitab see hukkamõistu ja hirmu. Toetab ja tunneb kaasa neile, kes tulid väljakule, 28 protsenti küsitletutest üle Venemaa. Moskvas on see pilt veidi keerulisem. Siin arvas viimase küsitluse järgi 38 protsenti, et need oli protestiaktsioonid mittevenelaste sooritatud kuritegude ja miilitsas-siseministeeriumis valitseva korruptsiooni vastu. 33 protsenti nimetas seda ultranatsionalistide ja fašistide väljaastumisteks. 62 protsenti mõistis need aktsioonid hukka, aga 25 protsenti toetas.<br />See Maneeži asi on ilming, mis on keerulisem, kui võib esialgu näida. Taandada see kõik ksenofoobiale või fašismile, see ei näi mulle õigena. Muidugi ksenofoobiat on selles, on ka fašismi elemente, aga minu arust on juhtunu iseloom selline, et täpsem oleks seda nimetada ”segatud agressiivsuseks”. <br /><br />Mis te selle all mõtlete?<br />Põhimõtteliselt oli see valitsusvastane väljaastumine korrumpeerunud režiimi vastu, aga see ei olnud suunatud mitte võimu vastu, vaid kaukaaslaste või siis laiemalt sissesõitnute vastu. Teisisõnu öeldes – koer ei haugu peremehe peale, vaid koer haugub nurga peale!<br />Ksenofoobia tase Moskvas on üsna kõrge, see on selge. Putini ajal on see tõusnud märgatavalt, kuna migratsioon on siin suurem kui kuskil mujal Venes. Siin on lihtsalt nii tugev nõudlus võõrtööliste järele. 40-45 protsenti Moskva tööjõulisest kohalikust elanikkonnast on kõrgema haridusega. Järelikult on tugev vähekvalifitseeritud tööjõu defitsiit, Moskva ei saa ilma nendeta hakkama. Probleem selles, et agresiivsus on suunatud põhiliselt just kaukaaslaste vastu, ja mitte ainult sealsete töömigrantide vastu, vaid ka sealsete eliidi esindajate vastu, kes on äärmiselt korrumpeerunud. See eliit on Kremli poolt ”hästi toidetud”, kusjuures teades, et nad on sisuliselt bandiidid võimul, kes on loonud Moskvas oma enklaavid rahvuskaaslastest. Nad käituvad tõepoolest Moskvas väga ülbelt. Aga paljuski on kaukaaslaste agressiivsus ka kaitsereaktsioon diskrimineerimisele. Tekibki selline kinnine ring, mis ise toodab järjest juurde agressiivsust. Kusjuures see agressiivsus moskvalaste poolt, mille on esile kutsunud kaukaaslased, valatakse tihti välja usbekkide ja tadžikkide peale, kes on nõrgemad ja vaiksemad ning ka vähem kriminaliseerunud.<br />Tuleb arvestada ka vene natsionalismi propagandat, millele toetub Putini režiim. See on üks osa praeguse autoritaarse režiimi legitimatsioonist. Kõik need jutud – Venemaa tõuseb põlvist, et Putin on vene natsionalist positiivses mõttes, rahvusliku tõusu illusiooni loomine jne. See on rahvusliku alaväärsuse kompleks, mis on seotud NSV Liidu lagunemisega, sest venelased olid ju enamurahvus NSV Liidus. Kreml, kes mängis osavalt sellel kompleksil, aitas muidugi kaasa ksenofoobia kasvule. Uuringud näitavad et 20 aastaga on ksenofoobia tase kasvanud Venemaal kaks korda. <br /><br />Kes on need 25-30 protsenti inimestest, kes toetavad kaukaaslaste-vastaseid meeleolusid?<br />Nendel pole erilisi tunnuseid. Neid on igas ühiskonnakihis, igas haridustasemel ja igas vanuses. Veidi rohkem on noori ehk nende seas – noortest toetab 36 protsenti, aga kõige vanemas vanusegrupis 18 protsenti. <br /><br />Miks ei protesteerita siis otse korrumpeerunud võimu vastu?<br />Esiteks on hirm.<br /><br />Kaukaaslaste vastu pole?<br />Ei. Nad ei ole selline legitiimne objekt. Ühiskonnas valitseb teatud skisofreenia, Moskvas vähem, mujal rohkem. Ühelt poolt eksisteerib demonstratiivselt kõrge Putini ja Medvedevi tegevuse heakskiitmine, teiselt poolt aga kantakse oma rahulolematus, sotsiaalne agressiivsus üle ametnike, ametiasutuste peale, kelle tegevusega ollakse väga rahulolematud.<br />Maneeži olulisus on selles, et senised natsionalistlikud ja ksenofoobsed loosungid, mis ei kogunud miitingutele ja marssidele kunagi nii palju inimesi, ühendati poliitiliste loosungitega ning kokkvõttes tuli üsna võimas poliitiline liikumine. Selle taga võib olla mingi organisatsioon ja uued liidrid, mis ei allu enam kuidagi Kremlile.<br /> <br />Kes on neile autoriteedid?<br />Praegu ei ole näha neid, pole aru saada, kelle järel nad lähevad. Putini autoriteet on aga järsult vähenenud selle publiku silmis. <br /><br />Mida Kreml ette võib võtta?<br />Esimene asi – riik üritab nad kontrolli alla võtta. Teiseks – otsesed keelud, näiteks kogunemiste keelamine. Aga need ei anna erilist tulemust, sest noorte vastu on selliste meetoditega väga raske saada. Ainult miilitsameetoditega selle vastu ei saa. Kindel on, et see pole mööduv nähtus. Võivad isegi parteid tekkida selle pinnal, aga Kreml ilmselt ei lase neil väga areneda või siis võtab ise mõned loosungid üle ja luuakse midagi Rodina 2 (natsionalistlike loosungitega Vene riigiduumasse 2003. aastal pääsenud partei, mis loodi Kremli poolt-J.P.) moodi surrogaat. <br /><br />Kellele sellised arengud on kasulikud?<br />Selgelt on näha, et osa bürokraatiast pole rahul praeguste asjade seisuga riigis ning sellega luhu suunas asjad arenevad. Nad tahaksid oluliselt tugevamat riigi võimu, oluliselt natsionalistlikumat poliitikat. Selge, et nad on moderiniserimise vastu, aga neile ei meeldi ka Putini režiimi ajal tekkinud meeletu korruptsioon. See on bürokraatia selline alumine ja keskmine tase.<br /><br />Mida küsitlused näitavad, millised meeleolud veel Venemaal praegu valitsevad peale silmatorkava agressiivsuse kasvu?<br />Kindlusetus tuleviku ees. Kindlustatud sotsiaalsete kihtide seas paistab välja hirm ja pingulolek, sest nad saavad aru, et Putini ajal loodud režiim see ei too enam arengut, pole perspektiivi, suurte probleemide lahendamisega ei tegelda, püsib kartus repressioonide ees. See sissetulekute vool, ks tuli ütleme aastatel 2002-2007, see on seiskunud. Kohtud on sõltuvad, aga kohus on väga tähtis omandi garantiina. Kui te aga ei saa olla kindel oma omandi säilimises, siis te ei hakka investeerima majandusse jne. Majandus elab paljuski spekulatiivse kapitali arvelt ja toorainesektori arvelt. Eriti väike ja keskmine äri praktiliselt ei arene, sest nemad tunnevad administratiivset pressingut kõige rohkem. <br />„Putini põlvkonna“ noorte seas on näha väga tugevat kadedust – nad tahaksid elada nagu noored Euroopas, nad on seda näinud-teavad, aga ei saa, neid ei lasta teenida, sest sissetulekud jaotuvad väga ebaõiglaselt. Paljudel on alaväärtuskompleks, mis on segunenud etniliste eelarvamustega. Kaukaaslased on justkui sümboolselt sellise „päästiku“ rollis nende jaoks. <br /><br />Teadlane Aleksandr Auzan võttis 2000-ndate teisel poolel kasutusele väljendi Putini nö ühiskondlikust lepingust rahvaga – võim kindlustab teile elatustaseme pideva tõusu, aga teie olge poliitiliste nõudmiste koha pealt vait! Kas see kehtib veel?<br />Ütleme nii, et see on pandud kahtluse alla. Kusjuures mitte vaeste poolt, vaid just nende poolt, kes on üle keskmise kindlustatud või isegi rikkad, kes tunnetavad praegu režiimi ebastabiilsust. Ausalt öeldes mulle ei meeldi see lepingu jutt, sest kes kellega üldse kokku leppis? <br />Seejuures 85 protsenti meie küsitlustele vastanutest arvab, et neil pole mingit võimalust mõjutada asjade käiku Venemaal. See tekitab apaatiat, ükskõiksuse tunnet. Mingit vastupanu meeleolu rahva seas küll ei ole. Kaks kolmandikku venemaalasi elab väikelinnades ja külades, kus inimeste konsolideerumuse tase on väga madal. Seal on endiselt väga tugeva paternalistlik suhtumine. Seal vastupidi inimesed peavad riigi poole pidevalt pöörduma abi järele, kui neil tekivad ükskõik mis probleemid. Paradoskaalne, aga protestimeeleolud sunnivad seal hoopis veelgi rohkem riigile lootma.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-6135849595246561952?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-34246130602574628672011-02-04T08:36:00.004+02:002011-02-04T08:41:16.322+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUufDONgI4I/AAAAAAAADeY/xElnlNkStYM/s1600/simmu.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUufDONgI4I/AAAAAAAADeY/xElnlNkStYM/s320/simmu.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5569720241876902786" /></a> <br /><br />Tegin paar nädalat tagasi intervjuu Eesti suursaadikuga Moskvas Simmu Tiigiga. Intervjuu ilmus 2. veebruaril ehk siis Tartu rahu 91. aastapäeval. Panen siia üles intervjuu täisteksti. (Fotol on suursaadik Simmu Tiik Eesti Moskva saatkonna ühe väärtuslikema maali taustal. Tegemist on Peterburi kunstiakadeemia professori Konstantin Gorbatovi (Stavropol 1876- 1945 Berliin) postimpressionismist ja juugendstiilist mõjutatud sadamavaatega.)<br /><br />Tartu rahuleping sõlmiti Eesti ja Venemaa vahel 1920. aastal, aga see ei tähendanud veel diplomaatiliste suhete sõlmimist. Need sõlmiti peaaegu täpselt 90 aastat tagasi, 1921. aasta veebruaris, kui Moskvas alustas tööd Eesti saatkond, üks esimesi välissaatkondi üldse Nõukogude Venemaal. Samas majas töötab saatkond ka praegu. Kas ja kuidas seda ümmargust tähtpäeva tähistatakse?<br />Tasasel ja tagasihoidlikul viisil, nagu eestlastel on kombeks. Ühte väikest ning kaunist silma ja südant rõõmustavat üllitist kavandame ka, aga seda ei tahaks ette ära sõnuda.<br /><br />Kuidas te kirjeldaksite lühidalt Eesti-Vene suhteid neli aastat pärast 2007. aasta sündmusi, kui need suhted jõudsid madalseisu?<br />Rahulikum ja tsiviliseeritum, kui ma mäletan.<br /><br />Kui mäletate? Kas see tähendab võrdluses 2008. aasta suvega, kui te tulite saadikuks Venemaale?<br />Ei, minu mälestused algavad 1960-ndatest aastatest (naerab). Aga kui rääkida Eesti-Vene riikide suhete seisust, siis muidugi võrreldes alates 1990-ndate algusega, kui diplomaatilised suhted taastati, on need suhted praegu kõige rahulikumad ja tsiviliseeritumad.<br /><br />Mis oli eelmise aasta kõige positiivsem moment Eesti-Vene suhetes?<br />Kõige positiivsem moment oli laias laastus see, et ei juhtunud midagi halba, midagi ebameeldivat, millel oleks olnud laiemaid tagajärgi. Mis puudutab president Ilvese 9. mail Moskvas käimist (Hitleri-vastase Suure Isamaasõja lõppemise 65. aastapäev – J. P.), siis sellest mõeldi enne nii ja naa, aga nagu ma lootsin ja arvasin, siis ei olnud see mitte ainult õige samm, vaid see läks ka parimal võimalikul viisil korda, sest Venemaa näitas üht oma kõige tugevamat külge, milleks on külalislahkus. Kui on pidupäev, siis nad oskavad olla külalislahked.<br />Teine meeldejääv asi oli see, et kui Venemaal oli eelmine aasta võib olla kõige raskem moment – ma pean silmas lõõmanud maastikutulekahjusid –, siis Eesti suutis käituda tsiviliseeritult ja inimliku naabrina, andes jõukohast abi. Võib-olla esmakordselt Venemaa ajaloos leidis Venemaa endas jõudu ja tahtmist nii Eesti kui ka teiste välisriikide abi väärikalt ja heameelselt vastuvõtta, seda õigesti kasutada ja väga inimlikul kombel ka tänada. Ma arvan, et see ongi see, mida meil kahe riigi suhetes on vaja – olla igas olukorras inimlikud naabrid. Võttes arvesse ajaloo taaka, pole see lihtne, aga seda enam tahaks seda näha.<br /><br />Eelmisel aastal käisid Eestis terve rida kõrgeid Venemaa esindajaid – riigikontrolli juht, ekspeaminister Stepašin, Venemaa Raudteede juht Jakunin, Venemaa ettevõtjate ja töösturite liidu juht Šohhin, Pihkva kuberner Turtšak, president Medvedevi tollane nõunik Reiman, riigiduuma delegatsioon. Ammu pole Venemaalt sellist taset Eestis nähtud. Kas see näitab, et Venemaa on muutnud taktikat Eesti suhtes?<br />See näitab, et Venemaa kõrgete riigitegelaste jaoks pole Eesti reisisihina enam tabu. See on veel üks normaalsuse väljendus. Iseasi, kui palju neist mitteametlikest või väheametlikest külaskäikudest konkreetset tulu tõuseb kahepoolsetes riikidevahelistes suhetes. Seda ei tasu võib olla kiirustades üle hinnata, sest ühe, isegi kõige ametlikuma visiidi käigus pole võimalik saavutada isegi pooli asju nendest, mida oleks vaja pikemas perspektiivis saavutada Aga märgina läbikäimise normaliseerumisest on need igal juhul tervitatavad. Ka Venemaal käis eelmisel aastal täiesti arvestatav hulk Eesti riigiametnikke.<br /><br />Mis te arvate, kui kaua pikeneb veel see kurb „saavutus”, et juba 20 aastat ehk siis Eesti taasiseseisvumisest saadik pole Venemaa poolelt toimunud ühtki visiiti Eestisse presidendi, peaministri ega isegi välisministri tasemel? Lähema viie aasta jooksul õnnestub suhteid selliselt seada, et mõni Vene riigijuht tuleb visiidile või pigem mitte?<br />Vaatamata oma ametile olen ma tugevalt selle vastu, et liigselt afišeerida kõrgtaseme kontakte. Nendest on küll palju rõõmu ajakirjandusele, eriti fotograafidele ja telemeestele, kuid ma pean palju olulisemaks seda, mis reaalselt meie patuse maa peal toimub, mis inimeste igapäevast elu mõjutab. Ja siin on tulemused üsnagi positiivsed. Näiteks kasvas eelmise aastal juba esimesel poolaastal Venemaa turistide arv Eestisse poole võrra ja kahepoolne kaubavahetus ligi kolmandiku võrra. Mainides neid arve mõnele lääne kolleegile, ahhetavad nad ainult ja nimetavad neid unenäoliselt headeks tulemusteks. Need arvud näitavad meie suhete praktilist edasiminekut. Tähtsam on tulemus kui kõrgetasemelised visiidid.<br /><br />Kõrgetasemeline visiit aitaks neid arve ehk veelgi parandada, eriti kaubavahetust. Venemaal loetakse eelkõige ju märke, näiteks seda, et Kreml kutsus Läti presidendi Zatlersi külla!<br />Ma ei taha midagi lõplikku öelda, aga kui ma vaatan kas või näiteks Läti presidendi aastalõpuvisiidi tulemusi, siis üheks asjaks, millega Riias väga rahul oldi, oli selle visiidi ajal saadud lubadus vähendada Lätile müüdava gaasi hinda tingimusel, et nende tarbimine on samal tasemel 2007. aastaga. Aasta alguses selgus, et ilma mingi tipptasemel visiidita tehti sama otsus ka Eesti kohta. Kumma riigi tulemust nüüd kõrgemalt hinnata? See jäägu teiste otsustada.<br /><br />Võtame vastupidi – kui aktuaalne on peale riigikogu valimisi märtsis Eesti välisministri või peaministri visiit Venemaale?<br />Jällegi, ma ei tahaks neid võtta eesmärgiks omaette. Ühelt poolt oleks see märk sellest, et suhted liiguvad sinnapoole, mis on kahele naaberriigile kohane, aga teiselt poolt, mis puudutab käegakatsutavaid tulemusi, siis jõuame tagasi samasse kohta – visiidil on mõtet ainult siis, kui sellega on võimalik saavutada midagi, mida pole võimalik saavutada ilma visiidita. Ja see nõuab üsna hoolikat kaalumist.<br /><br />Kui juba Läti presidendi Zatlersi Moskva-visiidile jutt läks, siis kas möönate, et Lätil on praegu paremad suhted Venemaaga kui Eestil?<br />Ei mööna.<br /><br />Paljudel on küll selline mulje!<br />Vaatame seda näiteks sügisel. Ei ole niivõrd tähtis see, mis Moskvas alla kirjutati Vene ja Läti poole vahel, vaid see, mis reaalselt toimuma hakkab.<br /><br />Mida peate praegu kõige olulisemateks küsimusteks Eesti-Vene kahepoolsetes suhetes?<br />Kõige olulisem on see, et inimesed igalt elualalt saaksid omavahel ilma liigsete tõketeta suhelda, et lennukid lendaksid, rongid sõidaksid, autod veereksid. Et oleksid normaalsed suhted tolli ja piirivalve vahel. Kõik see, mis parandab inimeste igapäevase elu kvaliteeti.<br />Mis puutub lepingutesse, siis kõige lähemal sadamasse jõudmisele on uus kahepoolne sotsiaalkindlustuse ehk pensionikindlustuse leping, mis peaks asendama vana, 1993. aastat pärit, ajale jalgu jäänud lepingu, sest pensionikindlustuse süsteemid on vahepeal oluliselt muutunud mõlemas riigis. See et sadamale kõige lähemal, ei tähenda veel muidugi, et on tehtud.<br /><br />Keda ja kui paljusid see leping puudutab?<br />Neid on neljakohane arv inimesi mõlemal pool piiri. Puudutab peamiselt neid, kes on töötanud ja oma pensioni osaliselt või täielikult välja teeninud ühes riigis, aga hiljem on ta siirdunud või siirdumas elama teise riiki.<br /><br />Teadaolevalt on Eesti-Venemaa vahel töös umbes 20 kahepoolset dokumenti, millest osa ootavad lihtsalt jõustamist Venemaalt. Kuidagi ei suuda jõustuda näiteks kahekordse maksustamise vältimise kokkulepe. Miks see venib?<br />Tundub, et see seisab selle taga, et Vene pool pole täna veel veendumusel, et on õige aeg selle jõustamiseks. Eesti poolelt on minu mäletamist mööda kõik selleks vajalikud protseduurid ammu tehtud.<br /><br />Te ütlesite, et eesmärk on et lennukid lendaksid, rongid sõidaksid, autod veereksid. Mida saaks teha, et need rohkem lendaksid, sõidaksid ja vuraksid?<br />Möödunud aasta lõpus hakkas käima Peterburi ja Helsingi vahel kiirrong Allegro Soome Raudtee ja Venemaa Raudteede ühistöös. See rong mitte ainult ei sõida kiiresti, vaid kõik piiri- ja tolliprotseduurid toimuvad rongi liikumise ajal. See on ju puhas rõõm, sest inimestel saab sellest parem. Seal ei ole enam vaja nii nagu kahjuks meil Tallinna-Moskva rongiga, et rong seisab Narva ja Ivangorodi piirijaamades mitu tundi. (Sõiduplaani järgi peatub rong Narvas piirikontrolliks 45 minutit ja Ivangorodis tund – J. P.)<br />Mu jutu mõte on selles, et seda kogemust tasuks lähemalt uurida. Ja kui me ei saa Vene poolega kohe kaubale, et rakendada mõlemapoolselt taolist praktikat Tallinna-Moskva rongis, siis mis võiks takistada meil juurutamast seda praktikat näiteks enda poolel?<br /><br />Te peate silmas ühepoolselt?<br />Jah. Hea tahte, inimsõbralikkuse ja euroopalikkuse märgina, et rong ei peaks seisma Narva jaamas, vaid et see kontroll toimuks Narva ja Jõhvi või Narva ja Rakvere vahel. Minu arust väärivad ka meie oma kodanikud hea tahte märke. Ma kujutan ette, et see nõuab kindlasti teatud mobiilse aparatuuri muretsemist tolli- ja piirivalveametnikele, aga kui suutis Venemaa selle muretseda, siis küllap suudame ka meie.<br /><br />Välisminister Paet ütles sügisel intervjuus Interfaxile, et ta ei nimetaks puuduvat Eesti-Vene piirilepingut kõige ärritavamaks teguriks kahe riigi suhetes, kuigi loomulikult oleks hea, kui lepe oleks jõus. Mis on teie meelest siis see kõige ärritavam tegur?<br />Mõlemapoolselt meie liigne ärrituvus. Mõlemal pool piiri ärritutakse liiga sageli asjade peale, mille üle väga erutuda ei tasuks. Lihtsalt igaks juhuks ärritutakse. Viimasena tuleb meelde Venemaa presidendi Medvedevi ukaasiga välja antud nimekiri Venemaa piiriäärsetest aladest, kus välismaalased ei saa maad omandada. Kui asja natukenegi uurida, siis tuleb välja, et tegemist pole mitte millegagi uuega, vaid lihtsalt 2001. aasta jõustunud Vene maakoodeksi normi täpsustamisega, mis nimetab konkreetselt need piiriäärsed alad, kus piirang kehtib. See ülesanne anda välja selline ukaas oligi seadusega juba 2001. aastal pandud Venemaa presidendile, mida ta nüüd ka tegi, kuigi see võttis kaua aega. Tänase seisuga ei näita ükski analüüs, et välismaalaste õiguste olukord Venemaal oleks seeläbi kuidagi halvenenud. Pigem võib see olukord isegi paraneda, sest kui enne ei müüdud välismaalasele maad kogu piiriäärses oblastis, siis nüüd on selgelt välja toodud need rajoonid oblastist, mida see piirang puudutab.<br />Muidu aga... ka ärrituvusega on läinud lood siiski paremaks. Märtsis seisavad Eestis ees riigikogu valimised ja nii palju kui Moskvast paistab, siis on Vene poolelt suhtumises Eestisse märgatavalt vähem närvilikkust ja rapsivat lähenemist kui eelmiste Eesti parlamendivalimiste eel. Ja ka Vene ajakirjandus on Eestisse suhtunud viimase aasta jooksul suhteliselt avatuma pilgu ja rahumeelse lähenemisega. Kohati mulle tundub, et viimastel kuudel on Eesti poolel Venemaa suunas närvilikkust olnud rohkemgi kui Venemaalt Eesti suunas. Mis on ka mõistetav, sest Venemaal on oluliselt rohkem naabreid kui Eestil ja ei saa kogu aeg nõuda, et kogu nende tähelepanu keskenduks vaid meile.<br /><br />Piirilepingust veel. Samas intervjuus Interfaxile ütles Paet, et Eesti pool on valmis arutama uusi mõtteid ja ideesid selle kohta, kuidas võiks jõustada piirilepingu, ja see võiks toimuda tuleval aastal (s.o 2011. aastal – J. P). Selge, et Paet pidas silmas, et pärast valimisi. Millises suunas need uued mõtted ja ideed võiksid minna?<br />Viisakas inimene on alati valmis oma naabriga suhtlema viisakalt ja avatult. Kuigi Eesti poolelt on asi selge, me oleme piirilepingu alla kirjutanud ja selle ratifitseerinud, on igati loomulik, et kui Vene poolel on uusi mõtteid, siis me võime neid mitte ainult kuulata, vaid ka isekeskis arutada ning pärast ka koos Vene kolleegidega. Kõik võib ajas muutuda. Kindlasti on kas või rahvusvaheline praktika piirilepingute asjus vahepeal muutunud. Asi pole kindlasti ju piirijoones, et kus see kulgema peab, aga mis puutub asja vormistuslikku külge, siis ei saa välistada, et midagi võib teha paremini. Kas see on kasulik, kas see on meie huvides, ei oska ma vastata täna ega homme. Samuti ei tahaks ma öelda, et me ei tohiks sel teemal oma naaberriigiga kunagi rääkida. <br /><br />Kas teile tundub samamoodi, et Venemaa jaoks on piirilepingu mõlemapoolne ratifitseerimine hulga olulisema tähtsusega kui meile? Et Venemaa jaoks oleks see justkui kahepoolsete suhete nurgakiviks.<br />Jah, sest nagu ma aru saan, on see neil tegemata tööde virnas lauanurgal nähtaval kohal. See ei ole Eesti suhtes unikaalne, sest Venemaa on sihiks võtnud oma maismaa- ja merepiiri, mis on maailmas kõige pikem, lõpliku vormistamisega võimalikult kiiresti võimalikult kaugele jõuda. Võtame kas või näite eelmisest aastast, kui saadi Norraga kaubale merealade piiritlemises Barentsi meres. See oli teema, mis oli laual ja selle ümber piike murtud juba 40 aastat – aga lahendus leiti. Või võtame veidi vanemad lood piirilepetest Hiinaga, mis olid ülimalt keerulised ja rasked. Sellega saadi ka hakkama.<br /><br />Jagate te oma kolleegi, Venemaa Eesti suursaadiku Juri Merzljakovi eelmise sügise optimismi, kui ta lootis piirilepingu probleemi lahendamist tänavu pärast riigikogu valimisi?<br />Selles osas, et lahendus saabub kunagi peale valimisi, ma jagan tema optimismi. Et see just pärast tänavusi valimisi juhtub, selles ei saa kumbki riik eraldi kindel olla. Nagu elu on näidanud, on piirileping teema, kus kiirustav optimism pole kunagi kasu toonud.<br /><br />USA president Obama kohtus möödunud kevadel Prahas, pärast USA-Venemaa tuumarelvade piiramise lepingu allakirjutamist Medvedeviga, 11 Ida-Euroopa riigi presidendiga, ka Eesti presidendi Ilvesega. Obama üks põhilisi sõnumeid oli neile, et tuleb loobuda stereotüüpidest suhtumises Venemaasse, nagu üritab seda teha Obama ise. Et venelaste kartmine on vananenud, mineviku igand. Kas teie Eesti suursaadikuna Venemaal, olete sellise lähenemisega nõus?<br />Mina arvan, et täiesti sõltumatult sellest, mida ütleb Obama, on Eesti riigile ikka ja alati kasulik suhtuda Venemaasse ja kõikidesse teistesse riikidesse maailmas pragmaatiliselt ning langemata stereotüüpide ohvriks. Mis puutub kartmisesse, siis ma poleks seda ametikohta vastu võtnud, kui ma Venemaad või venelasi kardaks. Eriti naaberriigina ei tohiks me kunagi minna seda lihtsamat teed pidi, et vaatame Venemaad suure musta kastina ning katsume temaga hakkama saada nii, et kleebime sinna peale ühe sildi. Täpselt sama kahjulik on Venemaad kujutada ka idüllina. Püüame lihtsalt oma naabrit vaadata avatud silmadega ja näha, et siin on kõike. Vahetegemine, mis on mis ja kes on kes – see on see, mis edasi viib.<br /><br />Kas ja kuidas mõjutavad meie suhteid Venemaaga see asjaolu, et Leningradi sõjaväeringkonna raketibrigaadid vahetasid eelmisel aastal olemasolevad Totška-nimelised raketisüsteemid lühimaarakettide Iskander vastu, mis ulatuvad vabalt lendama mis tahes kohta Eestis? Sõjalisest seisukohast muutus olukord kardinaalselt, sest Totškad suutsid lennata vaid veidi üle Eesti piiri ja suurematele Eesti linnadele mingit ohtu ei kujutanud.<br />Kahtlemata see, kui meie lähedusse ükskõik mis ilmakaares paigutatakse relvad, mille laskeulatusse jääb Eesti, mõjutab meie suhteid selle riigiga, kelle käes asub päästik. Samas loodan ma, et see mõjutab meie suhteid minimaalselt, sest kõige paremad relvad on need, mis vaikivad, ja vaikivatest relvadest on kõige paremad need, mille kohta me saame maksimaalse tõenäosusega arvata, et nad vaikima ka jäävad. Selles suunas tuleb lihtsalt tööd teha.<br /><br />Tänavuse aasta ilmselt kõige ilusam hetk Venemaal eestlastele on ilmselt Jaani kiriku taasavamine Peterburis. Miks see on meile oluline?<br />See on Eestile väga oluline kuupäev, sest kunagi, enne Esimest maailmasõda, oli Peterburi eestlaste jaoks üks suurimaid linnu seal elanud eestlaste arvu poolest ja väga tähtis keskus eesti kultuuri jaoks. Jaani kirik on meile tähtis kas või seal õpetajana töötanud Jakob Hurda poolest, sest vaevalt me oleksime see rahvas, kes me oleme, ilma Hurda kogutud pärandita. Ma arvan, et iga endast lugupidav rahvas peab oma juuri mäletama. Teiselt poolt ma arvan, et samavõrra kui räämas Jaani kiriku varemed Peterburis olid meile häbiplekiks, samavõrra väärikaks märgiks meile on oma endises ilus taastatud kirik.<br />Minus isiklikult on see ka pisut fundamentaalsem märk meie kultuurialaste suhete kahepoolsusest, tegelikult laiemalt ka administratiiv-poliitilistest suhetest. Praegu räägitakse Venemaal moderniseerimisest palju, aga paljud eestimaalased on Venemaa moderniseerimises osalenud juba 18. sajandist saati. Tuletame meelde, kui palju oli Eestimaalt pärit mehi mitte ainult Venemaa maadeuurijate seas, vaid ka Vene riigiaparaadi kõikides harudes. Mulle ei meeldi, kui me seisame varbad sissepoole ja räägime ainult sellest, kuidas Venemaa on meid sajandite jooksul mõjutanud ja mida meile kõik teinud. Ma arvan, et sama kehtib ka vastupidi, et ka meie oleme Venemaad sajandite jooksul üsna oluliselt mõjutanud ja ilma selleta poleks Venemaal paljusid asju, mis meile nende juures meeldib.<br /><br />Eelmisel sügisel jooksis läbi uudis, et Venemaa pakkuvat Eestile ühise ajalookomisjoni ideed. Lätlased võtsid selle ettepaneku aasta lõpus vastu. Mida Venemaa ikkagi täpselt pakkus ja kui ametlik see pakkumine oli?<br />Ei ole ametlikult küsitud ja ei ole ametlikult vastatud. Ma saan kinnitada ainult seda, et Eesti ja Venemaa ajaloos on teatud ühisosa, nagu naabrite vahel ikka juhtub, ja saan kinnitada seda, et see osa väärib uurimist ja selles on kohta rahvusvahelisele koostööle. Aga kuidas seda organiseerida, seda peavad kokku leppima ajaloolased ise.<br /><br />Kas Tallinna linnapea Savisaare rahaküsimisskandaal ja Venemaa Raudteede juhi Jakunini väidetav osa selles on kohtumistel Vene diplomaatidega teemaks kerkinud?<br />Ei ole. Minuga pole Moskvas keegi sellest juttu teinud.<br /><br />Kuidas on Venemaa muutunud selle kahe ja poole aasta jooksul, mis te olete saadik olnud? Mis on teie jaoks kõige olulisemad muutused?<br />Minu kahe ja poole Moskva-aasta jooksul on kapitalismi rattad Venemaal vaikselt edasi jahvatanud ja igapäevaelu mugavusi üha juurde loonud, kuigi kaugeltki mitte kõigil pole raha nende nautimiseks. Teiselt poolt on globaalne masu Venemaad pisut rohkem räsinud kui Eestit. Meil oli õnneks töös eurole üleminek. Selline üldhaarav mõttestatud tegevuse programm on kriisi ajal nii toeks kui ka vitamiiniks. Venemaal midagi nii mastaapset ja kardinaalset käsil polnud ega ole. Eks osalt ka seetõttu – lisaks tulekahjudele, Kaukaasia kandist pärit muredele ja nõukogudeaegse infrastruktuuri kuue kärisemisele – on siinses ühiskonnas eelnevast rohkem tunda väsimust ja tüdimust.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-3424613060257462867?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-32412845208813113122011-01-28T19:15:00.002+02:002011-01-28T19:18:27.150+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUL58411BsI/AAAAAAAADeM/RwLdMF_ngdM/s1600/peruu.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUL58411BsI/AAAAAAAADeM/RwLdMF_ngdM/s320/peruu.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5567286913828980418" /></a> Midagi uut nägin Moskvas! Suur linn, inimesi kaob siin suht tihti. Aeg-ajalt on ikka postidel või seintel kuulutusi, et otsitakse kedagi taga. Aga esimest korda nägin, et saatkond otsiks taga oma teadmata kadunud diplomaati! Nagu kahjuks on juhtunud Peruu saatkonna noore kaastöötaja Sergioga. Kole lugu, kui juba saatkondade töötajad teadmata suunas jäljetult kaovad.... Foto tegin endise šokolaaditehade Kransõi Oktjabr alal, millest hakkab saama Moskva kesklinnas üks popimaid ajaveetmiskohti. Suvel saab sellest kindlasti hitt. Kirjutan sest kohast millalgi pikemalt koos fotodega. Asub see Lunastaja kiriku juurest mööda jalakäijate silda üle Moskva jõe, kohe Peeter I kuju all. Ilmselt see peruulane siis seal peokohas kadus, foto rippus seinal mitte väga kaugel Moskva ühest šikimast ööklubist Rai.<br />Üks reliktifoto ka. Midagi väga kodust tuli meelde, kui nägin seda vanamoodsat faxi Kuveidi uudisteagentuuri korrespodendi Moskva-kontoris. Sa mu meie! Meelde tuli aasta 1993 ja see kui ma läksin tööle BNSi ja meie vana armas, sama värvi faksiaparaat, mis oli küll juba siis olaliselt moodsam kui see siin fotol. Ja vaadake kui armas rull on faksil, et paber hooletult põrandal ei lainetaks. Korralik mees see Kuiveidi kolleeg!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUL50ScluKI/AAAAAAAADeE/3fm-Vb8CV7o/s1600/fax.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUL50ScluKI/AAAAAAAADeE/3fm-Vb8CV7o/s320/fax.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5567286766083618978" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-3241284520881311312?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-74781408893879181102011-01-27T12:46:00.016+02:002011-01-27T13:39:40.706+02:00Kuu aega enne avamist näeb taastatud Peterburi Jaani kiriku saal välja nagu suur helgetes toonides kooliaula, õige kiriku välimuse saab see järgmise paari nädalaga. Käisin kirikut seest vaatamas sel esmaspäeval. Panen siia üles hulga fotosid, sest ega enamus Eesti inimesi ju ette ei kujuta, milline kirik seest välja näeb. Kogu oma ilus saavad kirikut kõik näha ETV otsereportaažist 20. veebruaril.<br />Ehitajad lõoetavad praegu kiriku siseviimistlust. Hele kirikuruum on praegu täiesti tühi. Eestis valmistatud hõbehallis toonis altar on osadena juba kohal, aga üles hakatakse seda panema veebruari alguses. Suured uhked lühtrid peaksid kohale jõudma sel nädalal. Nendegi ülespanek, nagu ka pinkide paigaldamine (koos lisatoolidega mahub saali istuma üle 500 inimese), tehakse samuti lähinädalatel. Kui kõik need valmis tuleb veel Peterburi linnavõimudelt ametlik kasutusluba saada. <br />Kuigi Jaani kiriku pidulik avamine 20. veebruaril koos president Ilvese külaskäiguga tundub ehitajate jaoks lähenevat hirmuäratava kiirusega, on kiriku taastamise rohkem kui kümme aastat tagasi algatanud Jaani Kiriku Fondi esimees Jüri Trei rahulik. „Ma olen täiesti kindel, et kõik saab õigeks ajaks valmis,” ütles Trei mulle esmaspäeval, kui käis ehitust üle vaatamas. Suur, vähemalt viiemeetrine altaritagune rist lamas esialgu veel tulevase altari asukohas põrandal. Et see ikka ilusti sobiks ja seisaks õigesti, ajasid ehituse tellija Eesti Kontserdi esindajad ja ehitajad risti korraks püsti. Kõik jäid rahule. Samuti ehitust kontrollima tulnud kiriku uue sisekujunduse autor Juta Lember ütles nähtu kohta: „Olen enam-vähem rahul.” Selge, et ehitajate töö kvaliteet pole ehk selline nagu Eestis, sest häid ehitajaid, ja hulgakaupa, on Venemaal väga raske leida. <br />Juta Lember oli tagasihoidlik, sest tegelikult näeb kirikuruum oma heledates toonides väga sümpaatne ja kodune välja. Üle- või alapingutamist ei hakanud silma. Külalised peaksid rahule jääma. <br />Üks, mis külastajaid kindlasti üllatab, on sissepääs. Oleme harjunud, et kiriku peauks juhatab kohe ka suurde kirikusaali. Jaani kirikus on teistmoodi. Peauksest satutakse kõigepealt esimesele korrusele, kus asuvad tööruumid ja külalistetoad. Kirikusaali saamiseks tuleb mööda treppi tõusta korrus ülespoole. Õnneks on mõeldud ka puudega inimestele, kes saavad üles sõita liftiga.<br />Jaani kiriku taasavamisele on oodata 400 külalist, teiste seas on kutse saadetud Peterburi kubernerile Valentina Matvijenkole. Aasta tagasi Peterburi soomlaste kiriku taasavamisel Matvijenko igatahes osales.<br />Lisaks külalistele on avamisel 200 osalist ja esinejat, nii et kirik peaks kindlasti saama puupüsti täis. Esimesest jumalateenistusest teeb, nagu juba ütlesin, otseülekande Eesti Televisioon, kes sellelaadset ülekannet pole Venemaalt iseseisvalt kunagi varem teinud. <br />Jaani kirikut käis nädalavahetusel esimest korda üle vaatamas ka Peterburi eesti koguduse uus pastor Raino Kubjas, kelle tulevaseks teiseks koduks kirik saab. Seda juhul, kui viisade ja tööloa vormistamisega kõik laabub – veel üleeilse seisuga tõdes Kubjas, et praegu puudub kahjuks selgus, millal vajalik paberimajandus korda saab. „20. veebruari ürituse puhuks organiseeris Eesti Kontsert mulle ühekordse viisa, aga kuidas edasi, seda ma veel ei tea,” rääkis ta. „Kavatsengi minna juba lähiajal peapiiskopiga kohtuma, et natukene selles osas targemaks saada.” (Selguse huvides – Rainoga rääkis mu kolleeg Jan Tallinnast.)<br />Jaani kiriku taastamise rahastamisskandaali kohta ütles Jüri Trei ilusti, et kõige tähtsam on praegu kiriku taasavamine. „Et siin kõlaks eesti keel ja eesti muusika nagu sada viiskümmend aastat tagasi,” lausus Trei.<br />Esmaspäeval anti ametlikult kirikule üle ka kirikutornis rippuvad 18 kella, millest suurim kaalub 90 kilo. 40 000 eurot maksma läinud kellad on valmistanud Saksamaa Karlsruhe kellavabrik, mille meister Günther Granz timmis kellamängu kohapeal peaaegu nädala jagu. <br />Paris ilusti ja kajavalt üle kvartali kõlanud kellamäng käib moodsa tehnika jargi. Mingit kellameest nagu Lible pole Jaani kirikul vaja. Kellad on ühendatud Yamaha klahvpilliga – nii kuidas seda nagu klaverit mängid, nii löövad üleval ka kellad. Mängi mida tahad!<br />AGA NÜÜD FOTODE JUURDE<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFN0gtcBqI/AAAAAAAADcc/Tfd5ik_m-Kg/s1600/yldvaade1-Treiga.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFN0gtcBqI/AAAAAAAADcc/Tfd5ik_m-Kg/s320/yldvaade1-Treiga.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566816178935695010" /></a> Jüri Trei näitab kirikusaali - selline heledates toonides ta siis ongi. Taga see lava ongi tulevane altariosa. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFOSdVoyZI/AAAAAAAADck/DEEhrVmkN_E/s1600/yldvaade2-tagaosa.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFOSdVoyZI/AAAAAAAADck/DEEhrVmkN_E/s320/yldvaade2-tagaosa.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566816693426637202" /></a> Selline näeb välja kirikussali tagumine osa.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFNaxcxCRI/AAAAAAAADcU/amGV95eEix4/s1600/2korruselt.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFNaxcxCRI/AAAAAAAADcU/amGV95eEix4/s320/2korruselt.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566815736752572690" /></a> Kirikusaali tagumine osa rõdult vaadates, saab aimu üksiti ka rõduosast.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFOqRKDNNI/AAAAAAAADcs/jUt9R4ttvOU/s1600/zojajamari.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFOqRKDNNI/AAAAAAAADcs/jUt9R4ttvOU/s320/zojajamari.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566817102473671890" /></a> Jaani kiriku elu kaks tulevast peategelast: kirik-konsterdisaali värske nö direktor Eesti Kontserdi (mis ametlikult kirikut haldama hakkab) poolt Zoja Tumanova ja tema sekretär Mari.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFPHcawA3I/AAAAAAAADc0/9IRNDlZ2LHs/s1600/sisekujundaja.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFPHcawA3I/AAAAAAAADc0/9IRNDlZ2LHs/s320/sisekujundaja.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566817603712713586" /></a> Sisekujundaja Juta Lember ehitaja ja Eesti Kontserdi esindajaga. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFPlNPBwMI/AAAAAAAADc8/Z2WB0aQD-0E/s1600/altar2-ristiga1.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFPlNPBwMI/AAAAAAAADc8/Z2WB0aQD-0E/s320/altar2-ristiga1.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566818115033088194" /></a> Nii, rist on edukalt tulevasel altaril prooviks püsti aetud!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFQNqR6gKI/AAAAAAAADdM/4usdIyaE2D0/s1600/altar2-ristiga3.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFQNqR6gKI/AAAAAAAADdM/4usdIyaE2D0/s320/altar2-ristiga3.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566818810024591522" /></a> Risti püstiajamine polnud kerge.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFP55PyCaI/AAAAAAAADdE/uPhEG0QrAmA/s1600/altar2-ristiga2.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFP55PyCaI/AAAAAAAADdE/uPhEG0QrAmA/s320/altar2-ristiga2.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566818470444796322" /></a> Jüri Trei risti taustal.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFQrdlKCPI/AAAAAAAADdU/PnTuBI5mzZc/s1600/altar1-polvitaja.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFQrdlKCPI/AAAAAAAADdU/PnTuBI5mzZc/s320/altar1-polvitaja.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566819322011715826" /></a> Kohalik töömees puhkab tulevase altarilava lihvimisest. Kirikusaalil on parkettpõrand.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFRVK95Z-I/AAAAAAAADdc/fqsb14IcNUQ/s1600/naismaalrid.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFRVK95Z-I/AAAAAAAADdc/fqsb14IcNUQ/s320/naismaalrid.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566820038569715682" /></a> Kohalikud naismaalrid annavad viimast lihvi kiriku trepikojale, kust tõustakse peauksest kirikusaali.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFRxbehGLI/AAAAAAAADdk/64feidbok4Y/s1600/tornis-granz.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFRxbehGLI/AAAAAAAADdk/64feidbok4Y/s320/tornis-granz.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566820524037839026" /></a> Jaani kiriku tornis, keskel prillidega kellameister Günther Granz.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFSO40_S3I/AAAAAAAADds/83BKabsdd-I/s1600/kellad.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFSO40_S3I/AAAAAAAADds/83BKabsdd-I/s320/kellad.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566821030132927346" /></a> Jaani kiriku 18 kella.<br /><br /><object width="425" height="344"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/Ppc8d-Mj5A4?hl=en&fs=1"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/Ppc8d-Mj5A4?hl=en&fs=1" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="425" height="344"></embed></object> <br />Sellist toredat kõla pakuvad need kellad.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFSl9iorRI/AAAAAAAADd0/6fbh1dOyvx8/s1600/valisilme.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 244px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFSl9iorRI/AAAAAAAADd0/6fbh1dOyvx8/s320/valisilme.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566821426535116050" /></a> Meeldetuletuseks ka milline on taastatud Jaani kiriku välisilme tänavapoolt.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFS8RHeL5I/AAAAAAAADd8/Yds8QKhx674/s1600/imekaart.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 259px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TUFS8RHeL5I/AAAAAAAADd8/Yds8QKhx674/s320/imekaart.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5566821809747013522" /></a> See on kellegi tore nali. Nimelt levitab keegi Peterburis taolist kaarti Eesti kiriku toetuseks. Kas on kellelgi aimu, mis kirikut on kaardil kujutatud?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-7478140889387918110?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-53896987651921431602011-01-26T21:53:00.002+02:002011-01-26T22:04:44.411+02:00Mõned tuttavad on juba küsinud, kuidas terroriakt Vene suurimas, Domodedovo lennujaamas (24. jaanuari pealelõunal, 35 hukkunudt, üle 150 vigastatu) on mõjutanud turvameetmeid Moskva lennujaamades. Küsimustel on olnud praktiline mõte, et kui kaua peab nüüd rohkem aega arvestama.<br />Mul on eile õhtust, kui Šeremetjevo lennujaama kaudu Moskvast ära lendasin. On küll turva karmima ja võtab veidi rohkem aega. <br />Kõigepealt seisis miilist metalliotsijaga juba Aeroekspressi rongi väravas. Varem pole sellist asja olnud. Kõiki rongiga saabunuid paluti peatuda ning üks (!!) miilits libistas kiiresti väikse metalliotsijaga hõlmaalused läbi kõigil. Kuna olin üks esimesi rongilt tulijaid, sain ruttu läbi, aga taga paistis päris järjekord tekkivat. Kujutage ise – üks miilits ja tuhat inimest rongilt. Ma ei kujuta ette, mis siis tekkis, kui oli vaja keegi läbi otsida? Kogu järts oleks kinni peetud niikaua? Miilits oleks ise sel juhul pasunasse saanud. Ja mida ta leidiski sellega, et korra-kaks siuh-säuhh mantli alt mult läbi lasi? Piuksus nagu muiste, aga ei midagi, mine edasi!<br />Järgmine läbiotsimine oli lennujaamade terminaalidesse sisenemisel, nö Aeroekspressi terminaali lõpus. Seal oli suure lennujaama peale kaks pagasi läbivaatamise masinat ja turvaväravad. Jube aeglaselt läks. Kuigi rahvast oli vähe, passisin seal kümme minutit. Aga kui juhtub palju lennukile tulijaid olema, mis siis? Vähemalt 30 minutit, usun. Pakun, et nii see hakkab varsti konflikte tekitama, kui reisijad nii kaua ootama peavad. Vene inimesed on ju äkilised.<br />Rohkem ekstraturvat polnud. Eks sama seis on ka Domodedovos ja Vnukovos.<br />Ahjaa – wifiside oli Šeremetjevos kõikjal välja lülitatud, ükski internetikohvik ei töötanud. Üks töötaja poetas, et see on terroriakti pärast. Ei tahaks uskuda, et nii jääb... Nagu ikka Venes – algul pingutavad üle, pärast lasevad juba täitsa ülejala.<br />Tegelikulut pidi reeglite järgi kõikides Venemaa lennujaamades olema selline kord, et lennujaama sisenejad tuleb läbi otsida. Väljaspool Moskvat ja Peterburi paljudes lennujaamades selline kord ka kehtib. Moskva lennujaamades kontrolliti paar-kolm aastat tagasi samuti kõiki sisenejaid, aga väidetavalt tekitas see palju nurinat inimeste seas ja lennujaamad lõpetasid selle ära. <br />Iseasi, kas see oleks ära hoidnud Domodedovo rünnaku. Võib olla jah selles konkreetses kohas poleks rünnakut toimunud. Oleks lihtsalt teine samasugune rahvast täis koht leitud, kus turvameetmed lõdvemad.<br /><br />Panen siia otsa ka tänases Päewalehes ilmunud minu loo terroriakti järelkajadest.<br />MIKS ON MOSKVAST SAANUD KÕIGE TERRORIRIKKAM SUURLINN MAAILMAS?<br />Venemaa pealinna Moskvat võib maailma suurlinnade seas julgelt nimetada terroristide lemmiksihtmärgiks või siis vähemalt kõige hõlpsamaks sihtmärgiks.Muidugi kui Bagdad ja Kabul kõrvale jätta. Aga need linnad on hoopis teises staatuses kui Moskva, mis pole siiski sõjategevuse piirkond.<br />Viimase kümne aasta jooksul on Venemaa pealinnas toime pandud üheksa suuremat terrorirünnakut, lisaks on õhku lastud kaks Moskvast väljunud reisilennukit ja pandud pomm kolmele reisirongile. Sealhulgas viimase poolteise aastaga on toime pandud kolm suurt terroriakti. Ei New York, Madrid ega London, mis on alates 2001. aastast samuti terrori ohvriks langenud, pole pidanud üle elama sellist seeriat, kuigi terroristide üksikud rünnakud neile linnadele on olnud mastaapsemad kui Moskvale. <br />Enam-vähem kõikide Moskvas toimunud terroriaktide taga on nähtud Põhja-Kaukaasia islamivõitlejate kätt ning osa terrorirünnakute korraldajaid, kui nad on ellu jäänud, on ka süüdi mõistetud. Erandiks pole ka esmaspäevane terroriakt Domodedovos, milles hukkus eilsetel andmetel 35 inimest. Seni on peamine versioon, et lõhkekeha pani lennujaamas plahvatama enesetaputerrorist, nagu kümme kuud tagasigi ohvriterohketes metroorünnakutes Moskvas.<br />„Selliste terroristide tegevusloogika on selline, et neid on väga raske ennetavalt hävitada,” ütles Moskva politoloog Aleksei Makarkin. „Need on väiksed grupid, kes aeg-ajalt tuletavad ennast meelde rünnakutega Põhja-Kaukaasias või üritavad tungida ka Moskvasse.” Makarkin rõhutas, et pole igikehtivat retsepti, kuidas selliseid terroriste ette välja peilida ja hävitada. „Kui hävitada praegu näiteks üks selline grupp, siis kaob terroristlikust ketist vaid üks jupp,” lausus Makarkin. <br />Moskva sõjandusekspert Mihhail Timošenko ei usu, et Domodedovo plahvatuse organiseerisid lihtsad islamivõitlejad, kes tema sõnul on lõpetanud vaid „koraani lugemise lühikursused”. „Need olid külmaverelised professionaalid,” väitis Timošenko. Eksperdi sõnul viitab sellele ainuüksi rünnakukoha valik, sest suurt lennujaama on raskem kaitsta kui näiteks metrood. Lennujaam on üks suur läbikäiguhoov, eriti Moskvas. Teiseks valiti Timošenko sõnul meelega rahvusvaheliste lendude saabumissektor, lootuses, et hukkunute või kannatanute seas on välismaalasi, et saada rünnakule suuremat vastukaja välismaal. Samal eesmärgil valiti väga oskuslikult plahvatuse aeg, kui saabunud oli neli-viis rahvusvahelist reisi ja rahvast oli väga palju, märkis Timošenko. <br />Arvude järgi tegutsevad Vene jõustruktuurid islamiterroristide vastu justkui edukalt. Jaanuari keskel teatas Vene sisevägede ülemjuhataja kindral Nikolai Rogožin, et eelmisel aastal hävitati Põhja-Kaukaasias üle 30 islamiterroristide grupi ning üle 300 võitleja. Jaanuaris on juba teatatud vähemalt kolme suure grupi hävitamisest Dagestanis. Sellega seoses viitasid mitmed Moskva eksperdid pärast rünnakut Domodedovole, et jõuametkonnad astuvad vanale rehale: asunud jõuliselt võitlema terroristidega Põhja-Kaukaasias, unustavad nad muu Venemaa justkui ära, ning et plahvatus võib kõmatada ükskõik millises Venemaa osas. Selline seis Venemaal praegu kord juba on. <br />Kremli poolt aktsepteeritava liberaalse partei Parem Tegu (Pravoje Delo) üks juhtidest, tuntud politoloog Georgi Bovt märkis, et tema meelest kestab endiselt „välja kuulutamata terrorisõda Venemaa vastu”, kuigi terrorismivastane operatsioon Tšetšeenias lõppes president Medvedevi käsul juba peaaegu kaks aastat tagasi. Justkui vastuseks Bovtile ütles Venemaa ühe võimsama islamiusuliste organisatsiooni Venemaa Islamikomitee esimees Geidar Džemal, et terrorirünnakute peatamiseks tuleb „lõpetada sõda Põhja-Kaukaasia vastu, mida peetakse varjatult Venemaa massimeedias, ning rahvustevahelise vaenu üles-kütmine”.<br />Viimane mõte on väga tõsine etteheide, eriti detsembris üle Moskva kandunud kaukaaslastevastaste meeleavalduste taustal. Üks Moskva suuretiraažiline kõmuleht avaldas eile esiküljel suures kirjas küsimuse: „Kas Domodedovo-rünnak oli vastus Maneeži väljakule?” Viidati 11. detsembri pogrommile Kremli müüride kõrval, mis oli vene natsionalistide viimaste aastate suurim meeleavaldus. <br />Üldine ksenofoobia kõige selle taustal kaukaaslaste vastu ainult kasvab. Seda enam, et Putin valis selgelt poole, viies lilli venelasest jalgpallifänni hauale, kelle tapsid Moskvas detsembri algul väidetavalt kaukaaslased. Venemaal toimub selgelt vene natsionalismi legaliseerimine, millele islamivõitlejatest enesetaputerroristid ainult kaasa aitavad. <br />Veel võib arvesse võtta, et suur terroritegu alustas Venemaal suurt poliitika-aastat, mille lõpuks peaks selguma, kes saab 2012. aasta maist Venemaa uueks presidendiks – kas jätkab Medvedev või tuleb Kremlisse tagasi praegune peaminister Putin.<br />Eriti huvitav on jälgida, kuidas mõjutab terrorrünnak täna ja homme Mevdedevi esinemist Davosis ülemaailmsel majandusfoorumil. Medvedev peaks seal Vene ajakirjanduse andmetel esitama oma majandusprogrammi ja ideed, kuidas meelitada Venemaale rohkem välisinvesteeringuid. <br />Levinud on arvamus, et natsionalistide meeleavaldusi ja nüüdset terrorirünnakut kasutatakse ära sisepoliitiliselt „korra tugevdamiseks”, mis tähendaks nuuti igasugustele radikaalidele, samuti liberaalidele, kes on Venemaal radikaalidega võrdsustatud. <br />Huvitav on jälgida, mis muutub Venemaa kõikvõimsas julgeolekuteenistuses FSB-s, mis on suurte terroriaktide ettevalmistamise järjest maha maganud. Kas hakkavad pead lõpuks lendama Putini lemmikasutuses või hoitakse endiselt omasid, nagu on kombeks?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-5389698765192143160?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-71062392215224565372011-01-16T01:03:00.001+02:002011-01-16T01:04:34.958+02:00Pakun taas minu arvates kümmet kõige olulisemat sisepoliitilist sündmust ja arengut tänavu Venemaal (Venemaa välispoliitikat puudutava jätan teadlikult kõrvale). Tegemist on loomulikult minu subjektiivse valikuga. Küllap iga Venemaa-arengute vastu huvi tundja suudab seda kritiseerida ning pakkuda välja oma nimekirja olulisimatest sündmustest-trendidest. Laske käia ning jätke loo alla oma kommentaar.<br />(Meeldetuletuseks - koostasin Venemaa Top 10 sündmuste edetabeli ka eelmisel aastal. Siin on selle <a href="http://www.epl.ee/artikkel/486454">link</a> ). Igaüks saab hinnata, mis läks täppi ja kus läksin alt.)<br /><br />Miilits kaob ajalukku<br />48 aastat järjest tähistati Nõukogude Liidus ja Venemaal 10. novembril miilitsapäeva. Kui kõik läheb president Medvedevi plaanide järgi, siis tähistati miilitsapäeva kaks kuud tagasi viimast korda, sest 1. märtsist saab Venemaal miilitsast politsei. See on ajalooline hetk, sest ilmselt paljudele seostub kunagine Nõukogude riik siiani Nõukogude miilitsaga.<br />Suurt sisulist muutust ümbernimetamine Venemaal kahjuks kaasa tuua ei saa, sest kaader jääb samaks. Ümbernimetamise üks põhjus on selles, et miilitsa maine on Venemaal põhjas mis põhjas. Miilitsate omavoli on muutunud niisama lahutamatuks igapäevaelu osaks Venemaal nagu ka korruptsioon. Moskvas näitas üks eelmise kevade küsitlus, et täielikult ei usaldanud miilitsat mitte üks vastaja... Tihti kardavad inimesed miilitsaid rohkem kui kurjategijaid. <br /><br />Kas Medvedev või Putin või hoopis keegi kolmas?<br />Venemaa järgmised presidendivalimised toimuvad 2012. aasta märtsis. Esimest korda valivad naabrid presidenti kuueks aastaks, mitte neljaks aastaks nagu seni. Just järgmine president avab näiteks 2014. aastal Sotši taliolümpiamängud.<br />Kuna Venemaal tõelise konkurentsiga valimisi ei peeta, siis saame hiljemalt juba tänavu aasta lõpuks teada järgmise presidendi nime. Nagu praegune president Medvedev ja eelmine president, peaminister Putin on ise korduvalt öelnud, siis nad istuvad maha, arutavad ning otsustavad, kelle kord on valitseda Kremlit 2018. aastani. Sest on selge, et võimueliidi kandidaat võidab igal juhul suure ülekaaluga, olgu selleks või Putini autojuht, nagu üks Moskva politoloog kunagi tabavalt märkis. <br />Levinud arvamuse järgi on kaks varianti: kas saab Medvedev õiguse teiseks ametiajaks või tahab Putin tagasi vanale kohale. Venemaa on aga niivõrd ettearvamatu maa ning riigijuhtide otsuste tegemise protsess nii varjatud-salajane, et ei tasu ka väga imestada, kui Venemaa saab uue, neljanda presidendi. Kuigi see on muidugi vähetõenäoline. Venemaa üks tuntumaid välispoliitikaeksperte Fjodor Lukjanov näiteks ütles mulle hiljuti: „Kõik räägivad, et Putin tuleb tagasi, aga mulle tundub, et luuakse mingi täiesti uus võimuskonstruktsioon, milles Putin hakkab aga kindlasti olulist rolli mängima.“<br /><br />Kodanikuliikumiste mõjujõud suureneb<br />Üks Venemaa eelmise aasta märkimisväärsemaid trende oli kodanikuliikumiste mõju suurenemine. Selle üle võib vaielda, kas need olid tõelised võidud või lasti neil lihtsalt näida kodanikuliikumiste võitudena, et auru ühiskonnas välja lasta, aga „nominaalselt“ olid need võidud: Peterburis Gazpromi pilvelõhkuja ehituse üleviimine, läbi Himki metsa kiirtee rajamise ajutine peatamine, Lukoili asepresidendi autoavarii uurimise taastamine, narkomaanide vastu võidelnud Uurali noormehe vangist vabastamine jne. See trend kindlasti jätkub, aga mingeid süsteemipurustavaid või poliitilisi võite kodanikuliikumised muidugi ei saavuta. Aga suur asi seegi, et sellised liikumised aitavad Venemaal inimestel murda vabatahtlikku vangistavat lepet: riik mind ei puutu ja mina ei puutu riiki ega ei sega end vahele. Sellise positsiooni muutumine järjest rohkemate inimeste seas on juba suur võit Venemaa jaoks.<br /><br />Rahvustevahelised konfliktid jätkuvad<br />Kaukaaslaste vastased (tegelikult ka Kesk-Aasia võõrtööliste vastane) 11. detsembri rahutused Moskva kesklinnas tekitasid Venemaal probleemi, mis on ilmselt üks tõsisemaid viimase kümne aasta jooksul. Kiiret ja head retsepti selle lahendamiseks pole, mis tähendab, et tõenäosus selliste rahutuste uuesti tekkimiseks on väga suur. Neid ära hoida on riigil väga raske, sest noortel äärmuslastel pole mingeid selgeid struktuure, mida oleks võimalik mõjutada. Tegemist on üsna stiihiliste väljaastumistega, millele on vaja vaid ajendit. Aktsioonide kordumist toetab ka Venemaal järjest leviv trend, et kuna riigile ja miilitsale loota ei saa, siis kipuvad inimesed ise vägivalla abil oma probleeme lahendama. <br />Kaukaaslased ja Kesk-Aasia võõrtöölised istuvad seni Moskvas ja teistes suurlinnades vaikselt, nad ei vastanud peamiselt vene rahvusest noorukite vihaaktsioonidele. Mis juhtub aga, kui nad alustavad alandatud uhkuse sunnil kättemaksuaktsioone? Mida rohkeb lastakse juhtuda vihaaktsioone „võõraste“ vastu, seda tõenäolisemad on „võõraste“ vasturünnakud „omade“ vastu.<br />Teemaga seostub olukord Põhja-Kaukaasia vabariikides, kus suure tõenäosusega midagi paremuse suunas ei liigu – jätkuvad islamivõitlejate ning Vene jõuametkondade vastastikused rünnakud. Küllap kuuleme ka tänavu mõnest suuremast terrorirünnakust väljaspool Kaukaasiat. <br /><br />Patriarh Kirill suurendab isiklikku ning õigeusu mõju<br />Patriarh Kirill on kolme viimase aastaga saavutanud kaks väga suurt võitu. Kõigepealt saavutas ta Vene õigeusukiriku taasühinemise Vene õigeusukirikuga välismaal. Sellel leppel on küll Eestist pärit eelmise patriarhi Aleksiuse allkiri, aga tegelik läbirääkija ja leppe saavutaja oli tollane Smolenski metropoliit Kirill. Veelgi suurema võidu saavutas aga peale Aleksiuse surma õigeusu kiriku patriarhiks saanud Kirill eelmisel aastal, kui riigiduuma võttis vastu seaduse anda õigeusu kirikule tagasi kõik riiklikus või munitsipaalvalduses olevad hooned. Ainuüksi Moskvas tähendab see üle paari tuhande hoone tagastamist kirikule. Vene õigeusu kirikust sai riigi järel Venemaa suurim kinnisvaraomanik. Patriarh Kirill on kogu oma usulise pühaduse kõrval väga osav ärimees ja läbirääkija. Olen täiesti kindel, et 64-aastane Kirill kasvatab Vene õigeusu kiriku mõju oluliselt võimsamaks kui seda suutis Aleksius. Võimudel pole selle vastu midagi, sest kiriku toetus kulub väga ära järjest suurenevates rahvustevahelistes pingetes Venemaal. Ükskõik siis, kas vene rahvusluse tugevdamiseks või siis ksenofoobia vähendamiseks. <br /><br />Penisonisüsteemi veskikivi tõstab rängalt sotsiaalmaksu<br />Eelmisel aastal kulus Venemaal pensionite maksmiseks kümme protsenti riigieelarvest, rohkem isegi kui Euroopa Liidus keskmiselt. See on riigis aidanud silmnähtvalt vähendada vaesust, aga on muutumas tõsiseks veskikiviks Venemaa majandusele. Selline pensionisüsteem pole varsti riigi majandusele jõukohane, hoiatavad eksperdid. <br />Et riiklikku pensionifondi kuidagigi rahastada hüppas 1. jaanuarist sotsiaalmaks 26 protsendilt 34 protsendile. Sellise maksutõusu mõju ettevõtetele, eriti keskmistele- ja väikestele (kes pidid seni sotsiaalmaksu maksma vaid koguni 14 protsenti), on ettearvamatu. Midagi head eriti keegi ei looda, isegi president Medvedev on avaldanud kahtlust, kas see on mõistlik. Peaminister Putin jäi aga endale kindlaks, mis pole üllatav – pensionärid on tema peamised toetajad. Põhimõtteliselt aga ei olnudki Venemaal häid lahendusi, sest pensionid on kasvanud liiga kiiresti ning riiklik pensionifond 1,3 triljoni rublaga miinuses (võrdluseks – Sotši taliolümpia kulud on üks triljon rubla). Kusjuures – sotsmaksu karm tõus seda auku täielikult ei katagi.<br /><br />Eluküsimus Venemaa jaoks – mida teeb naftahind<br />Venemaa riigieelarve tuludest ligi pool tuleb nafta müügist, ilma naftadollariteta oleks riigieelarve defitsiit vähemalt kümme protsenti SKP-st, kirjutas hiljuti oma uurimuses autoriteetse investeerimispanga Merrill Lynch analüütikud. See tähendab, et Vene riigil pole endiselt ega tule ka lähitulevikus alternatiivi naftamüügist (ja ka gaasimüügist) saadavale rahale. <br />Kulutused sotsiaalvaldkonnale kasvavad iga aastaga, mis tähendab, et eelarve tasakaalus hoidmiseks peab tänavu keskmine naftahind olema ligi sada dollarit barreli eest ning järgmistel aastatel vähemalt 110 dollarit. Venemaa järgmise aasta eelarve on tehtud naftahinna arvestusega 75 dollarit barreli eest aasta keskmisena, mis tähendab riigieelarvele vähemalt 3,5-4 protsendilist defitsiiti. <br />Venemaa üks tuntumaid pankureid Pjotr Aven võrdles hiljuti Venemaa järgmise aasta eelarvet Nõukogude Liidu eelarvega 1970-ndate teises pooles, kui see elas samuti naftadollarite najal ning oli kõvasti kreenis sotsiaal- ja militaarkulutuste poole. Sama seis on tänavuse Vene eelarvega – 28 protsenti rahast kulub sotsiaalile ning 14 protsenti sõjalistele kulutustele. 2013. aastaks kasvavad need kulutused juba vastavalt 29 ja 17 protsendile riigieelarvest ehk tervelt 46 protsenti riigi kuludest!<br /><br />Hinnatõusud panevad rahva proovile<br />Venemaal pole viis-kuus aastat olnud tõsist sotsiaalsete nõudmistega meeleavalduste lainet. Viimased olid 2005. aastal seoses pensionäride paljude soodustuste kaotamisega, aastatagused miitingud Kaliningradis ja Vladivostokis olid lokaalse tähendusega.<br />Tänavu jätkub Venemaal juba mitmendat aastat kommunaalkulude märgatav tõus. Seni on rahvas olnud kannatlik, kuid see tugevusvaru võib olla sulanud üsna õhukeseks. Teisest küljest on selge, et võimupartei Ühtne Venemaa teeb kõik selleks, et parlamendivalimiste aastal (duumavalimised toimuvad detsembris) oleks proteste minimaalselt. Teisest küljest näitasid eelmise talve miitinug Kaliningradis, et nende abil on võimalik saavutada võimude järeleandmisi. <br />Gaas ja elekter, samuti kommunaalteenused kallinevad ligi 15 protsenti aasta jooksul, vähemalt kolmandiku kallinevad bensiin ja sigaretid, veidi vähem kange alkohol. <br /><br />Kas sissekirjutuse kaotamine on võimalik?<br />Sissekirjutamise ja -registreerimise ning sisepassidest loobumine Venemaal, kui see tõesti juhtub, oleks tõeliseks poliitiliseks ja sotsiaal-majanduslikuks revolutsiooniks. Väliselt mitte nii efektne kui miilits muundumine politseiks, aga sisuliselt palju olulisem reform. Tõenäoliselt seda siiski tänavu veel ei juhtu, eriti pärast seda kui peaminister Putin kutsus peale detsembrirahutusi üles registreerimise nõudeid koguni karmistama. Aga paratamatult liigub kõik Vene elanike jaoks positiivses suunas. Ilmselt alates tänavu kevadest saavad Venemaa kodanikud ajutist registreerimist (kuni kolmeks aastaks) teha posti või Interneti teel. Meile Eestis on see raskesti mõistetav, aga venemaalastele tähendaks ainuüksi see juba oluliselt kergemat liikumist Venemaa piires ning vähendaks ka korruptsiooni, sest praegu teevad ametnikud sissekirjutuste andmise või mitteandmisega suurt äri. <br />Sissekirjutus kui institutsiooni kaotamine lähiaastatel oleks suure märgilise tähendusega, sest see loodi Stalini režiimi ajal 1932. aastal eesmärgiga takistada nälgivatel maaelanikel linnadesse kolimist. Sisepass on samuti paras Nõukogude-aegne relikt, mida enamus tsiviliseeritud riigid ei kasuta enam ammu.<br />Meile oleks olulisem, kui Venemaa loobuks registreerimise nõudest välismaalastele, mis on Euroopa Liidu üks peatingimusi Venemaal viisavabaduse andmisel. Pole välistatud, et Venemaa lihtsustab EL kodanikel liikumist Venemaal. Aga EL peab siis midagi vastu andma või lubama.<br /><br />Nord Streami esimene toru peaks valmis saama<br />Eelmise aasta kevadel alustatud Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream Läänemere-aluse, 1224 kilomeetrit pika osa ehitus peaks lõppema selle aasta lõpuks. Torujuhtme operaatori kinnitusel ollakse graafikus, vähemalt kinnitavad nad nii oma koduleheküljel. Tegemist on Venemaa auahneima geopoliitilise projektiga Putini ajastul. Veel pole teatatud, millal lastakse torusse gaas, aga täisvõimsusel peaks seda liikuma 27 miljardi kuupmeetri jagu, mis peaks suutma varustama vähemalt 13 miljonit majapidamist Euroopas. Teine, paralleelne ja sama mahuga gaasitoru peaks valmis saama järgmise aasta lõpuks. Iseasi, milline on selleks ajaks gaasi hind Euroopas ning kas toru hakkab Gazpromile tootma kasumit või hoopis kahjumit.<br /><br />Loomulikult on veel palju huvitavaid arenguid Venemaal, mida tasub jälgida, näiteks: mil määral jätkuvad suured tehnoloogilised õnnetused, kuna infrastrukruur endiselt vananeb; mis suunas areneb Venemaal välja kuulutatud moderniseerimise staarprojekt Skolkovo innolinna rajamine – kas see näitab reaalset arengut või kujuneb sellest lihtsalt osav kinnisvaraprojekt; kas WTO võtab lõpuks Venemaa oma liikmeks; kas opositsioonipoliitikute arestid miitingutel osalemise eest jätkuvad ja karmistuvad jne?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-7106239221522456537?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-72384345635670783552011-01-16T00:36:00.012+02:002011-01-16T01:02:38.710+02:00Laupäevases Päewalehes ilmus mu lugu Dubna teaduslinnas töötavast akadeemik Juri Oganesjanist, kes juhib uute keemiliste elementide sünteesimist – kuus viimaste elementi Mendelejevi tabelis on kõik tema tehtud. Panen siia täispika versiooni loost + loo lõppu lisan fotosid Dubna kuulsast instituudist ja linnast. Väike nö ekskursioon Venemaa ühte kuulsamasse spetsiaalselt teaduse tarbeks üle 50 aastat tagasi rajatud linna.<br /><br />Vene tuumafüüsikud venitavad Mendelejevi tabelit „stabiilsuse saareni“<br />Kui ma 20 aastat tagasi keskkooli lõpetasin, teadsin ma tänu keemiaõpetajatele Tiiu Voodlale ja Oliver Masingule peast suuremat osa Mendelejevi tabeli elemente. Kuidagi iseenesest jäid need elemendid koos lühenditega aastate jooksul pähe. Mäletan, et klassis rippunud suurel Mendelejevi tabelil oli keemilisi elemente siis ligi 110. Mulle jäi koolis selline mulje, et see tabel on lõplik, et uusi elemente ei saa enam juurde tulla.<br />Kuna ma ristsõnu ei lahenda, siis pärast keskkooli lõppu ma enam kordagi Mendelejevi tabeliga kokku ei puutunud. Kus seda ikka tavaelus vaja läheb. Seetõttu olin üllatunud, kui lugesin eelmisel aastal uudist, et üks Venemaa teadusinstituut on viimastel aastatel loonud uusi keemilisi elemente nagu konveieril ning laiendanud oluliselt Medelejevi tabelit. <br />Vene teadlased on jõudnud juba 118. elemendini ning nad arvavad, et piir on veel kaugel. Sisuliselt nihutavad nad meie jaoks materiaalse maailma piiri, kui sünteesivad uusi keemlisi elemente.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIh92Q1emI/AAAAAAAADa8/O3_5QzS56ik/s1600/oganesjan1.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIh92Q1emI/AAAAAAAADa8/O3_5QzS56ik/s320/oganesjan1.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5562545836177848930" /></a> Piirinihutajad töötavad Moskvast kolmetunnise rongisõidu kaugusel Dubna teaduslinnas sealse tuumauuringute instituudi tuumareaktsioonide laboratooriumis. Akadeemik Juri Oganesjan (fotol) juhtimisel on seal viimase kümne aasta jooksul sünteesitud kõigepealt 114. element, siis 116., edasi pealtnäha sama kaootiliselt - 113., 115., 118. ning eelmisel aastal 117. element. Ametlikke nimetusi nendel radioaktiivsetel elementidel veel polegi. Suures teaduses võtab fikseerimine veidi aega, targad ju ei torma. <br />Kõik Mendelejevi tabeli elemendid peale 92. järjekorranumbrit kandvat uraani on sisuliselt inimkäte looming. Need elemendid on sünteesitud laborites, looduses leidub neid ülivähe. <br />Meid ümbritsev maailm koosneb niisiis 92 elemendist. „Kui Maa moodustus umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, siis tegelikult oli elemente rohkem,“ räägib akadeemik Oganesjan. „Need 92 on need, mis on alles jäänud. Ülejäänud elemendid lagunesid ning ei elanud meie ajani. Nagu dinosaurused ei elanud meie ajani, aga vahe on selles, et neid kunagi eksisteerinud elemente on tänapäeval võimalik luua tehislikult.“<br />1950-ndatel sünteesiti uusi elemente maa-aluste tuumaplahvatuste abil, hiljem mindi üle tsiviliseeritumale meetodile – kiirenditele.<br />117. elemendi avastamine nägi akadeemik Oganesjani sõnul välja selline: selleks kasutati samas Dubnas ehitatud kiirendit, kus 97. elemendi ehk berkeeliumi isotoopi „pommitati“ 20. elemendi ehk kaltsiumi haruldase isotoobiga. Tohutul kiirusel – kuidas üldse öelda kiiruse kohta, mis võrdub ühe kümnendikuga valguskiirusest? - toimunud pideva ja pikaajalise „pommitamise“ tagajärjel tekkis tuumareaktsioon, kus berkeeliumi ja kaltsiumi aatomid ühinesid millisekundites mõõdetavaks ajaks (üks millisekund on üks tuhandik sekundist-J.P.) raskemaks tuumaks ning maailma tekkiski korraks 117. element. <br />Kõik need uued elemendid on „sündinud“ samamoodi. Näiteks 114. elemendi saamiseks tekitati tuumareaktsioon, kus kaltsium ühines 94. elemendi ehk plutooniumiga.<br />117. elemendi sünteesimise eksperiment kestis seitse kuud, mille jooksul tekkis uus element kuuel korral.<br />Mida selleks vaja läks?<br />Kõigepealt ainulaadset raskete ioonide kiirendit, mille ehitasid – paljude Venemaa skeptikute jaoks ilmselt üllatuseks – Dubna tuumalabori enda spetsid. Kiirendi hinda ei oska akadeemik Oganesjan öelda, sest kuidas sa määrad ainulaadse masina hinna? Ainuüksi kiirendi „jõuallikas“ maksnud miljoneid dollareid.<br />Väga kallid on ka eksperimendiks kasutatud ained. „Märklauana“ kasutatud berkeelium-249 gramm maksab kümneid miljoneid dollareid, katseteks läks seda vaja 22,2 milligrammi. „Laskemoona“ ehk kaltsium-48 gramm maksab berkeeliumiga võrreldes „kõigest“ veerand miljonit dollarit. Vajalik kogus berkeelium-249 toodeti Dubna teadlaste jaoks muide USA-s. <br />Ja muidugi läks vaja suurel hulgal teadlasi. „Vahetult tegeles selle eksperimendiga 15 inimest, aga kui arvestada, et selle jaoks oli vaja ehitada kiirendi, siis võib öelda et pool meie laborist oli sellega seotud,“ räägib akadeemik Oganesjan katsete töömahukusest. Tema juhitavas laboratooriumis töötab aga ligi 300 inimest.<br />No ja lõpuks tuli teadusavastusest ilmutada artikkel USAs ilmuvas ajakirjas Physical Review Letters.<br />Tänavu möödub sada aastat sellest kui tuumafüüsika isaks peetav Ernst Ruhterford kirjeldas esimest korda aatomit - et see koosneb tuumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest. Aatom on teatavasti väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. <br />Ruhterfordi kirjeldatud aatomi struktuur on väga sarnane Päikesesüsteemile, mille tõttu hakatigi seda kutsuma aatomi planetaarseks mudeliks. Piltlikult öeldes oli tema arvates aatomi struktuur Päikesesüsteemi tohutult väiksem koopia. <br />„Aga on välja tulnud, et elementide olemasolule pole piiriks see konstruktsioon – tuum ja selle ümber elektronid, vaid piiri määrab aatomi tuuma ebastabiilsus,“ räägib akadeemik Oganesjan. <br />Aatomi tuum koosneb omakorda neutronitest ja prootonitest. „Tekib küsimus – kui palju neid aatomi tuuma telliskive, neutroneid ja prootoneid võib olla, et tuuma konstruktsioon eksisteeriks või vähemalt ei variseks kokku. See on fundamentaalne küsimus, sest annab vastuse, kus on piir,“ jätkab Oganesjan.<br />„Ja see piir on juba absoluutne selles mõttes, et vahet ei ole kas Maa peal või kuskil mujal Galaktikas, sest see on mateeria füüsikalise ülesehitus alus,“ lisab ta peale ligi kümnesekundlist pausi. „Seda on pidevalt küsitud – kus on materiaalse maailma piir? Seda on justkui leitud, aga alati on see piir sõltunud sellest, kui palju teati maailmast sel hetkel. Meie üritame ka leida vastust sellele küsimusele selle põhjal, mida me teame 21. sajandi alguseks.“<br />Oganesjan toob näiteks, et 1930-ndate aastate lõpuks tehti arvutusi ja jõuti järeldusele, et ei saa olla 100. elemendist raskemaid elemente. Tollal oli teada 93 keemilist elementi, 101. element ehk mendeleevium sünteesiti juba 1955. aastal. <br />Edasi viis teadlasi eksiarvamusele see, et transuraanide (radioaktiivsed elemendid uraanist ülespoole) tuumade stabiilsus vähenes elemendi numbri suurenedes. Kui 92. elemendi ehk uraani poolestusaeg (sisuliselt on see radioaktiivse elemendi keskmine eluiga) on 4,5 miljardit aastat, siis juba 102. elemendi ehk nobeeliumi mõnede isotoopide poolestusaeg oli vaid mõnikümmend sekundit. Ülikiire stabiilsuse vähenemine. <br />„Seetõttu arvati, et kui liikuda edasi veel raskemate tuumadega elementide suunas, siis jõuame peagi nende eluea eksisteerimise piirini, mis sisuliselt tähendaks materiaalse maailma piiri,“ lausub akadeemik Oganesjan. <br />Peagi aga selgus, et edasi millegipärast nii kiiret elementide eluaja kahanemist ei toimunud. Suurema aatomnumbriga elemendid kui 104 elasid küll ainult ülilühikese hetke, aga eluea suurusjärgud jäid enam-vähem samaks. <br />Kui tuumateadlased said lõpuks aru, et raskemate elementide aatomite tuuma konstruktsioon on mõnevõrra teistsugune kui kergematel, jõuti arvutustega peagi üllatusliku tulemuseni. „Uraan elab 4,5 miljardit aastat, siis edasi elavad peagi elemendid paar sekundit ja veel edasi muudkui vähem ning vähem, aga siis hakkab nende eluiga taas kasvama üllatavalt suurte väärtusteni ning siis hakkab jälle kahanema ning siis jälle kasvama jne,“ räägib akadeemik Oganesjan. <br />Kogenud jutustajana kasutab akadeemik edasi kujundlikke võrdlusi: „Tekkis hüpotees, et kui me lähme mööda olemasolevaid teadmisi edasi, siis kuskil peab olema „saar“, kus on palju elemente, mis elavad suhteliselt kaua. Kuid see „saar“ peab asuma väga kaugel meile teada olevatest aladest. Selleks et jõuda selle „saareni“, peame me ületama „ebastabiilsuse mere“.“ Ebastabiilsuse mere all peab ta silmas elemente, mis elavad väga lühikest aega. Selline hüpotees esitati 1969. aastal. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIjEc-2xJI/AAAAAAAADbE/5w5NeEiaQFY/s1600/stabiilsuse%2Bsaar%2Bdubnast.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 167px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIjEc-2xJI/AAAAAAAADbE/5w5NeEiaQFY/s320/stabiilsuse%2Bsaar%2Bdubnast.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5562547049162261650" /></a> (SELETUSEKS JOONISTUSELE - Dubna instituudi tuumareakstsioonide labori teadlased joonistasid kaardi, et veidigi piltlikult ära seletada, mida nad otsivad ja kuhu liiguvad. „Manner“ kujutab kaardil enimtuntud elemente, millel on stabiilne aatoimi tuum, siis tuleb „saare moodi poolsaar“ radioaktiivsete elementidega (89-103) nagu uraan ja plutoonium. Edasi tuleb ulgumeri eriti ebastabiilsete tuumadega elementidest, mis peab välja viima „stabiilsuse saarele“ ehk siis üliraskete stabiilse aatomi tuumaga uute elementideni. Seda „stabiilsuse saart“ otsitaksegi.)<br /><br />Esimesed eksperimendid selle „stabiilsuse saare“ leidmiseks tehti Prantsusmaal, siis USA-s, Saksamaal ning Nõukogude Liidus Dubnas. Aga tuumateadlased-maadeavastajad ei leinud midagi... Viimane ebaõnnestunud katse tehti 1985. aastal. <br />„Kui sa midagi otsid, aga ei leia, siis on alati kaks vastust, miks sa ei leidnud: kas otsisid halvasti või seda pole,“ nendib Oganesjan. „Kui aga seda otsitakse mitmes erineva meeskonna poolt ja ei leita, siis ilmselt on loogiline tulla järeldusele, et seda pole.“<br />Tänaseks 77-aastasele, aga endiselt igat pidi heas vormis Oganesjanile ei andnud aga hüpotees, mille sõnastamises ta ise noore teadlasena osales, kuidagi rahu ning 1995. aastal alustas ta uuesti Dubnas katsetega leida teed uute elementideni ja „stabiilsuse saareni“. Rahaliselt oli see Venemaal väga nukker aeg, aga Oganesjan ei jätnud jonni. <br />„Valisime teise meetodi,“ ütleb Oganesjan ja joonistab mulle kümme minutit oma kabineti suurele kriiditahvlile („nagu üle 20 aasta tagasi koolis keemiatunnis,“ vilksab peast läbi) numbreid, valemeid, joonekesi ja pildikesi. Lühike kokkuvõte tema jutust on see, et see „teine meetod“ töötas.<br />„Kokku oleme saanud (uute elementide) 48 tuuma, mille omadusi me oleme võrreldnud meie hüpoteesiga ning kõik need võrdlused näitavad, et „stabiilsuse saar“ on olemas,“ ütleb ta varjamatu uhkusega. „Jah, me ei suuda sellele saarele jõuda, aga me oleme sellele lähenenud.“<br />„Meie katsete tulemusi on kinnitanud USA ja Saksamaa laborid viimase kolme aasta jooksul viie eksperimendiga, mis andsid samasugused tulemused,“ lisab Oganesjan.<br />Kahjuks ei saa tänapäeva tehniliste tingimustega veel „saarele“ jõuda, sest nii võimsaid tuumareaktsioone pole lihtsalt võimalik teha. <br />Küsin hiljem akadeemikult, miks ta kasutab oma töö kirjeldamiseks georgraafiast pärit väljendeid - kas ta peab tuumafüüsikat kuidagi sarnaseks maadeavastamisele. „Ilmselt mõnes mõttes küll...“ venitab Oganesjan ja jätkab kiiremalt. „Nad ka uskusid, et kuskil on maa, mida nad otsisid. Tihti nad ei leidnud seda, tulid tagasi, läksid uuele ekspeditsioonile. See kõik on ju nii inimlik, et sa tahad kontrollida mingit hüpoteesi.“ <br />Uute elementide sünteesimise ja „stabiilsuse saare“ otsimise kõrvalt teeb Juri Oganesjani laboratoorium paralleelselt unikaalset eksperimenti nende üliraskete ainete leidmiseks looduses. <br />„Pole välistatud, et neid tehisaineid, mis elavad kaua, on kuskil maakoores, aga me lihtsalt pole kunagi neid otsinud nii väikestes kogustes,“ räägib akadeemik Oganesjan. „Me ei tea ka nende keemilisi omadusi, mistõttu on samuti raske otsida.“<br />Ta toob näiteks, et ega kulda ka niisama maa seest ei leia. Kulda leitakse tänu sellele, et teatakse tema keemilisi omadusi. „Rikastatakse ja nii leitakse, sest kulda iseenesest on maapinnas ühe tonni kohta vaid üks gramm. Aga kuidas leida, kui seda ainet on maapninnas veelgi miljard korda vähem?“ lausub Oganesjan.<br />Dubna teadlaste seade asub prantslaste laboratooriumis Euroopa Liidu kõrgeima mäetipu Mont Blanci (4810 meetrit) all Prantsusmaad ja Itaaliat ühendavas tunnelis. Seadme sellise asukoha põhjus on, et seda tuleb kaitsma kosmilise kiirguse eest. <br />Looduses ülirasket ainet on otsitud kolm aastat. „Oleme lähedal, aga seadme tundlikust tuleb veelgi suurendada,“ ütleb Oganesjan tulemuste kohta. „Veel on variant, et hakata otsima neid üliraskeid elemente kosmilisest kiirgusest.“<br />„Kas teoreetiliselt on üldse Mendelejevi tabelil piire?“ uurin Venemaa ühelt tuntumalt kaasaja akadeemikult. „Kas elemente võib luua veel juurde kes teab kui palju?“<br />„Nu jaa,“ ütleb Oganesjan mõtliku häälega. „Aga vaadake - see sõltub jällegi sellest, kas on olemas ja leitakse järgmine „stabiilsuse saar“.“<br />Jälle see saare-jutt!<br />Koolis on Mendelejevi tabelist meeles, et elementide omadused korduvad perioodiliselt, üle kaheksa elemendi. Kas see tähendab, et ka Dubnas loodud 114. element on sarnane tinale, kas viimane loodud element, 117. on sarnane ioodile? <br />„Selgus, et on sarnased, aga mitte täielikult, sest ülirasketel elementidel on aatomi struktuur mõnevõrra teistsugune,“ ütleb Oganesjan. „Nii et selles mõttes on Mendelejevi tabeli seaduspärasustel piir ees, sest mida kõrgema aatomnumbriga, seda enam hakkavad elemendid erinema.“<br />„Igatahes!“ Ei saa ju mitte nõustuda mehega, keda mõned Vene ajakirjad on nimetanud Venemaa elavatest teadlastest nr 1 kandidaadiks Nobeli preemiale.<br /><br />LISALUGU I - Venemaa meelitab välisteadlasi megagrantidega<br />Akadeemik Juri Oganesjan on Venemaa tänastes oludes suhteliselt erandlikult edukas teadlane, kellel on oma suurepärane laboratoorium ja meeskond. Väga paljud Venemaa andekad teadlased on riigist minema sõitnud, kuid Vene valitsus on otsustanud asuda vasturünnakule.<br />Teadlased olid Nõukogude Liidu lagunemise alates ühed esimesed, kes hakkasid jalgadega hääletama. Välismaale lahkumise tendents hoogustus veelgi Venemaa jaoks rasketele 1990-ndatel aastatel. Tollal lahkus terve põlvkond noori teadlasi välismaale, tuhanded Vene teadlased töötavad tänaseni üle maailma. Väga hea näide on 2010. aasta Nobeli füüsikapreemia võitnud endised venemaalased Andrei Geim ja Konstantin Novosjolov, kes töötavad Inglismaal Manchesteri ülikoolis.<br />Justkui vastuseks tänasele Hollandi kodanikule Andrei Geimi sõnadele, et ta küll ei kujuta ette, et peaks töötama Venemaal, kuulutas Vene haridusminister Fursenko välja Venemaal enneolematute teadusgrantide konkursi tulemused. <br />Ühe grandi väärtus oli 150 miljonit rubla ehk ligi neli miljonit eurot. See on kolm korda suurem Nobeli preemiast ja veelgi rohkem ületab see tavalist teadusgranti Lääneriikides. Eesmärk oli meelitada Venemaale tööle välismaa teadustippe või siis koju tagasi tuntud Vene teadlasi. Kokku läks jagamisele 40 granti ehk 150 miljonit eurot.<br />Kohe läksid lahti jutud, et tegemist on võimu järjekordse rahajagamisega „omadele“ nagu Venemaal tihti kombeks. Tulemused ületasid aga ootusi. <br />Esiteks sellega, et ka muidu väga kriitilised Vene teadlased tunnistasid, et grantide jagamise protseduur vastas peaaegu täielikult rahvusvahelise teadusavalikkuse nõuetele. „Peaaegu“ tähendab Venemaa oludes juba väga palju! Kõik taotlused teadusuuringutest grantide saamiseks vaatasid läbi neli eksperti – kaks Venemaalt ja kaks välismaalt.<br />Teiseks sellega, et 40 megagrandi saaja seas oli tõepoolest oma ala maailma tippe, kes peavad nüüd paariks aastaks tulema tööle Venemaale. Näiteks hakkab Moskva riikliku meditsiooniülikooliga koostööd tegema 1998. aastal Nobeli meditsiipreemia saanud biomeedik Ferid Murad, Peterburi riiklikus ülikoolis hakkab oma projekti vedama maailma üks juhtivamaid matemaatikuid, eelmisel aastal Fieldsi preemia (Nobeli preemia analoog matemaatikutele) saanud venelane, Genfi ülikoolis töötav Stanislav Smirnov jne. Kokku olid pooled grantide saajatest välismaalased ning ka enamus Vene kodanikest teadlased ei elanud alaliselt kodumaal.<br />Formaalselt ei nõua Venemaa välismaalt meelitatud teadustippudelt eriti palju: nad peavad mõne Venemaa ülikooli juures tegema nö oma teadusgrupi ning kirjutama kahe aastaga kaks teadusartiklit. <br />Kas see tähendab, et kuulsad Venemaa teadlased hakkavad oma kodumaale tagasi pöörduma ning Vene ülikoolide teadustegevus tuleb tagasi maailmakaardile? Kindlasti mitte, sest nagu tabavalt kirjutas ajakiri „Russkii Reporter“: „Võitjate triumfi hakkavad peagi tumestama Vene elu ja teaduse reaalsus.“ <br />„Dünaamika on positiivne, aga ma väga kahtlen, et keegi megagranti võitnud teadlastest suudab luua Vene kõrgkoolide baasil rahvusvahelise tasemege uurimislabori,“ ütles kuulsa Landau-nimelise teoreetilise füüsika instituudi direktori asetäitja Mihhail Feigelman. Mis oli samuti üks konkursi eesmärk.<br />Tänavu jagab Venemaa välja järgmised 40 megagranti teaduse tegemiseks. <br /><br />LISALUGU II - Dubna – spetsiaalselt ehitatud teaduslinn<br />Moskvast 125 kilomeetrit põhjapoole asuv Dubna on Venemaa üks tuntumaid teaduslinnu, mis asutati 55 aastat tagasi tuumafüüsika keskusena.<br />Volga jõe ilusale kaldale tühjale kohale rajatud linna teaduspotentsiaal on peale Nõukogude Liidu lagunemist loomulikult langenud, aga teadustegevus on siiski endisel selle 60 000 elanikuga linna peamine „majandusharu“.<br />Dubna peamine teaduskeskus on tuumauuringute ühendatud instituut, mille 1956. aastal asutasid Nõukogude Liit ja talle sõbralikud riigid. Instituuti peavad tänaseni üleval 18 riiki, millest enamuse moodustavad endised liiduvabariigid. Instituudi 83 miljoni dollarisest aastaeelarvest tuleb 60 protsenti siiski Venemaalt. <br />Selle maailmale aastakümnete jooksul terve nimekirja uusi keemilisi elemente loonud – Mendelejevi tabeli 105. element kannab linna auks dubniumi nime - instituudi väline ilme on puhas ja hoitud, aga jäänud ajas mitukümmend aastat tagasi. Enamus teadlasi on üle 50-aastased, noori on väga raske instituuti tööle meelitada, sest keskmine palk on 15 000 rubla (375 eurot) kandis, ütleb instituudi pressiesindaja Boriss Startšenko. <br />Venemaa mõistes on see keskmisest isegi veidi parem teadlase palk. Venemaa Teaduste Akadeemia ametiühingu andmetel jääb enamuse teadlaste ametlik palk 10-17 000 rubla (250-425 eurot) vahele.<br />Nõukogude Liidu ajal oli Dubna loomulikult suletud linn välismaalastele, aga täna saab linna vabalt. Dubna uhkeim vaatamisväärsus on väidetavalt suuruselt teine Lenini kuju maailmas. Kuju kaalub koos postamendiga 540 tonni ning on 37 meetrit kõrge.<br /><br />KÕIGEPEALT MÕNED FOTOD SELLEST DUBNA INSITUUDIST<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIkwLRQuhI/AAAAAAAADbk/hSsOOPAdV3A/s1600/instituut1.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIkwLRQuhI/AAAAAAAADbk/hSsOOPAdV3A/s320/instituut1.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5562548899833494034" /></a> Sissepääs insituuti, mida valvavad sõjaväelased.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIkcuZUapI/AAAAAAAADbc/TmmZQ76AhMY/s1600/instituut2.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIkcuZUapI/AAAAAAAADbc/TmmZQ76AhMY/s320/instituut2.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5562548565665147538" /></a> Kuna insituudi territoorium männimetsas on suur, siis liiguvad paljud ratastega.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIkAweiE2I/AAAAAAAADbU/A5OGWm6e47M/s1600/instituut3.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIkAweiE2I/AAAAAAAADbU/A5OGWm6e47M/s320/instituut3.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5562548085187548002" /></a> Tüüpiline teadushoone. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIjnX_6HdI/AAAAAAAADbM/nBAL7OWQIdo/s1600/instituut4.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIjnX_6HdI/AAAAAAAADbM/nBAL7OWQIdo/s320/instituut4.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5562547649119919570" /></a> Siin sünnivadki uued keemilised elemendid - Dubna tuumauuringute instituudi Flerovi-nimelise tuumareaktsioonide laboratoorium<br /><br />VEIDI FOTOSID LINNAST ENDAST KA<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTImxudCAmI/AAAAAAAADcM/9R1seazIJGM/s1600/linnas1.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTImxudCAmI/AAAAAAAADcM/9R1seazIJGM/s320/linnas1.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5562551125481226850" /></a> Tüüpiline vaikne linnatänav Dubnas - see on Maria Curie tänav.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTImWkNCChI/AAAAAAAADcE/xciV88FLIuM/s1600/linnas4.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTImWkNCChI/AAAAAAAADcE/xciV88FLIuM/s320/linnas4.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5562550658873297426" /></a> Kadunud head ajad - Zhiguli ja taksofon<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIl-wf3GXI/AAAAAAAADb8/LUjxyLnJ8Cw/s1600/linnas5.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIl-wf3GXI/AAAAAAAADb8/LUjxyLnJ8Cw/s320/linnas5.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5562550249856637298" /></a> Emake Volga.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIlnshTNFI/AAAAAAAADb0/MsgnOOS9_q8/s1600/linnas6.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIlnshTNFI/AAAAAAAADb0/MsgnOOS9_q8/s320/linnas6.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5562549853651940434" /></a> Lehtla Volga kaldal, kus romantikud käivad raamatuid lugemas.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIlQr_giLI/AAAAAAAADbs/1y9noOJ16Ag/s1600/linnas7.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TTIlQr_giLI/AAAAAAAADbs/1y9noOJ16Ag/s320/linnas7.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5562549458373216434" /></a> Dubna üks rajajaid, akadeemik Meštšerjakov.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-7238434563567078355?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-43084671359261044022010-11-25T07:43:00.002+02:002010-11-25T07:48:12.471+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TO34DsDVBQI/AAAAAAAADas/EXlFg5T-Ke4/s1600/1urengoi.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TO34DsDVBQI/AAAAAAAADas/EXlFg5T-Ke4/s320/1urengoi.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5543359458611365122" /></a><br />Tänases Päewalehes ilmus mu lugu sellest, mida nägin elust Venemaa gaasitootmise pealinnas Novõi Urengois (fotol pildike linnast). Kuna lehte mahub nagu alati lugu lühemalt, siis panen täismahus loo üles siia!<br /><br />Venemaa gaasitootmise pealinn Novõi Urengoi asub vaid mõnikümmend kilomeetrit allpool põhjapolaarjoont. See Venemaa üks noorimaid linnu tähistas tänavu alles 35. sünnipäeva, aga suurem osa linnaelanikest on veelgi nooremad. Venemaa mõistes elavad nad peaaegu nagu paradiisis.<br />Sellel heaolul on konkreetne peremees – gaasimonopol Gazprom. Paradiis on „peaaegu“ sellepärast, et selles karmi kliimaga Venemaa ühes põhjapoolsemas provintsis Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas kestab talv sisuliselt üheksa kuud. Kohalikud viskavad neenetsite maa suve üle sellist nalja: „Sel aastal meil vedas – suvi sattus nädalavahetusele.“ Suvel on siin harva üle 20 kraadi sooja. <br />Töötada isegi Euroopat hirmutada suutva gaasimonopolisti Gazpromi heaks on Venemaal paljude unistus. Umbes viiendiku Vene riigieelarve tuludest kindlustav hiidfirma hoolitseb oma töötajate eest julgelt öeldes väga hästi, kui võrrelda keskmiste töötingimustega Venemaal. Urengoi elanike jaoks on tänavate ääres rippuvad Gazpromi logoga plakatid „Unistused lähevad täide“ täidetud reaalse sisuga.<br />Gazpromi kontserni suurim tütarettevõtte Jamali-Neenetsi piirkonnas on „Gazprom Dobõtša Urengoi“ (GDU), mis toodab kolmandiku kogu Venemaa gaasist. Tegemist on maailma suurima gaasi ammutava, töötleva ja transpordiks ettevalmistava ettevõttega, kellel on näiteks Urengois olemas isegi oma korporatiivne TV-jaam. <br />40-aastane Alfija Makušova töötab GDU-s tootmisoperaatorina, kes jälgib arvutist süsteemide tööd. Korraga istub temasuguseid valves 12 inimest. Vahetus kestab 12 tundi, rütmiga kaks päeva tööl ja kaks vaba.<br />Baškiiriast lapsena koos vanematega Urengoisse saabunud Makušova on ettevõttes töötanud 20 aastat. Oma palgaks ütleb ta 60 000 rubla (22 000 krooni) ringis, mis pidi olemagi firmas keskmise suurusega palk. <br />Kõige rohkem teenivad Urengois „gaasipuurijad“, kes otseselt kaevandavad gaasi – nende palgad on suurusjärgus 90-100 000 rubla (34-36 000 krooni). Aga isegi kohalike ametnike keskmine palk ringkonnas on Vene statistikaameti andmetel 86 000 rubla (32 000 krooni)! Võrdluseks - kogu Venemaa keskmine palk oli septembris neli korda väiksem, 21 000 rubla (7700 krooni).<br />„Meie eest hoolitsetakse hästi,“ kiidab Alfija oma tööandjat. „Siin töötamist loetakse linnas kõige paremaks.“ <br />Uurin, et kui ta tahaks kuskil mujal Urengois töötada, siis kas oleks ligilähedaltki nii head alternatiivi? Alfija vastab ilma eriliselt mõtlemata: „On! Gazprom Dobõtša Jamburg.“ See on teine Gazpromi kohalik suurem tütarettevõte. Ikkagi ainult Gazprom!<br />Gazpromi palgad on muidugi head, aga oma osa mängib siin nn Põhja-toetus, mis on säilinud veel Nõukogude Liidu ajast. Seadusega on Venemaal määratud piirkonnad, nn Põhja-alad, kus töötamist ja elamist loetakse raskendatuks. Selleks et sinna inimesi tööle meelitada, maksab riik nende palgale omaltpoolt lisa, koefitsendiga 0,7-1,5.<br />Põhja-toetuste süsteemi seletab lahti GDU personalidirektor Anatoli Mikaljuk. „Oletame, et kui inimene saabus äsja tööle näiteks Urengoisse ja tema palk on firmas 1000 dollarit, siis riik maksab sellele lisa koefitsendiga 0,7 ehk 700 dollarit. Kokku tuleb palgaks juba 1700 dollarit,“ räägib ta. „Töötad kuus kuud ära, siis tõuseb koefitsent 0,8 peale ehk sa hakkad lisaks saama juba 800 dollarit.“<br />Iga poole aasta tagant lisandub koefitsendile 0,1 punkti. Maksimumkoefitsent palgalisaks on 1,5, mille saavutab nelja ja poole aastaga. 1000 dollari asemel teenib töötaja siis juba 2500 dollarit. „Süsteem näeb välja nii, et Põhja-toetuse osa maksab algul ettevõta, aga riik hiljem kompenseerib selle,“ ütleb Mikaljuk.<br />Pensionit Põhjas töötamise eest rohkem ei maksta, aga sellevõrra, et palgad on suuremad, on nagunii ka pensionid kõrgemad.<br />Lisaks on Põhja-aladel ka puhkused pikemad – vähemalt poolteist-kaks kuud, aga paljudel kestab puhkus koos kõikide lisasoodustustega isegi peaaegu kolm kuud.<br />Alfija Makušova räägib, et eriti tänulik on ta Gazpromile selle eest, et töökoht kindlustatakse ka töötajate lastele, kui nad seda soovivad. „Paljude endiste töötajate lapsed töötavad siin, meil on juba teine põlvkond peale kasvanud,“ naerab Makušova.<br />Anatoli Mikaljuki sõnul näeb GDU ja töötajate ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping ette, et uute töötajate palkamisel eelistatakse võrdsete eelduste puhul neid, kelle vanemad töötavad või on töötanud Gazprom Dobõtsa Urengois. „Näiteks kui mõlemad kandidaadid on lõpetanud sama instituudi, mõlemad elavad meil siin, aga ühe isa töötab meil, aga teise isa mitte, siis me võtame tööle esimese,“ ütleb Mikaljuk. „Pidevalt tuleb selliseid olukordi ette.“<br />Õpi- ja karjäärihimulistel noortel on üldse hea elu Jamali-Neenetsi ringkonnas. Võrreldes teiste Venemaa regioonidega on neil edasiõppimiseks lausa unikaalsed võimalused.<br />Jamali kubernerivalitsuse infopoliitika osakonna juhataja Gennadi Gerassimenko sõnul on ringkonnal lepingud paljude Venemaa kõrgkoolidega, mille järgi ringkond toetab neid rahaliselt ning saab vastu selle eest tasuta kohti oma noortele. Huvitatud noorel tuleb vaid piisaval tasemel eksamid ära teha ning kohalik kubernerivalitsus annab koha talle. Kui noor tahab aga astuda kõrgkooli, millel pole ringkonnaga lepingut, siis võidakse tema eest tasuda kuni 50 000 rubla (18 000 krooni) õppemaksu semestris. Emma-kumma võimaluse kaudu ringkonnavalitsuse toel kõrgkooli astunud tudeng peab vastutasuks peale lõpetamist töötama kolm aastat Jamali-Neenetsi ringkonnas.<br />Kui juhtub, et ringkonna jagatavatele tudengikohtadele tekib konkurents, siis antakse Gerassimenko sõnul eelistus neile, kes tahavad õppida piirkonna jaoks vajalikku eriala või on maapiirkondadest või on põlisrahvustest.<br />Selline toetussüsteem noorte kõrgharidusele on võimalik ainult tänu gaasitootmisest tulevale rahale. Millest sa ka Jamalis juttu ei alusta, enamasti jõuad otsaga ikkagi Gazpromi ja gaasitootmiseni. <br />Ringkonna asekuberner Vladimir Vladimirov nimetab välisajakirjanikega kohtudes Gazpromi „Vene riigi teemandiks“. Tal on õigus nii öelda, sest Jamali-Neenetsi ringkond lõikab Gazpromi olemasolust Venemaa regioonidest kõige suuremat kasu. Ringkonna järgmise aasta eelarve tuludest tuleb Gazpromilt 43 protsenti!<br />120 000 elanikuga Urengoi linnapead Ivan Kostogrizi kadestavad ilmselt paljud tema Venemaa ametivennad. Või veel – linnas asuvad ettevõtted toodavad kaks kolmandikku kogu Jamali gaasist ehk 54 protsenti kogu Venemaa gaasist. „Oleksid mul sellised mured nagu tal,“ võiksid teised Venemaa linnapead ohata. <br />Linna elanike keskmine vanus on 32 aastat, veerand elanikest on lapsed. Lasteaiatasu maksab linn vanematele muide tagantjärele kinni. Töötus on 0,6 protsenti. Pensionäre on vaevalt üle kümne protsendi linlastest ning neistki enamus töötavad. Reeglina sõidavad pensionile jäävad inimesed siit ära kuhugi meeldivama kliimaga paika. Seda enam, et peaaegu kedagi ei seo siin suguvõsajuured. <br />Linna eelarvest läheb kaks kolmandikku raha sotsiaalseteks kuludeks, sellest omakorda veerand haridusele. Linna uhkus on moodne keskhaigla, mille sarnast annab Venemaal otsida. <br />Linnas jalutades paistab rikkus silma näiteks kontserdikuulutustest. Venemaa staarid sõidavad hea meelega rikkasse gaasipealinna esinema. Meelelahutuse puudumise üle kohalikud siin kaugel põhjas kurta ei saa. Nagu ka sporditegemise võimaluste üle.<br />Kohalik spordiala nr 2 mootosaanidega võidukihutamise järel on võrkpall. Kohalik klubi Urengoi Fakel kuulub Venemaa ja seega ka maailma eliiti. Gaasiparunid on meeskonda ostnud isegi ühe ameeriklasest olümpiavõitja. Avalik saladus on aga see, et meeskond elab ja treenib pidevalt Moskvas, siia külmale maale sõidetakse vaid „kodu“-mänge pidama.<br />Kuue viimase aastaga on linn lasknud ehitada 300 000 ruutmeetrit uusi kortereid. Kkeskmine ruutmeetri hind uutes majades pidi olema 55 000 rubla ehk kohalike keskmine kuupalk.<br /> „Meie linna on väga palju tööle soovijaid üle Venemaa ja isegi lähisvälismaalt,“ ütleb linnapea Kostogriz. „Meie jaoks on see isegi probleem, sest me ei jõua nii kiiresti vajalikku infrastruktuuri luua.“<br />Mis on sellises linnas üldse kõige teravam sotsiaalne probleem?<br />Urengoi linnapea mõtleb tükk aega ja siis ütleb, et avariiolukorras elumajad, mis ehitati siis kui linna veel rajati ehk 1970-ndatel. Sellistes majades pidi elama veel iga kümnes linlane. „Rohkem selliseid teravaid probleeme meil nagu polegi,“ venitab linnapea mõtlikult.<br />„Kõik on siin ilus, ainult pidev külm väsitab,“ tunnistab „Gazprom Dobõtša Urengoi“ tootmisoperaator Alfija Makušova. Ta ütleb, et tahaks Urengoist varsti ära sõita, aga mees ei taha. „Lapsed saaksid „suurel maal“ samuti parema hariduse,“ lausub ta. <br />Urengoi linn pakub huvitava kurioosumi. Mõned aastad tagasi ühinesid linnaga paar ümbruskaudset asulat. Mistõttu on nüüd linna pikim „tänav“ tervelt 76 kilomeetrit pikk.<br />Ühest teisest omapärast on Urengoi lahti saanud. Nimelt puudus veel hiljuti linnal maanteeühendus ülejäänud Venemaaga. Linna sai vaid rongi või lennukiga. Mõned aastad tagasi sai aga valmis betoonplaatidest maantee Lääne-Siberi suure naftalinnani Surgutti. See pole veel kõik. Rännuhimulistel tuleb valmis olla: varsti saab valmis esimene maantee Urengoist Jamali pealinna Salehardi ning sealt veel edasi üle Obi jõe. Plaanis on hakata ehitama autoteed isegi kuni Kara mereni, kuhu tänavu ehitati valmis juba raudtee! Esimest korda on nüüd võimalik maapealse transpordiga sõita Moskvast teiselepoole Novaja Zemjad.<br /><br />GAASIMOLEKUL "SÕIDAB" URENGOIST SAKSAMAALE NÄDAL AEGA<br />„Gazprom Dobõtša Urengoi“ (GDU) nö gaasi töötlemise jaam nr. 1, kust algas 1978. aastal senini maailma suurima gaasi leiukoha kasutuselevõtmine, on arusaadavalt hästi valvatud. Võõras ei pääse juhuslikult sinna ligidalegi.<br />Urengoi linnast viib jaama Gazpromile kuuluv maantee, mida mööda pääsebki ainult gaasi töötlemise jaamadesse (kokku on neid GDU- 16 jaama). Kuhugi mujale pole seal sõita ja võõras transport on teel kohe märgata. Kui ta üldse pääseb mööda tee alguses seisvast turvavalvest. Eraldi on karm turvakontroll veel enne jaama nr 1 territooriumit. <br />Üldiselt on kord siiski palju leebem kui Nõukogude ajal, ütleb GDU jaama nr 1 direktor Bogdan Dub. Siis oli Urengoi nii kinnine linn, et välismaalane pääses sinna ainult erandkorras. Täna töötab Urengois kümneid välisfirmasid ja sadu välismaalasi. Vaja on ainult Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB) luba.<br />Enne gaasi töötlemisjaama sakraalsele pinnale astumist tuleb läbi lugeda ja alla kirjutada põhjalikule turvainstruktaažile. Midagi erilist seal kirjas pole. Põhiline hoiatus on mitte teha lahtist tuld ega suitsetada. Isegi mõttes pole seda gaasijaamas teha! <br />1984. aastal hakkas just siit jaamast minema gaas esimest korda mööda torusid Ukraina kaudu Euroopasse, räägib direktor Dub. Pikemalt ta Euroopasse gaasi müümise teemal peatuda ei taha. Toonitab vaid ühte asja – kui Euroopas äkitselt külmaks läheb ning oleks vaja kiiresti gaasi juurde kütmiseks, siis koheselt nad reageerida ei saa. Mööda poolteisemeetrise diameetriga gaasitoru, mis peab välja kannatama rõhku kuni 90 baari, „sõidab“ gaasimolekule Urengoist Saksamaale nädal aega. <br />„Meil läheb vähemalt 48 tundi aega, et hakata gaasitootmist suurendama ja olla valmis koguseid suurendama,“ ütleb Dub. „Niikaua peab Gazprom suurenenud nõudlust rahuldama maa-aluste gaasihoidlate arvelt.“<br />Direktor Dub kannab peas kiivrit kirjaga „Kuus triljonit kuupmeetrit“. Kiiver viitab sellele, et GDU on aegade jooksul üldse maailmas kõige rohkem gaasi maa seest välja pumbanud ettevõte, eelmisel aasta seisuga üle 6,2 triljonit kuupmeetri. Võrdluseks – Euroopa tarbijatele müüb Gazprom aastas gaasi suurusjärgus 140 miljardit kuupmeetri, üldse kaevandab Venemaa aastas suurusjärgus 650 miljardit kuupi aastas. <br />Gaasiväli ise on tohutu, nagu peaaegu kolmandik Eestit – 220 kilomeetrit pikk ja 40 kilomeetrit lai. Kokku asub väljal 22 puurauku, millest sügavamad on kuni neli kilomeetrit. <br />Dubi sõnul jätkub maailma suurimas, Urengoiskoe-nimelises maardlas gaasi praeguste andemete järgi vähemalt 2025.-2030. aastani. <br /><br />KA NORD STREAM ALGAB JAMALIST<br />Jamali ringkonna gaasivarud on aluseks kõigi Venemaa rahvusvaheliste gaasitorude projektidele, kaasa arvatud mööda Läänemere põhja jooksma hakkavale Nord Streamile.<br />Nord Streami hakkab varustama Jamali lääneosas asuv mitte eriti suur Južno-Russkoje maardla, kuid selle tarbeks jätkub, sest esialgu ehitab Nord Stream Euroopasse vaid ühte toru, mis suudab transportida 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.<br />Nord Streami rajava firma teatel on reaalne, et gaas hakkab mööda toru Venemaalt Saksamaale liikuma juba järgmise aasta lõpus. 1220 kilomeetrisest torujuhtme veealusest osast oli oktoobri lõpu seisuga paigaldatud juba üle 500 kilomeetri. <br />Jamali gaasiväljade varudele arvestab ka esialgu vaid paberil eksisteeriv Venemaa teine uus Euroopa-suunaline gaasitoru South Stream, mis peaks tulema Nord Streamist veidi võimsam, ning Hiina suunas rajatav ligi 3000 kilomeetrine gaasitrass Altai.<br />Kokku arvatakse Jamali leiukohtades gaasi olevat 125 triljoni kuupmeetri jagu, millest seni on kaevandatud ligi 14 triljonit kuupmeetrit. <br />2000-ndetal aastatel ei investeerinud Gazprom piisavalt uute leiukohtade arendamisesse, mistõttu tekkis oht, et käigus olevad maardlad ammenduvad rutem, kui uued suured leiukohad kasutusele võetakse. Erinevad eksperdid ennustasid üsna musta tulevikku Gazpromile. Gazprom väidab, et Euroopal pole muretsemiseks põhjust, sest nad kavatsevad lähikümnendil võtta kasutusele Jamali poolsaarel ja Kara meres asuvad leiukohad. <br />Sõltumatu ekspert Mihhail Kortšemkin kinnitas Päevalehele, et Jamali poolsaarel asuva kolme suurema maardla (Bovanenko, Harasavei ja Kruzenstern) varudest jätkub gaasi rohkem kui 40 aastaks. <br />Suure Bovenenko maardla kaevandamist kavatseb Gazprom Jamali poolsaarel alustada juba 2012. aastal, praeguste suurimate maardlatega võrreldavat mahtu peaks see tootma hakkama 2020. aastaks. 2016-2018 loodab Gazpromi kõrval teine suurim gaasitootja Venemaal Novatek avada Jamali poolsaarel vedelgaasitehase ning sadama selle laadimiseks laevadele.<br />Plaanid on vägevad. Jamali ringkonna asekuberneri Vladimir Vladimirovi andmetel on viimastel aastatel investeeritud ringkonna keskmiselt 2,5 miljardit dollarit aastas. „Lähema viie aasta jooksul arvestame, et siia investeeritakse 100 miljardit dollarit viide suurde projekti,“ ütleb Vladimirov. <br />Venemaa rahvuslik liider, peaminister Vladimir Putin on käskinud kiirendada uute leiukohtade kasutuselevõtmist. Vene valitsus soovib juba 2015. aastaks suurendada gaasieksporti Euroopasse kolmandiku võrra ning 2020. aastaks kogu gaasitoodangut ligi kaks korda. Enamus eksperdid peavad neid plaane ebarealistlikeks.<br /><br />TAUSTAKS:<br />Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna pindala on sama suur kui Prantsusmaa, Belgia. Hollandi, Taani ja Austria kokku. See on Venemaa Arktika kõige linnastunum piirkond, kus elab 550 000 elanikku. Jamali ringkonnas leidub 70 protsenti Venemaa gaasi- ja ligi 20 protsenti naftavarudest. Suurim linn on Novõi Urengoi, aga pealinn on Salehard.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-4308467135926104402?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-45496937918244019272010-11-23T08:08:00.003+02:002010-11-23T08:11:02.402+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TOtaooq2wjI/AAAAAAAADak/luNwtvCbSzA/s1600/harampur%252C%2B20.10.10%2B031.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TOtaooq2wjI/AAAAAAAADak/luNwtvCbSzA/s320/harampur%252C%2B20.10.10%2B031.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5542623420567962162" /></a> <br /><br />Lugu sellest, mida ma nägin ja kuulsin neenetsite maal – Salehardis, Urengois, Tarko-Sales ja Harampuris (foto on just sealt pärit). (Tänases Eesti Päevalehes ilmunud loo põhjalikum versioon koos Jaak Prozese kommentaaridega!)<br /><br />Harampur on üks paarikümnest Venemaa Põhjala põlisrahva neenetsite külast Jamali-Neenetsi ringkonnas. Neil oli hiljuti külas pidupäev – Venemaa suurim naftakompanii Rosneft ehitas kohalikele põdrakasvatajatele viis uut elumaja.<br />Riiklik Rosneft ja kohalik võim võtavad elumajade ehitamist kui toetust põlisrahvale, kuid tegelikult ei ole need majad mingi tasuta lõuna. Rosneft puurib naftat neenetsi suguvõsade traditsioonilistel karjatamis- ja küttimisaladel ning kompenseerib seda elumajade, lumesaanide ja toetusrahaga.<br />„Ilma hea majata on siin elada võimatu. Seetõttu olen ma kahe käega selle poolt, et me saame oma maa eest vastu maju,“ räägib Harampuri kooli algklasside õpetaja, neenets Aleksandra Liosko. „Põdrakasvatajad tulevad tudrast ja neil on koht, kus külas elada. Kuni nad on tundras, elavad majas vanemad sugulased, kes ei saa enam tundras nii hästi hakkama.“ Harampuri 730 elanikust elab külas alaliselt vaid 300 inimest. <br />Puust majad on lihtsamast lihtsamad, et mitte öelda odavad. Kaks tuba, köök, paar suuremat panipaika ja kõik. WC on õues, aga see tundrast tulnud neenetsit ei loksuta. <br />Neenetsite rahvusliku organisatsioone „Jamal – potomkam“ (Jamal – järeltulevatele põlvedele) üks juhte ja kohaliku parlamendi rahvusküsimuste komitee juht Aleksandr Evai annab mõista, et hea seegi, et rikkad gaasi- ja naftafirmad põliselanikke vähemalt niipaljugi toetavad. <br />Kohalikud omavalitsused sõlmivad Evai sõnul juba aastaid nende territooriumitel rikastuvate gaasi- ja naftafirmadega kokkuleppeid põlisrahvale elumajade ja sotsiaalobjektide – koolid, haiglad, lasteaiad jne – ehitamiseks. Lisaks ostavad firmad peredele, kes on sunnitud oma traditsioonistelt elualadele mujale kolima, aasta-kahe tagant uue lumesaani (olenevalt mudelist 120-150 000 rubla ehk 45-55 000 krooni-J.P.), annavad kord aastas bensiini (kolm tonni) ja maksavad ka sularaha, räägib Evai.<br />„Ma pole valmis ütlema, kas need hüvitised on õiglased või mitte – täna on meil selline praktika igatahes välja kujunenud,“ ütleb Evai. „Inimesed pole muidugi alati mitte päris rahul, seda tuleb ette,“ lisab ta.<br />Arvestage - Jamali-Neenetsi regioonis toodetakse 85 protsenti Venemaa ja 20 protsenti kogu maailma gaasist. See on tohutu raha, siit teenib Venemaa riigieelarve umbes viiendiku oma tuludest.<br />Jamali-Neenetsi ringkonnas asuva Venemaa „gaasipealinna“ Novõi Urengoi linnapea Ivan Kostogriz väidab, et gaasi- ja naftafirmad ei saa kasutusele võtta ühtegi puurauku ega leiukohta ilma kohalike põliselanike nõusolekuta. „On fakte, kus kohalikud pole olnud nõus ja on esitanud tingimusi, näiteks gaasijuhe kaugemalt ümber viia. Alles peale tingimuste täitmist on põlielanikud andnud nõusoleku tööde alustamiseks,“ kinnitab Kostogriz.<br />Ühtegi sellist näidet ei õnnestu mul ametnike ega kohalike elanike käest kahe päeva jooksul siiski teada saada.<br />Urengoi linnapea peab normaalseks, et Gazprom ja Rosneft ehitab riigi asemel põlisrahva külades koole ja haiglaid. „Läänes ehitatakse ka ju palju muuseume ja kodutute varjupaiku metseenide raha eest, miks Gazprom ei või oma raha eest ehitada,“ lausub linnapea.<br />Purovski rajooni, kus asub ka Harampuri küla, juht, 33-aastane jurist Jevgeni Skrjabin nimetab gaasi- ja naftafirmade lepinguid kohalike võimudega sotsiaalobjektide ehitamiseks heaks näiteks „kodanikuühiskonna tekkimisest“. Konkreetseid summasid, kui palju kulutavad suurfirmad tema rajoonis põlisrahva heaolu peale, keeldus Skrjabin nimetamast. „Ütleme, et see on ärisaladus või nii,“ lausub ta.<br />Aleksandr Evai sõnul on pidevalt kasvanud toetusprogrammid põliselanikele: neenetsitele, hantidele, komidele ja sölkupitele, keda on kokku veidi üle 35 000 inimese. Pooled neist elavad rändavat eluviisi koos põhjapõdrakarjadega. Tema sõnul on see otseselt seotud gaasi- ja naftafirmade makstavate tulude suurenemisega Jamali ringkonna eelarvesse. <br />Põlisrahvaid toetatakse nende traditsiooniliste elualade rahastamise, põhjapõdrakasvatus ja kalapüük, kaudu. „Oleme jõudnud selleni, et keskmine palk põlisrahvaste tegevusaladel on juba 17-18 000 rubla,“ ütleb Evai. „Kui võrrelda gaasimeestega, siis muidugi on see naeruväärne, aga kui võrrelda teiste regioonide põlisrahvastega, siis nad ütlevad, et me oleme omadega või sees!“ <br />Tuleb aga arvestada, et enamuse teiste Venemaa põlisrahvaste alad ei ole ka nii helded loodusvarade poolest. Veel võrdluseks – septembris oli keskmine palk Jamali-Neenetsi ringkonnas 51 000 rubla, gaasi- ja naftatööstuses isegi 81 000 rubla. Terve Venemaa keskmine palk oli 21 000 rubla.<br />Põdrakasvatajad saavad iga põdra eest aastatoetust 540 rubla. Lisaks maksab ringkond Evai sõnul põlisrahvastele nö eluviisi toetust: rändeluviisi pidajatele põdrakasvatajatele 2000 rubla kuus ning paikselt asulates elavatele ja kalapüügiga tegelejatele 600 rubla. Evai ei taha hinnata, kas need on tema arvates suured või väiksed summad.<br />Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna asekuberner Vladimir Vladimirov väidab, et põllumajanduse (kohalikus kontekstis põhjapõdrakasvatus ja kalapüük) ja traditsioonilise elulaadi kõikvõimalikuks toetamiseks kulub kümme protsenti ringkonna eelarvest ehk uskumatult suur summa- üle kümne miljardi rubla (3,6 miljardit kroon). <br />Vladimirovi sõnul doteerib kohaliku võim põhjapõdraliha kokkuostuhinda kolmandiku võrra. „Me kehtestame kokkuostuhinnad, mis lubavad põdrakasvatajatel kasumiga töötada,“ räägib asekuberner. „Me avame tehaseid põdraliha ja kala töötlemiseks. Me tahame et inimesed, kes tegelesid nende aladega kogu elu, tegeleksid sellega edasi ning näeksid selles perspektiivi.“<br />Siinset põhjapõdraliha eksporditakse Soome, Rootsi ja Saksamaale. Jamalis elab põhjapõtru rohkem kui inimesi, üle 700 000 looma. See on suurim põhjapõdrakari Venemaal. <br />Purovski rajooni rahvuskultuuri keskuse direktor Larissa Djatškova räägib, et traditsioonilise elulaadi üha suurem toetamine on viimastel aastatel viinud selleni, et varasemast rohkem neenetsi noori pöörduvad peale kooli lõpetamist tagasi tundrasse. <br />„Praegu on tendents, et noored tahavad oma juurte juurde tagasi,“ ütleb Djatškova, kes on ema poolt neenets ja isa poolt komi. „Noored saavad aru, et ilma põhjapõtradeta poleks ka enam neenetsi rahvast.“ <br />Neenetsi keele säilimisele pole praegu mingit ohtu, üle 80 protsendi neenetsitest räägib oma emakeelt, kinnitab neenetsite organisatsiooni üks juhte Aleksandr Evai. Tema sõnul aitab keelt probleemideta säilitada asjaolu, et suur osa neenetsitest elavad põdrakasvatajatena tundras, kus nad suhtlevad omas keeles. <br />Neenetsist noor, 28-aastane kohaliku omavalitsuse ametnik Renat Pjak märgib, et tundras on võimatu neenetsil vene keeles hakkama saada, sest vene keeles lihtsalt pole selliseid vajalikke sõnu nagu neenetsi keeles. „Meie keel on väga „esemeline“, täisväärtuslikult saame me üksteisest aru vaid siis, kui me räägime oma keeles,“ ütleb Pjak.<br />Neenetsi asulates on lastel kohustlik õppida koolis nädalas kaks tundi neenetsi keelt ja üks tund neenetsi kirjandus. <br />Kas sellest piisab, uurin Harampuri kooli direktorilt Ljudmilla Suhharilt „See on piisav, sest nad ju omavahel ja kodus räägivad nagunii oma keeles,“ kinnitab kindlal häälel Suhhar, kes ise on valgevenelane. Suhhari sõnul on see isegi hea, sest neenetsi keelt hakati koolides tänases mahus õpetama alles 2000-ndate algusest. <br />Tähtis roll keele säilitamisel on Renat Pjaki sõnul ka see, et erinevalt Nõukogude ajast soodustatakse internaatkoolides neenetsi keele rääkimist. See on väga oluline, sest tundras elavate perede lapsed elavad alates seitsmeaastaselt kuni kooli lõpetamiseni üheksa aasta pärast (suur osa lõpetab vaid põhikooli-J.P) enamuse ajast internaadis. <br />Kui varem oli internaatides süsteem, et ühes korpuses elasid poisid ja teises tüdrukud ning nad olid veel eraldatud vanuse järgi, siis nüüd elatakse peresüsteemi järgi. „Ühe suguvõsa lastel on omaette nö korter justkui kohalik tšumm (püstkoja moodi põdranahkadest tundraelamu -J.P.), kus kõik koos elavad ja hoolitsevad üksteise eest,“ räägib Renat Pjak. „Räägivad lapsed omavahel loomulikult neenetsi keeles.“<br />Sellest aastast kehtib Jamali-Neenetsi ringkonnas ka seadus, et omavalitsuse aktid võidakse avaldada teise keelena ka põlisrahva keeles. „Esialgu „võivad“, mitte ei „pea“,“ ütleb Pjak. „Praegu on käimas pilootprojektid, et tõlgitakse neid akte, mis otseselt puudutavad põlisrahvaste elu.“ <br /><br />LISALUGU<br />Neenetsite arv muudkui tõuseb<br />Neenetsid on üks vähestest Venemaa-Põhjala põlisrahvastest, kelle rahvaarv on pidevalt tõusnud.<br />Võrreldes 1989. aasta rahvaloendusega elas 2002. aasta loenduse ajal neenetseid Jamali-Neenetsi ringkonnas viiendiku võrra rohkem. Neenetsite rahvusliku organisatsioone üks juhte Aleksandr Evai on kindel, et äsja lõppenud rahvaloendus näitab veeldi suuremat neenetsite arvu. <br />Neenetsite arv on 30 000 inimese ümber, neist 15 000 elab rändava eluviisiga tundras koos põhjapõtradega, teab Evai. „Tundrainimeste menatliteet on alati olnud selline, et mida rohkem lapsi tuleb, seda parem. Tavaliselt on vähemalt 3-5 last peres,“ toob Evai välja rahvaarvu suurenemise esimese põhjuse.<br />„Teisest küljest on ka riigi ja ringkonna poolt kasvanud toetus meie traditsioonilistele elualadele,“ jätkab Evai. „Samuti on suremus vähenenud põlisrahvaste seas.“ <br />Keskmine eluiga on Põhjala põlisrahvastel olnud traditsiooniliselt üks kõige madalamaid Venemaal.<br />Tallinnas asuva Fenno-Ugria sihtasutuse nõuniku Jaak Prozes sõnul on mitteametlikel andmetel neenetsite sündivus praegustest soome-ugri ja samojeedi rahvastest kõige kõrgem. Ta kinnitab, et tõesti on neenetsite arv kindlalt tõusmas, kuid samas on rahvaloenduste andmetel veidi vähenenud keele kõnelejate hulk.<br />Neenetsite arvu tõusu on ilmselt toetanud ka see, et end neenetsiks nimetada on kasulik, sest see võimaldab saada põlisrahvastele ette nähtud soodustusi. <br />Kogu ringkonna elanikkonnast moodustavad neenetsid siiski vähem kui kümme protsenti, mistõttu on nad selgelt vähe esindatud esinduskogudes. Kuigi neenets juhib ringkonna parlamenti, on 22 saadikust vaid kolm neenetsit. Purovski rajooni duuma 15 liikmest on põlisrahvusest kaks. Mingeid eriõigusi põlisrahva esindajatel duumades pole. <br /><br /><br />TÄIENDUSEKS VEEL VEIDI HANTIDEST<br />Teine suurim põlisrahvus Jamali-Neenetsi ringkonnas on handid. Puutusin nendega veidi põgusamalt kokku, aga paar arvamust ka nende olukorra kohta. (Hantide põhiline eluala on teatavasti Hantõ-Mansiiski ringkond.)<br />Leonti Taragupta – Salehardis elav 65-aastane handi poeet ja filosoof. Töötab handikeelse raadioprogrammi juhina kohalikus suurimas tele- ja raadiojaamas VGTRK Jamal:<br />„Hantide arv on ka tõusnud veidi (nagu neenetsitelgi). Lapsi on rohkem (Leonti endagi noorim poeg on nelja-aastane), aga see ei loe (et hantide arv tõuseb)... Probleem, et handi keele oskajate arv jällegi väheneb kõvasti. Minu lapsed saavad aru handi keelest, aga rääkida ei oska. Suured protsessid on toimumas. Meie keel on väga „esemeline“, teistsugune kui enamus tänapäevaseid keeli. Praegu on nii, et handi keel muutub üha enam vene keele moodi – lauseehitus, stiil. Me räägime handi sõnadega vene keeles. Lastele õpetatakse koolis handi sõnu vene keele grammatikaga! Kaotame oma unikaalset maailmapilti ja oma mõttemaailma. <br />Aga – meie rahva ja keele kadumise oht pole veel siiski käes. Veel kaua ei kao handi keel ja rahvas kuhugi. Hantide arv hakkab veel rohkem tõusma...<br />Teles ja raadios on handikeelseid saateid – kaks toimetust raadios-teles, ajalehtedes ilmub ka. Handikeelne ajakirjandus on meil väga halb. Lihtsalt on olemas. Väheharitud.“ <br />Kokku u 50 inimest töötab handi kultuuri jaoks ringkonnas – ajakirjanikud, kultuuritöötajad. Leonti nimetab neid handi keele kaitsjateks. Handid elavad kahes rajoonis Jamali ringkonnas, u 6000 hanti peaks seal elama.<br /><br />Salehardi lähedal Gornoknajevki külas asub midagi hantide Rocca al Mare muuseumi moodi. Selle perenaine, hant Svetlana räägib: „Jamalis elavate hantide (umbes 6000 hanti) keelega on üsna sitt seis. Noored enam ei räägi. Väljasurev keel siin, nendib ta. Neenetsitega pidi teine lugu olema. Nende seas pidi oma keel kõva au sees olema, kõik räägivad omavahel neenetsi keeles. Isegi põdrakasvatajate lapsed, kes viiakse internaatidesse õppima, ei lahe seal yle vene keelele, vaid räägivad omavahel omas keeles. Väga kõva sõna Venemaa Põhja põlisrahvaste seas. Neenetsitel pidi ka hantidest rohkem lapsi olema (6-7 tavaline).“<br /><br />JAAK PROZESE (FINNO-UGRIA SIHTASUTUSE NÕUNIK) KOMMENTAAR KOGU SELLELE JUTULE<br />Põhimõtteliselt on sinu kirjuatatu õige, aga need osutatavad toetused on ju ikkagi naeruväärsed, sest üle 80 % gaasist tuleb just neenetsite alalt. Ja eriti naeruväärsed on need võrreldes näiteks nende sadade miljonite kroonidega (puhastulu) mida meie EV transiidiärimehed tasku panevad. Tõsi see on nafta, kuid mis sel vahet. Ehk nii palju, et seal , kus elab neenets on gaas, seal kus hant nafta.<br />Tegelikult oleks mõistlik, et gaasi või nafta tulust tuleks põlisrahvastele teatav % anda , mille kasutamise otsustavad nad ise.<br />Kolmandaks oleks tähtis, et kui küsimused puudutavad maavarasid ja traditsioonilisi elatusallikaid oleks põlisrtahvaste organisatsioonil s.t. esinduskogul veto õigus. Midagi üleliigset ma ei öelnud, umbes samalaadsed õigused on Kanada inuiitidel.<br />Ka haridussüsteemis pole midagi rõõmustavat, paar tundi nädalas neenetsi keelt ja ülejäänud vene keeles. Halb tulemus on siiski näha, Jamalo Neenetsai AR-i piirkonnas on neenetsi keel rääkivate inimeste arv vähenenud 1989 - 2002 umbes 10 % . Neenetsite juht või, kes iganes ütleb, et lapsed räägivad omavahel neenetsi keeles, et kõik OK. See jutt ei ole mõistlik ja mõnevõrra demagoogiline. Meenutades sellega omaaegset Mordva haridusministrit, kes soovitas mordvalastest lapsevanematel mordva keelt köögis rääkida. Või meenutab haritud ugrimugridest lapsevanemaid, et oi kõik on hästi, meile pole mingit keeleõpet vaja, tänaval ja kodus me ju lastega räägime seda keelt. <br />Tulemusi on võimalik olnud juba mitmekümne aasta jooksul jälgida ja see pole rõõmustav. Emakeeles lugemine on nüüdseks peaaegu lõppenud. Suurimate soome-ugri rahvaste (arvukus 620 00 - 840 000) kõige suuremate emakeelsete lehtede tiraažid on 5000 eks.<br />Neenetsite puhul muidugi tuleb aru saada, et nende kultuur on teistsugune ja lugemist selles kultuuris pole välja kujunenud. On pärimuskultuur. Aga siiski sõnavara seisukohalt on vene keeles kõikide õppeainete õpetamine lausa kuritegelik. Tegemist on ju põlisrahvastega, kellele pole teist kodumaad ega riiki antud.<br /><br />Üldiselt on nii, et neenetsite ja hantide arv on võrreldes 1989.a. järgnenud rahvaloendusega 2002.a. suurenenud, hantidel 28 700 st. + 28 % ja neenetsitel 41 300 + 21 %.. Seega tegemist on väheste soome-ugri rahvastega, kelle arv näitab kasvutendentsi. Mitteametlikel andmetel jatkub, eriti neenetsite arvukuse tõus, nende sündivus on praegustest soome-ugri ja samojeedi rahvastest kõrgeim. Peaaegu sama võib öelda hantide kohta. <br /> Keelesituatsioon mõnevõrra teine. Toon statistika rahvuskeelt emakeelks pidavate neenetstie ja hantide kohta. See näitaja , eriti Jamali AR-i neenetsite puhul 1989.a. väga kõrge, 94,2 % (üldine 77,7 %) pea kõrgeim n.ö Venemaa sooome-ugri ja samojeedi (uurali) rahvastest, hantide puhul oli see 60, 8 % üldine, Hantõ-Mansiiski AR-is (55,1%), aga näiteks taas Jamali AR-is (82,8%). Seega Jamali AR ja Salehard on erilised põlisrrahvaste säilimise paigad, lumi ja jää, säilitavad puhtuse, keele ja meele ning hoiavad venelased eemal.<br /> 2002.a. enam küsimust, mis keelt emakeeleks peetakse ei esitatud. Küsimus oli lihtsalt valdamise kohta. Üldiselt tuleb tõdeda, et on toimunu teatav langus, võibolla mitte nii suur kui näiteks karjalaste ja mordvalaste puhul, kui siiski u 10 % on vähenenud keelt valdavate hantide ja neenetsite arv, sealjuures hantide olukord on halvenenud rohkem.<br />Samas on aga märgata ka kunstlikult handiks või neenetsiks haakamist, sest põlisrahvastele on ette nähtud soodustusi. Sega ammu juba venestunud suguvõsad püüavad erinevalt Moskva linnapeast Sobjaninist (pea 100 % pooleldi hant või mansi) usinalt meelde tuletada oma hantidest ja neenetsitest esivanemaid ning neid seadusesilma ees fikseerida.<br />Seega võib öelda, et traditsioonilised eluviisid ja karm kliima , tulevad sugu- ja pereelu elamisele aina kasuks :). Heades tingimustes elavad eestlased või sakslased võivad loomulikust poitiivsest iibest unistada, ehkki ka meil on positiivseid märke, kuid see on eelkõige sellest, et sünnitama hakkab laulurevolutsiooni ajal sündinute põlvkond. <br />Põlisrahavste probleemiks aga on nafta, Venemaa ja mõne siinsegi kaukamehe rikkuse allikas, on hantidele ja neenetstele tõsine needus ja nuhtlus. Sellest tulenev maahõive ja kolonisatsioon, põlisrahvaste traditsioonilise elulaadi muutus, tekitavad haigusi, alkoholismi, depressiooni, viivad keele ja meele. Keskmine eluigagi on põlisrahvastel pea kõige madalam Venemaal.<br />Veel on suureks probleemiks hariduse ja harituse küsimused, mis nii või naa seonduvad internaadi või siis laagris antava haridusega ning kuivõrd see haridus põlisrahvastele sobib. Ja veel põlisrahavste osakaal Handi-Mansi (1,9 %) ja Jamali Neenetsi AR-is (8,2 %) on väga väike, veel väiksem kohalikes duumades. Seega võib ja seda tehaksegi, põlisrahvastest ja nende õigustest puhtdemokraatlikult häälteenamusega üle sõita. Ja kaevalda pole eriti kuhugi. <br />Mida meil teh? ilmselt on parim neist asjust maailma teadvustada. On ju tegemist meie endi silme all kiirelet hävinevate rahvuskultuuridega. Teine asi on see, et loodetavasti saab nafta ja gaas ükskord otsa. Mida teeb siis kolonist - läheb ära, sest ta ei oska tundras elada. Seda on näha Komimaal, kus komide osakaal võrrelduna 1989 ja 2002 aasta rahvaloendusi tõusis. Põhjus - süsi on otsakorral, samuti gaas. Veel on mets ja tundra, aga seal tulevad komid juba paremini toime.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-4549693791824401927?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-14276178344076790772010-11-03T16:09:00.003+02:002010-11-03T16:11:30.013+02:00Moskvas suri täna Venemaa kuulus peaminister 1992-1998. aastatel Viktor Tšernomõrdin. Imeliselt kaua püsis peaministrina raske käega Jeltsini ajal. Tšernomõrdinist jäi maha hulgaliselt kuulsaid ütlemisi, millest osa on Venemaal peaaegu vanasõnadeks muutunud. Otsisin netist veidi tema ütlemisi. Saak on siin - osad on päris lõbusad ja tabavad!<br /><br />«Вот мы там всё это буровим, я извиняюсь за это слово, Марксом придуманное, этим фантазёром»<br /><br />О том, что Березовский стесняется, что он еврей:<br />«Если я еврей - чего я буду стесняться! Я, правда, не еврей»<br /><br />На вопрос, будет ли он участвовать в теневом кабинете:<br />«Что я буду в тёмную лезть. Я еще от светлого не отошёл»<br /><br />«Мы помним, когда масло было вредно. Только сказали - масла не стало. Потом яйца нажали так, что их тоже не стало»<br /><br />«Надо всем лечь на это и получить то, что мы должны иметь»<br /><br />«В нашей жизни не очень просто определить, где найдешь, а где потеряешь. На каком-то этапе потеряешь, а зато завтра приобретешь, и как следует» <br /><br />«Сегодня мировая система финансовая понимает, что происходит в России, и не очень хочет, чтобы здесь было... ну, я не хочу это слово употреблять, которым я обычно пользуюсь» <br /><br />"Хотели как лучше, а получилось как всегда"<br />(О бюджете 1995 года)<br /><br />"В Югославии катастрофа. Катастрофа - это всегда плохо!"<br />(О войне в Югославии в 1999 году)<br /><br />"Ночь прошла, они хватились"<br />(О действиях команды Кириенко в ночь на 17 августа 1998г.)<br /><br />"Корячимся, как негры"<br />(О планах работы правительства в сентябре 1998г.)<br /><br />"Россия - страна сезонная"<br />(О посевной кампании, которую поддерживает правительство)<br /><br />«Все мы доживём. В какой конфигурации? В хорошей конфигурации»<br />(О выборах 2000г.)<br /><br /><br />«Трагедия на Балканах. И поехать, увидеть и сразу получить по заслугам - я далёк от этого» (О своей поездке в Югославию)<br /><br /><br />"Мы с вами так будем жить, что наши дети и внуки завидовать станут!"<br /><br /><br />«Правительство - это вам не тот орган, где можно одним только языком!»<br /><br /><br />«Когда моя наша страна в таком состоянии - я буду всё делать, я буду всё говорить! Когда я знаю, что это поможет, я не буду держать за спиной!»<br /><br /><br />«Россия со временем должна стать еврочленом» <br /><br />«Мы! Пойти на какие-то там хотелки, я извиняюсь... Нечего устраивать здесь хочу-не хочу»<br /><br /><br />«Слышите, что ждут от нас? С-300. Это мы знаем, что это такое. Это не дай бог. Сегодня С-300. А завтра давай другое. А послезавтра третье. Вот это что такое»<br /><br />«Не надо умалять свою роль и свою значимость. Это не значит, что нужно раздуваться здесь и, как говорят, тут махать, размахивать кое-чем» <br /><br /><br />"Мы об этих мерах скажем... Я об них и озвучу и предложу... ...Ещё раз вам говорю: это комплексные меры, которые позволят вытащить, и решить, и остановить эти процессы".<br />Виктор Черномырдин<br />И.о. Председателя Правительства<br />сентябрь 1998 года <br /><br /><br />"Я господина Буша-младшего лично не знаю, но вот с отцом его, господином Бушем-старшим я знаком и жену его, ГОСПОДИНУ Буш тоже знаю".<br />В. Черномырдин по поводу высказываний Буша-младшего о степени коррумпированности Виктора Степановича.<br /><br /><br />"Кто мне чего подскажет, тому и сделаю"<br /><br /><br />"Были, есть и будем. Только этим и занимаемся сейчас".<br />Виктор Черномырдин на вопрос корреспондента ОРТ, не собирается ли движение НДР самораспуститься в связи с неутешительными прогнозами на выборах в Госдуму.<br /><br /><br />"Это глупость вообще, но это мне знакомая песня: Во-первых, я думаю, что, ну, для многих это известно, я для толкача не подхожу. Поэтому я думаю, что, ещё раз, роль председателя правительства - он может собирать, он может не собирать, - он обязан всё равно всё знать, и он всё равно будет всё знать, и всё равно мы будем общаться, и всё равно мы будем советоваться по этим вопросам".<br />Специальный представитель Президента России<br />по урегулированию ситуации в Югославии<br />Виктор Черномырдин в интервью в программе<br />«Итоги» 18.04.1999г.<br /><br /><br />«И кто бы сегодня нас ни провоцировал, кто бы нам ни подкидывал какие-то там Ираны, Ираки и еще многое что - не будет никаких. Никаких не будет даже поползновений. Наоборот, вся работа будет строиться для того, чтобы уничтожить то, что накопили за многие годы»<br /><br /><br />«Сейчас там что-то много стало таких желающих все что-то возбуждать. Все у них возбуждается там. Вдруг тоже проснулись. Возбудились. Пусть возбуждаются. Что касается кредитов - то понимаете, что касается кредитов и механихмов распределения - о чем они здесь? Где? Почему? Что и как они могут знать?»<br />ВИКТОР ЧЕРНОМЫРДИН об обвинениях Буша-младшего.<br /><br />Принципы, которые были принципиальны, были непринципиальны.<br />"Итоги" №43 1999 <br /><br />Когда замминистра вдруг ни с того ни с сего делает заявление, что вот должны 200 тысяч учителей, врачей сократить. Или у него с головой что-то случилось? Вот что может произойти, если кто-то начнёт размышлять. Другого слова не хочу произносить.<br />"Профиль" №14, 1998 <br /><br /><br />На любом языке я умею говорить со всеми, но этим инструментом<br />я стараюсь не пользоваться.<br />"Итоги" №26, 1999<br /><br /><br />"Локомотив экономического роста - это как слон в известном месте"...<br />8 декабря на Энергетическом саммите в Президент-отеле<br />: <br /><br />"Ну, скажите, у вас, ну, когда Черномырдин работал, что, была боязнь, что кого-то расчленят из естественных монополий? Эх, вы! Меня можно расчленить, меня можно убрать! А вот естественные монополии чтобы растащили - у вас даже и вопрос такой никогда не стоял перед вами, ибо это даже мысли такой никто не мог допустить, чтобы я, своими руками создавший эти отдельные монополии, и чтобы я был сторонником их уничтожить. Ну, зачем же вы так? Обижаете".<br />Виктор Черномырдин<br />Председатель Совета директоров РАО "Газпром"<br /><br /><br />"Помогать правительству надо. А мы ему по рукам, всё по рукам. Ещё норовим не только по рукам, но ещё куда-то. Как говорил Чехов".<br />Виктор Черномырдин,<br />Спецпредставитель Президента по урегулированию<br />Кризиса на Балканском полуострове<br />на встрече с журналистами в офисе НДР 7 мая 1999г.<br /><br /><br />"Рубль при мне обвалился? Вы что, ребята? Когда ж вы это успели всё? Наделали, значит, тут кто-то чего-то, теперь я и рубль ещё обвалил!".<br />Виктор Черномырдин <br />И.о. Председателя Правительства<br />07.09.1998г.<br /><br /><br />"Черномырдину пришить ничего невозможно".<br /><br /><br />"Это что, значит, Черномырдин ГКО отменил? Разве меня здесь - да меня в Правительстве с марта месяца не было. Что тут без меня делали?! Мы очень хорошо работали, нет здесь никакой вины предыдущего Правительства. Пенсии платились, зарплаты... А что сейчас? И не надо говорить про Черномырдина, это никому не нужно, зачем же это, кому?! Не поверит никто, а вы - "Черномырдин, Черномырдин!" Ты, Григорий Алексеич, говоришь, что тут пенсии, зарплаты, банки, а где деньги возьмёшь, где возьмёшь? Напечатаешь, что ли? Работать нужно, и, я думаю, можно!" (Смех в зале, аплодисменты).<br />Виктор Черномырдин<br />И.о. Председателя Правительства<br />стенограмма выступления в Думе 25.08.1998г.<br /><br />"Вообще, странно это, ну, просто странно. Я не могу это ещё раз, я не знаю и не хочу этого. Это не значит, что нельзя никого. Ну, наверное, кого-то, может быть, и нужно. Кого-то вводить, кого-то выводить".<br />Виктор Черномырдин,<br />Спецпредставитель Президента по урегулированию<br />Кризиса на Балканском полуострове<br />на встрече с журналистами в офисе НДР 7 мая 1999г.<br /><br /><br />«Его реакция, она всегда, увидим, будет этот или не будет. Если не будет - значит, такая реакция. Если будет - то никакая реакция».<br />Виктор Черномырдин<br />Лидер движения «Наш дом - Россия»<br />о премьер-министре Е.М.Примакове<br />в программе РТР «Зеркало» 21.02.99г.<br /><br /><br />"Мы ещё раз говорим: пять лет работы, наверное, меня чему-то жизнь научила в этой части".<br />Виктор Черномырдин<br />Лидер движения «Наш дом - Россия»<br />в программе РТР «Подробности» 19.02.99г.<br /><br /><br />Россия - это континент, и нам нельзя тут нас упрекать в чем-то. А то нас одни отлучают от Европы, вот, и Европа объединяется и ведет там какие-то разговоры. Российско-европейская часть - она больше всей Европы вместе взятая в разы! Чего это нас отлучают?! Европа - это наш дом, между прочим, а не тех, кто это пытается все это создать и нагнетает. Бесполезно это.<br />Виктор Черномырдин.<br />"Итоги", №46, 14.11.2000 г.<br /><br /><br />"Сегодня каждый может спросить: а знаете ли вы, что делать? Я бы не хотел сейчас говорить о причинах, что произошло именно вот в это время. Я не любитель, никогда этим не занимался, это пусть кто-то другой".<br />Виктор Черномырдин<br />И.о. Председателя Правительства<br /><br /><br />"Сейчас мы твёрдо знаем, что делать, какие первые шаги надо сделать, и нам надо на это всем вместе навалиться, и я думаю, что у нас это получится".<br />Виктор Черномырдин<br />И.о. Председателя Правительства<br />06.09.1998<br /><br /><br />«Я не из тех людей, чтобы доводить до мордобоя, я извиняюсь за это слово. И мордобой-то опять не они же бы, не их же! Если бы их бы там навесить - это бы с удовольствием! А те мордобой-то, в мордобое люди же бы участвовали: народ как всегда»<br /><br /><br />О Зюгановском предложении объявить войну НАТО: «Умный нашелся! Войну ему объявить! Лаптями! Его! Тоже! И это! Сразу как это всё! А что он знает вообще! И кто он такой! Ещё куда-то и лезет, я извиняюсь»<br /><br /><br />О Лужкове: «Все его вот высказывания, вот его взбрыкивания там... ещё даже пенсионером меня где-то вот, говорят, меня обозвал. Я не слышал. Но если я пенсионер, то он-то кто? Дед тогда обычный»<br /><br /><br />Снова о Лужкове: «Ну что нам с ним объединять? У него кепка, а я вообще ничего не ношу пока»<br /><br /><br />О Ельцине: «Заболел, кашляет ещё раз по-всякому. Но президент есть президент»<br /><br />«Ну, не дай бог нам еще кого-то. Хватит. От этих тошнит от всех. Наших людей, я так понимаю. И Вас тоже, наверное. Я же вижу по глазам, Вас же тошнит»<br /><br /><br />«У нас ведь беда не в том, чтобы объединиться, а в том, кто главный»<br /><br /><br />«Чем мы провинились перед Богом, Аллахом и другими?»<br /><br /><br />«Я готов и буду объединяться! И со всеми! Нельзя, извините за выражение, всё время врастопырку»<br /><br /><br />«Вы посмотрите - всё имеем, а жить не можем. Ну не можем жить! Никак всё нас тянет на эксперименты. Всё нам что-то надо туда, достать там, где-то, когда-то, устроить кому-то. Почему не себе?! Почему не своему поколению?! Почему этот, как говорится, зародился тот же коммунизм, бродил по Европе, призрак, вернее. Бродил-бродил, у них нигде не зацепился! А у нас - пожалуйста! И вот - уже сколько лет под экспериментом» <br /><br /><br />«Что говорить о Черномырдине и обо мне?»<br /><br /><br />О совете директоров Газпрома:<br />«В совете директоров многие участвуют - представители государства, акционеры, так что это орган такой - советывает»<br /><br /><br />О миротворческих предложениях Примакова:<br />«Так тут уж нельзя так перпендикулярно понимать: мы Вас не тронем, Вы нас не трожьте»<br /><br /><br />О депутатах Госдумы:<br />«А мы еще спорим, проверять их на психику или нет. Проверять всех!»<br /><br />О планах правительства:<br />«Мы продолжаем то, что мы уже много наделали...»<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-1427617834407679077?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-64900645844747975352010-10-29T09:08:00.002+03:002010-10-29T09:13:44.162+03:0044-aastane Julia Latõnina on Moskva üks tuntumaid ajakirjanike sel sajandil. Ta juhatab igal laupäeval Ehho Moskvõs (välismaalaste jaoks kyllap kõige tuntum Vene raadiojaam) tunniajast poliitilist ühenaiseshow´d „Ligipääsukood“. Lisaks kirjutab perioodiliselt uurivaid lugusid Novaja Gazetas (välismaa jaoks tuntud kui ajaleht, kus töötas mõrvatud Anna Politkovskaja), Moscow Times´is ja portaalis www.ej.ee. 2008. aastal pälvis USA välisministeeriumi auhinna vabaduse kaitsmise eest (Freedom Defenders Award), samuti on ta pälvinud Itaalia väljaande Corriere della Sera uuriva ajakirjanduse preemia. Latõnina on ka tuntud kirjanik, kes on kirjutanud üle 20 romaani. Viimastel aastatel on ta kirjutanud terve sarja romaane sündmustest Põhja-Kaukaasias.<br />Julia Latõnina esineb 4. novembril Tallinnas Avatud Eesti Fondi üritusel. Minge kuulama!<br />Intervjuus raagib ta pohiliselt sellest, miks mängivad blogid Venemaa elus järjest suuremat rolli, aga muuhulgas ka sellest, kuidas ja kelle eest kaitsesid FSB agendid tema elu peale Vene-Gruusia soda 2008. aastal.<br /><br />Millised on teie jaoks kõige tähelepanuväärsemad positiivsed muutused viimasel ajal Venemaal?<br />Interneti areng. Meil on juhtunud väga kummaline lugu, sest on rikutud riigi monopol uudistele. Ja selle murdis internet. Televisioon oli ju esimene, mille Vladimir Putin (Venemaa eelmine president, praegune peaminister-J.P.) võttis (kontrolli alla). Jäid küll sõltumatud ajalehed, jäi sõltumatu raadio, kuid nad ei toiminud uudiste loojatena. Nad tegid kommentaare, kuid kommentaar ja uudis on väga erinevad asjad. Viimase kahe aasta jooksul on tekkinud tendents, et internet on hakanud Venemaal tegema uudist.<br /><br />Mida te peate silmas?<br />Seda võib jälgida kasvõi selle järgi, kuidas reageeriti tippametnike rasketele liiklusõnnetustele. Kui tollase kaitseministri Sergei Ivanovi poeg ajas alla eaka naise (juhtus see 2005. aastal, kriminaalasi Aleksandr Ivanovi vastu lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu-J.P. ), siis see oli väga marginaalne uudis. Inimesed sellest muidugi rääkisid, aga see ei olnud laialtlevitatud uudis. Kui aga nüüd Lukoili asepresident Barkov ajas Moskvas Leninski prospektil otsa Citröene'ile, kus hukkus kaks naisterahvast, siis see oli absoluutselt uudis number 1 just tänu internetile. (Avarii juhtus tänavu 25. veebruaril, reaktsioonid sellele tekitasid Venemaa blogosfääris tõelise tormi. Ametliku versiooni järgi oli süüdi Citröeni juht, kuid paljud ei usu seda-J.P.)<br />Lisaks juhtus veel mitu märkimisväärset sündmust. Näiteks suvel olid need suured metsapõlengud. Putin ilmus tulekahjukohale ja televiisorist näidati, kuidas ta kohtub inimestega. Veel mõned aastad tagasi oleks kõik, mida ajalehed oleksid teinud, need oleksid kommentaarid umbes nii, et Putin ilmus liiga hilja õnnetuskohtadele – Venemaa põles juba kaks nädalat, aga keegi ei pööranud sellele tähelepanu. Aga nüüd riputati interneti välja videolõik sellest, kuidas inimesed tegelikult Putinit vastu võtsid. Inimesed karjusid talle: “valitsus erru”, “maha”, “oinad”, “meid ei aita keegi”. See ei olnud enam kommentaar. Selge, et seda lõiku internetis vaatas vähem inimesi, kui nägi teleuudist sellest kohtumisest, aga igal juhul oli neid palju.<br />Kui Putin sõitis kodumaise kollase Lada Kalinaga mööda Kaug-Ida (tänavu septembri algul läbis Putin ise autoroolis 2000 km Habarovskist Tšitaase mööda uut, Kaug-Ida ülejäänud Venemaaga ühendavat maanteed-J.P.), siis seda näidati teleuudistes kui isakese-tsaari reisi. Veel mõned aastad tagasi me oleksime saanud endale lubada selle kohta vaid kommentaare a la ”näete sõidab mööda Kaug-Ida, aga teed pole ju asfalteeritudki veel”. Aga nüüd juhtus, et mingid tüübid Tšitaast, kes nimetasid ennast klubiks ”Diversant” sõitsid Putinile vastu ja võtsid mobiiltelefonidega üles, kuidas teda saatis ligi sadakond masinat, mis kõik olid välismaised, ja veel kaks ühesugust kollast Lada Kalinat. Nad olid bloggerid, ja ma olen kindel, et paljud inimesed mäletavad seda nende videot internetis, mitte ametlikke reportaaže.<br /><br />Mis muutusi veel bloggerid Venemaa infoväljal on teinud?<br />Lisaks on muutunud internet kohaks, kus viiakse läbi uurimisi, seda mida me teame uuriva ajakirjanduse all. Loomulikult ei puuduta need uurimised seda, mis arvete kaudu mis kuhugi liikus või mis tegusid on korda saatnud tippametnikud. Näiteks oli hiljuti juhtum Jekaterinburgis ühe “kuldse nooruse” jõuguga, kes sigatsesid liiklus, lõigates liikluses teed teistele autodele ning tulistades nende juhte õhupüstolitest. Võimud ütlesid, et nemad ei tea, kes need sigatsejad sellised on. Kuid mitmetel bloggeritel õnnestus pildistada nende autode numbreid ja teised bloggerid selgitasid kiiresti nende nimed välja. Tuli välja, et nad elavad Tjumenis ja et nende isa on Ühtse Venemaa (Venemaa võimupartei-J.P.) liige jne. Neid pole siiamaani vastutusele võetud tulistamiste eest, kuid kõik teavad, et nemad tegid neid asju. <br />Mõni aeg tagasi oli juhtum, kus Venemaa peaprokurör Tšaika pojale tundus, et üks naisterahvas riivas autoga tema autot. Ta saatis tema juurde miilitsad, kes läksid naist kinnipidama umbes selliste sõnadega, et ta ründas peaprokuröri enda autot! Aga see naine pildistas seda miilitsat ja pärast pildistas ta ka miilitsate autot ning pani fotod välja internetti. Ja siis tuli välja, et see auto kuulub 21-aastasele kutile, kes osutuski Venemaa peaprokuröri pojaks. <br />Ja kõik sellised asjad saavad avalikuks. See on Venemaal põhimõtteliselt teistsugune olukord sellele, mis oli veel mõned aastad tagasi, kui keegi poleks saanud selliseid asju tõestada ja keegi polekski selliseid asju teada saanud. See näitab, et internet on saavutanud Venemaal sellise ulatuse, et võib iseseisvalt viia läbi uurimisi. Jekaterinburgi bloggerid võivad avaldada foto autost, mis tuvastatakse Tjumenis. See on väga kõva asi. <br /><br />Kas võib öelda, et bloggerid on tänavu teinud Venemaa muidu riigi poolt üsna kontrollitud infoväljal väikest revolutsiooni?<br />Vaatame, milleni see revolutsioon viib. Sest üks variante on piirata internetile ligipääsu, kuigi see on väga raske. Isegi Hiinas võib ju keelata teemade arutamise nagu ”vabadus”, ”demokraatia”, aga sa ei saa keelata internetis arutada liiklusavariisid. Teisisõnu – kas internet võidab režiimi või režiim võidab interneti!<br /><br />Kohe nii julge väide Venemaa kohta!<br />Nõukogude Liidu krahi kutsus ju muuhulgas paljuski esile sõltumatu ajakirjanduse ja infotehnoloogia kiire arenemine. Kui tulid piiramatult käibesse videomängijad ja paljundusmasinad. Putini süsteemi üks kõige iseloomulikumaid jooni on ükskõik millise kohaliku võimu ametniku täielik karistamatus. Need ametnikud on aga väga halvasti kohandunud internetiajastuga. Vaatame, millega see kõik lõpeb.<br /><br />Millegi suure muutuse serval Venemaa siis seisab?<br />Ma ei ole kindel... Ma ei tahaks ennustada sel lihtsal põhjusel, et keeruliste süsteemide käitumist on keeruline ette ennustada. Keegi ei ennustanud 1917. aasta jaanuaris Veebruarirevolutsiooni. Lihtsate süsteemide käitumist on lihtsam ennustada. Nagu tuli uudis Juri Lužkovi mahavõtmisest (Moskva linnapea kohalt-J.P.) ja ma sain teada, et Putin puhkas salaja koos Sergei Sobjaniniga, siis ma ütlesin kohe, et uueks linnapeaks saab Sobjanin. Mitte sellepärast, et ma olen tark, vaid et see on lihtsalt selline süsteem! Kremli käitumist ette ennustada on kerge, aga vot Venemaa käitumist raske.<br /><br />Aga miks just sel kevadel-suvel hakkasid bloggerid nii tugevasti Venemaa infoväljal ilma tegema?<br />Sest, et ühel hetkel kasvab kvantiteet üle kvaliteediks. Näiteks Jegor Bõtškovi juhtum, kes oli Nižni Tagilis fondi ”Linn ilma narkootiumiteta” kohalik juht. Talle määrati just 3,5 aastat vangistust selle eest, et ta sisuliselt võitles narkomaffia vastu. Asi on selles, et selliseid lugusid oli Venemaal olnud juba mitmeid ja seni polnud ükski sellist resonantsi esile kutsunud. (Selle sügise kõige rohkem laineid lööv juhtum Venemaa blogosfääris, millele on reageerinud ka juba Venemaapresident Medvedev ning üle Venemaa toimub Bõtškovi toetuseks miitinguid-J.P.)<br /><br />Mis te arvate, kas mingis mõttes kutsus president Medvedev ise selle kuradi justkui välja, kui ta hakkas blogi pidama ning viis blogimise ja blogide lugemise nö massidesse?<br />Kindlasti mitte! Medvedevil on väga piiratud vabaduse tasemed. Ta võib ilma loata nuusata. Talle on ilmselt lubatud ilma loata, kuigi ma pole selles kindel, magada oma abikaasaga. Ja talle on lubatud aeg-ajalt ilma loata öelda mõnele ametnikule, et ma vallandan sind. Aga ainult öelda seda, sest vallandada pole lubatud! Isegi kui see on vanemkojamehe nooremabi. Internet on talle üks selliseid vabadusetasemeid. Moderniseerimine on veel selline vabadusetase, tal on lubatud rääkida moderniseerimisest. Veel on lubatud sõita Läände ja rääkida seal vabadusest. Ta teeb seda väga hea meelega ning ilmselt tõesti loodab, et Lääs panustab tema peale, mitte Putinile. <br /><br />Kuidas teile paistab, kas võimud üritavad teha Venemaal midagi interneti piiramiseks?<br />Perioodiliselt tekib selliseid ettepanekuid, kuid seni pole midagi tõsist toimunud. Tehniliselt on see võimalik, nagu me näeme Hiina näitel. Selliseid katseid tuleb kindlasti veel. Näiteks teevad kohtud aeg-ajalt regioonides otsuseid a la et Youtube tuleb keelata. See on muidugi hoiatav signaal. Senaator Slutski rääkis interneti keelamisest pärast seda, kui seal ilmusid tema turvameeste ülekuulamisprotokollid, mis viitasid senaatori võimalikule seotusele KGB kindrali Trofimovi mõrvaga. Slutski on mõjukas senaator.<br /><br />Aga sellist sihikindlat riigi poliitikat interneti piiramiseks te ei näe?<br />Ei näe.<br /><br />Lisaks bloggeritele on tänavu tavatult palju reaktsioone võimudel suutnud saavutada mitmed ühiskondlikud liikumised, näiteks Himki metsa kaitseks Moskva-Peterburi kiirtee ehitamisel, Moskvas ajaloolise hoone päästmisel Kadašis jne. Mida see näitab? Võib seda panna ühte ritta interneti tõusu saavutustega?<br />Mitte päris, kuigi oma tuntuse saavutasid need liikumised just tänu internetile. Ma ikkagi ei näe Venemaal selliste tõsiste ja tugevate uute ühiskondlike või poliitiliste liikumiste tekkimist. Riik väga jäigalt reageerib kõigele sellisele. Võimu eesmärk on näidata, et selliste liikumiste tegevus on kontraproduktiivsed. Kui need liikumised midagi nõuavad, siis riik mitte mingil juhul ei täida nende nõudmisi, sest see tähendab oma nõrkuse näitamist. Selline on Putini filosoofia. <br />Himki on hea, kuigi keeruline näide. Kui Medvedev tegi sammu tagasi Himki metsa kaitsjate nõudmiste peale ning teatas, et jah oleks vaja veel mõelda asja üle, siis kohe kutsuti Valgesse Maja Lužkov ja kästi tal Medvedevile peale lennata. Välja tuli väga nutikalt – Medvedev sai Lužkovi poolt avalikult all lastud, aga ühtlasi sai Medvedev põhjuse vallandada Lužkov. Tegelikult oli see selgelt Putini intriig, mitte Medvedevi iseseisev otsus. <br /><br />Kui palju on bloggerite populaarsuse põhjus selles, et nende kaudu on võimalik leida mingitki õiglust Venemaal? Et blogid on juskui ühiskondlikud kohtud Venemaal?<br />Õiglust pole meil ammu olnud. Internet muutus meil mõjukaks alles nüüd. Põhjus on puhtalt selles, et internetiside levik on ületanud kriitilise taseme. Oli vaja suurt kasutajate hulka. <br /><br />Kuidas on suured muutused internetis mõjutanud Venemaal traditsioonilist ajakirjandust, kas on mingeid positiivseid trende? Eelkõige ma pean silmas telekanaleid.<br />Muidugi mitte. Meil on kogu aeg jätkunud trend vabaduste piiramise suunas alates Putini võimuletulekust. Vabadust jääb kogu aeg avalikus elus vähemaks, aga üha rohkem on internetti ja inimesi internetis. <br /><br />Oktoobri alguses möödus neli aastat tuntud ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrvast. Kas on ajakirjaniku elu muutunud ohutumaks Venemaal? (”Reporterid ilma piirideta” märkisid äsja oma raportis, et eelmine aasta ei tapetud ühtegi ajakirjanikku Venemaal tema kutsetöö pärast-J.P.) <br />Venemaal ei ole endiselt olla ohutu töötada ajakirjanikuna, sest sa lihtsalt ei tea kunagi ette, mis kellelgi võib pähe lüüa. Esiteks, Venemaal pole ohutu olla üldse kodanik, ärimees, või kasvõi ettekandja või koristaja! Kui sa oled ärimees, võidakse sult äri ära võtta, kui sa oled koristaja, siis võidakse sulle lihtsalt millegagi vastu pead anda jne. Ma ei ülehindaks ajakirjaniku elukutse ohtlikkust Venemaal.<br />Mul endal on olnud selline juhus, kus ma märkasin, et mind jälitatakse. Juhtus see kohe peale Vene-Gruusia sõda (2008. aasta sügisel-J.P.), kui ma väga palju kritiseerisin (Lõuna-Osseetia) presidenti Kokoitat. Ehho Moskvõ (kus Latõnina juhib iganädalast poliitikasaadet-J.P) juht Venediktov pöördus FSB-sse (Venemaa julgeolekuteenistus-J.P.), kes siis mind mitu kuud turvas. Ma polnud loomulikult selle vastu. Ja nad uurisid välja, kellega mu jälitajad olid seotud.<br /><br />Kellega nad olid seotud?<br />Seda mulle ei öeldud, aga ma teadsin seda isegi. Nad, jälitajad, olid kõik Kaukaasia-päritolu ning töötasid kõik ühes ja samas autopesulas ning olid kõik mitu korda karistatud. Mulle öeldi, et nad jälitasid mind huligaansetel ajenditel. Ma näitasin siis neile (FSB-le-J.P.) nende fotosid ning nimetasin autopesula omanike nime. Nad küsisid imestunult vastu, et kust teie teate? <br />Ütleme nii, et see autopesula omanik oli lähedane sõber ühele tunnustamata Kaukaasia vabariigi presidendile. Ma sain muidugi aru FSB murest minu suhtes, sest kui minuga oleks midagi juhtunud, siis kes oleks uskunud, et seda tegi Kokoita? Kõik oleks muidugi mõelnud ju kohe Putinile. <br /><br />Kritiseerite oma saadetes Ehho Moskvõs palju Venemaa võime, aga tihti ka rahvusvahelisi õiguskaitse organisatsioone. Mille eest neid? <br />Rahvusvaheline õiguskaitse on senisel kujul oma aja ära elanud. Fransiscus Assis elas väga askeetlikult, aga frantsiskaani mungad kandsid juba kuldehteid ning jõid väga palju veini. See on alati karismaatiliste organisatsioonide häda, et ühe-kahe põlvkonna jooksul muutuvad nad väga oluliselt. Eriti puudutab see Lääne õiguskaitseorganisatsioone. Rahvusvaheline bürokraatia ei tule lihtsalt toime, sest neil pole näiteks valijate ees, ega üldse kellegi ees, mingit vastutust! Vastupidi nad on huvitatud lahendamata probleemide loomisest! Iga kord, kui rahvusvahelised õiguskaitseorganisatsioonid hakkavad tegelema rahvusvaheliste probleemidega – terrorism, vaesus, Iisraeli-Palestiina konflikt jne-, muutuvad need lahendamatuks. Mulle see ei meeldi.<br /><br />Milles on põhjus, et nii kipub minema?<br />Eelkõige puudutab see rahvusvahelist bürokraatiat ÜRO, UNESCO ja teiste sarnaste organisatsioonide näol. Mind paneb imestama, et Euroopa Liit, mis suutis võita kommunismi, on alla jäämas bürokraatiale. Aga bürokraatia ongi seesama kommunism. Euroopa võitis ”külma sõja”, aga kaotab millelgi, millest ei saada isegi täpselt aru. <br />Me võime võrrelda näiteks, kuidas elavad moslemist immigrandid USAs ja Euroopas. USAs on nad ühiskonda hästi integreeritud, kes teenivad kuus korda rohkem kui keskmine ameeriklane. Euroopa immigrantidest moslemid elavad toetustest ning räägivad, et islam, see on ühiskonna helge tulevik. Nad ei ole abosluutselt integreeritud ühiskonda ning nende ümber istub terve hulk bürokraate, kes heietavad teemal, et mida me peaksime veel tegema, et neid aidata. See on jällegi üks näide sellest, kuidas probleem on muudetud bürokraatia abiga lahendamatuks. <br />Venemaa on ise üks osa sellest probleemist, sest juhtunud on nii, et tsiviliseeritud maailma ei oma õigust vägivallale, aga igasugused lurjused võivad vägivalda kasutada. Õigust vägivallale omavad Afganistani Taliban, igasugused ahmadinejadid ja hugochavezid. Õigust vägivallale omas Putin, kui ta ründas Gruusiat. Ja juhtub paradoksaalne asi, et Venemaa ja Gruusia said enda pihta sõnnikut võrdselt, kuigi Saakašvili (Gruusia president-J.P.) oli väljapääsmatus olukorras ja pidi midagi ette võtma. <br />Huligaanidega viisakas olemine lõppeb sellega, et huligaanid sülitavad teie pihta! Ma saan aru muidugi, et jämedalt võttes ei ole tänapäeva maailmas vägivald efektiivne ja sellepärast riigid, mis ei tarvita vägivalda, lõppkokkuvõttes siiski võidavad, kuid ei ole vaja viia olukorda absurdini! <br />Vägivalla hukkamõistmine suurte arenenud riikide poolt muundub vägivalla kasutamiseks riikide-huligaanide poolt, kes sülitavad kõigi peale. Ja seejuures räägitakse neile riikidele-huligaanidele – me hakkame teiega sõbrustama, sest ükskord see nagunii mõjub teile. Pakistan aitas avalikult Talibani, aga USA ei katkestanud oma häid suhteid Pakistaniga. Kui kongressis küsiti Albrightilt (USA endine välisminister-J.P.), et miks seda ei tehtud, siis ta vastas ausalt, et muidu me poleks saanud enam kuidagi Pakistani mõjutada. Kui ma küsisin ühe suure Euroopa riigi kõrge ametniku käest, et miks Tagliavini (Euroopa Nõukogu raportöör Vene-Gruusia sõja kohta-J.P.) kirjutas sellise valeliku raporti Gruusia suhtes, siis ta vastas mulle, aga muidu me ei saaks neid (Venemaad-J.P.) kuidagi mõjutada!<br />Minu arust tuleks Venemaale ainult kasuks, kui Lääne riigid võtaksid jäigema positiooni Putini suhtes. Ma ei ütle, et tugevalt tuleks kasuks, aga iga kord kui Putin saab Lääne käest vastu nina, tõmbub ta tagasi. <br /><br />Kuna rääkisime enne internetist, siis ma ei saa jätta küsimata moderniseerimise kohta Venemaal. Kui palju Venemaa eliit toetab seda Medvedevi üleskutset? <br />Venemaal pole mingit moderniseerimist. Venemaa on tüüpiline tooraineriik, mille müügist elatuv riiki juhtiv inimeste grupp eksisteerib mitte tänu oma konkurentsivõimele, vaid tänu vägivalla monopolile. See eliit ei ole huvitatud riigi siseselt mingite klasside tekkest, mis suudaksid genereerida uusi ideid. See juhtiv eliit on huvitatud ainult nafta müügist ning selle eest Mercedeste, vaipade, eralennukite või ükskõik mille ostmisest Läänest. Läänes hoiavad nad ka oma raha, mis on iseenesest hea, sest kui sa hoiad oma raha Šveitsi pangas, siis see tähendab, et sa ei saa Šveitsi pikalt saata... Selles on Putini režiimi suur vahe Nõukogude Liidust, see on Lääne jaoks positiivne. Oma lapsi saadavad nad õppima Läände, aga sõbrustavad seejuures Chavezi ja Ahmanedjaniga (Venetzuela ja Iraani riigipead-J.P.). Sellel eliidil ei ole mingit elementaarset huvi oma riigi tuleviku vastu. Aga just seetõttu – nagu tahab bandiit tunda alati, et ta teeb kõike õigluse pärast, nagu tahab terrorist tunda ennast solvatu ja alandatuna – tahavad need, kes elatuvad nafta müügist, tunda ennast vertikaalse võimu loojatena. <br /><br />Kuidagi kummaline tuleb välja – kas eliit arvab Venemaal tõesti, et ainult tooraineid müües võib kaua välja vedada?<br />Aga mis see eliit teha saab? Eliidi seas on väga suur rahulolematus, seda on palja silmaga näha. Ükspuha, kellega sa ka omavahel ei räägi, kas siis ärimehe või ametnikuga, kõik haaravad peast kinni ja ütlevad: ”Kurat küll, no mida nad ometi teevad!” See ei takista neid endid, kui sa küsid mingi konkreetse asja kohta - näiteks Gruusia sõja kohta, hakata rääkima ORT (Venemaa riigi kontrolli olev üks kahest suurimast telekompaniist-J.P.) väljenditega. Aga põhimõtteliselt on neil paljudel arvamus, et mis küll ometi toimub! Bardak on riigis selline, et isegi kui ärimees on saavutanud palju igasuguseid soodustusi, mille arvelt ta üldse eksisteerib, siis alati leidub ”vasakult” mõni FSB kindral, kes talle peale lendab. Ja sellisel hetkel haarabki see ärimees peast kinni ja ütleb: ”Kurat küll, no mida nad ometi teevad!” Kuigi ta ise on korduvalt palganud FSB kindraleid (oma äri huvides-J.P). Enamus sellest eliidist, kes peast haarab, elab ise selle süsteemi sees ning on võimeline eksisteerima ainult selles süsteemis. Kas Baturina (Venemaa rikkaim ärinaine, Moskva endise linnapea Lužkovi abikaasa-J.P.) oleks olnud konkurentsivõimeline ausalt vabal turul? Ei, vaevalt! Osa kindlasti oleks, nagu Fridman või Deripaska (Venemaa ühed rikkaimad ärimehed-J.P.)<br />Õnneks pole Venemaa veel seal, et protsessid oleksid pöördumatud, kuid protsesside muutmiseks on vaja eliidi tahet. Kindlasti pole Putin ja Medvedev sellised inimesed, kes on võimelised selleks vajalikke otsuseid tegema. <br /><br />Te tunnete hästi Kaukaasiat. Milliseid arenguid te näete Põhja-Kaukaasias? On seal võimalikud positiivsed arengud?<br />Seal on sündmused ületanud selle punkti, kust ei saa enam tagasi pöörduda. Seal on positiivsed arengud vähetõenäolisemad kui Somaalias. Mõned aastad tagasi olukord polnud seal veel pöördumatu, aga tänaseks toetan ma tugevalt Põhja-Kaukaasia eraldumist Venemaast. Ma rõhutan, et kogu Põhja-Kaukaasia, mitte Tšetšeenia. See saaks olema muidugi väga valuline ja tooks kaasa Kaukaasias millegi sarnase tekkimise nagu on Palestiina, kus agresiivne vähemus hakkab enamusele oma tahet peale suruma ning mis hakkab omama suuri pretensioone suurele osale Stavropoli ja Krasnodari kraile. <br /><br />Väga omapärane ja pessimistlik arvamus. Miks te arvate, et Põhja-Kaukaasias on sündmused juba pöördumatud? <br />Islami fundamentalismil on väga ebameeldiv omadus, et kui seda on juba üle teatud taseme, siis ta võidab ükskõik millises ühiskonnakorralduses. Täna muutub Põhja-Kaukaasias islami fundamentalism üha tugevamaks poliitiliseks jõuks mitte sellepärast, et üha rohkem inimesi toetaks seda, vaid sellepärast et ükskõik milline bojevik võib tulla ükskõik millise ärimehe või ametniku juurde ja nõuda raha. Kui ärimees või ametnik keeldub, siis ta lüüakse lihtsalt maha. Kui juhtub ime ning Venemaal muutub süsteem ning hakatakse jälgima inimõigusi jne, siis andke andeks, aga tõelise demokraatia tingimustest areneb fundamentalism Kaukaasias veel kolm korda kiiremini. <br /><br />Mis roll on teie meelest nendes arengutest Ramzan Kadõrovil (Tšetšeenia juht-J.P.)?<br />Kadõrov oli pikka aega äärmiselt efektiivne. Tegelikult on ta siiamaani kõige efektiivsem vahend bojevikkide (riigivõimu vastased relvastatud võitlejad-J.P.) vastases võitluses P-Kaukaasias. Ta teeb seda täiesti keskaegsete vahenditega, aga seal on ka tegemist keskaegse (usu)vooluga. Jah, ta võtab seal bojevikkide peresid pantvangi, aga see on ainuke tõhus vahend praegu, et hoida ära 15-aastaste poiste minemist mägedesse võitlema. Mul poleks Kadõrovile mingeid pretensioone, kui ta eristaks bojevikke õiguskaitsjatest.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-6490064584474797535?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-88068756049404495262010-10-28T17:37:00.001+03:002010-10-28T17:39:29.452+03:00Jatkuks eilsele pikale loole hiinlastest Kaug-Idas riputan yles septembris tehtud intervjuu Vladivostoki tuntuim politoloogi Andrei Kalatšinskiga, kes töötab kohaliku riikliku majandusülikooli esimese prorektori asetäitjana. Ta ytleb, et Hiina on Venemaa jaoks tugevam naaber, kes aga õnneks ei käi nuiaga ringi ega ähvarda nõrgemat. Vahemalt praegu mitte.<br /><br />Kuidas te iseloomustaksite Hiina suhtumist ja plaane Venemaa Kaug-Ida suhtes?<br />Hiina käitumine Kaug-Ida suhtes on olnud väga kaalutletud, väga tark ja väga taktitundeline. Asi on selles, et Hiinas pöörati tähelepanu nendele hirmudele, mis olid Kaug-Idas, ja üldse Venemaal, siis kui toimus Nõukogude Liidu lagunemine. 1990-ndatel toimus Vene-Hiina riigipiiri lõplik demarkatsioon. Primorski krai tollane kuberner (1993-2001) Jevgeni Nazratenko astus igasuguste järelandmiste vastu hiinlastele. Teda võis mõista, sest ta on traditsioonilise mõtlemislaadiga Vene inimene, kes teab, et Venemaa pole kunagi ega kellelgi oma maad ära andnud. Kui aga Vene-Hiina piiri täpsustati, siis oli vaja seda paaris-kolmes kohas õgvendada, sisuliselt oli vaja tõsta piiri jooksmise koht ühelt sopkalt (nii öeldakse mäe kohta Kaug-Idas-J.P.) teisele. Nazratenko suutis seda, et mõningates kohtades ta säilitas senise piiri jooksmise koha ehk siis hiinlased läksid järeleandmistele. <br />Miks ma seda räägin? Selleks, et näidata, et siis Kaug-Idas kardeti Hiinat ja tollane kuberner rääkis palju Hiina ohust – et ei tohi neile näidata nõrkust. Samal ajal tegelikult meie armee oli ju sisuliselt siin laiali aetud, majandust praktiliselt siin polnud, ja sellisel hetkel kellelgi midagi ära anda – muidugi see oleks näidanud väga-väga suurt nõrkust.<br /><br />Hiina ohust ei rääkinud ju ainult teie kuberner, vaid sellest räägiti kõva häälega Moskvas, ja siiani räägitakse, kuigi üha vaiksemalt.<br />Kui Nazratenko ära läks, siis siin jutud Hiina ohust lõppesid. Kuid 1990-ndate lõpus ärkasid Moskvas politoloogid ja mõned saadikud, kes hakkasid rääkima Hiina ohust, kusjuures absoluutselt ilma mingite numbriteta. Räägiti seda, et üle piiri tuleb Venemaale palju hiinlasi, kuni selleni, et Kaug-Idas on vaat et kolmandik elanikest juba hiinlased. See oli täielik jama! <br />Siin pole kunagi olnud palju hiinlasi. Võib olla ehk enne revolutsiooni (1917. aasta oma-J.P.), kui Vladivostok oli väga rahvusvaheline linn. 1990-ndatel said Primorje krai ja Hiina piiriäärsed elanikud viisavabalt piiri ületada. Siis väga palju hiinlasi sõitis siia ja väga palju venelasi sõitis sinna. Aga ei saa öelda, et selle vaba piiriületuse ajal oleks hiinlasi siia elama kolinud. Ma tegelesin tollal selle teemaga ja tean täpselt, et peeti ranget arvestust sellel üle, kui palju hiinlasi ületas piiri ja kui palju läks tagasi. ”Kadus” ära umbes kümme inimest aastas, mitte rohkem. <br />Pealegi, tuleb Hiinale au anda, sest 1990-ndatel Hiina sisuliselt päästis Kaug-Ida elanikud: nad võimaldasid meile odava toidu, odavad riided. Kaug-Ida elanike olukord oli väga raske. Peaaegu kogu kaitsetööstus jäi seisma, inimesed kaotasid töö. ”Tšelnok´ide”-kaubandus (nii kutsutakse Venemaal väikeärimehi, kes kottidega üle piiri kaupa veavad-J.P.) päästis Primorski krai ja kogu Kaug-Ida. Naljaga pooleks on tehtud ettepanekuid, et tuleks ”tšelnok´idele” püstitata ausammas, sest tollal nad päästsid riigi. <br /><br />Blagovetšenskis (linn Kaug-Idas Vene-Hiina piiril-J.P.) juba on selline mälestusmärk!<br />Väga õige! Ma ise käisin Hiinas esimest korda vist 1992. aastal. Ma olin Suifenhes (lähim Hiina linn Vladivostokile-J.P.), mis oli siis äärmiselt vaene küla. Mul olid kaasas nõukogude aegne kell, fotoaparaat Zorki ning hakklihamasin, mis oli Hiinas tollal millegipärast väga nõutud. Seda kõike sai seal vahetada nahkjope, söögi või ükskõik mille vastu, mida oli vaja. 20 aasta jooksul on Suifenhe muutunud kaasaegseks ja ilusaks linnaks, aga kahjuks tollal samasugune küla olnud Gradekovo (Vene piirijaam, Suifenhest u. 20 km-J.P.) pole eriti arenenud. <br />Hiina piiriäärsetel aladel saavad inimesed aru, et neile on peamine äri võimalus Venemaa. Väga paljud sealsed hiinlased õpivad omal käel vene keelt. See on väga imekspandav minu meelest, aga kui ma lähen Suifenhesse, siis esiteks võetakse seal minu käest kõikjal vastu vene rublasid – isegi tagasi antakse vene raha! - ning teiseks kõik räägivad minuga vene keeles selle saja sõna piires, mis on kauplemiseks vaja. Muideks - meie ülikoolis õpib umbes tuhat hiina tudengit. Nad õpivad väga pragmaatilisel põhjusel siin – et teha äri Venemaal. Neile on muidugi peamine ära õppida vene keel, mitte saada selgeks eriala. <br />Ma olen kohtunud Suifenhe linnapea ja linna parteikomitee juhtidega ning nad alati rõhutavad, et Hiina juhtkond vaatleb neid kui eksporditsoone kauplemiseks Venemaaga. <br />Nii et kokkuvõttes ma loen, et hiinlased käituvad Venemaa suhtes väga hästi ja õigesti.<br /><br />Te ütlesite, et peate Hiina poliitikat Kaug-Ida ja üldse Venemaa suhtes väga kaalutletuks. Miks?<br />Näiteks oma esinemistes toonitavad Hiina seltsimehed siiani, et Venemaa osutas suurt abi 1940-50-ndatel Hiina majanduse arengule. Ma ei ole Hiina poliitikutelt kuulnud kunagu negatiivseid sõnu Venemaa aadressil. <br /><br />Mida te ikkagi vastaksite neile ekspertidele, kes räägivad järjekindlalt Hiina majanduslikust ekspansioonist Kaug-Idas, Hiinast kui sõjalisest ohust?<br />Võtame kõigepealt sõjalise ohu. Kui me arutleme teoreetiliselt, siis meil on külje all väga tugev ja väga suur armee (Hiinal on maailma suurim armee, mille tegevteenistuses on vähemalt 2,3 miljonit inimest-J.P.). Eelmisel aastal korraldas Hiina isegi õppuse selleks, et harjutada vägede kiiret üleviimist oma põhjapiiridele. Muidugi oli see väga, väga ebameeldiv uudis. <br />Mul on väga hea tuttav Viktor Larin (Venemaa teaduste akadeemia alla kuuluva Kaug-Ida ajalooinstituudi direktor-J.P.) Tema räägib mulle alati: Hiinal on valida, kuhu suunas areneda, kas lõuna või põhjapoole. Hiina ei hakka vaatama põhja poole, sest lõunas on tal rohkem huvisid. Kui isegi vaadata strateegiliselt ja sõjaliselt, siis miks peaks Hiina ronima põhjapoole, kus on küll nõrgenenud, kuid ikkagi ohtlik Venemaa. Kui venelased välja vihastada, siis nad võivad väga tugevalt sõdida, nagu me teame. Samas on Hiinal väga tugev mõju ja väga tugevad hiinlaste kogukonnad Filipiinidel, Indoneesias, Vietnamis. Lisaks veel Aafrika. <br />Praegu pole Hiinal majanduslikku motiivi tulla siia põhjapoole. Sõda algab millest? Selleks et kindlustada mingeid territooriume mingitel eesmärkidel. Larin arvab siiralt, et meil on naabriga vedanud, sest Hiina pole ohtlik naaber ning järgmise 50 aasta jooksul on sõjaline konflikt Hiinaga väga vähetõenäoline. Teisest küljest – me oleme kaks korda sõdinud Jaapaniga, peaaegu oleks läinud sõjaks USAga, aga neid me ju ei karda nii väga praegu. <br />Nüüd majanduslikust ekspansioonist. Praegu käib Hiinas, meie piirist mitte kaugel üks majandusnäitus, muidugi oluliselt väiksem kui Šanghai (peab silmas maailmanäitust seal-J.P.). Üks mu kaastöötaja käis seal ja rääkis, et Venemaa paviljonis polnud kahjuks mitte midagi huvitavat, peale ehk energeetika ja lennukitööstuse. Hiinas areneb majandus kujutlematu tempoga. Hiina on muutunud töökojaks terve maailma jaoks. Meil pole Hiinaga midagi võrreldavat. Mida tähendaks Hiina ekspansioon? Et nende kapital tuleb siia ja ostab kõik kokku? Praegu pole midagi sellist näha. Ma ei oska teile nimetada ühtegi Hiina suur- või isegi keskmise suurusega firmat, mis oleks investeerinud Primorski kraisse. Mitte ühte sadamat ei kuulu hiinlastele. Jah, hiinlased ostavad siin ja Siberis metsa kokku, aga nad ei pane raha näiteks metsatööstuse alla. Nad lihtsalt tellivad puid ja ostavad seda kokku. <br />Nii et esialgu ma kumabgi ohtu ei karda. Teoreetiliselt jah, me võiksime karta nagu nõrk inimene tugevamat inimest, aga esialgu see tugevam inimene ei käi niuaga ringi ega ähvarda meid. Annaks jumal!<br /><br />Kas te peate negatiivseks, et Venemaa on muutunud Hiinale sisuliselt suureks energiatarnijaks?<br />Hiinat huvitavad Venemaalt eelkõige gaas, nafta ja muud energiaressursid. Räägitakse, et Mihhail Hodorkovski (Venemaa naftafirma Jukose endine juht-J.P.) pandi istuma muuhulgas veel sellepärast, et ta üritas hakata ehitama naftajuhet Hiinasse ja tahtis seda seejuures teha odavamalt, kui taheti ehitada toru, mida oli vaja teistele isikutele. Nüüd on see juhe teiseltpoolt Baikalit läbi Skovorodino Hiinasse valmis. Väga hea, et meil on veel üks ostja meie naftale. Väga hea, et meil on ostja meie metsale. See on normaalne. <br /><br />Millest siis need hirmud Venemaal Hiina suhtes? Sellepärast et kaugelt paistab koledam?<br />Kui ma istuks Kremlis, siis ma vaatleks ka Hiinat kui üht kõige ohtlikumat meie naabrit. Kogu Venemaa riigipiirist haarab piir Hiinaga enda alla peaaegu kolmandiku. Hiina ja Mongooliaga, kui olla täpne. Hiinlased austavad inimesi, kes on ausad, korralikud ja tugevad. Kui aga meie president ja peaminister räägivad ühte, teevad teist, aga mõttes peavad veel silmas kolmandat, siis on muidugi meiega raske asju ajada. <br />Objektiivselt võttes on Venemaa praegu väga halvas olukorras ning seetõttu peame meie kui nõrgemad muidugi Hiinat kartma. Aga teha tuleb seda mõistusega. Kui Moskvas löödi laiali kogu hiinlaste kaubandus Tšerkizovo turul ning koguni Hiina asepeaminister sõitis kohale asju klaarima, siis temaga ei hakanud ju keegi üldse rääkimagi! Sisuliselt käisid seal bandiitide omavahelised klaarimised selle üle, kellele hakkab kuuluma kontroll kauplemise üle, aga kannatasid selle all tohutu riigi huvid. Mis meist arvab pärast seda Hiina? Et me oleme lurjused – ja õigesti arvab. Kui ma oleks riigijuht, siis ma igal juhul arvaks, et Hiinaga tuleb elada alalises valmisolekus ning hoiaks Kaug-Idas tugevat armeed. <br />Hiina oli üks aeg väga aktiivne Venemaa sõjatehnika ostja. Täna on kõik nende raketid, tankid ja lennukid ehitatud Vene analoogide põhjal. Nad on neid kopeerinud 1:1-le. Kas see on meile meeldiv? Ei ole. Kui meie Vaikse ookeani laevastik omab vist vaid kolme-nelja korraliku pealveelaeva ja kuut-seitset aatomiallveelaeva ning Hiina ehitab muudkui rohkem pealveelaevu ning räägib allveelaevastiku loomisest, siis muidugi on see meile ebameeldiv. Kui midagi peaks juhtuma, siis Kaug-Idal pole piisavalt kaitset. Sisuliselt pole ju Venemaal lahinguvõimelist armeedki. Kummaline, et just kõige lahingvõimelisemad üksused formeeriti ümber – meil seisis siin Vladivostokis merejalaväebrigaad, see muudeti üksikuks polguks. Kui te sõidate täna bussiga Vladivostokist Hiina piiri poole, siis te näete, et kõik teeäärsed sõjaväegarnisonid on sisuliselt kinni pandud. Me oleks nagu sattunud teise maailma, kus enam kunagi sõdasid ei tule. <br /><br />Kas te näete, et Moskva on hakanud viimasel ajal rohkem mõtlema Kaug-Ida julgeolekule? <br />Sel aastal olid Kaug-Idas suured sõjaväeõppused ning siia sõitsid kaks suurt sõjalaeva teistest laevastikest (Musta mere ja Põhja laevastikest-J.P.). Idee järgi peaks olema Vladivostok Venemaa kõige suurem sõjasadam, sest peamine ebastabiilsuse tsoon võib olla just siin. Õppustele ajal hakati rääkima, et vähemalt ”Pjotr Velikii” (Venemaa suurim ristleja, Põhja laevastiku lipulaev-J.P.) peakski siia jääma, sest siin olnud analoogsed laevad müüdi ju vahepeal maha. Need õppused näitasid, et riik otsib ikkagi mingeid võimalusi, et viia vägesid ühest sõjateatri piirkonnast üle teise, kus neid on rohkem vaja. Samal ajal muudeti ära ka Venemaa sõjaväeringkondade senine süsteem, mille järgi neid ringkondi muutus vähemaks, ning esimest korda juhatab just Vaikse ookeani laevastiku ülem kõiki sõjaväeliike Kaug-Idas. Harjutati ka hävituslennukite ja pommitajate ümberviimist Kesk-Venemaalt Kaug-Itta. Mingeid kaitseid on niisiis näha. Varem oli Kaug-Ida ju väga militariseeritud, meil seisis siin oma poole miljoni mehe suurune armee. <br /><br />Palju nüüd on jäänud?<br />Ma ei tea täpseid numbreid, aga ma arvan, et vähemalt kümme korda vähem. <br /><br />Milliseid prognoose te oskate teha Kaug-Ida jaoks?<br />Praegu on näha, et peaminister Putin üritab midagi teha Kaug-Ida ja Vladivostoki jaoks, siia pannakse väga palju raha föderaaleelarvest (2012. aastal Vladivostokis toimuva Vaikse ookeani riikide tippkohtumise jaoks ehitatakse linnas uusi objekte 80 miljardi krooni eest, muu hulgas kolm uut silda ja kümneid kilomeetreid uusi teid-J.P.). Siia üritatakse meelitada väliskapitali, eelkõige jaapanlasi ja lõunakorealasi. Riik üritab, üritab. Mis neil sellest välja tuleb, ma ei oska ennustada. <br /><br />Seda on Vladivostokis näha, et raha jah Moskvast tuleb, aga kas Kremli suhtumine on ka muutunud Kaug-Idasse?<br />Kahjuks suhtumine Kaug-Itta pole endiselt muutunud. Primorski elanikele mõjus ikka väga rängalt tollide tõstmine kasutatud autodele (Kaug-Idas on väga levinud kasutatud autode toomine Jaapanist, tolle tõsteti neile 2009. aastast, et kaitsta Venemaa autotootjat VAZi-J.P.). Väga palju inimesi sõitis siit minema, see oli järjekordne lahkumiste laine, sest nad kaotasid siin kõik. Lisaks veel saadeti (2009. aasta talvel-J.P.) spetsiaalselt Moskvast Zubr-eriüksus inimeste vastu, kes protesteerisid Moskva otsuste vastu. See jättis väga ebameeldiva tunde paljudele Primorski elanikele. <br />Rosgosstrah (Venemaa suurim kindlustusfirma-J.P.) korraldas üle Venemaa küsitluse, kuidas inimesed hindavad oma majanduslikku olukorda, kuhu nad panevad oma raha jne. Habarovskis ja Vladivostokis (Kaug-Ida kaks suurimat linna-J.P.) on elatustase, sissetulekute tase enam-vähem sama, aga küsitlus näitas, et inimesed Vladivostokis ei taha siia oma raha paigutada, vaid nad tahaksid pigem ära sõita, aga Habarovskis vastasid inimesed, et nad on oma eluga rahul ja nad ei taha kuhugi ära sõita. See näitab inimeste erinevat moraalset suhtumist. Siinsed inimesed on väga solvnunud. Vladivostokis on alati hääletatud kõige vähem Putini ja Ühtse Venemaa poolt. (Viimastel duumavalimistel oli Ühtse Venemaa toetus Primorje krais 55 protsenti, mis oli üks madalamaid riigis-J.P.) <br /><br />Kas need miljardid siis ei suuda kohalikke ära osta?<br />Küsimus on selles, kes selle raha saavad. Russkii saarel (sinna tuleb Vaikse ooekani riikide tippkohtumise keskus ning suur föderaalne ülikoolilinnak-J.P.) käib tohutu ehitamine. Aga seda teeb Aserbaidžaani kapital, nemad on põhitöövõtjad. Mis veel on huvitav: käivad suured ehitused, tundub, et siin on olemas väga hea baas ehitamiseks – on liiva, kive, betoonitehased. Aga Moskva firmad toovad kaugelt kohale eraldi tsementi, eraldi kive, eraldi liiva, teevad ise betooni oma väikestes betoonitehastes, mis nad siia püsti panid. Sellise betooni hind on kaks-kolm korda kõrgem kui kohalikul betoonil. Nad väidavad, et neil on betoon kolm korda parem – no ei saa sellist asja olla! Nad (Moskva-J.P.) ei anna Primorje elanikele midagi teenida sellelt suurelt ehitamiselt! Väga vähe kohalikke firmasid on kaasatud ehitustesse. Kohalikud pole saanud ka eriti töökohti, sest pea- ja alltöövõtjad toovad siia ehitajaid Kesk-Aasiast, ka Vietnamist ja Põhja-Koreast. Neile võib maksta palka, mille eest kohalikud ei lähe tööle. <br />See kõik on Primorje elanikele väga ebameeldiv. See oli ilmselt üks raha Vladivostokile eraldamise tingimusi, et me anname raha, aga ise ka jagame ja kasutame – ”me anname teile raha, aga te ei saa seda raha”. (Naerab oma viimase lause peale-J.P.)<br /><br />Kas linn vähemalt võidab palju nendest suurtest ehitustest?<br />Muidugi. Kõige tähtsamad on kaks uut teed, neist üks linnast lennujaama (lennujaam asub Vladivostokist 55 km eemal-J.P.). Ehitatakse uusi sildu, mida tegelikult võib olla pole isegi vaja. Ehitatakse palju Russkii saarel, mille vajalikus on tegelikult samuti küsimärgi all. See ülikool Russkii saarel on üldse suur küsimärk, sest pole aru saada, kellele seda ehitatakse, kes hakkab seal tööle, kes hakkab selle juhiks. 2012. aastaks peaks ülikool iseenesest valmis saama. <br /><br />Miks Moskva valis just Vladivostoki kohaks, kus tuleb tippkohtumine ja valab siia meeletult raha?<br />Nii nagu konkureerivad alati Moskva ja Leningrad (nii ütleski!-J.P.), nii on Kaug-Idas Habarovsk ja Vladivostok. Habarovsk on siin nagu Moskva. Vladivostok on ikkagi sadamalinn, lõbusam, elavam. Panus tehti Moskvas ilmselt sellele, et sadamalinn peab arenema. <br /><br />Kummast Kaug-Ida regiooni areng rohkem sõltub, kas rohkem Venemaa majanduse või Hiina majanduse arengutest?<br />Hiinast. Kui vaadata Primorski krai väliskaubandusbilanssi, siis enamus kaupadest tuleb siia lähisvälismaalt. See on loomulik, sest vedada kaupu mööda raudteed Kesk-Venemaalt on lihtsalt liiga kallis. Kesk-Venemaalt me saame ainult moodsaid Jaapani telekaid. Teate miks? Sest neid on odavam laadida tohutule laevale, mis viib need ümber maailma Helsingisse, kus need laaditakse veoautodele ja viiakse Moskvasse, kust need siis mööda raudteed satuvad meile. <br />Aga ma ei usu, et Hiina SKP kasvu pidurdumine kuidagi meil tunda annaks, sest Hiina otseinvesteeringuid meil ju praktiliselt pole. Meie sõltume endiselt väikekaupmeestest, kes toovad Hiinast siia kaupu. <br /><br />Miks Hiina ei investeeri Venemaa Kaug-Itta?<br />Ausalt öeldes ma ei oska öelda. See on huvitav, sest näiteks ükski meie sadam pole saanud välismaalt invsteeringuid. Ilmselt on nii Moskvas otsustatud, et sadamatesse ei lubata välisinvesteeringuid. <br /><br />Millised on veel valusad küsimused Kaug-ida elanike jaoks, mille lahendamist Moskvalt oodatakse?<br />Väga kallid lennukipiletid Kesk-Venemaale. Ma vist pole aastat kümme Moskvas käinud. Minu jaoks on sinna liiga kallis lennata (reeglina maksab edasi-tagasi pilet vähemalt 5000-6000 krooni). Jah, pensionäridele ja tudengitele (kuni 26-aastastele-J.P.) tegi riik suured soodustused, aga ülejäänud inimesed ei saa mingeid soodustusi. Ja isegi rongipilet on kallis, rääkimata sellest kui kaua tuleb sõita. (Ekspressrong sõidab Moskvast Vladivostokki kuus ööpäeva ja piletid maksavad 3200-14 000 krooni-J.P.)<br /><br />Inimeste lahkumine Kaug-Idast seega endiselt kestab?<br />Kahjuks jah. Küsitlused näitavad, et pooled ülikoolide lõpetajatest tahaksid proovida karjääri teha kuskil Kesk-Venemaal või välismaal. Vladivostokis on väga raske leida tööd, kus makstakse nii hästi, et noor inimene võiks endale peagi osta korteri või maja. Moskvas on sellist tööd lihtsam leida. Seepärast aktiivsed inimesed sõidavad ära või plaanivad ära sõita. <br /><br />Mul oleks huvitav teada saada, kuidas kauge Vladivostoki politoloogile paistab sisepoliitiline seis Moskvas. Septembris möödus aasta Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi kuulsast artiklist ”Edasi, Venemaa!”, mis kutsus üles Venemaad moderniseerima. Mis on selle aastaga muutunud Venemaal, kas midagi presidendi ideedest on hakanud realiseeruma?<br />Ei ole midagi eriti muutunud. Medvedev andis väga õiged hinnangud olukorrale, ta püstitas täiesti õiged eesmärgid. Ta üritab midagi teha ära riigi moderniseerimiseks, kuid tulemusi ma seni ei äae. Näis, mis saab Skolkovost (Medvedevi projekt luua Venemaal oma Silicon Valley-J.P.)<br /><br />Ja mis te arvate, mis sellest välja tuleb?<br />Selleks, et riiki arendada, tuleks vähemalt mõneks ajaks unustada raha, mis sulle taskusse pistetakse. Tuleb töötada riigi heaks, aga seda ma ei näe. Tappa raha nimel saab, aga surrakse mitte raha nimel. See on ideoloogiline küsimus, mida pole siiani lahendatud Venemaal. Seetõttu Primorjes inimesed väga ei armastagi Putinit, inimesed teda väga ei usalda, seetõttu Primorjes inimesed äärmiselt skeptiliselt suhtuvad paljudesse lubadustesse. Teda ei võeta siin just väga rõõmsalt vastu, see on fakt.<br /><br />Kuidas Vladivostokist paistab, kes ruulib Moskvas?<br />Putin muidugi. Seda on näha kasvõi kesktelevisioonidest: keda näidatakse rohkem, kellele rohkem aega kulutatakse. Kellele rohkem aega, see on tähtsam. Vaadake ka, keda kuidas näidatakse, kui kohtuvad Medvedev ja Putin. Vaadake seda, kes kuidas räägib alluvatega. Aga kõik võib muutuda, ennustada on võimatu mis saab 2012. aastaks. (Siis toimuvad Venemaal presidendivalimised-J.P.)<br /><br />Millise mulje on teil Medvedevist jäänud?<br />Medvedev on väga nõrgalt esinenud, kahjuks. Kui avameelselt öelda, siis on Putin temast energeetiliselt palju tugevam, isiksusena palju tugevam. <br />Me peame esialgu kahjuks kannatlikult ootama, mis hakkab muutuma. Vaadake, Jaanus, siiski see, mis toimub meie riigis praegu, ja viimasel ajal, see on juba tohutu samm edasi võrreldes Jeltsini ajaga. Tema ajal oli sõnavabadus muidugi tohutu, aga mulle on tähtsam, et inimestel oleks, kus elada ja oleks süüa, aga Jeltsini ajal seda polnud. See oli lihtsalt õudus, mis siin siis toimus. Sellepärast inimesed kardavad seda ja on valmis tegema kõike, et seda aega ei korduks. Praegu enamus inimesi, vähemalt kes elavad linnades, elavad juba mitte halvasti. Nad on küll sunnitud andma altkäemakse kõikjal, ja see ei meeldi neile, aga nad on tänulikud selle eest, et saavad rahulikult elada, sõita välismaale, osta kortereid. Ühesõnaga et saavad normaalselt elada. Muidugi mitte kõik, sest pensionärid ja need, kes elavad maal, elavad endiselt vaeselt, kuid osa linnaelanikest elavad Venemaal väga hästi praegu.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-8806875604940449526?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-37263880437057589642010-10-27T00:06:00.008+03:002010-10-27T00:21:49.601+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdDRln-f9I/AAAAAAAADZs/K3pgUZSc8I4/s1600/kaugida4.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 231px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdDRln-f9I/AAAAAAAADZs/K3pgUZSc8I4/s320/kaugida4.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5532464636684566482" /></a><br />(TEGEMIST ON TÄNA PÄEWALEHES ILMUVA LOO TÄIELIKU, KAKS KORDA PIKEMA VARIANDIGA. Fotol: hiinlastest meistrimehed Vladivostokis Sportivnaja turu väravas.)<br /><br />Mult on paljud tuttavad Eestis ja ka Euroopas juba mitu aastat küsinud, kas vastab tõele, et Venemaa Kaug-Ida on juba peaaegu täielikult Hiina mõju all. Umbes nii, et kõik kohad on seal hiinlasi täis ja et järjest tugevneval Hiinal poleks erilisi raskusi oma inimeste tarbeks seal veidi maad juurde vallutada. Võin kõigile kinnitada - no ei ole see nii!<br />Peale Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa Kaug-Idas üles kasvanud terve põlvkond, kes on palju käinud Hiinas, aga pole kordagi jõudnud Moskvasse. Nad mõistavad paremini hiinlasi kui Moskva otsuseid. <br /> „Kaug-Ida jaoks on Lääne-Venemaa nagu kergelt müütiline paik – see eksisteerib, aga see on väga kaugel,“ ütleb Habarovskis asuva Vaikse ookeani riikliku ülikooli politoloog Leonid Blehher. Habarovskist sõidab Venemaa lihtrahva lemmiksõiduvahendi rongiga pealinna Moskvasse kuus päeva. <br />„Uuralid ei ole meie jaoks naabrid, vaid Heilongjiang,“ räägib Blehher. „Kaug-Ida jaoks on maailmaga suhtlemine läbi Hiina lihtsalt palju aktuaalsem.“ Heilongjiang (eesti keeles „musta draakoni jõgi“, nii nimetavad hiinlased Amuuri jõge-J.P.) on Kirde-Hiina provints, millel on kõige pikem piir Venemaaga.<br />Tuimad arvud näitavad Venemaa Kaug-Ida jaoks masendavat olukorda. Venemaa vastas asuvas Kirde-Hiina kolmes provintsis elab ligi 110 miljonit inimest. Venemaa Kaug-Ida oblastites elab ainult 6,5 miljonit inimest ja seegi arv väheneb endiselt. Ainuüksi Heilongjiangi pealinnas Harbinis elab poolteist korda rohkem inimesi!<br />Loogiliselt võttes peaks Venemaa Kaug-Ida mustama hiinlastest. Vähemalt on selline levinud arvamus. Aga see ei ole nii!<br />Venemaa on üle riigi seadnud välistööjõule ranged piirangud, ning eriti kehtib see hiinlaste kohta Kaug-Idas. Näiteks Saksamaa-suuruse Amuuri oblasti peale on välismaalastest töötajate kvoot vaid 16 000 inimest.<br />„Neist hiinlasi on maksimaalselt 4000 inimest,“ ütleb Vene-Hiina sõprusühingu Amuuri oblasti osakonna juhataja, suure turismifirma Fööniks direktor Aleksandr Kival. „Mis hiinlaste invasioonist me sel puhul räägime?“<br />Blagovetšenskis asuva Amuuri ülikooli andmetel töötas 2007. aastal Kaug-Idas üldse 54 000 hiinlast. Nende arv pole tänaseks kindlasti eriti tõusnud.<br />Äkki siis elab ja töötab suurem osa hiinlasi Kaug-Idas illegaalselt? <br />Enamus intervjueeritavaid väidab, et nii võis see olla Venemaa jaoks segastel 1990-ndatel aastatel, aga täna püüavad eri ametkonnad illegaale nii aktiivselt, et nende arv on kindlasti väiksem ametliku tööloa omanikest. <br />„Ehk kümmekond tuhat hiinlast töötab siin illegaalselt, mitte rohkem!“ kinnitab Blehher. Seega on Hiinast tulnud hiinlasi täna vaid veidi üle ühe protsendi Kaug-Ida elanikest. Seda ei ole just palju.<br />Igal juhul on fakt see, et Amuuri oblasti pealinnas, 210 000 elanikuga Blagovetšenskis praktiliselt ei näegi hiinlasi tänaval. Ometi asub Blagovetšenskist 500 meetri kaugusel üle Amuuri jõe Hiina linn Heihe, mille piirkonna elanikkond kasvab nagu taigen pärmil ja on juba ligi kaks miljonit inimest.<br />Ei näe eriti hiinlasi tänavatel ka Vene Kaug-Ida suurimates linnades Habarovskis ja Vladivostokis. (Alumisel fotol on siiski näha mõned hiinlased Habarovskis, kes laovad sillutist pühapäeva hommikul.)<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdEy8FuX5I/AAAAAAAADaE/vBjfnI6a2xA/s1600/kaugida1.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 248px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdEy8FuX5I/AAAAAAAADaE/vBjfnI6a2xA/s320/kaugida1.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5532466309162229650" /></a><br />„Kui vaadata vanu fotosid ja praegust linnapilti, siis on igaühele selge, et praegu on hiinlasi kõvasti vähem,“ ütleb Vladivostoki ajaloomuuseumi noor, 29-aastane asedirektor Viktor Šalai. „Usbekke on ka täna siin rohkem.“ Sada aastat tagasi oli Vladivostokis eraldi hiinlaste linnaosa, täna sellist pole. <br />„Mu tuttavad moskvalased on külas käies imestanud, et teil polegi tänavatel pooled inimesed hiinlased,“ naerab ajalehe Novaja Gazeta korrespondent Vladivostokis Vassili Avtšenko levinud müütide üle. <br />Kaug-Ida linnades hiinlaste leidmiseks peab sisse astuma mõnda paljudest hiina restoranidest, minema ehitusele või turule. Need on kolm valdkonda, kuhu põhiliselt on hiinlasi Kaug-Idas tööle lubatud. Blagovetšenskis pidi 40 protsenti söögikohtadest kuuluma hiinlastele. <br />„Hiinlasi ei märka linna peal sellepärast, et nad liiguvad enamasti ainult marsruudil töö-ühiselamu,“ seletab Habarovskis mulle üks kohalik ärimees. „Kui neil töö otsa saab, sõidavad nad kohe koju tagasi.“ <br />Muuhulgas tuleb välja, et Kaug-Idas töötab umbes 10 000 põhjakorealast, kes põhiliselt tegelevad metsalangetamisega ning ehitusega. Aga nende töökohad on alati kinnised territooriumid, kuhu võõrad eriti ligi ei pääse ning asuvad need suurtest linnadest eemal. <br />Vene ametnikel on oma strateegia selleks, et Hiina töölised ei saaks kinnistada oma elu Venemaal. Tihti antakse tööluba korraga vaid kolmeks kuuks, et sundida hiinlasi pidevalt tegelema uue loa taotlemisega. <br />„Väga õige, et Hiina tööliste pääsu Venemaale piiratakse, sest selleks, et tõsta oma majandust, tulebki eelistada oma inimesi, sest Hiina töölised ei kuluta teenitud raha siin, vaid saadavad selle koju,“ ütleb Blagovetšenski Pedagoogilise ülikooli juures tegutseva Konfutsiuse instituudi (septembris avati selline ka Tallinna ülikoolis) juhataja Nikolai Kuhharenko.<br />Hiinlastele antava tööloa peal on konkreetselt kirjas, kus, kellena ja kui kaua ta tohib töötada. „Neid lubasid kontrollitakse väga rangelt,“ teab Habarovskis asuva Kaug-Ida suurima avatud turu asedirektor Jelena Mordvinskaja. <br />Venemaa piiri taga asuvad Hiina provintsid on isegi Hiina keskmisega võrreldes ühed kõige vaesemad. Seetõttu unistavad sealsed hiinlased väga Venemaale tööle saamisest. Kusjuures on tekkinud sarnane olukord nagu Euroopa Liidus töötavate võõrtöölistega – Venemaa seadused kaitsevad ametliku tööloaga hiinlasi, et neile ei makstaks alla ametliku miinimumpalga. Varem sai Hiina ehitaja 1500 rubla kuus ja oli ikka õnnelik, täna aga tuleb talle maksta vähemalt 4000 rubla kuus. Hiinlased on muidugi veel õnnelikumad, sest selle palga eest pole ükski kohalik ehitaja nõus töötama. <br />Eelmisel aastal oli juhus, kus Blagovetšenskis tulid 400 Hiina ehitajat miitingule nõudmaks paremat palka ja töötingimusi. Nad pöördusid Vene võimude poole, et nende hiinlasest tööandja täidaks Venemaal Vene seadusi. Äsja septembris streikisid 200 hiina ehitajat Vladivostokis ühe suure silla ehitusel. Tõsi seekord Vene tööandja vastu. <br />Hiinlaste endi arvamust töötamisest Venemaal on raske teada saada. Habarovskis üritan rääkida Hiina ehitajatega, kes tööpäeva lõpus ootavad ühiselamusse viivat bussi. Ma ei jõua isegi eriti üritada nendega kontakti saada, kui ilmub tigeda herilase olemusega hiinlasest ülevaataja, kes mind vene keeles – tõsi küll, harjumatult viisakate sõnadega – eemale ajab. Kohale jooksevad ka ehituse turvamehed. <br />Blagovetšenskis õnnestub siiski kohtuda linna ainsa neljatärni hotelli Azia ehitanud Hiina firma Huafu kohaliku juhi Se Zian´iga. Se kuulab mind viisakalt ära ja teatab siis, et ilma firma omaniku loata ei tohi ta midagi rääkida. Lõpuks nõustub rääkima ainult hotellist, mida ta kiidab parimaks kogu Kaug-Idas.<br />„Raske on siin meil,“ unustab ta siiski hetkeks ennast. „Sest kõik tuleb teha seaduse järgi, aga seadused on siin väga erinevad Hiina omast.“ Ja lisab veidi üllatavalt: „Selle eest on see hea, et kord on kõvem kui Hiinas.“<br />Üldiselt kiidab Se Venemaal äriajamist. „Me arvame, et see on väga perspektiivne,“ lausub ta välismaa ärimeeste standardsõnad Venemaa kohta. Kõik ärimehed armastavad Venemaal rääkida perspektiividest.<br />Minu teejuht Blagovetšenski naaberlinnas Heihes, kohaliku ülikooli vene filoloogia tudeng Pu Wei Wei räägib, et hiinlastel on raske saada Venemaa viisat. Äriviisat tuleb tema sõnul oodata kaks kuni kolm kuud ja see maksab Eesti rahas ligi 7000 krooni. Lihtsamini ja tunduvalt odavamalt saab küll turistiviisat, aga seda antakse ainult gruppidele minimaalselt neljast inimesest. <br />Hiinlased, vastupidi, teevad kõik, et venelasi enda juurde meelitada. Vene linnades näed sa mõnda üksikut hiinakeelset silti poodidel (see tähendab eksimatult, et omanik on hiinlane), see-eest Heihe kesklinnas on kõik sildid lisaks hiina keelele ka venekeelsed. Nädalavahetustel sõidab Heihesse puhkama, lõbutsema ja ostlema oma kaks-kolm tuhat venelast. <br />Kui varem võis Vene kodanik Kaug-Idas viisavabalt Hiinasse pääseda kord kuus ja viia koju üle piiri 35 kilo kaupu, siis nüüd võib Hiinas viisata käia kasvõi iga päev ja korraga üle viia 50 kilo kaupu. <br />Et kord juba kanda kinnitanud hiinlastest võib olla raske lahti saada, seda tõestab turgudel avanev pilt. Kolm aastat tagasi keelati Venemaal välismaalastel avatud turgudel kauplemine. Mõnda aega oldki Kaug-Idas kõik kauplejad kohalikud, aga tänaseks on hiinlased turgudel avalikult ja massiliselt tagasi. <br />„Võib olla on see meie võimude nõrkus, aga võib olla on kellelgi nii vaja,“ nendib Vladivostokis ilmuva äriajakirja „Dalnevostotšnõi Kapital“ peatoimetaja Larissa Žironkina.<br />Vladivostoki suurimal olmekaupade turul on kaks kolmandikku kauplejatest silma järgi hiinlased või vietnamlased. Tõsi, enamusel neist istub kõrval ka mõni kohalik, kes ilmselt on siis ametlikult müüja. Hiinlane on kohal justkui järelvaataja. Raha võtab alati vastu just hiinlane. <br />Samas, Juudi ringkonna pealinna Birobidžani keskturul olid enamus kauplejad kohalikud. Kohaliku kuberneri pressiesindaja Natalja Novosjolova sõnul on tähtis, et oma töötud leiaksid kõige pealt tööd. Järelikult sõltub seaduste täitmine turul ikkagi suuresti kohaliku võimu suvast.<br />Habarovskis asuval Võborski turul, mis ilmselt on kogu Kaug-Ida suurim kauplemisplats, kuulub 70 protsenti kauplemiskohtadest hiinlastele, ütleb turgu haldava firma asedirektor Jelena Mordvinskaja. <br />Võborski turu – pange nüüd tähele seda uhket ametinimetust! - rahvusvahelise protokolli teenistuse direktor Aleksandr Rossinski räägib, et tänavu on neil kvoot 1000 hiinlasest turukaupmehele, aga järgmiseks aastaks langeb see 800 peale. Rossinski ei pea nii karmi poliitikat hiinlaste suhtes õigeks.<br />„Venemaa valitsus arvab kvoote vähendades ekslikult, et see aitab meie töötutel tööd leida,“ nendib ta. „Venelane ei tule eriti turule kauplema ja iga päev Hiinast kaupa üle piiri vedama.“ (Allpool mõned fotod hiinlastest kauplejatest samal turul.)<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdEKBtctQI/AAAAAAAADZ8/PXoigQVre4g/s1600/kaugida3.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 238px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdEKBtctQI/AAAAAAAADZ8/PXoigQVre4g/s320/kaugida3.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5532465606296384770" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdD3TjmIdI/AAAAAAAADZ0/O8eiP36dasM/s1600/kaugida2.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 230px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdD3TjmIdI/AAAAAAAADZ0/O8eiP36dasM/s320/kaugida2.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5532465284669383122" /></a><br />Kaugidalased räägivad, et rasketel 1990-ndatel, kui regioonis suleti suur osa tehastest (peamiselt sõjatehased) ja paljud jäid töötuks, võimaldasid odavad Hiina kaubad enam-vähem eluga hakkama saada. Kaug-Ida muutus kiiresti kogu Venemaa varustajaks Hiina odava võltskaubaga. Blagovetšenskit kutsuti Venemaal tollal Adidasovskiks. <br />Tänagi varustab Hiina Kaug-Idat kogu olmekaubaga, mis on varasemast hulga kvaliteetsem, kinnitavad inimesed Blagovetšenski ja Habarovski turgudel. Ka viimase majanduskriisi aitasid odavad Hiina kaubad kaugidalastel lihtsamalt üle elada. <br />„Kui poleks Hiinat, siis meie inimesed, eelkõige just madalama sissetulekuga, riietuksid ja toituksid halvemini ning oleksid ka olmetehnikaga tunduvalt halvemini varustatud,“ nendib Blagovetšenskis asuva Amuuri riikliku ülikooli maailmamajanduse kateedri juhataja Ljudmilla Ponkratova. <br />Lihtsatele kaugidalastele meeldib rääkida, et nad tunnevad ennast Venemaa piiride kaitsjana hiinlaste eest. Sellest hoolimata pole Kaug-Idas praktiliselt mingit avalikku ksenofoobiat hiinlaste suhtes, kinnitavad nagu ühest suust mulle kõik intervjueeritavad. <br />Poolteise nädala jooksul ei suudagi ma Kaug-Idas leida ühtegi poliitikut või muud tuntud avalikku tegelast, kes oleks meelestatud hiinlaste vastaselt. Kõik tunnistavad - hiinlased on seadusekuulekad. Ja kui ongi probleeme, siis võib alati pöörduda Hiina võimude poole, kes kutsuvad oma võõrtöölised korrale. <br />Samuti ei usu kaugidalased eriti, et hiinlased võivad jõuga tulla Venemaalt maad ära võtma. <br />Vaikse ookeani riikliku ülikooli politoloog Leonid Blehher nimetab hiinlaste ekspansiooni juttu suureks rumaluseks. „See ei ole tõsine jutt – sõjaline oht Hiinast!“ hüüatab ta. „Hiinlased on väga ratsionaalsed inimesed, nad ei käitu ideoloogiliselt nagu ameeriklased.“<br />Kauged Moskva eksperdid ei usu aga, et Hiina nii vagane kavatseb olla nagu ta paista laseb. Viimati võttis sel teemal suvel sõna Moskva tuntud militaaranalüütik Aleksandr Šaravin. Ta väitis, et Hiina suurendab järjest oma sõjalist kohalolekut pikki Venemaa piiri ning et see võib esile kutsuda sõjalise konflikti kahe riigi vahel. <br />Šaravinit toetab teine tuntud Vene ekspert, praegu USAs töötav Andrei Piontkovski, kelle väitel on Hiina armee valmis ja võimeline vajadusel sooritama suureulatuslikke maismaaoperatsioone Venemaa pinnal, mida on juba harjutatud ka õppustel. Piontkovski väitel on õigustatud ka kartus, et Kaug-Ida saatuseks on muutuda pikemas perspektiivis ainult Hiina energia- ja toorainevajaduste rahuldajaks. Tuntud majandusajakirja Forbes Venemaa väljaanne kirjutas eelmisel aastal, et Kaug-Ida majandus sõltub täna palju rohkem arengutest Hiinas kui Venemaa Euroopa-osas.<br />Leonid Blehher pakub seletuse, miks osa Venemaast siiani tõemeeli kardab, et Hiina võtab Kaug-Ida ja Siberi varsti üle. „Teispool Uuraleid vaatab Venemaa rohkem Euroopa suunas, kus aga kardetakse Hiinat,“ arvab Blehher. „Meil siin pole sellist hirmu hiinlaste ees, sest nad on väga tähtis osa meie elust.“<br />Amuuri riikliku ülikooli maailmamajanduse kateedri juhataja Ljudmilla Ponkratova ütleb, et pressis ilmuvad hirmud Hiina neeludest Kaug-Ida suhtes põhinevad statistilistest näitajatest tehtud järeldustest. „Ka USA, kes kardab Hiina tõusu, õhutab selliseid hirme,“ väidab ta. <br />Ponkratova toob näiteks, et statistika järgi on Kaug-Idas Vene-Hiina piiri ületajate seas üle kahe kolmandiku Venemaa kodanikud. „Mis oht saab tulla Hiinast, kui venelased ületavad piiri mitu korda rohkem kui hiinlased?“<br />Blagovetšenski Pedagoogilise ülikooli juures tegutseva Konfutsiuse insituudi (varsti avatakse selline ka Tartu ülikoolis) juhataja Nikolai Kuhharenko vastab Hiina ohu jutule mõistulausega: „Ei ole vaja ehitada võimast müüri, vaid tuleb ehitada endale mugav korter.“ <br />„Peamine probleem pole hiinlaste Venemaale tulemine, vaid kohalike inimene lahkumine siit,“ seletab ta ise oma mõtet lahti. „Meie inimeste, eriti noorte, lahkumise tempo Lääne-Venemaale ja välismaale pole langenud, see on meie regioonis endiselt umbes 10 000 inimest aastas.“<br />Elanike jätkuvat lahkumist Kaug-Idast kinnitavad mulle ka Vladivostokis mitmed ametnikud, ärimehed ja ajakirjanikud. <br />Leonid Blehher näeb lahkumise-teemat veidi teise nurga alt. „Oht pole selles, et hiinlased Kaug-Ida hõivavad, vaid et nad sõidavad siit ära,“ lausub ta. „Ja nende asemele tuleksid võõrtöölised Kesk-Aasiast, kelle töö kvaliteet pole see, kelle käitumine on palju kriminaalsem jne.“<br />Vladivostoki ajaloomuuseumi asedirektor Viktor Šalai ütleb, et Hiina ohu tase sõltub paljuski Venemaa enda sisemisest julgeolekust ja enesekindlusest. „Mida stabiilsem on üks riik seest, seda vähem tunduvad talle naabrid ohtlikud,“ ütleb Šalai ilusasti. „See väidetav oht pole küsimus Hiinale, vaid meile, Venemaale – kas me tahame töötada oma riigi heaks või tahame igaüks töötada vaid enda heaks, kas me tahame austada teisi rahvaid ja nende kultuuri.“<br />Ka Šalai arvab, et mida kaugemal Hiinast elatakse, seda rohkem Venemaal hiinlasi kardetakse. „Siin on aga paljud aru saanud, et Hiinaga pole mõtet tülitseda, vaid neilt tuleb õppida,“ lausub ta. „Halvustav suhtumine Hiinasse, see on lahkuv nähtus.“<br />Amuuri oblasti endise asemajandusministri (2007-09. aastani), praeguse ärikonsultandi Andrei Konjušoki sõnul on Hiina Kaug-Ida jaoks ainus võimalus moderniseerida oma majandust. Igatahes pidi paljudes Kaug-Ida ettevõtetes, eelkõige just väiksemates ja keskmistes tehastes, seisma Hiina sisseseade. Väga palju näeb Kaug-Ida põldudel Hiina tehnikat.<br />Konjušok märgib, et üks oht siiski on. Tema sõnul on hiinlaste eesmärk Venemaa majanduslik ekspansioon, et oma kaupadega üle ujutada kogu Venemaa. „See oht on Venemaa jaoks praegu tõeline väljakutse, mitte mingi sõjaline oht Hiina poolt,“ ütleb Konjušok.<br />Venemaa parlamendi ülemkojas Amuuri oblastit esindava senaatori Igor Rogatšovi – kes muide töötas 16 aastat Nõukogude Liidu ja Venemaa suursaadikuna Hiinas – abi Nikolai Prihhodko iseloomustab suhteid Venemaa ja Hiina vahel Kaug-Idas nii: „Loodusressursid infrastruktuuri vastu! Hiinlased pakuvad otse – meil on raha ja töölisi, aga teil on ressursse.“ Diil tähendab, et Hiina raha ja odava tööjõuga ehitataks Kaug-Idas üles Hiinale vajalikke tooteid eksportivaid ettevõtteid. Venemaa tingimus on, et loodav infrastruktuur jääks igal juhul neile. <br />Amuuri ülikooli majandusõppejõud Ponkratova märgib samuti, et Kaug-Idas ei jätku lihtsalt inimesi maavarade kaevandamiseks või suurte infrastruktuuriprojektide arendamiseks. „Kust võtta kiirelt ja palju töölisi? Loomulikult Hiinast,“ küsib ja vastab ta ise. Väidetavalt oleks kõigi plaanitavate investeeringute teostamiseks Kaug-Idas vaja juurde vähemalt kaks miljonit töölist. <br />Jääb mulje, et kui Kaug-Idas kardetigi Hiinat, siis rohkem Nõukogude Liidu lagunemise järgsetel 1990-ndatel, kui äkki ja korraga voolas üle piiri palju hiinlasi. Kohalikele oli see lihtsalt harjumatu. Tänaseks on kaugidalased isiklike kontaktide kaudu hiinlasi tundma õppinud ning nüüdseks on täiesti tavaline, kui sõidetakse isegi sünnipäeva tähistama või niisama pidutsema üle piiri Hiinasse. Puhkamas käimine Kirda-Hiina kuurortites on juba ammu massiline. <br />Aastaid Hiinas õppinud Konfutsiuse instituudi juht Blagovetšenskis Kuhharenko väidab, et Hiina on alati olnud rohkem huvitatud ekspansioonist lõunasse kui põhjapoole. „Isegi Põhja-Hiinas elavad hiinlased, kes on rikkaks saanud, kolivad kõik Lõuna-Hiinasse,“ märgib ta. „Ka maavarasid on Hiinal juba kasulikum ja odavam osta ning kaevandada Aafrikas.“ <br />Kuhharenko sõnul teeb Hiina nagu kunagi Nõukogude Liit – toob Hiina ülikoolidesse õpima palju aafriklasi, kes muutuvad oma koduriigis heale positsioonile jõudes Hiina mõjuagentideks.<br />Habarovski krai laste ombudsman ja ettevõtlike naiste ühenduse juht Svetlana Žukova on veidi ettevaatlikum. „Mingit majanduslikku ekspansiooni ma ei näe, aga ma kardan. Hiina naabruses elamine tähendab ikkagi alati kirvest pea kohal,“ räägib Žukova. „Kui kunagi see tamm vee survel puruneb, siis...“ Ta peab silmas, et Vene piir ei pruugi igavesti pidada hiinlaste surve all. „Paljud hiinlased ostavad siia juba praegu elamist, abielluvad siia, sünnitavad lapsi – ja saavad niimoodi Venemaa kodanikeks.“<br />Žukova ütleb, et paljudele Habarovski elanikele oli halvaks signaaliks, kui kergelt loobus Venemaa kolm aastat tagasi Hiina kasuks poolest Suurest Ussuuri saarest Amuuri jõel. „Inimesed on väga mures sellise asjade käigu ület, sest saar asub vaid kahurilasu kaugusel Habarovskist,“ märgib ta. „Mulle tundub küll, et seetõttu on suhtumine hiinlastesse aastate jooksul halvenenud.“<br />Hiinlased ehitavad täie auruga Suure Ussuuri saare oma poolele suurt kuurortikompleksi koos rahvusvahelise lennujaamaga. Kelle muu kui Vene turistide jaoks! Sama saare Venemaa osas kasvab ainult hein ja võsa. <br />Vladivostoki autoärimees Vladimir Ivonin on kõige pessimistlikum hiinlaste suhtes. Ta tulistab oma argumente nagu automaadist.<br />„Nii, esiteks – sõjaväeosad on praktiliselt kõik Kaug-Idast ära viidud, pole enam kedagi, kes piiri kaitseb! Teiseks – valitsus teeb kõik, et inimesed siit jätkuvalt lahkuksid, mitte ei meelita inimesi siia elama. Kolmandaks – loodusvarade kaevandamine on juba puha hiinlaste mõju all,“ loetleb ta. „Küllap varsti antakse meid kõiki kuni Alaskani hiinlastele rendile.“<br />Teine Vladivostoki ärimees Maksim Vedenjov lisab, et kindlasti tooks kaasa konflikte, kui hiinlastele hakataks massiliselt andma rendile suuri põllumaad Kaug-Idas ja Siberis. „See oleks ohtlik signaal ja paneks paljusid mõtlema,“ ütleb Vedenjov.<br />Hiina-ohtu kommenteeris oma hiljutisel kuulsal autosõidul läbi Kaug-Ida Venemaa peaminister Vladimir Putin. „Meile on oluliselt mugavam omada rikast ja õitsevat naabrit, kui vaest, haiget ja pidevat abi vajavat naabrit,“ lausus Putin ühel tee-äärsel kohtumisel, kui talt küsiti Hiina majandusliku ekspansiooni kohta Venemaale.<br />Venemaa on järjest algatanud viimastel aastatel Hiina piiri ääres suuri projekte. Eelkõige aitab Venemaa vähendada Kirde-Hiina suurt energiadefitsiiti. <br />Peagi läheb Hiinasse käiku sinna Ida-Siberi naftat transportiv 3000 kilomeetri pikkune toru, mis täisvõimsusel peaks Hiinasse aastas tarnima 15 miljonit „musta kulda“. Eelmisel aastal kirjutasid Venemaa ja Hiina Kremli väitel alla sajandi tehingule, mille järgi lubas Venemaa 20 aasta jooksul tarnida Hiinale 300 miljonit tonni naftat saja miljardi dollari eest. <br />Hiljuti pandi Amuuri oblastis nurgakivi Bureiski HEJ-le, mille toodetud elekter hakkab peamiselt varustama Hiinat. Hiina võtab rõõmuga vastu vähemkvaliteetsemat pruunsüsi, mida kivisütt eelistavad venelased enam eriti ise ei kasuta.<br />Kolme aasta pärast peab valmis saama esimene üle Amuuri jõe Venemaalt Hiinasse viiv raudteesild. Birobidžanist lõunasse jääv 2,3 kilomeetri pikkune sild ehitatakse eelkõige Juudi autonoomsesse oblastisse rajatava suure rauamaagi kaevanduse toodangu kärutamiseks Hiinasse. Üle piiri asub mitu Hiina metallurgikombinaati. Venemaa poolel lähikonnas ühtegi sellist kombinaati pole. Räägitakse raudteest Vladivostokist Harbini.<br />Hiinlased on justkui ahjualused Kaug-Ida maavarade kallal. Andke aga, meil kulub kõik ära, kauplevad hiinlased. Mida kiiremini kasvab Hiina majandus, seda rohkem nad soovivad Venemaalt maavarasid, aidates sellega omakorda kaasa naabrite majanduse üha suuremale sõltuvusele maavarade ekspordist.<br />Kas Kaug-Ida muutub pika peale lihtsalt Hiina jaoks maavarade ammutamisauguks? „Seda lihtsalt ei kavatse keegi lubada, kuigi sellise tagamõttega ettepanekuid tuleb Hiina poolt pidevalt, sest maavarasid leidub siin sadade miljardite dollarite eest, lisaks veel üüratult metsa,“ on Vene-Hiina sõprusühingu Amuuri oblasti osakonna juhataja Aleksandr Kival veendunud. „Kümme aastat tagasi vaatas Hiina meid rohkem sellise pilguga, et me oleme neile lihtsalt toorainebaas. Nüüd on Venemaa valitsus võtnud hoopis teistsuguse poliitika ja Hiina on sellest aru saanud.“<br />„Viimasel ajal on märgata huvitavat tendentsi, et Hiina on asunud takistama Vene tooraine liikumist läbi oma riigi Kagu-Aasiasse. Hiina tahab kõik endale jätta, et arendada oma põhjaprovintse,“ räägib Amuuri oblasti endine asemajandusminister Andrei Konjušok. <br />Seejuures on huvitav, et Hiina firmad ise Kaug-Idasse veel suuri investeeringuid ei tee. „Selliseid suuri Hiina firmade investeeringuid mul küll ühtegi pähe ei tule,“ ütleb Vladivostokis ilmuva äriajakirja „Dalnevostotšnõi Kapital“ peatoimetaja Larissa Žironkina. Rohkem on suuri investeeringuid teinud hoopis Lõuna-Korea ja Jaapani firmad. <br />Hiinlastel on ilmselt teine taktika. Žironkina toob näiteks metsa. Venemaa tahab piirata töötlemata puidu väljavedu, et ehitataks puidukombinaate Venemaale. Hiina on üks suurimaid Vene puidu tarbijaid.<br />„Hiinlased kohe kuidagi ei taha siia puidutootmisi rajada, sest nad on alati huvitatud eelkõige töötlevast tööstusest endal Hiinas, et anda omadele tööd ja teenida ise lisaväärtuse andmise pealt,“ lausub peatoimetaja. <br />Amuuri ülikooli majandusõppejõu Ponkratova sõnul on siiski näha, et hiinlased on valmis tegema suuri investeeringuid Kaug-Itta ja Siberisse. „Eriti on nad valmis investeerima energiaressursside loomisesse,“ ütleb Ponkratova. „Hiinlaste suured investeeringud on alles ees, uskuge mind! Ise nad nimetavad seda rahumeelseks võimsuse kasvuks.“<br />Žironkina sõnul tegutsevad paljud Hiinad ärimehed Kaug-Idas endiselt poollegaalselt. Ostavad näiteks kinnisvara, maad või kalapüügikvoote kokku Vene kodanikest variisikute või neile kuuluvate firmade nimel. <br />Kaug-Ida elanike suhtumist Hiinasse mõjutavad kindlasti ka mitte kõige paremad suhted Moskvaga. <br />1990-ndate suure segaduse ajal Venemaal tundus Kaug-Idas paljudele, et Moskvat ei huvita üldse kuidas elavad tema kõige kaugemate provintside inimesed. Kuulus on kunagise peaministri Jegor Gaidari ettepanek, et kasulikum oleks Kaug-Idast inimesed ära kolida ning majandada piirkonda nii, et inimesed käiksid seal vahtkondadena tööl. <br />Pikka aega valitsesid Kaug-Ida rohkem kuritegelikud jõugud kui riik. Isegi kohalikud kubernerid olid tollal tihti pigem jõuguliidrid kui riigivõimu esindajad. <br />„Me harjusime juba ära selle suure vabadusega,“ nendib mulle üks Habarovski ärimees.<br />1990-ndatel põhines Kaug-Idas suur osa majandustegevusest salakaubandusel – illegaalselt veeti Hiina, Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse kõike, mida sai paigalt nihutada. <br />Nüüd on olukord muidugi muutunud. Vladivostokis nendib üks teine ärimees mulle: „Me pole enam „mustad“ ega ka mitte veel „valged“, me oleme „hallid“.“ Väga levinud ärivõte on siiani kohalike võimude abil tollieeskirjadega „mängimine“, millega on võimalik saada suurt tulu.<br />Moskva suhtumine muutus oluliselt 2000-ndate keskel, kui tollal president olnud Vladimir Putin otsustas Kaug-Ida Venemaale hoidmiseks sinna suuri summasid investeerima hakata. Selles suhtes on väga sümboolne tänavu septembris lõpuks valmis saanud föderaalmaantee „Amuur“, mis esmakordselt ajaloos sidus Kaug-Ida muu Venemaaga asfaltteega. <br />2014. aasta taliolümpiamängude linna Sotši kõrval on Venemaa suurim ehitusplats Kaug-Ida tuntuim linn Vladivostok, kus kahe aasta pärast toimub Vaikse ookeani riigijuhtide tippkohtumine. Linnas ehitatakse uusi objekte 80 miljardi krooni eest, muu hulgas kolm uut silda ja kümneid kilomeetreid uusi teid.<br />Kuid kaugidalased on endiselt Moskva vastu umbusklikumad kui Hiina suhtes. Veel enne Jaapani kasutatud autodele tollide tõstmisest Vene Ladade kaitseks – mille tulemusena kaotas isegi tagasihoidlikel andmetel töö 80 000 inimest - puhkenud protestilainet 2009. aasta talvel, korraldas Vladivostoki üks tuntumaid sotsiolooge Viktor Larin oma instituudiga uuringu teemal, kust lähtuvad peamised ohud Venemaa Kaug-Idale. <br />47 protsenti vastatuntest vastas, et peamine oht on Moskva vale poliitika. Hiina sõjalist ohtu kartis oluliselt vähem inimesi – 37 protsenti. USA hegemooniat pidas endale ohuks 36 protsenti Kaug-Ida elanikest. Karta on, et täna on need numbrid veelgi rohkem Moskva kahjuks.<br /><br />Lõpetuseks mõned fotod Habarovskist ja Amuuri kaldapealselt:<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdGEJ4roYI/AAAAAAAADac/sOlDqJPVMbU/s1600/kaugida9.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 234px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdGEJ4roYI/AAAAAAAADac/sOlDqJPVMbU/s320/kaugida9.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5532467704435024258" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdFyO3KeKI/AAAAAAAADaU/dwEiGsiUFpY/s1600/kaugida8.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 253px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdFyO3KeKI/AAAAAAAADaU/dwEiGsiUFpY/s320/kaugida8.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5532467396533188770" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdFVkemDuI/AAAAAAAADaM/Incagqo7u-A/s1600/kaugida7.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 229px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TMdFVkemDuI/AAAAAAAADaM/Incagqo7u-A/s320/kaugida7.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5532466904119512802" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-3726388043705758964?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-71232412782908856052010-10-26T22:58:00.003+03:002010-10-26T23:08:39.581+03:00Vahepeal on Päewalehes ilmunud mitu mu lugu reisist mööda BAMi. <a href="http://www.epl.ee/artikkel/584653">Kõige pikem lugu</a> räägib üldiselt sellest, mis meeleolud seal valitsevad (sellest oli muidugi mu päevikus ka juttu, aga loos on põhjalikumalt), <a href="http://www.epl.ee/artikkel/585498">eraldi lugu</a> on Kitšera alevikust, mida Eesti NSV ehitajad ehitasid ja mis järgmine suvi tähistab 30. juubelit ning <a href="http://www.epl.ee/artikkel/584870">lõpeks kirjutasin</a> veidi ka Tõnda linnast, BAMi endisest pealinnast (pealkiri on küll veidi ebaõnnestunud, aga seda on mul kaugelt raske kontrollida... Tõnda pole Venemaa monolinnade seas kaugeltki see "vistrik" tegelikult, Tõndal läheb veel isegi suhteliselt hästi...)<br />Kaug-Idast teiselpool Blagovetšenskit pole jõudnud veel blogis pikemalt kirjutada, aga lehes on paar sellist kergemat sorti pala Vladivostokist juba ilmunud. <a href="http://www.epl.ee/artikkel/585146">Lugu reisiküljel</a> ning <a href="http://www.epl.ee/artikkel/585823">väike ülevaade</a>, mis on juhtunud peale "automaksude"-meeleavaldusi eelmise aasta talvel.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-7123241278290885605?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-48725732334406831942010-10-11T18:51:00.000+03:002010-10-11T18:52:05.528+03:00Mõtlemapanev kommentaar Kommersandi ajakirjanikult Oleg Kašinilt. Väga terav kutt, läheb järjest paremaks. Kommentaari teemaks on nädalavahetusel netis ilmunud video nn Primorje partisanide viimasest intervjuust. Kõigepealt siis Kašini kommentaar, ja siis „partisanid“. <br /><br /><object codebase="http://download.macromedia.com/pub/shockwave/cabs/flash/swflash.cab#version=8,0,0,0" width="420" height="365"><param name="movie" value="http://www.kommersant.ru/media/00007636.swf"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.kommersant.ru/media/00007636.swf" bgcolor="#ffffff" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" width="420" height="365" pluginspage="http://www.macromedia.com/go/getflashplayer"></embed></object><br /><br /><object width="480" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/rxV8rWUmu1g?fs=1&amp;hl=en_US"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/rxV8rWUmu1g?fs=1&amp;hl=en_US" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="385"></embed></object><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-4872573233440683194?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-9659139312111317972010-10-10T23:19:00.022+03:002010-10-11T00:05:43.304+03:00Jätkan oma reisikirja, mis algas Irkutskist ning jõudis välja Tõndani (vaata allpool, 19. september). Tänses osas rändan Amuuri jõe äärde Venemaa-Hiina piirile, kus ühel pool kallast asub Vene linn Blagovetšensk ja teisel pool Hiina linn Heihe.<br /><br />KOLMAPÄEV, 1. SEPTEMBER<br />Teel Blagovetšenskisse. Teadmistepäeva veetsin peamiselt rongis. Kuna magama sain väga hilja (Tõndast läks rong välja kell kolm öösel), siis tukastasin peaaegu lõunani. Restoranvagunit polnud ja kuna rong (Nerjungri-Habarovsk) kusagil pikemalt ei peatunud, siis koristasin koikul kõhtu. Ühes peatuses sain tädikestelt perroonil miskit punast kala osta taignas.<br />Kuna rong Blagost (kohalike lühend lohiseva Blagovetšenski kohta) läbi ei sõitnud, siis pidin Belogorskis maha astuma. Belogorskist on Blagosse u 130 km, sealt käivad marsakad Blagosse. Soovituste järgi lidusin rongilt kohe vaksali väravate juurde, et saada kindlalt kohta marsrutkale. Alati ei pidavat kõigile jätkuma. Mina sain. Pilet maksis 350 rubla. Belogorskist läbi sõites jäi silma peatänava ääres asunud tšekist Džerzinski-nimeline park. Oli teine üsna hoolitsemata, aga Verise Feliksi peanupp paistis rohu seest välja. (Džerzinski pole Venemaal sugugi ”out”. Putini võimuletuleku algul tegi näiteks Lužkov ettepaneku panna tagasi Lubjanka platsile Feliksi kuju. Ime küll, aga läbi see ei läinud. Aga näiteks Moskva miilitsvalitsuse eest Petrovkal seisab Džeržinski büst rahumeeli edasi. Venemaa provintsides näeb samuti vahetevahel tema kujusid ja kohtab Džerzinski tänavaid.)<br />Marsaka hinna sees oli Blagos aadressi järgi kohaleviimine. Mina sattusin muidugi viimane olema, kes kohale viidi. Teised sõitjad ei elanud kesklinnas lihtsalt. Tuttavad soovitasid võtta hotelli sõbraliku nimega Družba. Hotell asus kohe emakese Amuuri kaldal. Hiina linn Heihe paistis kohe ilusti kätte hotelliaknast, mida ei saanud kyll kahjuks lahti teha. 2000 rubla (800 krooni) maksis ööpäev, hommikusöök veel eraldi 150 rubla (60 krooni) lisaks (ja mis koosnes vedelast mannapudrust ja paarist võikust! Raisad sellised). Tuba oli ok, üldse oli hotell kaks korda parem kui Tõndas sama raha eest. Kui keegi peaks aga Blagosse sattum, siis ma soovitaks veel hotelli Asia, mis on linna ainuke kõrghoone. Seal toad sama hinnaga, aga välis mulje järgi on seal kvaliteet hulka parem. Hotell kuulub hiinlastele ning nad pidi väga püüdlikud olema. Asia miinus Družbaga on see, et asub jõest eemal.<br />Blagos oli meeldivalt palju kohvikud ja restosid. 40 protsenti kohtadest pidi olema hiinlaste omad. Hiinakad välistasin kohe, sest peale suvist puhkust Hiinas oli mul hiina köögist pehmelt öeldes küllastus. Leidsin paar üllatavalt kobedat kohvikut, mida vaheldumisi külastasin. Hinnad olid seal peaegu nagu Moskvas (sellistes keskklassi kohtades), aga mõlemad kohad olid pidevalt täis. Tähelepanuväärne, et peaaegu kusagil Blago kesklinna kohvikutest-restodes ei tohtinud suitsetada, selleks pidi välja minema.<br />Kui pimedaks läks sain nautida Heihe siluetti üle jõe – see on ilmselt Blago suurim vaatamisväärsus. Kohalike sõnul on Heihe üsna hea näide Hiina imest. 15 aastat tagasi oli Heihe olnud üks suur küla, kust üle jõe paistnud Blagosse pimedas kolm-neli tuld. Tänaseks on see korralik industraliseeritud linn, mis pimeduses särab juba rohkem kui Blago.<br />Veidi fotosid Blagost.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIjEeOQpkI/AAAAAAAADXw/5yeBXlgwlH4/s1600/blago7.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIjEeOQpkI/AAAAAAAADXw/5yeBXlgwlH4/s320/blago7.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526518252476343874" /></a><br />Blagovetšenski kesklinna tänav.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIincY5YUI/AAAAAAAADXo/xGwm9ZpzAgE/s1600/blago8.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIincY5YUI/AAAAAAAADXo/xGwm9ZpzAgE/s320/blago8.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526517753767878978" /></a><br />Meeste idüll pargis - ...ja kõik meie jutud räägitud said.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIiArA0UEI/AAAAAAAADXg/AmG3_NO5B1Q/s1600/blago9.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIiArA0UEI/AAAAAAAADXg/AmG3_NO5B1Q/s320/blago9.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526517087678517314" /></a><br />Hiina lähedus ikkagi mõjub hästi - ka Blagos võib hommikuti näha võimlejaid.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIhYCfQinI/AAAAAAAADXY/Ifhv30VG-eI/s1600/blago6.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIhYCfQinI/AAAAAAAADXY/Ifhv30VG-eI/s320/blago6.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526516389605575282" /></a><br />Inimesi kutsutakse koosolekule kuulama tõde vanglaromantika ning gootide-emode kohta. Eks mõlemad ole jah rasked probeelmid Venemaa jaoks. <br /><br />NELJAPÄEV, 2. SEPTEMBER<br />Pühendasin päeva sellele, et aru saada, kui palju vastab tõele väide, et hiinlased kohe-kohe ujutavad Venemaa Kaug-Ida üle. Et neid olla seal vaat et rohkem kui venelasi juba. Blago peaks selle väite kinnituseks või ümberlükkamiseks olema hea koht, sest suurtest Kaug-Ida linnadest asub see Hiina piirile kõige lähemal (500 meetrit üle jõe) ning kohe Blago vastas asub meie mõistest suur Hiina linn. <br />Peab tunnistama, et kõik need väited Hiina ohust osutusid välisel vaatlusel müüdiks. Tänaval ma peaaegu üldse ei kohanud Blagos hiinlasi. Neid nägi peamiselt ehitustel ja kohalikel turgudel. Etterutates – sama pilt avanes ka Birobidžanis, Habarovskis ja Vladivostokis. Ka kohalikest ei kaevanud keegi, et hiinlased ei anna elada, ronivad igale poole. Ei midagi sellist. Mul ei õnnestunud leida ühtegi kohalikku Vene poliitikut, kes oleks rääkinud mulle ksenofoobilist juttu hiinlaste kohta ja nõudnud nende kohaloleku piiramist. Nende kohalolekut niigi piiratakse riiklike kvootidega, mida jälgitakse üsna karmilt. Mul õnnestus hankida ka enam-vähem täpseid arve Blagos ja mujal elavate hiinlaste kohta, aga midagi tuleb jätta ka Päewalehe lugude jaoks. Aga seda ma ütlen, et need olid üllatavalt väikesed. Ma muidugi skeptikuna küsisin üle, et nojaa, aga enamus vist elab ja töötab teil siin illegaalselt. Vastati, et mingi osa ehk jah, aga neid pidi olema väga vähe, sest neid püütakse väga aktiivselt ja hiinlased ise ei taha riskida sellega, et nad ei saa enam kunagi ametlikult Venemaal töötada.<br />Lugesin, et Tallinna ülikoolis avati Konfutsiuse instituudi filiaal. Blagos õpib sellises instituudis 500 inimest. Instituudi direktor Andrei ütles, et hiinlaste üks eesmärke on selle instituudi abiga ületada venealste usaldamatust ja kartust hiinlaste suhtes. Blagos on isegi üks kool, kus hiina keelt õpitakse esimest klassist. Üldiselt hiina keelt kohalikud muidugi ei räägi. <br />Kohalikud kiitsid, et Venemaa jaoks hullud 1990-ndad aitasid neil üle elada just kaubandus Hiinaga ja odavad Hiina kaubad. Poleks Hiinat olnud, olnuks Kaug-Ida elanikel ”polnõi absatz” olnud, sest Kaug-Ida tööstus oli ju enamuses orinteeritud armee vajadustele ning enamus tehaseid polnud peale NSV Liidu lagunemist kellelgi vaja ning pandi üksteise järel kinni. Kohalikud olid sunnitud kõik kauplema hakkama. Blago kesklinnas on isegi mälestusmärk ”tšelnok´idele”. Tšelnok´ideks kutsutakse neid kaupmehi, kes suurt kaubakottidega pidevalt Hiina vahet käivad. Nüüd pole see enam nii levinud, meetodid on rohkem tsiviliseeritud. <br />Paar iseloomustavat detaili Amuuri oblasti kohta. Venemaa suuruselt teised sojatootjad ja kolmandad kullatootjad (kulla varud aga üsna suured ja peagi peaksid jõudma teisele kohale Jakuutia järel). Siia oblastisse – Uglegorskisse - plaanib Venemaa ehitada uue kosmodromi, et pääseda Baikonuri rentimisest kasahhide käest. Selleks plaanitakse ehitada sisuliselt uus linn 35 000 elaniku jaoks. Praegu elab Uglegorskis u 3000 inimest. (Uue linna plaan meenutab mulle lugu Ust-Lugasse sadama juurde umbes sama suure linna ehitamisest, millest pole enam midagi kuulda.)<br />Veel pildikesi Blagost:<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIl_fIucsI/AAAAAAAADYQ/TLD9hWV2xvI/s1600/blago3.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 229px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIl_fIucsI/AAAAAAAADYQ/TLD9hWV2xvI/s320/blago3.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526521465357103810" /></a><br />Toredad tüdrukud kõnnivad Blagos Amuuri jõe kaldapealsel, mis on suveõhtuti kõige popim ajaveetmiskoht Blagos. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIlomefkaI/AAAAAAAADYI/knjLVte2n0o/s1600/blago4.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 180px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIlomefkaI/AAAAAAAADYI/knjLVte2n0o/s320/blago4.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526521072190460322" /></a> Sellisena paistab Heihe Blago poolt üle Amuuri jõe. Jõe keskel paistab Vene rannavalvelaev.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIlSZ0FsWI/AAAAAAAADYA/oX2DSvddEmk/s1600/blago2.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIlSZ0FsWI/AAAAAAAADYA/oX2DSvddEmk/s320/blago2.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526520690834256226" /></a> Blago kesklinnas seisab mälestusmärk kotikaupameestele ehk vene keeles "tšelnok´idele", kes 1990-ndatel hoidsid kogu Kaug-Ida sisuliselt elus.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIkugoWjNI/AAAAAAAADX4/wIQArI4frMc/s1600/blago1.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIkugoWjNI/AAAAAAAADX4/wIQArI4frMc/s320/blago1.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526520074188786898" /></a> Järjekordne näide inglise keele tungimisest vene igapäevakeelde - "Aissi tšai".<br /><br />REEDE, 3. SEPTEMBER<br />Hiinlaste Heihe ja venelaste Blago vahel sõidavad pidevalt jõepraamid, umbes iga paari tunni tagant. Edasi-tagasi pilet maksis 1500 rutsi (600 krooni) ehk siis üsna kallis. Sõit ise 10 minutit. Piir jookseb keset jõge, kus patrullivad Vene ja Hiina sõjalaevad. Kohalikud rääkisid Blagos, et Vene piirivalvel on isegi spetsiaalne akvalingistide üksus, kes nö patrullib vee all, et miskit keelatud ei veetaks. <br />Kummaline, et Blago ja Heihe vahele silda pole veel ehitatud, sest just siin on ilmselt kõige elavam liiklemine Vene ja Hiina vahet. Talvel pidi buss üle jõe käima. <br />Sõidad laevaga 10 minutit, aga ajas satud korraga kaks tundi tagasi. Hiinas on üle riigi üks aeg, Pekingi aeg. Iseenesest mugav, aga kujutan ette, et kuskil Lääne-Hiinas võib see päris tüütu olla.<br />Piiriületus Hiinas kujuneb aeganõudvaks, nagu ma kartsin. Siinsed Hiina piirivalvurid vist nägid esmaskordselt Eesti passi. Igatahes võeti see mult ära ja ma ootasin ligi 45 mintsa, kuni miski kõrge ülemus sellega tagasi tuli. Ta küsitles mind veidi vigases inglise keeles ning lasi siiski riiki. Ette rutates – samal õhtul tagasitulles oli sama jama, jälle viidi pass miski kõrge ülemuse kätte, kes siis isiklikult tuli mulle Venemaale tagasipääsemiseks luba andma. Tundis veel suurt huvi mu fotoka vastu, et kas on hea Canoni mudel jne. <br />Heihe oli muidugi täitsa teistsugune linn kui Blago. Eelkõige ses mõttes, et tegemist on väga uue linnaga, nagu eespool märkisin. Uued laiad avenüüd, suured terasest pilvelõhkujad, palju rohelisi rannapromenaade jne. Üsna sümpaatne linn. Väga puhas. Ja hiinlasi polnud ka nii palju sebimas, suurte Hiina linnadega ei anna selles mõttes Heihed üldse võrreldagi.<br />Heihes on venelaste jaoks väga odav elada ja puhata. 1500 rubla eest (600 krooni) saab toa neljatärnilises hotellis. 100 rubla (40 krooni) eest saab juba korraliku särgi jne. Vene raha võetakse igal pool vastu, tagasi antakse ka rublades. <br />Heihes kehtiks justkui ametlikult kaks keelt. Igal pool ripuvad venekeelsed sildid, kuigi venelasi elab piirkonnas alaliselt heal juhul tuhatkond, aga hiinlasi ligi kaks miljonit. Linna keskel asub suur uhiuus jalakäijate tänav, mille alguses on suurelt vene keeles kirjutatud „Peamine kaubandustänav“. Kvartal edasi seisab triumfikaare taolisel moodustisel jällegi venekeelne kiri: „Vene kaupade tänav. Tere tulemast!“. Absoluutuselt kõikide poodide, hotellide, restoranide sildid on nii hiina kui vene keeles. Heihe ülikoolis on kõik sildid kakskeelsed. Kõik tänavasildid on kakskeelsed. Kõik Hiina müüjad räägivad sinuga igal pool vene keeles.<br />Heihe rannapromenaadil tulevad keset päeva vastu peamiselt venelased. Heihe lähedal kuurortites on kõik kliendid ainult venelased. Nädalavahetusteti pidi Heihesse puhkama, lõbutsema ja ostlema oma kaks-kolm tuhat venelast. <br />Minu teejuht Pu Wei Wei õpib Heihe ülikoolis kolmandal kursusel vene keelt. Ta ütleb, et ainuüksi tema kursusel õpib 800 vene keele tudengit. On alles mastaabid! Ilma vene keelt oskamata ei saa Heihes ühtki normaalset töökohta, ütleb Pu. „Kogu Heihe äritegevus on pühendunud sellele, et rikkamate venelaste pealt teenida,“ nendib Pu. <br />Uurin Heihe palkade kohta. Vene keele oskusega müüja pidi saama suurusjärgus 1000 jüaani (1700 krooni). Arstidel pidi hea palk olema 3000 jüaani kuus (5100 krooni). Võrdluseks – uute korterite ruutmeetri hind pidi maksma kesklinnas 4000-5000 jüaani (6800 krooni-8500 krooni). <br />Pu räägib, et hiinlastel on raske saada Venemaa viisat. Äriviisat tuleb tema sõnul oodata kaks kuni kolm kuud ja see maksab Eesti rahas ligi 7000 krooni. Lihtsamini ja tunduvalt odavamalt saab küll turistiviisat, aga seda antakse ainult gruppidele minimaalselt neljast inimesest. Hiinlased, vastupidi, teevad kõik, et venelasi enda juurde meelitada. Kui varem võis Vene kodanik Kaug-Idas viisavabalt Hiinasse pääseda kord kuus ja viia koju üle piiri 35 kilo kaupu, siis nüüd võib Hiinas viisata käia kasvõi iga päev ja korraga üle viia 50 kilo kaupu. <br />Heihe jättis ühesõnaga üsna hea mulje. Tuli välja, et õhtuti panevad hiinlased kõik oma kõrghooned meelega täistuledes särama, et Blagole muljet avaldada. Kah hea psüholoogiline võte.<br />Õhtul sõidan Blagost öise rongiga edasi Birobidžani, Juudi autonoomse oblasti pealinna. <br />Fotosid Heihest:<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIqQ5hI-jI/AAAAAAAADZg/GqM0A1rbDGE/s1600/heihe1.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIqQ5hI-jI/AAAAAAAADZg/GqM0A1rbDGE/s320/heihe1.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526526162543114802" /></a> Heihe üks suurimaid kaubamaju, nagu näete, siis enamus sildid on kakskeelsed - nii hiina kui vene keeles.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIpuS3yNaI/AAAAAAAADZY/OpiKuMHUXt0/s1600/heihe2.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIpuS3yNaI/AAAAAAAADZY/OpiKuMHUXt0/s320/heihe2.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526525568053556642" /></a><br />Minu teejuht Heihes Pu. Oleme parajasti kohalikus restorandis söömas. Fotol on ka näha, mis head me kõik tellisime. Kui ma õigesti mäletan, siis see läks maksma kokku kuskil 60 krooni.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIpRS8HkRI/AAAAAAAADZQ/HoVnfSwqKvs/s1600/heihe3.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIpRS8HkRI/AAAAAAAADZQ/HoVnfSwqKvs/s320/heihe3.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526525069855527186" /></a><br />Sattusin Heihes restoranis peale pulma ettevalmistustele. Sel puhulkogunevad kõik külalised kokku ning annetavad pulmade pidamiseks raha. Fotol loebki üks sugulastest annetusi kokku. Kõik pannakse ilusti vihikusse kirja - kes sugulastest ja kui palju andis.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIogOyYULI/AAAAAAAADZA/kF846y5Rqi0/s1600/heihe4.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIogOyYULI/AAAAAAAADZA/kF846y5Rqi0/s320/heihe4.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526524226927349938" /></a><br />Tüüpiline Heihe tänav kesklinnas - lai tee, hea asfalt ja ümber uued kõrged elumajad.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIoDGzIeyI/AAAAAAAADY4/B5XDzW4cK4w/s1600/heihe5.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIoDGzIeyI/AAAAAAAADY4/B5XDzW4cK4w/s320/heihe5.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526523726566816546" /></a> Venekeelne silt kutsub vene kaupade tänavale. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLInfR8cZvI/AAAAAAAADYw/Q6fT_PQ8hiw/s1600/heihe6.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLInfR8cZvI/AAAAAAAADYw/Q6fT_PQ8hiw/s320/heihe6.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526523111083370226" /></a> Venekeelne tervitus peamise kaubandustänava alguses. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLInJfLza4I/AAAAAAAADYo/GUSeFaLuIp0/s1600/heihe7.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 262px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLInJfLza4I/AAAAAAAADYo/GUSeFaLuIp0/s320/heihe7.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526522736680332162" /></a> Vene kaubaturistid arutavad mida veel võiks osta.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIm1xFutSI/AAAAAAAADYg/viHV69O6jwk/s1600/heihe8.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 201px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLIm1xFutSI/AAAAAAAADYg/viHV69O6jwk/s320/heihe8.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526522397889312034" /></a> Heihe kakskeelsed tänavasildid<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLImjryCNbI/AAAAAAAADYY/T4wB1Jba26U/s1600/heihe9.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TLImjryCNbI/AAAAAAAADYY/T4wB1Jba26U/s320/heihe9.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5526522087226881458" /></a><br />Vigases vene keeles silt keelab rannapargis koertega sisenemise.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-965913931211131797?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-67976001575429082672010-10-07T23:53:00.007+03:002010-10-08T00:15:35.135+03:00Eelmises postituses kirjutasin, kuidas Putinist vaimustunud MGU žurnakateedri plikad tegid üsna avameelsete fotodega kalendri (vaadake linki eelmises postituses!) Putini tänaseks sünnipäevaks. Piltidel õhkasid nad unistavalt Putini järele ning tegid talle ettepanekuid... Need õhkamised meenutasid väga mõne aasta taguseid Našide naiskomissaride üsna märgi esinemisi teemal "mina ja Putin". Eile tegid MGU sama kateedri teised tüdrukud vastukäigu - kalendri, mis Putinile ilmselt sünnipäevaks naeratust näole ei toonud. Kui ta seda muidugi üldse netis nägi. sest erinevalt esimesest kalendrist, seda karmimat kalendrit poodidest osta ei saa. Terava kalendri teinud tüdrukud ise põhjendasid oma blogis, et nad ei lase MGU žurnakateedri nime häbistada.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK43bD04buI/AAAAAAAADXI/tuO5MTBLnRM/s1600/afisha.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK43bD04buI/AAAAAAAADXI/tuO5MTBLnRM/s320/afisha.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5525414730853281506" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK43V6kKVgI/AAAAAAAADXA/Y1ah6ZpSfKw/s1600/1margo.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK43V6kKVgI/AAAAAAAADXA/Y1ah6ZpSfKw/s320/1margo.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5525414642467886594" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK43RZOb2lI/AAAAAAAADW4/gPbCeQLkOjA/s1600/2liza.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK43RZOb2lI/AAAAAAAADW4/gPbCeQLkOjA/s320/2liza.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5525414564798913106" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK43Ky5TkvI/AAAAAAAADWw/OyNrDSzD85w/s1600/3sveta.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK43Ky5TkvI/AAAAAAAADWw/OyNrDSzD85w/s320/3sveta.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5525414451430527730" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK43GJb_e1I/AAAAAAAADWo/7R7VazdROMU/s1600/4masha.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK43GJb_e1I/AAAAAAAADWo/7R7VazdROMU/s320/4masha.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5525414371582245714" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK4297PI-6I/AAAAAAAADWg/rcwNL0YaKks/s1600/5katya.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK4297PI-6I/AAAAAAAADWg/rcwNL0YaKks/s320/5katya.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5525414230331292578" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK424bMxwKI/AAAAAAAADWY/PPYR4_Pe5xQ/s1600/6tanya.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 213px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TK424bMxwKI/AAAAAAAADWY/PPYR4_Pe5xQ/s320/6tanya.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5525414135832101026" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-6797600157542908267?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-62236329401183645212010-10-06T14:20:00.004+03:002010-10-06T15:02:40.761+03:00Venelased on teadagi mihklid anekdoote treima. Lužkovi kohta liigub praegu Moskvas selline: Kaks liiklusmiilitsat räägivad omavahel: "Слышал, Лужкова сняли?" - беседуют два гаишника. – "А за что?" – "Да, говорят, доверенность какую-то потерял."<br />Eesti keelde seda hästi tõlkida ei saa, kuna põhineb sõnade mängul.<br />Teine hea uudis on see, et Moskva Ülikoolis ajakirjandust õppivad 12 tudengit otsustasid teha Putinile homseks sünnipäevaks omapärase kingi - nad poseerisid poolpaljalt kalendri jaoks ning saatsid kalendrid oma soovidega otse sünnipäevalapsele. Kalendri fotod leidsin ma Našide pressipääliku <a href="http://krispotupchik.livejournal.com/92592.html">blogist</a>. Kõik fotod kalndrist on näha postituse lõpus.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-6223632940118364521?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-87456996218526387982010-10-05T11:55:00.001+03:002010-10-05T15:32:00.454+03:00Veidi poliitilisest muusikategemisest Venemaal. Näppu jäid kaks huvitavat klippi. Venemaal on sel poliitikasügisel kõva sõna võitlus Moskva külje all asuva Himki metsa eest, mida tahetakse maha raiuda, et sealt läbi viia uus kiirtee Moskvast Peterburgi. <br />Teiste seas võitlevad Himki metsa eest mitmed tuntud kultuuritegelased nagu suur Eesti sõber muusikakriitik Artjom Troitski ja kuulsa bändi DDT laulja Juri Sevtšuk, kellest on kujunemas midagi Vene roki südametunnistuse laadset. <br />Paar nädalat tagasi lasi aga teise väga tuntud bändi Leningrad liider Šnurr (Sergei Šnurov) välja Himki kaitsjaid naeruvääristava laulu. Eriti mõnitatakse seal minu meelest just Sevtšukki. Šnurr laulab seal refräänis: „Ostke pileteid, mu vennad, ma olen demokraatia viimane laulik. Himki mets!“<br /><br /><object width="640" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/KvyrUZh0J_k?fs=1&amp;hl=en_US"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/KvyrUZh0J_k?fs=1&amp;hl=en_US" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="640" height="385"></embed></object><br /><br />Nüüd vastas Šnurile Venemaa ilmselt hetke kuulsaim räppar Noize MC (sai kuulsaks klipiga Lukoili asepresidendi kuulsa autoavarii teemal – see video peaks olema ka mu blogist leitav. Muide, nagu ma olen kuulnud, siis Noize´il oli oma isiklik suhe avariiga, nimelt oli noorem hukkunud naine ühe tema hea sõbra sugulane). Ilmselt tundis Noize MC ka ennast Šnuri laulust puudutatuna, igatahes sõimab ta Šnuri oma laulus päris karmilt. (NB! tekstis on roppusi – ärge selle video põhjal lapsele vene keelt õpetage!)Bänd on endale ette kleepinud Šnuri näo.<br /><br /><object width="640" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/sc8wQEgJCAk?fs=1&amp;hl=en_US"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/sc8wQEgJCAk?fs=1&amp;hl=en_US" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="640" height="385"></embed></object><br /><br />Kes ei ole veel näinud-kuulnud, siis sellesama Sevtšuki kuulus kevadine vestlus Putiniga, mis tekitas väikse tormi vene avalikkuses. Päris karm tekst ja päris närviline reaktsioon Putinilt.<br /><br /><object width="480" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/kClbyM90Tns?fs=1&amp;hl=en_US"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/kClbyM90Tns?fs=1&amp;hl=en_US" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="385"></embed></object><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-8745699621852638798?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-77728902566579710152010-09-22T12:48:00.006+03:002010-10-12T11:51:52.599+03:00Panen üles mõnede Moskva jutuajamiste-intervjuude transkriptid. Aeg – augusti lõpp (mõnede väljaütlemiste taustaks on kõnelemise aja arvestamine oluline!). Teema – aasta möödumine Medvedevi (DAM) moderniseerimisüleskutsest ”Edasi, Venemaa!” ja mis edasi?<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJnRarNHRgI/AAAAAAAADV8/PEYbK-DQK60/s1600/gontmaher.jpg"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 256px; height: 171px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJnRarNHRgI/AAAAAAAADV8/PEYbK-DQK60/s320/gontmaher.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5519673074523784706" /></a> JEVGENI GONTMAHER (Kaasaegse Arengu Insituudi üks juhte, majandusteadlane. Seda liberaalset insituuti peetakse Medvedevi üheks peamiseks think-tankiks. Instituuti pidi rahastama endine sideminister Leonid Reiman.)<br />Mis muutusi näha peale DAMi artiklit?<br />JG: Venemaal liigub aeg teistmoodi kui demokraatlikes riikides. Meie oleme pehme autoritarismi riik. See väljendub selles, et otsuseid võetakse vastu kitsas ringis. Valimiste ja poliitilise elu imitatsioon toimub. Lisaks tugev personaliseeritus – Putin (VVP) on tsaar ja rahvuslik liider. DAM pole tunnustet liider, ta on justkui teine number. Demokraatlikes riikides valitakse president või parlament 4 või 5 aastaks. Seal saab konkreetselt kysida, et oletame üks aasta läks mööda, et mida sa ära tegid. Midagi ei teinud ära – selge, järgmine kord sind ei valita või saadetakse isegi yhiskonna arvamuse survel erru. Meil on teistmoodi – see et DAM kirjutas sellise kahtlemata huvitava artikli, see ei tähenda midagi. Ei saa kuidagi öelda, et see oleks olnud mingi algus asjade reaalseks muutumiseks Venemaal. Pigem on see nii, et juhul, kui ta saab 2012 uuesti presidendiks, siis võib olla tuleb see artikkel talle uuesti meelde ja võib olla mingid seal lubatud asjad realiseeritakse. Aga esialgu me veel ei tea absoluutselt midagi selle kohta, kes saab 2012 presidendiks. <br />Praegune sisepoliitiline olukord ja majanduse olukord ei erine põhimõtteliselt millegipoolest sellest, mis oli enne seda artiklit. Ka see juhtimisüsteem, mille lõi VVP on samasugune ja isegi on läinud halvemaks. Toimub selle süsteemi degradatsioon. Tänapaevases maailmas ei saa selline valitsemismudel kaua kesta. See on selge, sest see lihtsalt pole konkurentsivõimeline. DAM-il pole seni olnud võimalusi selle mudeli muutmiseks, võib olla need tekivad tal juhul, kui ta saab uuesti presidendiks. Kui pole enam kaksikvõimu, vaid DAMil on tõeliselt presidendi võim ja volitused ning kui ta tahab, siis me võib-olla (rõhutab 2 korda sõna ”võib olla”)) me näeme mingeid selle artikli vilju. <br /><br />Mida arvata Gleb Pavlovski arvamusest augusti keskel Vedomostis, et vertikaalne võimusüsteem on oma aja ära elanud?<br />JG: Pavlovski on Surkovile väga lähedane inimene, aga kindlasti mitte DAMile. Ta räägib seda, mida paljud enne teda. Et kubernerid tegelevad imitatsiooniga Moskva ees - et neil on kõik hasti. Belgorodis kuberner näiteks kontrollib isiklikult muusikat, mida tohib diskodel mängida. Igas regioonis on omad kirjutamata seadused, selles mõttes ühtset riiki pole. Kalmõkkia on vopshee feodaalne khaaniriik. <br />Pavlovski on konjunkturist, kes on olnud VVP-le väga ustav, ta on paljude tema ideede autor. Ta osales Jedinaja Rossija, Našide väljatöötamisel, pani üsna palju jõudu nende alla. Nüüd Pavlovski ja Surkov ilmselt näevad, et ilmselt VVP ei hakka 2012 kandideerima ning DAM võib saada rohkem täieõiguslikuks presidendiks kui praegu. Ja nad orienteeruvad sellele, sest Pavlovski saab aru, et kui ta lõigatakse ära Kremli administratsiooni rahastamisest, siis ta muutub ei kellekski. Vaevalt, et tema fondilt, millega ta on palju raha teeninud, hakkab keegi enam midagi tellima. See on puhtalt äriline kysimus. <br />Mina isiklikult ei ole selles nii kindel, et VVP ei hakka kandideerima. Võib olla ta mingil etapil veel otsustab, et see on vajalik. <br />Meie oleme institutsionalistid (INSORis-J.P.), meile pole persoonid olulised. Kui tuleb presideniks uuesti VVP ja hakkab läbiviima näiteks sellist poliitikat, mida meie loeme efektiivseks, siis me toetame teda. Kui VVP sai alles presidendiks, siis viis ta majanduses läbi üsna liberaalset poliitikat. Kuni 2003. aastani ma töötasin valitsuses, nägin seda kõike ning osalesin selles. Miks ei võiks VVP uuesti läbi viia sellist poliitikat teoreetiliselt? Meile muidugi sympatiseerib DAM. <br /><br />Kui palju DAM teie arvamust kuulab, analüüse kasutab?<br />JG: DAM kasutab küll meie arvamusi. Ta võib mitte realiseerida seda, mida me talle kirjutame, sest ta on oma võimalustes piiratud, aga vähemalt ta võtab teadmiseks, mida me talle kirjutame. Meie anname ainult nõu. <br /><br />Edasi läks jutt Venemaa peamistele majanduslik-sotsiaalsetele väljakutsetele lähiaastatel.<br />JG: Majanduse ülesehituse mõttes Venemaa ei ela 21. sajandis. Nafta ja gaas võivad suvalisel hetkel enam mitte maksta nii palju kui praegu, aga näiteks sotsiaalseid kohustusi on riik võtnud endale väga palju, kasvõi pensionite kiire tõus. See on vaid asja üks väike külg. Tähtsam on isegi pigem see, et puudub hea investeerimiskliima üldiselt. Isegi nafta- ja gaasitööstus ei arene normaalsete ärireeglite järgi. Kõik need nafta- ja gaasi tarnelepingud, ka metsa omad, on ju riiklikud kokkulepped riigijuhtide tasemel, mitte ärimeeste tasemel. Risk ongi selles, et kõik on seotud riigi tasemel, kõik otsad viivad riigi tasemele. Selline majanduse ylesehitus – mis on sygavalt byrokratiseerunud ja korrumpeerunud - ei suuda iialgi kiirelt reageerida konjunktuuri muutumisele maailmaturul. Selles mõttes isegi raha, mis saadakse ekspordist, ei lähe majanduse arendamiseks. Olid head aastad, aga me ei suutnud nende aastate jooksul midagi mõistlikku teha, parimal juhul läks raha reservfondi, aga muidu need lihtsalt lahustusid konkreetsetesse rahakottidesse. <br />Seega – esimene oht on suur sõltuvus naftast-gaasis. Teiseks, et kõike seda kontrollib riik. Kolmas, et puudub soodne investeerimiskliima. Hiljuti oli RSPP (Töösturite ja ettevõtjate liit, mida juhib Šohhin-J.P.) doklaad, kus nad vordlesid bisneskliimat 2009. aastal 2008. aasta omaga. Selgus, et oli halvemaks läinud. See tähendab, et pole investeeringuid, peale riiklike. Väga nõrk on keskmise- ja väikeäri areng, millest räägivad kõik, ka VVP ja DAM. Aga sellised ärid saavad areneda siis, kui on normaalne bizneskliima riigis, sest riik ei saa ju selliste äridega tegeleda. Suurettevõtetele ylesehitatud majandus - see on 20. saj keskpaiga mudel. <br />Sotsiaalsed väljakutsed. Peamine probleem on sotsiaalse kapitali kvaliteet, mis on väga madal Venemaal. Lyhike eluiga, halb tervishoid, yldse halb elukeskkonna kvaliteet – tervise hind on meil väga madal, madal kvaliteet hariduses, kus me oleme maailma parimatest standartitest juba tugevalt maas. Testid näitavad seda. Ylikoolide, ametikoolide haridus ei vasta kuidagi nendele väljakutsetele, mis meie yhiskonna ees praegu seisavad. Kõrghariduse diplomiga on meil väga paljud, aga enamusel ei maksa need mittte midagi. Need on formaalsed diplomid, osad on need isegi ostnud. Nii et kui meil õnnestuks luua hea ärikliima ja tulevad investeeringud, mis loovad tänapaevaseid, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, siis meil pole tegelikult võtta inimesi nii palju kui vaja. See on väga suur oht. <br />Meil on väljakujunenud nii, et vähesed tahavad täna minna tööliseks nagu lukksepaks või elektrikuks, sest nad loevad end selleks liiga harituteks. Teisest kyljest aga, kui nad lähevad kuhugi ametisse, siis selgub, et nad ei tea midagi sellest, mida on vaja, sest kõrgkoolides antava ettevalmistuse tase on väga madal. Meil on vale ettekujutus meie oskustest. Ja seejuures me veel laialdaselt solvame gasterbaitereid, kes tulevad tegema lihttöid meile Kesk-Aasiast ja Ukrainast. Moskvas leiate te harva kohalikke bussi- voi marsakajuhte, kuigi palk pole seal madal. <br />Venemaa liigub unitaarse riigi pole, kuigi põhiseaduse järgi on föderaalne. Enne kriisi oli 83 regioonist vaid paarkymmend plussis oma eelarvega, ylejaanud sirutavad kõik kätt Moskva poole. 60 protsenti kõigist maksutuludest võtab riik endale. Munitsipaliteetidest vaid 4 protsenti omavad ise piisavalt raha, et oma funktsioone täita. Riigi juhtimine tuleb INSORi meelest detsentraliseerida. Ei saa nii suurt riiki pidada käsitsi juhtimise režiimil, nagu teeb seda VVP. Meile tuuakse näiteks Singapuri, aga see on ju sisuliselt suur linn, mitte riik. See on oluline väljakutse, et jätta regioonidele rohkem tulusid.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJnRi8EZQNI/AAAAAAAADWE/5OK63ef0h_o/s1600/soldatov.jpg"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 204px; height: 209px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJnRi8EZQNI/AAAAAAAADWE/5OK63ef0h_o/s320/soldatov.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5519673216489570514" /></a> ANDREI SOLDATOV (üks Venemaa parimaid spetse eriteenistuse alal, peab saiti agentura.ru, oli varem tuntud lehe Novaja Gazeta kommentaator, aga läks nendega tülli enda sõnul sellepärast, et ajaleht muutus liiga järeleandlikuks Kremlile – ja näitab mulle Novaja Gazeta ingliskeelset <a href="http://en.novayagazeta.ru/">saiti</a>, mis näeb juba tükk aega ühesugune välja -, peagi peaks talt USAs välja tulema põhjalik raamat Venemaa eriteenistustest)<br /><br />AS: 1,5-2 aastas tagasi ringles Moskva demokraatlikus avalikkuses idee, et VVP esindab silovikke ja DAM liberaale jne. Kui VVP tuli võimule, siis ta sulges liberaalidest ekspertidele igasuguse ligipääsu otsuste tegemisele ja infole, mille tulemusena need inimesed marginaliseerusid Venemaal, neid kuulati ainult läänes. DAM osutus targemaks ja kui ta võimule tuli, siis ta kopteeris need inimesed ekspertide yhendustesse nagu INSOR. Inimesed, kel polnud 10 aastat ligipääsu Kremlile, tundsid ennast äkki vajalikena. Loomulikult tekitas see eufooriat, neile tundus, et nad suudavad muutma riiki ja DAMi. <br />Tulemuseks oli aga vaid, et DAMi imidž veidi paranes, aga need inimesed kaotasid kõvasti oma reputatsiooni kui liberaalsed, sõltumatud ekspertid. Demokraatliku ülduse silmis. Kuidas? Kui nad propageerivad DAMi ideid, aga DAM seejuures midagi ei tee. Mingit paranemist suures plaanis ju pole. Mõned neist yritasid kyll olukorda teravdada ja tõugata DAMi mingitele tegevustele (nt INSORi juht Igor Jurgens-J.P), aga midagi ei tulnud välja. Ma räägin seda selleks, et sellest tekkis myyt, et DAM ja silovikid ei saa labi. See pole üldse nii.<br />DAM on suurepäraselt aru saanud, et see jõudude systeem, mille lõi VVP, et see on kasutatav. Peale selle ta hakkas kohe võtma ette käike selle tugevdamiseks. Esimesi käike oli võitlus ekstremismiga, kui DAMi allkirjaga loodi MVDsse (siseministeerium-J.P) eraldi yksus selleks. Siis põhjendati ka - nagu nyyd FSB seaduse puhul -, et tegemist on preventiivsete meetmetega. See on väga hall tsoon. Mis on ekstremism? See on põhiliselt sõnad. Preventiivne meetod on seega, et me peame ette mõtlema, et mida see inimene võib mõelda, öelda või kirjutada. Kuriteo fakti pole yldse olemaski, me peame välja mõtlema, kes võib olla potentsiaalne ekstremist, järelikult me peame koostama nimekirjad varakult. DAM andis sisuliselt MVD-le loa koostada nimekirju, kes võivad olla võimude jaoks potentsiaalsed troublemaker' id. See tähendas, et hakati välja sõeluma teatud kategooriaid inimesi, kes on potentsiaalsed ohu allikad – nt osad religioossed yhendused, osad noorteorganisatsioonid, osad advokaadid, ajakirjanikud. MVD ja FSB jaoks tähendab see, et nende inimestega on vaja “töötada” ja neil on nyyd õigus seda teha järjekindlalt. Luuakse andmebaase, jälgimissysteeme. Seetõttu polnud minu jaoks FSB seadus (bill would allow the FSB to issue warnings to individuals or organisations that their actions could pose a risk of committing crimes in the future. The bill would allow FSB officers to issue an official warning to individuals over "the impermissibility of actions that create conditions for committing crimes." /---/ At the joint press conference with Chancellor Merkel in Yekaterinburg (16. juulil), President Medvedev said, while answering a question from a German journalist on his attitude towards the bill expanding the powers of the Federal Security Service (FSB), that "each country has the right to improve its legislation, including laws concerning the special services." He pointed out that the FSB bill was drafted at his initiative.) mingi syrpriis, see kõik paigutub hästi sellesse ritta, mida alustati VVP ajal ning jatkub nüüd järjekindlalt DAMi ajal. Loogika pole muutunud.<br />DAMi jaoks on eeskujuks, kuidas võim ja riik peab olema yles ehitatud, Singapur. Singapur on väga tehnoloogiline riik, aga seejuures väga autoritaarne, kus on väga täpselt piiritletud, mida, kus ja kuidas sa võid raakida. Väga lähedane sellele, mida tehakse praegu Venemaal. Singapuris loodi näiteks Londoni eeskujul ”speakers corner”, kus on justkui demokraatlik plats, aga sa pead kuu varem esitama avalduse ja täpselt kirjeldama, mida kavatsed rääkida koos tekstiga, mille peab kinnitama kohalik võim. Singapur on väga moderinseeritud riik seejuures ning ka DAM tahab teha Venemaast moderniseeritud riiki. <br />Kokkuvõttes - pole erilist vahet VVP ja DAMi poliitika ning ideoloogia vahel, on ainult mõningad klannidevahelised erimeelsused, aga need on pidevalt olnud ja need jäävad. Sellist võitlust Venemaal silovikkide ja liberaalsete ökonomistide vahel, nagu mõned yritavad näidata, seda kohe kindlasti ei ole. <br /><br />Mida arvab politsei seadusest?<br />Selle idee (nimetada miilits ümber politseiks-J.P.) käis esimesena välja INSOR. Nende ettepanekute hulgas olid ka linnade politseijuhtide otsevalimised ja palju muud, mida pole midagi arvestatud. Aga ymber nimetada miilits, mida see annab? Ma eriti ei usu võimalustesse, et miilitsat-politseid saab Venemaal kontrollida yhiskondlike nõukogude kaudu, nagu eelnõu pakub. FSB ja kaitseministeeriumil on ammu sellised nõukogud, mis tegelikult loodi lihtsalt selleks, et tõsta nende asutuste yhiskondlikku imidžit, mitte kontrollimiseks. Kui tõepoolest aga õnnestuks ellu viia eelnõu punkti, et igas politseijaoskonnas pannakse yles videokaamerad ning need ei vii kohaliku miilitsaylema kabinetti, vaid yhiskondlike organisatsioonideni, siis ehk tõesti õnnestub midagi muuta. Kui see välja jätta, siis ylejäänud muudatused on ysna kosmeetilised. <br /><br />Küsisin huvipärast lühidat hinnangut ka Põhja-Kaukaasia kohta.<br />AS: Kui vaadata, milline on taktika, millele panustavad Kreml ja jõuametkonnad Kaukaasias, siis mingeid muutusi pole (peale muidugi eraldi ringkonna moodustamise). Endiselt on panused millel? 1) sisevägedele. Regiooni militariseerimine võitluseks terroristidega. Sisevagedel ei ole aga näiteks agntuuri, nad ei oska terrorrynnakuid ennetada, nad oskavad vaid kindlaks määratud vaenlast rynnata, maja õhku lasta, 2) põrandaaluse liikumise liidrite hävitamine 3) samad inimesed juhivad võitlust terroristude vastu<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJnRtaopyEI/AAAAAAAADWM/VvtLMepsopg/s1600/pribyl.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 259px; height: 194px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJnRtaopyEI/AAAAAAAADWM/VvtLMepsopg/s320/pribyl.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5519673396493404226" /></a> VLADIMIR PRIBÕLOVSKI (tuntud saidi antikompromat.ru pidaja, aastaid joonistanud skeeme Venemaa erinevate grupeeringute kohta. Peab VVP järel riigi tähtsuselt teiseks meheks mitte DAMi, vaid asepeaminister Setšinit. DAM on tal alles kolmas mees riigis. Tema saidi leiab <a href="http://lj.rossia.org/users/anticompromat/">siit</a>)<br /><br />KP: Setshini juhitav silovikkide ”koalitsioon” on selgelt Medvedevi vastu ja ei taha tema jätkamist. Tšekistidest oli DAMi mees selgelt vaid Tšerkessov (endine narkokontrollitalituse juht, kes algatas ”tšekistide sõja”-J.P), aga tema on praegu täiesti audis, aga see pole fakt, et ta veel pinnale ei uju. Ta oli muide omal ajal VVP ylemus Leningradi KGBs ja tegi tema jaoks ysna palju. <br />Kõik ylejaanud tšekistide grupeeringud on kõik Setšini poolel ehk siis DAMi vastu. MVD juhivad kõik endised tšekistid, kõik ministri asetäitjad on kas FSB või KGB taustaga ehk siis Patruševi inimesed põhiliselt. Nii et kui Nurgalijev isegi võetakse maha, siis tema asemele tuleb nagunii mõni endine tšekist. Yks kandidaate nt Oleg Safonov, praegu viktor ivanovi asetaitja Gosnarkos. <br />Setshini bloki poliitilised vaated on selgelt anti-ameerikalikud, nad on poliitiliselt ja majanduslikult Hiina-meelsed rohekm, orienteeritud Hiinale. Isegi oma raha ei hoia nad mitte niivõrd läänes, vaid idas – peamiselt Taivanis, Singapuris. Muide - väidetavalt pidi ka Kasjanov hoidma suure osa oma rahast Singapuri pankades. Pooldavad jõulisemat, agressiivsemat poliitikat ex-Liidu suhtes. Kui oli sõda Gruusiaga, siis nad nõudsid Tbilissi ära võtmist. <br /><br />Politsei seadusest?<br />KP: Tegelikult annab see politseile rohkem õigusi kui miilitsal praegu, näiteks 1 tunni saab inimest ilma põhjuseta kinni pidada, kodanike õigused vähenevad. Venemaal pole põhiline, milline on seadus, vaid kes juhib MVD-d. Nagu Konfutsius ytles, et peamine on inimesed, mitte seadused. <br />Kui vaadata DAMi ajal vastu võetud seadusi, millest osa on algatatud formaalselt tema initsistaiivil, siis kõik on halvenemise suunas läinud (skaalal: vabadus on parem kui mittevabadus-J.P.). Administratiivne vertikaal muudkui tugevneb ja kodanike õigused vähenevad. <br />Mais ma avaldasin oma saidil tabeli, et mida DAM on teinud Gorbatšovi vaimus ja mida on teinud VVP vaimus. Viimane veerg sai palju pikem ja mõjuvam. Teiselt poolt ta vaid vabastas Bahmina, tõi inimõiguste komisjoni uusi inimesi, kuigi selle juht Pamfilova pidi lõpuks ametist lahkuma. Uutest kuberneridest maksimaalselt 4-5 inimest on moderinseerimise pooldajad, ylejaanud on kõik vana stiili inimesed. Kõige parema kuberneri riigis Filipenko (naftarikka Hantõ-Mansiiski ringkonnas-J.P.) lasi DAM lahti. Tema asemele pandi Timtshenko inimene, lisaks pandi Timtšenko inimene ka Jamali (kõige gaasirikkam regioon Venemaal-J.P.) kuberneriks.<br /><br />Kas DAM võib toetada FSB ja politsei seadusi selleks, et meeldida silovikkidele?<br />KP: Ta ei saa neile meeldida, sest silovikid ei armasta selliseid nagu tema. DAM töötas Kremli administratsioonis aastaid tagasi nende vastu ja nad ei unusta seda kunagi. Silovikid jätavad alati meelde, kes oli kunagi nende poolt või vastu. <br /><br />Mis muutunud peale DAMi artiklit?<br />KP: Seni pole mitte midagi ära tehtud, isegi majanduskysimustes mitte. On ainult esialgne idee Skolkovost. Põhiliselt on ainult sõnad seni. <br />Praegu luuakse ”kolmanda tähtaja parteid” (et VVP presidendiks-J.P.) On juba registreeritud sait 3srok.ru (veel ei tööta-J.P.), mille registreeris Konstantin Rõkov (väga värvikas tegelane muide, kes teinud koostööd Marat Gelmaniga-J.P) duumast, kes formaalselt omab paljusid pro-Kremli saite nagu vzgljad.ru, politonline.ru. Need saidid ju tulu ei too, neid finantseerinud alati Kremli administratsioon. Rõkov on sisuliselt Surkovi asetäitja internetialal. See, et Rõkov registreeris sellise saidi, see tähendab, et see on Surkovi idee, et ta sisuliselt toetab VVP minemist kolmandale tähtajale. See juba räägib millestki. Surkov töötab otse VVP heaks, ta ei tööta Setšini heaks. <br /><br />Pavlovski jutt Vedomostis vertikaali väsimisest?<br />KP: Pavlovski tahaks töötada DAMi heaks, aga Timakova-Budberg (Timakova on DAMi isiklik pressisekretär, Budberg pn tema mees, mõjukas ajakirjanik-J.P.) ei lase teda ligi. Setšini jaoks ei saa aga Pavlovski töötada, sest too vihkab teda sellepärast, et Pavlovski kirjutas 2003. aastal ettekande, et Setšin on VVP vastu. Pavlovski tahab nyyd näidata, et ta võib olla kasulik DAMi tiivale. Tal on probleeme rahastamisega. Ülevalt annab talle raha vaid Surkov. <br /><br />Arvate, et DAMil erilisi šansse pole?<br />KP: DAMi šansid sõltuvad VVP-st. Kelle VVP ytleb, see saabki presidendiks, ta võib panna kasvõi oma BMW juhi. Mida tahab VVP, seda nagu alati keegi ei tea. Eelmine kord Setshin kuni viimase hetkeni arvas, et VVP petab siiski kõiki ja jääb kolmandaks tähtajaks. Setshin ka ei teadnud viimase päevani. Pakun, et enne duumavalimisi ei selgu midagi, kes saab presidendiks. (Duuma valimised peaksid toimuma detsembris 2011, aga pole välistatud, et viiakse ettepoole – oktoobrisse 2011-J.P.)<br /><br />Lähiaja huvitavad syndmused?<br />KP: Septembris peaks ostustatama, kas Luzkov laheb. Tal ametiaeg lõpeb järgmisel suvel, aga enne duuma- ja presidendivalimisi teda puutuma ei hakata, sest tulemust ta teeb hästi. Gromovi saatus peaks ka sygisel selguma, aga tema figuur pole nii tähthis, aga NB! - oblasti kaudu liiguvad suured rahavood. Luzkovi kohale ma lugesin kokku vähemalt 19 kandidaati. Narõshkin on kandidaat, justkui silovikkide poolelt, aga ka DAM tahab tast väga lahti lasta ning voib teda toetada. DAM tahab oma administratsiooni ylemaks Tšuitšenkot (kursusevend ülikoolist-J.P.), aga seda tal suure tõenäosusega VVP ei lase. DAMi kandidaat Lužkovi kohale võib olla veel Šuvalov, kellel Setshin ei lase sisuliselt midagi teha, ehk tegelda ainult väliskaubandusega. Formaalselt on majandusblokk valitsuses Shuvalovi all, aga praktikas Setshini all. Osaliselt muidugi ka veel Kudrin kontrolli all. Voloshin ka lobeerib Shuvalovit. Lõpliku otsuse Luzkovi asemele teeb muidugi VVP. Veel kandidaadid Sobjanin, Kozin, Poltavtshenko. Tõsine võitlus käib praegu selle koha pärast.<br /><br />Venemaa majandusest.<br />KP: Venemaal tegelikult mingit kriisi polnud. Tšinovnikud ja oligarhid kasutasid seda ettekäändena, et riigilt rohkem raha varastada ja veel vähem rahvaga jagada. Reaalselt, vaadake, kas inimesed hakkasid massiliselt Venemaal halvemini elama? Vaadake nafta hinda ja võrrelge seda 2000-ndate algusega. Pealegi on olemas mitteametlikud naftatulud. Näiteks kui Šaimijev ja Rahimov olid veel presidendid, siis äks 20-30 protsenti naftast nendest vabariikidest ametlikest tuludest mööda. Üks Tatarstani endine peaminister Sabirov on praegu Türgis rikkuselt 4.-5. miljardär. Kui juba ex-PM on juba nii rikas, siis arvake ära, kui rikas võib olla Šaimijevide perekond? Peamiselt nad tegid seda muidugi Jeltsini ajal. Aga VVP-l ja Setshinil on selliseid võimalusi muidugi palju rohkem.<br /><br />Mida Hodorkovskile ennustate?<br />KP: Enne 2012. aasta valimisi teda kindlasti välja ei lasta. Selle võimalus on 0,001 protsenti. DAM-il pole Hodorit vanglas tegelikult vaja. Ma arvan, et Hodor saab 5-7 aastat. Kui anda rohkem, siis seda ei saadaks Läänes aru. Igal juhul oleks ka selline karistus VVP-le võit. Hodor pakub VVP-le võimalust kaubelda Läänega ja ka Hodori endaga, sest Läänes on ju pooleli suured kohtuprotsessid Jukose asjus, kus on mängus suured rahad. Diil võib olla näiteks, et meie anname Hodorile 3 aastat 5 aasta asemel, aga teie ei hakka enam hagisid esitama. Ma usun, et käib selline kauplemine. Hodori jaoks töötavad Venemaa 20 parimat advokaati, kellele makstakse kõvasti raha. Hodoril on vaja ka tegelikult vabadust, ta ei taha lõpmatuseni kinni istuda. <br />Kreml on nõus arutama, et vabastada Hodor (nt president annab armu-J.P.) peale presidendivalimisi, mis oleks uuele presidendile väga hea PR-käik, mis töötaks Lääne suunas. Ma usun, et VVP oleks selleks võimeline. <br />Kreml kardab endiselt, et Hodor võib saada opositsiooni juhiks. See võib olla diili osa, et Hodor lubab, et ei hakka. Aga teisest küljest võib Hodor öelda pärast, et teda sunniti seda ytlema. Pealegi tšekistid ei usu ausõna, sest nad ise ei pea seda.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/37183449-7772890256657971015?l=jaanuspiirsalu.blogspot.com' alt='' /></div>Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-47705269892421190832010-09-19T22:16:00.035+03:002010-09-24T10:40:39.158+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZh2SJMIPI/AAAAAAAADR8/ZPtVTtmEqT4/s1600/severo-vaade+baikalile.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 180px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZh2SJMIPI/AAAAAAAADR8/ZPtVTtmEqT4/s320/severo-vaade+baikalile.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518705978600333554" /></a> Reisisin hiljuti lugude jaoks materjali kogudes Baikali põhjakaldalt mööda BAMi Tõndasse ning sealt edasi läbi Kaug-Ida suuremate linnade Vladivostokki välja. Mõned muljed. Esimeses osas muljed BAM-ilt. (Fotol vaade Baikalile järve põhjatipust Severobaikalski lähedalt.)<br /><br />Neljapäev, 26. august<br />Mu plaan oli lennukiga Moskvast Irkutskisse ning siis hooaja viimase laevaga Irkutskist üle terve Baikali Severobaikalskisse (sain telefoni teel isegi endale pileti bronnida, 4000 rutsi (1600 krooni, reis 12 tundi. NB! Keda huvitab Baikali laevaliinide sõiduplaan, siis olge lahke, kiigake <a href="http://www.irk.ru/tourism/boats_baikal/">siia</a>). Kõik läks aga nihu! Nagu tõestuseks, et reisimine on alati looming.<br />Lennuk pidi Irkutskis maanduma kell 7 hommikul, aga juhtus see, mis Irkutskisse lennates tihti juhtub – hommikuti on seal tugevad udud ning lennuk suunati 400 km kaugusele Ulan-Udesse. (Juulis Irkutskisse lennates oli sama jama uduga, siis suunati lennuk vopšee 1000 km kaugusele Krasnojarskisse!) Ulan-udes passisime kaks tundi, siis saime Irkutskisse viietunnise hilinemisega. Helistasin kohe laevafirmasse ja sain teada, et laev läks paar päeva tagasi katki ning see hooaeg laev enam ei sõidagi! Alternatiivid oli: 1) rongiga läbi Taišeti Severobaikalsisse, võtab aega 1,5 päeva. Ja rong oleks väljunud alles reedel, 2) sõita tagasi Ulan-Udesse ning sealt lennukiga Nižneangarskisse, mis on Severobaikalskist 15 min autosõidu kaugusel. Mul vedas – Ulanudesse läks kohe tunni aja pärast lennuk (2300 rutsi pilet) ning reede hommikul oli lend Nižneangarskisse (4725 rutsi pilet).<br />Ulan-Udesse tagasi lendas vana ja kindel Siberi õhuratsu propelleritega An-24. See sõitis nagu buss marsruudil: Novosibirsk-Krasnojarsk-Irkutsk-Ulan-Ude. Peaaegu terve päev kestis sõit neile, kes tegid kaasa kogu reisi. Lennuk oli vana kole kirst, aga stjuardess vist läbi aega kõige ilusam, keda Venemaal näinud! Omapärane oli veel see, et lennuk tõusis õhku 10 min enne piletil märgitud aega. Aga noh, kõik olid peal, mis mõtet oli oodata.<br />Ulan-Udes võtsin sama hotellli, kus kolm aastat tagasi elasin – Burjaatia. Seal oli ühene tuba 1500 rutsi (600 krooni), kõrval uhkemas Baikal Plazas maksis ühene 3000 rutsi. Burjaatia tuba oli muidugi nagu eelmine kordki korralik Nõuka-aeg, vannitoas lekkisid torud päris korralikult näiteks, no seepi. Adminn üllatas mind ”komandirovatšnaja” (kommandeeringulehe) nõudmisega. Ütlesin, et what, ma ei ole Vene kodanik nega ma ei tööta Vene firma jaoks, mõelgu loogiliselt, et mis ”komandirovatšnajat” mul olla saab. Mutt vingus tükk aega, et siis ta ei saa mind sisse kirjutada. Ma olin ikka väga üllatunud, sest sellist asja juhtus 4 aasta jooksul Venemaa hotellides esimest korda! Lõpuks ta helistas kuhugi ja rahunes maha. Loll oli lihtsalt. <br />Ulan-Ude kesklinnas oli avatud täitsa uus kaubandustänav koos butiikide ja kaubanduskesusega. Korralikke, üsna kalleid, kohvikuid on ilmunud. Hakkab juba linna ilmet võtma, üsna muutunud 3 aastaga. Kohvikus maksis kohapraad, maistev muidugi, 400 rutsi (160 krooni), 0,5 liitrine Krušovice 240 rutsi (ligi 100 krooni!) <br />Päris hämmeldunud olin, kui otsisin internetiklubi. Leidsin selle otse peaväljakul – ja selles seisid peale arvutite (tund netti maksis 40 rutsi) veel umbes 15 ühekäelist bandiiti ehk siis mänguautomaadid, mis Venemaal on juba aasta algusest keelatud! Ma muidugi teadsin, et Venemaal on laialt levinud põrandaalune blackjack ja mänguautomaadid, aga et nii avalikult Siberi suuruselt kolmanda linna keskväljakul, see oli pehmelt öeldes veidi üllatav. Just see kartmatus nii julgelt tegutseda. Kõva katus peab vennikestel olema.<br /><br />Reede, 27. august<br />Hotelli korruse korrapidaja tellis mulle hommikul takso lennujaama. Ütles, et maksimaalselt 150 rutsi, tegelikult nõuti 300 rutsi ja loomulikult polnud sellistest asjadest nagu kviitung sealkandis keegi kuulnud. <br />Asjade arenemisest veel. Lennujaamas oli wifi-võrk! Tasuline, aga ikkagi! Ulanude on nimelt, kuigi Burjaatia pealinn, ikkagi suht nurgatagune lennujaam ja ei näe just väga värske välja. Wifi levib Venemaal üsna kiiresti. <br />Kuna Nižneangarskisse oli väike kohalik lend, siis mingit registreerimist polnud.Lihtsalt enne turvakontrolli vaatas üks tädi pileteid ja kõik. Lennuk oli taas an-24. Lend oli ilus, pikki Baikali paremat kallast ja üleval põiki üle järve. Kahjuks ei saanud fotosid ülevalt teha, sest aknad olid lennukil na mustad. Esimest korda kuulsin Venemaa lendudel stjuardessi hoiatust, et ”vastavalt Venemaa seadustele ei tohi lennuajal foto- ja videosjomkasid teha.” Huvitav...<br />Nižneanraski lennujaam oli paras sara, nagu oligi arvata, aga peaasi, et lennukeid vastu võttis. Lennukilt maha saanuna ootasid kõik reisijad pikalt lennujaama värava tagas, mis oli suure tabalukuga kinni. Umbes 15 mintsa pärast loivas kohale ohrannik ja tegi lahti. <br />Mul olid vastas kohaliku lehe Severobaikalskie Vesti peatoimetaja Svetlana (kellega omakorda oli mind telefoniteel tuttavaks teinud Burjaatia ajakirjanike liidu juht, Severobaikalsk käib Burjaatia alla nimelt, Sveta oli ka üks vahva burjaat, keda muide Baikali põhjaosas ja pikki BAMi kohtas üsna harva) ja kohaliku administratsiooni juht Eduard Arlauskas. Ja-jah, leedukas ja sellepärast ma temaga kokku saada tahtsingi. Tema stoori lühidalt: vanemad küüditati Leedust Irkutski oblastisse, jäid sinna elama, tema sündis Irkutskis, millalgi sõitis pere tagasi Leetu, aga emale ei meeldinud seal, vanemad läksid lahku ning Eduard koos emaga sõitis tagasi Irkutskisse elama. Nii jäigi Eduard Venemaale ning tagasi Leetu ei igatse. Ütleb, et tema kodumaa on Baikali ääres.<br />Päevane marsruut oli selline: Nižneangarsk-Severobaikalsk-Nižneangarsk-Kitšera-kohalikud kuumaveellikad-Kitšera-Severobaikalsk. See kõik jäi 100 km raadiusesse. Rääkisin inimestega peamiselt BAMist, mille suhtes olid paljud kibestunud, et meelitati inimesed siia tööle, aga pärast välja enam keegi inimesi siit vanajumala selja tagant ei viinud. Nüüd loodavad kõik, et mööda BAMi hakkaks rohkem kaupu liikuma, nagu Venemaa Raudtee plaanib, sest see on ainus võimalus nende elu paranemiseks. Riigi toetuse peale nende elu korraldamisel ei uskunud mitte üks inimene. Kuigi isegi Putin on lubanud. Etterutates – mida kaugemale Moskvast, seda vähem inimesed usuvad Putinisse ja seda suurem iroonia tema suhtes. Kitšeras sain leedukaga kokku, kes jäi peale BAMi ehitust siia elama. Oli leedukate ehitusrühma juht, võttis BAMil naise ja jäi. Selliseid muidugi väga palju ei olnud, sest rõhuv enamus katsus peale BAMil töö lõppemist ära sõita. Ühtegi eestlast BAMi linnades-asulatest ma ei kohanud. Kitšeras küll öeldi, et ”jaa, elab meil küll üks eestlane – Nersisjan! Ta on meil koolis õpetaja!”... ju siis oli Eestis elanud armeenlane. Kokku ma taga ei jõudnud siiski saada.<br />Õhtul läks muidugi käest ära, lõpetasime kell kaks öösel ühe kohaliku ajakirjaniku juures kodus Kitšeras. Ma tulin korterist (majast, mille ehitas 1980-ndatel Tallinstroi!) välja enne teisi, et värkset õhku hingata. Nagu vaim tekkis pilkasest pimedusest minu kõrvale üks sigaretiga ning kergelt kõikuv noorem mees ja küsib mult: ”No kuidas öö on?”, vastan, et pole viga, ilus. Tema teatab: ”A ma lõin just naise oimetuks (krohnul – võib muidugi ka hullemini tõlkida, et ”tappis ära”...)” Mis ma oskan öelda, miilitsat ei hakka ju karjuma. ”Sain ta koos noore armukesega kätte!” lisab ta ja teeb rahulikult suitsu edasi. Tavaline lugu ju Venemaal.<br />Mõned pildid Nižneangarskist.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZi8K_vebI/AAAAAAAADSE/HQTi3nSmv-s/s1600/nizhne1.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 180px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZi8K_vebI/AAAAAAAADSE/HQTi3nSmv-s/s320/nizhne1.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518707179272501682" /></a> Vaade asulale Baikali poolt.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZje5qC-qI/AAAAAAAADSM/yRG-bQtZPFc/s1600/nizhne2.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZje5qC-qI/AAAAAAAADSM/yRG-bQtZPFc/s320/nizhne2.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518707775913523874" /></a> Baikali kallas, kalamehed hoos.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZj5gIpxRI/AAAAAAAADSU/Q_hVhtnDkBQ/s1600/nizhne3.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZj5gIpxRI/AAAAAAAADSU/Q_hVhtnDkBQ/s320/nizhne3.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518708232919041298" /></a> Bussipeatus. Midagi ennekuulmatut - pank, mis on klientide jaoks!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZkjYc4IbI/AAAAAAAADSc/6jLWsYPGEEI/s1600/nizhne-plakat.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 237px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZkjYc4IbI/AAAAAAAADSc/6jLWsYPGEEI/s320/nizhne-plakat.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518708952410890674" /></a> Hoiatav plakat. Mulle meeldib see stiil, kuidas looduses puhkajaid on kujutatud.<br /><br />Mõned fotod ka Kitšerast.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZlqgYJW2I/AAAAAAAADSs/FTCRh4cnlgg/s1600/kitshera-vaade2.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 206px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZlqgYJW2I/AAAAAAAADSs/FTCRh4cnlgg/s320/kitshera-vaade2.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518710174309243746" /></a> Sissesõit Kitšerasse. Autoga viiakse küladesse joogivett.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZlUTwXPdI/AAAAAAAADSk/Fp7s7DHrdFo/s1600/kitshera-vaade1.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 218px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZlUTwXPdI/AAAAAAAADSk/Fp7s7DHrdFo/s320/kitshera-vaade1.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518709792964034002" /></a> Majad, mida ehitasid 1980-ndate alguses Eesti NSV ehitajad, isegi tänava nimi on seni Tallinskaja.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZl5VhJibI/AAAAAAAADS0/KirwjEFadow/s1600/kitshera-vaade4.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 234px;" src="http://3.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZl5VhJibI/AAAAAAAADS0/KirwjEFadow/s320/kitshera-vaade4.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518710429092252082" /></a> Ja selline nägi Kitšera välja 25 aastat tagasi.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZmx1NSR9I/AAAAAAAADTE/M1FKPxgGlWw/s1600/kitshera-eesti.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 239px;" src="http://2.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZmx1NSR9I/AAAAAAAADTE/M1FKPxgGlWw/s320/kitshera-eesti.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518711399671547858" /></a> Veel üks vana foto kohalikust muuseumist.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZmampum-I/AAAAAAAADS8/U1aeaTrI6QY/s1600/kitshera-kolmik.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZmampum-I/AAAAAAAADS8/U1aeaTrI6QY/s320/kitshera-kolmik.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518711000627321826" /></a> Siin fotol oleme külas Kitšerasse elama jäänud leedukal Vitautas Streikusel (paremal äärmine), keskel on teine kohalik leedukas Eduard Arlauskas ja vasakul kohalik leheomanik ning peatoimetaja Svetlana.<br /><br />Laupäev, 28. august<br />Hotell Severobaikalskis oli suht uus, tuba vägagi OK. Üks öö maksis 1500 rutsi (600 krooni), aga halb yllatus oli see, et broneerimise eest võeti tasu 750 rutsi ehk pool toa hinnast, kusjuures keegi seda telefoni teel ette ei hoiatanud! Hotellis oli veel üks huvitav omapära – nimetl sai seal üürida tuba ka tunnikaupa hinnaga 60 rutsi (24 krooni) tund, aga maksimum viieks tunniks, seejärel pidi maksma täie rauaga ööpäeva hinda. Hotell pidi olema kohaliku suurima kaubandusketi omaniku oma, kes ehitas selle oma 25-aastasele pojale käeharjutuseks. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZoIARUtwI/AAAAAAAADTM/wNdIeZku1oI/s1600/niznhe-laadal.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZoIARUtwI/AAAAAAAADTM/wNdIeZku1oI/s320/niznhe-laadal.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518712880110024450" /></a> Svetlana vedas mind hommikul Nižneangarskisse asula iga-aastasele rahvapeole, mida Arlauskas korraldas. Oli see alles nuhtlus raskel hommikul. Hea oli see, et peaparanduseks sai vääga maitsvat uhaad oomuliga (ilmselt parim kala Baikalis, valge kala, sõin seda 2 päeva jooksul igal viisil – suitsutatud, soolatud, kuivatatud, uhaas. jääb minu meelest maitse poolest siiski alla headele punastele kaladele), munapirukat ja kohalikku naistoikat. Elu tuli sisse. Pidu – ühed mutid laulsid, teised müüsid kaupa, peamiselt igasugu toidupoolist ja käsitööd (fotol). Umbes paarsada inimest (asulas elab 5000 kanti), kestis tund aega. Arlauskas autasustas ilusamate kodude omanikke. Nice try, kui ümberringi vaadata... Veidi igav oli, aga kohalikele vist meeldis. Vähemalt näitas see, et asula siiski elab ja miskit initsiatiivi inimestes ikkagi on. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZodPcgyrI/AAAAAAAADTU/v1GGI23IQXg/s1600/nizhne+-surma-allee.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZodPcgyrI/AAAAAAAADTU/v1GGI23IQXg/s320/nizhne+-surma-allee.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518713244960737970" /></a> Peopaiga kõrval Baikali kaldal oli imelik suur aed, kus seisid miskid rootsud. Imestasin, mis see on? Svetlana rääkis, et eelmisel aastal käis siin Burjaatia president ja siis korraldati selline tore üritus, et istutati randa terve hunnik puid. Kuberneri ja tema kaaskonna poolt. Mõte oli, et kuberneri mälestuseks jääb Baikali äärde midagi Sõpruse allee taolist. Üks väike viga juhtus – seal rannas mulda eriti polnud, puid keegi ei kastnud ka... ja nüüd kutsuvad kohalikud kohta ”surma alleeks” (vaata fotot kõrval), sest puud on kõik ära kuivanud. Aed on kusjuures ikka ümber veel! <br />Svetlena ajalehetoimetus meenutas rohkem suurt kantseleitarvete poodi. Leht oli meie mõistes pigem selline seinaleht: kehv paber, pikad lood, ebakvaliteetsed fotod ja pool lehest moodustas TV-kava, aga teevad nad vähemalt seda lehte innukalt ja see on tähtis! Sveta ise ei kirjuta, ütles, et ta rohkem ärinaine (tahab sygisel raadio avada), mitte ajakirjanik. A mis oli uskumatu – Sveta maksab oma uberiku-iberiku toimetuse eest (2 tuba ammu mahalammutamisele minevas majas – aga BAMi ääres on enamus majad sellised) kuus kohalikule administratsioonile 20 000 rutsi (8000 krooni) kuus! Internetti isegi pole seal. Päästab kantseleitarvete müük, mis tundus, et läks päris hästi. Reedel müüsid nad träni 15 000 rutsi eest. 1. september tulemas. Eriti hästi pidavat minema millegipärast puzzled.<br />Severebaikalskis asub BAM-i muuseum, aga see oli just kolinud ja ekspositsiooni polnud veel üleval. Seega jäi nägemata. Severobaikalsk - puhas, aga teed muidugi suht viletsad ja auklikud. Väga tuuline kant, täiesti valesse kohta ehitatud, ütlesid kohalikud. Kohalikud evenkid nimetavad kohta omas keeles ”surnud kohaks”. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZpF9msGMI/AAAAAAAADTc/6ZjGdVXMOGQ/s1600/severo-rannas.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 210px;" src="http://4.bp.blogspot.com/__b8fE7BnI80/TJZpF9msGMI/AAAAAAAADTc/6ZjGdVXMOGQ/s320/severo-rannas.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5518713944546220226" /></a> Rannas oli suur silt ”ujumine keelatud” (fotol)– võimud kaitsevad ennast nii uppumise korral, sest mingit vetelpäästet ma kuskil Baikali ääres ei näinud. Kuigi konkreetses kohas kõik teadsid, et see kohalike seas populaarseim ujumiskoht. <br />Uurisin veidi, kuidas oleks võimalik teha tiiru ümber Baikali. Irkutskist on Severobaikalskisse olemas täitsa sõidetav tee, kuigi ametlikult seda kaartidel pole! Vahemaa on umbes 700 km, ja pidi läbitav olema 15-18 tunniga. Probleem pidi siis olema, kui kuskil jõgedel sillad ära uhutud või mõni rekka sillale kinni jäänud, siis pidavat kaua ootama. Aga vähemalt pidi aastaringselt sõidetav olema. Keerulisem on lugu Baikalist läänepoolt alla saamisega Ulan-Udesse. Suht normaalne on 2/3 teede Ulan-Udest ülespoole, edasi teed enam pole. Talvel saab ilusti mööda zimnikut, suvel pidi ka olema läbitav džiipide või spetsautodega, aga kevadel-sügisel väga keeruline, ainult spetsmasinatega. Põhimõtteliselt mul idee olemas, kuidas ümber Baikali sõitu