tag:blogger.com,1999:blog-371834492024-03-14T08:58:50.740+02:00Jaanus Piirsalu blogiJaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.comBlogger572125tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-3508862681195380842015-03-17T10:22:00.000+02:002015-03-17T10:22:06.434+02:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal">
<b><span style="color: red; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Kremli eksametnik: Putini Venemaa liigub Salazari-aegse Portugali
suunas<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Eelmisel
nädalal ilmus Diplomaatias minu intervjuu Aleksandr Morozoviga, kes 2000.
aastate alguses töötas Kremli administratsioonis ning tegeles sisepoliitika
planeerimisega. Ta töötab ta politoloogina ühes Saksamaa ülikoolis ning internetiportaali
Russki Žurnal peatoimetaja. Kunagi oli see tuntud ressurss, aga tänaseks
sisuliselt välja surnud. Morozovi põhiline sõnum oli selles, et Lääs on viie
aasta pärast väga üllatunud, kui näeb, milline näeb välja Venemaa „uus
ühiskond“.<o:p></o:p></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-SgWDmste_9o/VQfkF3gkdoI/AAAAAAAAKzY/4XNjswPhPmQ/s1600/morozov.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-SgWDmste_9o/VQfkF3gkdoI/AAAAAAAAKzY/4XNjswPhPmQ/s1600/morozov.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Te
kirjutasite sügisel Russki Žurnalis (russ.ru), et Venemaal on käimas projekt
„uue ühiskonna“ loomiseks, mis kujutab endast „väga ohtlikku sotsiaalset
organismi“. Miks?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Siin on
kolm tähtsat faktorit, mis mõjutavad „uue ühiskonna“ tulevikku. Esiteks on
olukord sarnane 1930. aastatele Nõukogude Liidus, sest on üles kasvanud täiesti
uus põlvkond, keda võib nimetada „komsomollasteks“ (комсомольцы). Nad ei olnud
eriti tähelepandavad seni, kuni ei muutunud poliitiline kurss. Nad toetavad
Krimmi annekteerimist, nad toetavad jõupoliitikat, nad on „uuspatrioodid“
(Morozov rõhutab, et seda terminit tuleb kasutada jutumärkides – JP) – praegu
on nende aeg, see on nende elu šanss. Praegu on selge, et liberaalidel, või
parem on isegi öelda reformide toetajatel, pole mingit šanssi. Aga
„komsomollased“ tõusevad esile ja peavad saama selle eest oma boonused. Nad on
maksimaalselt 35-aastased, kogu nende teadlik elu algas siis, kui Vladimir
Putin oli juba tulnud Venemaal võimule (ehk siis 15 aastat tagasi – JP).<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Teine
faktor seisneb selles, et ei maksa loota, et Putin pöörab kuidagi tagasi. Mingi
osa intelligentsist arvab Venemaal millegipärast, et vaat, praegu näidatakse
meile „halba filmi“, aga see lõppeb ja siis hakatakse näitama „head filmi“.
Tegelikult on selge, et see käik, mille Putin tegi (Krimmi annekteerimine,
sõjategevus Ida-Ukrainas ning terav konflikt Läänega –JP), ei näe ette mingit
tagasipööramist. Sakslased ja Angela Merkel on sellest juba aru saanud, et see
on kauaks, et see on aastateks. Isegi kui oletame, et Putin ise tahaks öelda,
et olgu, võtsime Krimmi ära, aga pöördume nüüd tagasi normaalse elu juurde,
hakkame tegelema reformide ja ühiskonnaga, arendama teadust ja kultuuri – siis
seda ei saa tulla, pööre on toimunud ning ta peab nüüd kogu oma ülejäänud
võimuloleku aja esinema kui reaktsionäär. „Komsomollased“ hakkavad teda aga
selles toetama.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kolmas
faktor on see, et Venemaa muutub nagu Chávezi-aegseks (Hugo Chávez, Venezuela
endine president – toim) Venezuelaks . Pool miljonit haritud venezuelalast
emigreerus. Chávez suri ära, aga midagi ei muutunud, režiim on endiselt
säilinud. Te pole rahul, palun – uksed on avatud! See faktor hakkab väga
kõvasti mõjutama, sest väga ilmekalt on näha, et intelligents – või kui rääkida
laiemalt, siis üldse haritud klassid – ei taha Venemaal võidelda, ei saa pidada
võimuga võitlust. Nad eelistavad sellises olukorras lahkumise strateegiat. Need
pole ikkagi 1930. aastad, see pole Nõukogude Liit, kus oli isolatsioon ja
polnud võimalik ära sõita välismaale.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Need
kolm faktorit langevad praegu kokku ja on minu arust aluseks teatud „uue
ühiskonna“ tekkimisele Venemaal.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Minu
idee on selles, et Venemaa liikus pärast Nõukogude Liidu lagunemist justkui 25
aastat sellise standardse Euroopa poliitilise mõtte ja ühiskonna arengusuunal.
Arvati, et kui Venemaal on turumajandus, siis demokraatia ikkagi lõpuks võidab,
kuigi tasahilju arenedes, areneb sõnavabadus jne. Selline lootus oli ilmselt
kõigil lääneriikidel. Et jah, praegune režiim pole Venemaal mitte kõige parem,
aga küll ta ajapikku transformeerub, kui eliidil tekivad tihedamad sidemed
Läänega, kus on nende raha ja õpivad nende lapsed. Tegelikult aga me näeme õige
postnõukoguliku ühiskonna tekkimist Venemaal alles nüüd. Lääs on viie aasta
pärast väga üllatunud, kui näeb, mis on sellest ühiskonnast praeguste arengute
järel saanud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kui
üritada ajaloost paralleeli leida, siis millise ühiskonnaga see „uus Venemaa“
hakkab sarnanema?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">See
hakkab sarnanema pigem Salazari (António de Oliveira Salazar, Portugali
kunagine diktaator – toim) režiimiga Portugalis kui Mussoliniga. Korporatiivne
ühiskond, kus väga tähtis on lojaalsus. Võib öelda, ka teatud Vene versioon
Aljaksandr Lukašenka Valgevenest. Ainult palju agressiivsem ja energilisem
ühiskond, kui on Valgevenes ja oli Portugalis. Erinevus sõjaeelsest Itaaliast
on selles, et Putin ei formeeri parteid ega loo klassikalises mõttes riiklikku
ideoloogiat. Muidugi on Ühtne Venemaa, aga see ei mobiliseeri kedagi, nad ei
ole sarnased ei natsistlikule parteile Saksamaal ega fašistlikule parteile
Itaalias. Ei saa välistada mõistagi, et need uued „komsomollased“ tahavad
sellist tugevat parteid või liikumist, mis juhinduks patriotismist ja viiks
ellu Venemaa erilise kursi mõtet.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kuivõrd
see ilma selge ideoloogiata Venemaa uus ühiskond muutub ohtlikuks ülejäänud
maailmale?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Ta ei
muutu ohuks maailmale. Esmajärjekorras muutub ta ohtlikuks iseendale, ta sööb
iseennast ära, sest ta degradeerub.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Aga kui
see ühiskond oleks tugeva ideoloogiaga, oleks ta siis edukam?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Jah.
Kuigi Putin väga püüab, ja tema inimesed väga püüavad, siis tegelikult on aru
saada, ja paljud saavad sellest ka Läänes aru, et kõik need tema sõnad Venemaa
erilisest rollist, Venemaa erilisest tsivilisatsioonist – see kõik on mõeldud
sisemiseks tarbimiseks. Putini antiamerikanism pole piisav ideoloogia –
erinevalt kommunismist –, et see oleks veel kusagil maailmas mõjukas peale
Venemaa. Kommunism, või ka islam, on siiski sellised ideoloogiad, mis teatud
hetkel kujutavad endast ohtu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Miks te
arvate, et Putini antiamerikanism ei või olla edukas ka väljaspool Venemaad?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">See võib
isegi olla, ja teatud edu on Putin Euroopas tegelikult saavutanud. Sest mida
teeb Putin praegu Euroopas? Ta teeb teatud mõttes valimiskampaaniat, justkui
oleks otsustanud kandideerida Euroopa presidendiks. Ta pöördub üle Euroopa
riigijuhtide peade Euroopa valijate ehk siis Euroopa inimeste poole, et need
toetaksid tema poliitikat. Osaliselt on see tal isegi õnnestunud, sest on näha,
et teatud elanikkonnakihid Euroopas usuvad teda.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kuidas
Putin on seda saavutanud? Kas võib öelda, et Kremli välismaale suunatud
propaganda Russia Today kaudu on olnud teatud määral edukas?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Jah,
propaganda kaudu. Putini häält ja arvamust on kuulda mitte ainult televisiooni,
vaid ka sotsiaalvõrgustike kaudu. Ma arvan siiski, et antiamerikanismist üksi
ei piisa, sest kui asi läheb tõsiseks, siis Euroopa establishment hakkab
kõigest hoolimata tuginema ühise julgeoleku tagamise kontseptsioonile, mille
oluline osa on USA. Kuigi Euroopas on täiesti olemas Ameerika-vastasuse
traditsioon, siis kõik saavad tegelikult aru, et ilma USAta ei ole Euroopa
julgeoleku kindlustamine päriselt võimalik. Sellepärast ma arvangi, et Putinil
pole tegelikult eriti häid perspektiive Euroopat kapitaalselt mõjutada.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Euroopa
mõjutamiseks on Putinil peale Russia Today olemas veel võimas vahend – tuumarelv
– ja Venemaal räägitakse sellisest võimalusest järjest rohkem ja järjest
avalikumalt. Kas te usute, et Putin võib selleni minna? (Tuumarelva
kasutamisest on rääkinud Kremli propagandistid Dmitri Kisseljov ja Mihhail
Leontjev, aga ka Vladimir Žirinovski – JP.)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">(Morozov
mõtleb pikalt.) Ma arvan, et jah. Miks? Sest täna võib Venemaalt oodata ükskõik
mida. Kuni Krimmini poleks keegi öelnud, et Kremli-poolne tuumašantaaž on
võimalik. See [Krimmi hõivamine] oli niivõrd radikaalne samm.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Mis
olukord see tänases kontekstis võiks olla, kus Venemaa hakkaks Läänt
tuumarelvaga šantažeerima?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Ma võin
sellist olukorda ette kujutada küll, muidugi hüpoteetiliselt. Näiteks Läti asub
küllaltki keerulises olukorras. Ühest küljest on Läti Euroopa Liidu ja NATO
liige, kuulub Euroopa ühtsesse julgeolekusüsteemi. Teisest küljest, Putini ja
kogu teda toetava ühiskonna seisukohast, võib öelda, et Läti kui riik on
ebaõnnestunud. Nende seisukohast võttes on Läti veel hullemas olukorras kui
Ukraina ühiskond. Seal on palju venelasi, kellest paljud on mittekodanikud.
Nende majandus on nõrk ja ikkagi paljuski sõltuv Venemaast.Oletame, et Venemaa
asub seal ette võtma teatud tegevusi, mis viivad valitsuse vahetuseni. Lääs
peaks selle peale kindlasti reageerima, aga juba praegu on näha, et
reageerimise võimalused on piiratud. Lääne sõjalised tegevused ei ole
võimalikud. Sellises olukorras on väga kerge ette kujutada, et algab
vastastikune šantaaž. Mitte sõda, vaid sõjaline šantaaž. Lääs peab ju midagi
ikkagi tegema, näiteks liigutama oma sõjatehnikat. Ja vastuseks sellele ma
kujutan endale väga selgelt ette, et Putini retoorikasse ilmub tuumarelv.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kas
Ida-Ukraina sündmustega seoses on selline retoorika ka võimalik?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Ei. Ma
ei näe Ukrainas sündmuste eskaleerumise perspektiive, vähemalt sellisele
tasemele [mis võiks kaasa tuua tuumašantaaži].<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kui te
rääkisite Venemaal „uue ühiskonna“ tekkimise faktoritest, siis märkisite
Venemaalt emigreerumist. Kas see tähendab ka, et osa Venemaa eliidist lihtsalt
sunnitakse ära sõitma?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">See
olukord, isolatsioon, kestab kaua ning kõik peavad valima positsiooni. Sellist
positsiooni pole, et sa oled süsteemi sees – kas siis võimu juures, suures äris
või ükskõik millises rollis selles establishment’is – ning ei ole lojaalne.
Kõik peavad väljendama suuremat lojaalsust. Seisukohti saab olema vaid üks. Sa
ei saa enam valida erinevate seisukohtade vahel. See tähendab, et sellised
inimesed nagu Vladimir Jakunin (Venemaa Raudteede juht) või Nikolai Patrušev
(endine FSB peadirektor, praegu Vene Julgeolekunõukogu juht) hakkavad mängima
üha suuremat rolli, sest nemad on kõige ustavamad ja järjekindlamad esindajad.
Kõik ülejäänud peavad hakkama joonduma nende järgi. Kui varem oli Kremlis alati
kaks mõjukeskust – „sõjapistrikud“ ja „rahutuvid“, siis enam mingeid „rahutuvisid“
ei ole. Muidugi, valitsuse majandusblokki jäävad alati inimesed, kes saavad
aru, kuidas maailma majandus toimib, kuid nende hääl hakkab kostma järjest
nõrgemini.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kui jääb
alles vaid üks mõjukeskus, siis mida see praktikas Venemaa juhtimises kaasa toob?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Juba on
näha, kuidas operatiivse võimu kese on liikunud presidendi administratsioonist
julgeolekunõukogusse ja selle aparaati. Või siis vähemalt on nad oma mõjult
võrdsustunud. Varem oli alati presidendi administratsioon ikkagi selge
võimukese. Julgeolekunõukogu aparaat kasvab praegu järjest. Selle juurde on
tekkinud oma analüüsiosakonnad, mida varem ei olnud ja mis valmistavad
juhtkonnale ettekandeid ette.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Te
ütlesite, et Euroopas saavad paljud, ka Saksamaa, juba selgelt aru, et Putin ei
tee mingit restart’i või ümberpööret oma poliitikas. Aga kes ei saa Euroopas
sellest veel aru?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Näha on,
et Euroopas on suhtumises Venemaasse kolm gruppi riike: riigid, mis asuvad
Venemaa ja Saksamaa vahel, siis Saksamaa ise ning kolmandaks ülejäänud riigid,
mis asuvad Saksamaa selja taga. Esimese grupi riikidest umbes pooled loodavad
säilitada mingil viisil Putiniga koostööd, nagu näiteks eelkõige Slovakkia, aga
ka Ungari ja Tšehhi. Saksamaale on langenud vastutus olukorra lahendamise eest.
Kolmanda grupi riikidele, kes asuvad Saksamaa selja taga, on kõik juba ükskõik.
Prantsusmaal pole ju mingit selget positsiooni, ka Suurbritannial mitte.
Võib-olla on neile isegi selge, et Putin enam tagasi ei pööra, aga neil on
sellest täiesti ükskõik, sest nad arvestavad – ja mitte ilma aluseta –, et
Putin kukub ise sellesse auku, mis ta kaevab.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Tuleme
veel tagasi selle „komsomoletsite“-põlvkonna, nagu te neid nimetate, juurde.
Arvestades kõiki neid kunagisi Kremli loodud noorteliikumisi, nagu Iduštšie
Vmeste ja Naši, kas võib öelda, et Kreml ja kunagine ideoloog Vladislav Surkov
ehitasid juba aastaid tagasi teadlikult üles väga võimutruud põlvkonda?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Mitte
kohe algusest peale, sest 2003. aastani ei tundnud Putin ja tema lähikond
ennast veel kindlalt. Teda loeti siis veel ikkagi „pere“ (nii nimetati Venemaa
esimese presidendi Boriss Jeltsini lähikonda – JP) kontrolli all olevaks.
Putini inimesed muidugi juba lammutasid NTV (tollane suurim sõltumatu
telekanal), aga see oli alles võitlus võimu pärast, neil ei olnud veel seda
võimu. Neil ei olnud veel kindlust, sest palju otsustasid Jeltsini pankurid, majanduse
juhtimine oli veel vanades kätes.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Mis
aastad olid siis kõige otsustavamad tänase n-ö platvormi loomiseks?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Reaalselt
algas kõik, nagu me nüüd näeme, 2003.-2004. aastast. Tuleb silmas pidada ka, et
kuni Aleksandr Vološini (Venemaa presidendi administratsiooni ülem 1999.–2003.
a – JP) vahetamiseni Surkovi vastu oli olukord Kremlis hoopis teine. Kui
Vološin pärast Mihhail Hodorkovski kinnivõtmist lahkus ja tuli Surkov, siis
algaski kogu see eksperiment. Ma loen väga huvitavaks perioodi 2004.–2005. aastani.
Sel ajal algasid mitmed väga olulised protsessid: alustati Seligeri-laagrite
korraldamisega, Juri Kovaltšuk ja Ališer Ušmanov hakkasid meediat kokku ostma,
Gleb Pavlovski lõi kirjastuse Evropa, hakati looma kogu välispoliitilise
propaganda süsteemi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Me
näeme, et sel ajal toimus palju eksperimentaalset, paljusid tulevasi
ideoloogiavõtteid prooviti ja harjutati Seligeri laagrites. Ühiskond suhtus
sellesse nii, et seal mingi väike grupp noori tegeleb sellega, las olla. Siis
muidugi ei osanud keegi ette näha, et kümme aastat hiljem on ka kõik
täiskasvanud osalised selles filosoofias, kus Venemaa on suur riik, mis kaotas
külma sõja, ning nüüd tuleb võtta revanš. Opositsioonipoliitikuid hakati
reeturiteks hüüdma ka algul ju Seligeris ja nüüd nimetatakse neid nii
avalikult.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kas te
usute, et Kreml ja Putin on 2000. aastatest kavandanud selliseid revanšistlikke
plaane, nagu me nägime eelmisel aastal?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Sellist
plaani siis muidugi ei olnud. Putinil olid tollal lihtsad ideed. Üks oluline
mõte oli, et Venemaa suurfirmad on ebapiisavalt kapitaliseeritud, need tuli
kapitaliseerida. Sellele oli raske vastu vaielda, sest Vene suuremad firmad
olid tollal tõesti vähe hinnatud või siis suuremas osas nad polnud veel üldse
börsile läinudki. Enamus neist tegi oma IPOd, enamasti Londoni börsil, peale
2005. aastat. Ühesõnaga, eesmärgiks oli, et Venemaa peab tugevalt saama
maailmaturu osaks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Putini
teine oluline mõte oli suveräänsus. Ta rääkis, et meil on piirid, aga nende
infrastruktuur on 5000 km ulatuses – näiteks kogu tohutu Kasahstani ulatuses –
halvas seisukorras. Ta pidas silmas klassikalist suveräänsust, et suuta kaitsta
oma piire.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Ma
mäletan hästi, et näiteks „Vene maailma“ (Russki Mir) mõte, mis nüüd on nii
aktuaalne, oli siis täiesti marginaalne. See oli tollal selline süütu idee
umbes nii, et miks me ei võiks majandusliku laienemise kõrvalt maailmas
propageerida ka vene kultuuri. Ma mäletan hästi neid arutelusid. Keegi ei
kavatsenud tollal midagi hõivata ega okupeerida. Räägiti sellest, et küll on
kahju, et Nõukogude-aegne kultuurikeskuste süsteem välismaal on lagunenud ning
et see tuleks taastada, hakata seal õpetama vene keelt ja kontserte andma jne.
See kõik oli algul üsna süütu, aga probleem oli selles, et koos Putiniga tulid
võimule ju tšekistid ning need kultuurikeskused välismaal hakkasid üsna ruttu
täituma FSB endiste ja tegevtöötajatega.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Näiteks
Dmitri Rogozinit (Venemaa praegu kaitsetööstuse eest vastutav asepeaminister)
ja tema Rodina-parteid loeti kümme aastat tagasi Kremlis marginaalseks ja
probleemseks parteiks. Putin ei teadnud, mida nendega peale hakata, sest
Rogozin oma natsionalismiga segas Kremlit ning õõnestas Läänes Venemaa
reputatsiooni. Aga Kremlil oli sel ajal ju vaja kiiresti kapitaliseerida oma
majandust.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kindlasti
on mingeid sündmusi, mis tollal ei tundunud olulised, aga tänases päevas
omandavad hoopis teise tähenduse. Tuleb teil midagi meelde?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Näiteks
on raske maha vaikida fakti, et Luganski oblastis Ukrainas ja veel kaheksas
regioonis, mis pidanuks moodustama kujutletava Novorossija, käisid 2008. aastal
Kremli poliitilised mänedžerid selleks, et vestelda kohalike elanikega
poliitilisest perspektiivist. Õigem oleks öelda, et välja selgitada meeleolusid
selle kohta, mis juhtuks, kui need piirkonnad väljuksid Kiievi kontrolli alt.
Nüüd tuletavad inimesed Luganskis, Donetskis, Nikolajevskis seda meelde ja
teevad järeldusi, et ahaa, juba siis planeeris Kreml midagi, aga tollal mõeldi
seal teistmoodi: no tulid mingid eksperdid, uurisid inimeste meeleolu ja mis
siis. Mina muidugi tean, et Kreml siis ei planeerinud midagi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Aga mida
nad siis planeerisid, milleks nad uurisid inimeste meeleolusid Ida-Ukrainas?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Lihtsalt
erinevad struktuurid Venemaal kirjutasid pidevalt ettekandeid, analüüse
erinevate stsenaariumide puhuks. Ühed kirjutavad, et me peame käituma niimoodi
ja teised kirjutavad, et naamoodi. Sõjaväelastel on ju stsenaariumid kõigiks
variantideks. Nad käisid ka seal, rääkisid inimestega ning kirjutasid analüüsi,
aga see ei tähendanud, et nende esitatud ettepanekud tuleb realiseerida. Sellest
ei järeldu, et juba siis otsustas Putin ühendada Krimmi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Millal
ta siis teie meelest otsustas?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">See oli
impulsiivne otsus, kuigi enamik USA ja NATO analüütikuid ei taha sellega
kindlasti nõustuda. Sest siis tuleb möönda, et impulsiivse otsuse järel on
Venemaa võimeline nii kiiresti looma infrastruktuuri otsuse täideviimiseks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Ja see
oleks väga häiriv teadmine, kui see on nii?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Putin
loob Lääne jaoks ebamäärasust ja ebakindlust. Ega ilmaasjata paljud viita, et
sellega on Putin sarnane Adolf Hitlerile. Putin pole muidugi mingi natsist, aga
ta loob pingeolukordi just sellise ebamäärasuse tekitamise kaudu, kus keegi ei
või kindel olla, et nüüd sellega Putin lepib ja peatub. Ta teeb seda
teadlikult.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Venemaa
majandus on juba praegu tugevas kriisis, mis võib veelgi süveneda. Kui see
kriis kujuneb pikaajaliseks ja sügavaks, siis kuidas see mõjutab Putini võimu?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Patriotismitrummi
hakatakse järjest tugevamini taguma, selles pole kahtlust. „Uuskomsomollased“
lähevad selle eest võitlusse. Ametlik propaganda hakkab pidevalt ja kaua
muudkui rõhutama, et Lääs hävitab meelega Venemaa majandust ning kogu ühiskond
peab sellele üksmeelselt vastu astuma ja olema valmis ohvriteks. Sest Lääs
tahab ära võtta meie naftat, meie gaasi, meie maavarasid. Tegelikult seda juba
räägitakse, aga mitte veel nii massiivselt ja nii avalikult.<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif";">Muidugi,
Komsomolskaja Pravda (Venemaa tuntuim, väga riigitruu tabloid – JP) keskmine
lugeja suures osas juba nii mõtlebki, aga tema veendumust hakatakse veelgi
süvendama. Mäletate 1975. aastat, kui Nõukogude Liidu jaoks olid peaaegu kõik
maailmas vaenlased. Eelmise aasta sündmused näitasid, et selleks pole üldse
vaja internetti välja lülitada või luua uus raudne eesriie nagu vanasti, sest
rahvas juba nagunii usub kõike, mida Kreml soovib.<o:p></o:p></span></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-50501148871615677552015-03-16T09:36:00.001+02:002015-03-16T09:36:18.687+02:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="color: red;">Minu
Jekaterinburgi-lugude seeria<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="color: red;"><br /></span></span></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-VFBr4sS6lxw/VQaGiCK-LOI/AAAAAAAAKyY/K8yv2UcRI4g/s1600/jeka.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-VFBr4sS6lxw/VQaGiCK-LOI/AAAAAAAAKyY/K8yv2UcRI4g/s1600/jeka.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Kirjutasin märtsi algul mõned lood Venemaa suuruselt
neljandast linnast, Uuralite pealinnast Jekaterinburgist (fotol vaade linnale). Kuna need lood on
Postimehes paywall´i taga, siis riputan need blogisse tasuta lugemiseks.
(Mõnedel lugudel on olnud ka arenguid, need ma olen eraldi toonud välja loo
lõpus.)</span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Boris
Nemtsovi tapmise kaudne põhjus peitub Venemaa ühiskonna „külmas kodusõjas“,
mida püüan kirjeldada Jekaterinburgi näitel - Vene patrioodile võrdub liberaal
sõja ja homodega<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Venemaal käib juba aasta otsa väikest viisi
kodusõda. Selle „külma kodusõja“ peamine tanner on praegu internet ja
sotsiaalvõrgustikud, kus kogutud aur lastakse välja hiljuti Moskvas korraldatud
Antimaidani-tüüpi miitingutel. Vaenlane selgitatakse välja väga lihtsalt –
„Ütle, kelle oma on Krimm, ja ma ütlen, kes oled sina!“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Külmas kodusõjas“ ei valita enam ammu relvi ehk
sõimusõnu oponentide suhtes. Tase laskub järjest sügavamale allapoole vööd.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 18.3999996185303px;"> </span><a href="http://4.bp.blogspot.com/-GA667KE1Y8M/VQaGccutsZI/AAAAAAAAKx8/Kmw9ABJeaLI/s1600/artjuh.JPG" imageanchor="1" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 18.3999996185303px; margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-GA667KE1Y8M/VQaGccutsZI/AAAAAAAAKx8/Kmw9ABJeaLI/s1600/artjuh.JPG" height="212" width="320" /></a><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 18.3999996185303px;"></span></div>
<div>
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Väike näide. Palun Venemaa suuruselt neljandas
linnas Jekaterinburgis kohalikul tuntud poliitikul, kuue lapse isal Jevgeni
Artjuhil (50, fotol) iseloomustada oma vastaseid zapadnik´e ehk läänemeelseid. Artjuh
ise on kohaliku patriootliku liikumise üks võtmekujusid, Putini juhitava
rahvarinde üks liidreid ning üks vaid 28-st suure Sverdlovski oblasti
(pindalalt suurem kui Baltimaad kokku) duuma liikmest.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Need on liberaalid või liberastid, nagu meie neid
nimetame,“ ütleb Artjuh, viidates, et temasuguste patriootide jaoks võrdub
liberaalne maailmavaade millegipärast vanema mehe homoseksuaalse suhtega
alaealise poisiga. Tegelikult on patriootide eesmärgiks selle sõnaga tõmmata
võrdusmärk liberaalse maailmavaate ja homoseksuaalsuse vahele. Viimaseid vihkab
keskmine vene inimene kindlasti veel rohkem kui liberaale. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Artjuh ütleb veel isegi väga pehmelt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Jekaterinburgis üks tuntumaid liberaalsete vaadete
kaitsja Fjodor Krašeninnikov saab Putini- ja Ukraina sõja vastaste seisukohtade
pärast oma Facebooki-lehele ähvardusi ja sõimu nagu pangega.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Ta suhtub patriootide sõimu ja ähvardustesse väga
rahulikult, isegi kogu Venemaa liberaalide
ühe liidr Boris Nemtsovi tapmise taustal.<o:p></o:p></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 16px; line-height: 18.3999996185303px; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-TlMr8ETKg7E/VQaGiUhVd1I/AAAAAAAAKyc/j4ajNr17-UI/s1600/fjodor.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-TlMr8ETKg7E/VQaGiUhVd1I/AAAAAAAAKyc/j4ajNr17-UI/s1600/fjodor.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 16px; line-height: 18.3999996185303px;">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">„Varem ei
olnud avalikult siin keegi Euroopa-vastastel seisukohtadel, aga nüüd on see
vähemalt sõnades moes. See on lihtsalt katse, et sind Moskvas märgataks,“
räägib Krašeninnikov (fotol). „Kui Artjuhile ja teistele homme öeldakse, et tuleb olla
Euroopa-meelne, siis nad teevad seda kohe.“</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Ka politoloog Sergei Moškin saab oma liberaalsete
vaadete pärast Facebookis pidevalt ähvardusi. Tema nii rahulikult sellesse ei
suhtu kui Krašeninnikov. „See on väga ebameeldiv tegelikult, kui sind
ähvardatakse: varsti jõuame me ka sinuni!““ tunnistab ta. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Siin riigis elamine on muutunud väga lämmatavaks.
Ja mis kõige raskem, et pole aru saada, mille nimel seda kõike tehakse ja millega
see kõik lõppeb,“ ütleb Moškin. „Venemaa jaoks on praegune aeg kaotatud
võimaluste ajastu.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Seejuures on 1,4 miljoni elanikuga Jekaterinburg on
alati olnud vähemalt valimistulemuste järgi teistest Venemaa suurlinnadest
protestialtim ja võimude vastasem. Suhteliselt demokraatlik vaim on linnas
lehvinud juba Nõukogude aja lõpust, kui siin valitses kohaliku kompartei juhina
Boris Jeltsin. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Kõik vaatavad ju üle Venemaa sama telekat,“
põhjendab Jekaterinburgi üks tuntumaid ajakirjanikke Aksana Panova, miks on
tema kodulinn langenud samasugusesse patriotismieufooriasse.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Panova, kelle vastu mõned aastad tagasi tema
võimukriitilisuse tõttu algatati lühikese ajaga neli kriminaalasja, räägib, et
kärepatrioote on linnas tegelikult üsna vähe ning nende eesmärk on ainult üks –
teha poliitilist karjääri.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Nende väga aktiivne tegevus on aga ohtlik
sellepoolest, et nad pumpavad tavalistesse inimestesse agressiivsust, sunnivad
neid osalema milleski, milles nad südames ei tahaks osaleda,“ ütleb Panova.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Üks selliseid kärepatrioote on 32-aastane Ilja
Belous. Endine Porschede müüja ja kinnisvaraarendaja lõi möödunud suvel
väheoriginaalse nimega liikumise „Patrioodid“.
<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Krašeninnikovi-suguste meeste internetis solvamine
on vaid üks ja väike osa tema igapäevatööst. Postimehele räägib Belous, et tema
liikumisel on kaks põhilist eesmärki: avada inimeste silmad USA imperialismi
ajaloole ning paljastada kohalikke liberaale, kes tema väitel kontrollivad
kõiki kohalikke suurimaid meediaressursse. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Belous näeb liberaalide vandenõu laial rindel. Tema
meelest on kohalik võim liiga liberaalne, kohalik ärieliit on liiga huvitatud
majandussidemetest läänega ning kohalik ülikool liiga vabameelne, sest annavad
avalikult sõna praegusel pingelisel ajal
Lääne diplomaatidele. Kõik nad tuleks paljastada ning sundida tema
meelest oma ametitest lahkuma.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Patriotism, see on isiklike huvide allutamine
kõiges riigi huvidele ning praegu on selline aeg!“ räägib ta. „Liberalistidele
on aga peamine, kui palju on mul raha ja kui palju on mul parmesani külmkapis.
Tinglikult öeldes on praegu osa ühiskonnast parmesani poolel ja osa Donbassi
poolel.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Belous usub veendunult, et Venemaal pole mingit
majanduskriisi, vaid seda levitavad meelega needsamad liberaalid. Ta räägib,
kuidas tulevikus maksab nafta tuhat dollarit barreli eest, kuidas Venemaa
hakkab enamuse maailmaga kauplema rublade eest ning dollari väärtus kukub selle
tõttu nagu kivi, mille tõttu pole USA-l ega Läänel kokkuvõttes mingit šanssi
võita majandussõda Venemaa vastu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Me oleme eriline rahvus, sest mida rohkem meid
pressida, seda tugevamad me oleme!“ ütleb ta kokkuvõtteks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Jevgeni Artjuh nii radikaalselt ei esine.
Patrioodina on tema eesmärk võidelda korruptsiooni vastu. Ametnikud peavad ka
kokku hoidma koos rahvaga, põhjendab ta. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Laiemalt
vaadates aga tähendab patriotism tema jaoks Venemaa suveräänsust ja korda. „Me
ei saa panna ühele kaalule inimeste isikliku heaolu, head kaubad ning Venemaa
suveräänsuse ja autoriteedi,“ väidab ta. „Me peame tooma isikliku heaolu
ohvriks ja kui vaja, siis muutma oma elustandardit.“ <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Isikliku ohvri suuruse kohta toob peagi seitsmenda
lapse isaks saav Artjuh näiteks, et vajadusel on ta nõus istuma koos abikaasaga
ümber kasvõi Vene autodele. „Praegu mina sõidan Jaapani autoga ja naine Saksa
autoga,“ lisab ta. „Peaasi, et riigis oleks kord ning poleks konflikte ja
rahutusi. Selle nimel ma olen nõus.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Artjuh usub, et Ladale ümberistumiseni asi siiski ei
lähe ning Venemaa ja USA lepivad siiski kokku, kuidas lahendada praegust – nagu
ta seda nimetab - „maailma korraldamise kriisi“. Venemaa väljub siis
majanduskriisist ja kõik on jälle nagu enne. „See kõik normaliseerub, sest
ameeriklased on samasugused lihtsad inimesed nagu meie, samasuguste
väärtustega,“ veenab ta mind.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Aga miks ikkagi peab kartma liberaalselt mõtlevaid inimesi,
miks nad on vaenlased?“ tahan saada Artjuhilt kui kohalike patriootide
arvamusliidrilt selgelt vastust.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Sest me kõik kardame suurt sõda!“ vastab Artjuh. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Kui see juhtu seal (Ukrainas-J.P.), siis järelikult
võib see juhtuda põhimõtteliselt ka siin. Me kardame, et välist mõju, oranži
revolutsiooni tehnoloogiat võidakse proovida ka siin,“ seletab ta juurde.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Küsin imestades, kas tõesti kardab revolutsiooni
riik, kus ligi 90 protsenti rahvast toetab ja armastab – vähemalt ametlikult -
oma juhti. Palav armastus ja revolutsioon
- ei ole ju eriti loogiline! Ja mis puutuvad siia liberaalid?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Venemaal on selleks (revolutsiooniks) pinnas
olemas. Ja need on just liberaalid!“ kinnitab Artjuh.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Aga sõda tõepoolest Venemaal inimesed kardavad. Üks
hiljutine ülevenemaaline avaliku arvamuse uuring näitas, et reaalse sõjalise
ohu eksisteerimist Venemaale usuvad kaks kolmandikku venemaalasi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">SAIDBAR
– Protestideni on veel pikk tee<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Majanduskriisi põhjustatud hindade ja teenuste tõus
ei too Jekaterinburgis veel kedagi tänavale, olid veendunud nii patriootlikud
kui liberaalsed eksperdid.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Poliitilised põhjused on samuti välistatud. Ainsad
tõsised põhjused inimeste tänavale tulemiseks oleksid ulatuslikud koondamised
ning palkade-pensionite mitte maksmine.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 16px; line-height: 18.3999996185303px; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-V7xkPritE6g/VQaGcJ6WZBI/AAAAAAAAKx4/tjDO7S3-vAg/s1600/aksana.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-V7xkPritE6g/VQaGcJ6WZBI/AAAAAAAAKx4/tjDO7S3-vAg/s1600/aksana.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 16px; line-height: 18.3999996185303px;">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">„Inimesed peavad kõigepealt reaalselt tundma, et
neil on elu tõsiselt halvaks läinud,“ ütleb kohalik staar-ajakirjanik Aksana
Panova, kohaliku kõige loetuma sõltumatu uudisteportaali znak.com ainuomanik ja
juht. (Siin üleval fotol on ta koos oma asetäitja Dmitri Kolezeviga, samuti suurepärase ajakirjanikuga) „Veel seda inimesed tõsiselt ei tunne, kuigi hinnad on juba tõusnud.
Hinnatõus pole otsustav, kuni makstakse palka ja pensioneid.“</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Sisuliselt sama ütleb ka Jevgeni Artjuh, kes kõige
muu hulgas kaitseb keskmiste- ja väikeettevõtjate huve. „Praegu pole
protestideks sotsiaalset baasi. Protestid võivad juhtuda ainult siis, kui
inimesi hakatakse massiliselt koondama,“ lausub ta.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Ametlik statistika väidab, et põhitoiduained on
Venemaal aastaga kallinenud 20-40 protsenti. Inimesed tunnevad, et kallinemine
on olnud suurem. Jekaterinburgi kesklinnas ühe suure toidupoe juures küsitletud
inimeste keskmine arvamus oli, et toidupoes kulub neil kaks korda rohkem raha
kui aasta tagasi. „Otsustage ise: kui aasta tagasi kulus mul tavaliseks
poeskäiguks 1000 rubla (aasta tagasi 20 eurot), siis nüüd juba 2000 rubla
(praegu 28 eurot),“ vastab üks tubli pereema välimusega 40-ndates aastates
naine, mu kiirele turu-uuringule. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Panova ütleb, et nende uudisteportaal ei märka veel
eriti reklaamiraha vähenemist. Tõsise kriisi puhkedes on reklaamiraha järsk
vähendamine enamiku ettevõtete üks esimesi otsuseid. „Näiteks eelmise kriisi
puhkemisel 2008. aasta sügisel kukkus reklaamiraha sisuliselt ühe kuuga
nulli. Praegu veel midagi sellist pole,
aga me ootame seda ja oleme selleks valmis,“ nendib Panova.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Kirjeldan
Uurali duumasaadiku näitel, kuidas Venemaal on jälle moodi läinud pealekaebused
- Kuidas käib Uuralites jaht liberaalidele<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Pealekaebus, pealtkuulamine, laimamine ja mõnitamine
internetis, jälitamine, mitmetunnine vestlus eriteenistuse ametnikega – selliseks
eluks peab olema Venemaal valmis inimene, kes satub patriootide süüdistuste
alla.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Ma ei saa teile kirjutada konkreetset aadressi,
sest mu posti ja telefoni loetakse ning kuulatakse pealt FSB ja teiste
jõuametkondade poolt,“ sellise vastuse sai politoloogilt Konstantin
Kisseljovilt, kui ma eelmisel nädalal Venemaa suuruselt neljandasse linna
Jekaterinburgi sõitsin. Tahtsin Kisseljoviga kohtuda, sest ta on Jekaterinburgis
üks tuntumaid politolooge, kelle kommentaare küsisid varem tihti ka Moskva
suured ajalehed.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Lisaks on Kisseljov 1,4 miljoni elanikuga
Jekaterinburgi linna duuma saadik (kõige liberaalsemast võimude poolt
valimistele lubatud erakonnast, miljardär Mihhail Prohhorovi loodud „Graždanskaja
Platformast“) ning suure riikliku instituudi asejuhataja. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Tänaseks on ta Venemaa julgeolekuteenistusele FSB
tehtud pealekaebuse tõttu Venemaa teaduste akadeemia Uurali osakonna
filosoofia- ja õigusinstituudi asejuhataja kohalt juba üle viidud teaduriks. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kisseljovil veaks, kui tema võitlus lõppeks vaid
sellega, sest teda ähvardab karm kriminaalasi. Süüdistus paremal juhul keelatud
tegevuses, aga hullemal juhul koguni kodumaa reetmises.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Iseenesest on lugu absurdne, kuid näitab hästi,
kuidas ennast Venemaa tõelisteks patriootideks pidavad inimesed võivad tänasel
päeval kergesti ära rikkuda karjääri või koguni elu inimesel, keda president
Vladimir Putin nimetab Venemaale kahjulikuks „viiendaks kolonniks“. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Kui nad suudavad mu murda ja süüdi mõista, siis on
selge, et nad võtavad ette järgmised, kellel on oma arvamus. Ainuüksi juba
sellepärast kavatsen ma edasi võidelda,“ ütles Kisseljov, kui me lõpuks
kohtusime. Boris Nemtsovi tapmiseni jäi veel kaks päeva.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; margin: 0px; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-jqQ35J3iw48/VQaGgpgGwxI/AAAAAAAAKyQ/v36ncVMYXDE/s1600/kisseljov2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-jqQ35J3iw48/VQaGgpgGwxI/AAAAAAAAKyQ/v36ncVMYXDE/s1600/kisseljov2.JPG" height="240" style="cursor: move;" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kisseljovi (fotol) probleemid algasid sellest, kui Jekaterinburgis
tekkinud kärepatriootliku liikumise üks juhte Sergei Koljasnikov (tema
mõttekaaslasest ja sõbrast Ilja Belousist kirjutas Postimees 4. märtsil „Vene
patrioodile võrdub liberaal sõja ja homodega“) kirjutas FSB-le avalduse. Selles
süüdistas ta Kisseljovi telesilla organiseerimises Ukraina rahvuslase Dmitri
Jarošiga, kelle vastu on Venemaal algatatud kriminaalasi ning kelle juhitud
„Parem sektor“ on Venemaal kuulutatud keelatud organisatsiooniks. Koljasnikovi meelest aitas Kisseljov sellega
kaasa Venemaal keelatud ekstremistliku ja terroristliku organisatsiooni
tegevusele.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kisseljov peab sellist avaldust FSB-le teadlikuks
valekaebuseks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Mingit telesilda pole ma Jarošiga kunagi organiseerinud,
see on väljamõeldis. Ma olen temaga üldse vaid üks kord telefoni teel
suhelnud,“ rääkis Kisseljov.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kisseljovi sõnul helistas ta ise Jarošile oma töö
tõttu kui politoloog, kes tahtis otseallikast teada saada arvamust Maidani
tekkimise põhjuste kohta ning kuidas sündmused Maidanil võivad edasi areneda.
Sel ajal polnud Kisseljovi sõnul Maidanil veel hukkunuid ja Jaroši juhitud
liikumine Parem Sektor oli Venemaal veel üsna vähetuntud. Veriste sündmusteni
Maidanil jäi veel vähemalt kuu ning Jaroši vastu Venemaal kriminaalasja
algatamiseni ning tema tagaotsitavaks kuulutamiseni vähemalt kaks kuud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Ma rääkisin temaga kas 2013. aasta detsembris või
siis eelmise aasta jaanuaris,“ rääkis Kisseljov. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Pealekaebuse tõttu kutsus FSB Kisseljovi vaatamata
tema saadikustaatusele välja. Kisseljovi sõnul veetis ta FSB-s kokku kolm
tundi, teda küsitlesid korraga kolm FSB uurijat ning kogu vestlus võeti linti.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Ma rääkisin ka neile, mida ma praegustest asjadest
Venemaal arvan: Putin on kurjus ja teda tuleb Haagi kohtu alla andma,“ ütles
Kisseljov.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Nüüd ootab Kisseljov, kes muu hulgas on ka kohaliku
ajakirjanike liidu liige, mis saab edasi. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">FSB saatis pealekaebuse ning Kisseljoviga
jutuajamise tulemused Venemaa uurimiskomitee Moskva oblasti valitsusse, kes
peab tegema otsuse kas algatada Kisseljovi vastu kriminaalasi või mitte. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Elu on Venemaal näidanud, et kui kriminaalasi juba
algatatakse, siis jõuab see ka kohtusse ning Kisseljov mõistetakse igal juhul
süüdi. Valik on kohtus ainult selles, kas ta saab tingimisi karistuse või läheb
vangi. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Mitte kunagi varem pole peale Nõukogude Liidu
lagunemist FSB avaldanud nii otsest ja avalikku survet nende vastu, kes
mõtlevad teisiti,“ ütles Kisseljov.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kisseljovi juhtum pole erandlik. Jekaterinburgis
kuulsin ma palju näiteid pealekaebustest.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Sealne tähtsaim kõrgkool on Uurali föderaalne
ülikool. Üks sealne tudeng kaebas avalikult ajakirjandusprofessor Dmitri
Strovski peale, et too oli loengus rääkinud Krimmi okupeerimisest Venemaa
poolt. Patrioodid avaldavad nüüd tugevat survet, et ülikooli rektor vallandaks
professori, sest Kremli meelest mingit okupeerimist aasta tagasi polnud, vaid
tegemist oli rahva tahte täitmisega.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Ülikooli rektor Viktor Kokšarov ise on ka
patriootide süüdistuste tule all. Talle pannakse süüks seda, et ta lubas kolm
kuud tagasi ülikoolis kõnega esineda Saksamaa välisministril Frank Walter
Steinmeieril, kes esitas Uurali tudengitele Lääne seisukohti konfliktis Krimmi
ja Ida-Ukraina ümber. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Normaalse inimese seisukohast on see normaalne, et
me kuuleme teise poole seisukohti, aga ei! Internetis läks lahti kampaania,
miks lubatakse noori „Lääne poliitikutel zombistada“ jne.,“ meenutas
Jekaterinburgi tuntud ajakirjanik Aksana Panova. „Sellist jama on järjest
rohkem.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„See oli avalik Venemaa-vastane esinemine,“ väitis
Kisseljovi pihta pealekaebuse kirjutanud Koljasnikovi mõttekaasalane Ilja
Belous Postimehele. „Me oleme saavutanud nüüd, et võimud tõsiselt kaaluvad
sellise rektori volituste pikendamist.“ Kokšarovi volitused rektorina lõppevad
aprillis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Eelmise aasta detsembris pidi Jekaterinburgi ühes
suurimas erakõrgkoolis, humanitaarülikoolis, esinema Eestis hästi tuntud
liberaalsete vaadetega muusikakriitik Artemi Troitski. Ülikooli rektorit
ähvardati kooli sulgemisega, mille tõttu pidi Troitski leidma uue esinemiskoha.
<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Patriootilistel liikumistel on tugevad abimehed,
sest kuidas muidu oleks nad saanud interneti üles laadida USA peakonsuli
kohtumise Jekaterinburgi avaliku elu tegelastega. Teiste seas oli kohtumisel ka
Kisseljov. Kohtumine oli üles võetud salajase kaameraga. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kõik osalejaid said külge reeturi ja „viienda
kolonni“ sildid. Patriootide eesmärk läks täide: Jekaterinburgis asuvad paljude
Euroopa riikide konsulaadid, mille üritustel käis varem alati palju inimesi,
aga nüüd hoitakse neist üritustest ja kohtumistest konsulaatides eemale. Sest
võidakse kutsuda pärast FSB-sse ja internetis läheb lahti laimukampaania. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Koljasnikov süüdistas muide kaebuses FSB-sse Kisseljovi
peale Jarošiga telesilla organiseerimises veel ka selles, et ta suhtleb liiga
palju Jekaterionburgis asuva USA peakonsulaadiga ning osales võimude poolt
mittesanktsioneeritud miitingule Aleksei Navalnõi toetuseks. Riigi käest palka
saava inimese jaoks on selline käitumine lubamatu, toonitas Koljasnikov. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Kisseljovi-suguste tegevus on väga ohtlik, sest see
on otsene kaasaaitamine riigipöördele,“ ütles Belous, kelle üks eesmärke on
tema sõnul riigi teenistuses olevate liberaalide paljastamine. „Me oleme
temasuguste vastu pidevalt pöördunud vastavatesse organitesse (s.o FSB ja
uurimiskomitee-J.P.), aga need on liiga hambutud.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kõige selle tulemus on, et esimest korda ma kogesin
Venemaal, et inimesed reaalselt kardavad minu kui välismaa ajakirjanikuga kohtuda.
Mitu inimest keeldusid minuga kohtumast, põhjendusega: „saage minust aru, mul
võib pärast sellest ebameeldivusi tekkida“. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Ma sain neist aru. Venemaa kriminaalkoodeksi
kodumaareetmise-paragrahvi täiendati mõni aasta tagasi selliselt, et selleks
loetakse nüüd ka „konsultatiivset /---/ ja muud abi /---/ välismaisele
organisatsioonile või nende esindajatele tegevuses, mis on suunatud Vene
Föderatsiooni julgeoleku vastu“. Sisuliselt võib iga Venemaa kodaniku
suhtlemist välismaalasega lugeda kuriteoks. Tuleb vaid tõestada, et välismaalase
tegevus on ohuks Venemaa julgeolekule. See on aga, nagu Venemaal armastatakse
öelda, tehnika küsimus. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kisseljov tõi veel ühe näite, kuidas Kremli konflikt
Läänega on muutnud kohalike teadlaste elu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Me ei saa enam vabalt pidada teaduskontakte, sest
iga siia saabuva välismaa teadlase taga kõnnib FSB „saba“. Ja ka välismaa
teadlased ise ei taha enam meile sõita. Ja ega meid ei kutsuta ka enam,“ rääkis
ta. „See kõik on väga ohtlik sellepärast, et maailmaga suhtlemise ruum Venemaa
ümber muutub üha kokkusurutumaks. Venemaa on kaotanud püüdluse arenenud
tuleviku poole, elatakse ainult minevikus. Kogu riik oleks nagu üks 1980-ndate
diskoteek.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">ARENG – Kiseljov pidi eelmisel nädalal käima
järjekordsel vestlusel „organites“, seekord kohalikus kriminaalpolitseis. Peale
seda, kui tema peale oli tulnud järjekordne kaebus suhtlemise pärast Jarošiga.
Seekord Uuralitest tükk maad eemal asuva Mordova ühe küla elanikult! Loe <a href="http://znak.com/svrdl/articles/12-03-19-23/103666.html">siit</a>
selle absurdi kohta! <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Endiste
eriüksuslaste fondi juht rääkis mulle avameelselt, kuidas käib Uuralitest Vene
vabatahtlike saatmine Donbassi - „Batja“ saadab Novorossija eest võitlema
ainult sõjakogemusega mehi<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> „Mulle
helistatakse päev läbi, ka teistest Venemaa regioonidest, isegi Kasahstanist
oleme kaks inimest viinud,“ räägib Vladimir Jefimov. Ta organiseerib Venemaa
suuruselt neljandas linnas Jekaterinburgis vabatahtlike saatmist Ida-Ukrainasse
võitlema sealsete separatistide poolel.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Jefimov nõustub minuga meeleldi kohtuma. „Meilt
tahavad paljud minna fašistide vastu võitlema,“ teatab ta. „Fašistideks“ peavad
Vene vabatahtlikud Vene meedia mõjul Ukraina poole sõdureid.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kui palju täpselt tahavad minna, ei nõustu Jefimov
seejuures ütlema. Üle tunni aja kestva kohtumise jooksul mainib ta jutu sees
fraase nagu „tavalise viime rühmas paarkümmend meest“, „on olnud ka suuremaid
rühme“, „me tavaliselt kogume suurema rühma kokku ja siis saadame“. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Meie kohtumise jooksul helistab talle kolm meest,
kes Jefimovi sõnul uurisid, mida tuleb teha, et minna vabatahtlikuna Donbassi
sõdima. „Isegi öösel helistatakse, aga need ma praagin kohe välja, sest
sellisel ajal helistamine juba näitab, et tegemist on ebastabiilse inimesega,“
räägib Jefimov.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Vabatahtlikke rühmi on Jefimov saatnud Donbassi
alates eelmise suve lõpust. Kuus saadab teele üks-kaks gruppi. See teeb poole
aastaga vähemalt paarsada meest, aga tõenäoliselt isegi rohkem.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 16px; line-height: 18.3999996185303px; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-gfJEGatefVY/VQaGd8I3y1I/AAAAAAAAKyI/RyakIlA_NsY/s1600/efimov.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-gfJEGatefVY/VQaGd8I3y1I/AAAAAAAAKyI/RyakIlA_NsY/s1600/efimov.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 16px; line-height: 18.3999996185303px;">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Pikakasvuline, tugeva kehaehitusega ja paksu halli
habemega Vladimir Jefimov (fotol) on 60-ndates eluaastates mees. Tema kutsung Donbassi
sõjapiirkonnas „Batja“ vastab mehe autoriteetsele välimusele.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Jefimov juhib Sverdlovski oblastis organisatsiooni
nimega „Endise NSV Liidu ja Venemaa eriotstarbeliste vägede ja spetsnazi
veteranide ja invaliidide fond“, millel on mehe väitel üle 1500 liikme. Jefimovi
tagasihoidliku Hyundai-džiibi esiklaasi all on näha dokumenti, mis lubab
sissepääsu ühte Jekaterinburgis asuvasse väeossa. Oma mineviku kohta toonitab
Jefimov, et 1993. aastal juhtis ta ühte erirühma, mis osales Jekaterinburgist
pärit Venemaa esimese presidendi Boris Jeltsini käsul Venemaa parlamendihoone
ründamises. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Peale Jefimovi fondi tegelevad Jekaterinburgis
Uurali vabatahtlike saatmisega Donbassi separatistidele appi veel mitu
organisatsiooni, näiteks Afganistani sõja veteranide oma ja kohalike
tšetšeenide organisatsioon. Lisaks sõidavad Jefimovi andmetel Uuralitest
Donbassi sõdima inimesi ka metsikult, organiseerimatult. Nendeks on peamiselt
noored, kohtulikult karistatud või muidu kriminaalse taustaga mehed, räägib
Jefimov. Tema fond ega Afganistani veteranide organisatsioon selliseid mehi oma
gruppidesse ei võta.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Arvestades Jefimovi sõnu, siis on tõenäoline, et
viimase poole aastaga on ainuüksi Uuralitest läinud Donbassi separatistide
poolele sõdima vähemalt pool tuhat meest. Ja see on ainult ühest Venemaa
regioonist!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Kõige tähtsam on sõja kogemus,“ ütleb Jefimov,
mille järgi tema valib vabatahtlikke oma gruppidesse. „Ilma selleta me ei võta,
sest me tahame olla kindlad, et meie inimene teab, kuidas lahingu ajal peab
käituma.“ Enamus meestel on kogemus Afganistani ja Tšetšeenia sõdadest,
üksikutel ka Tadžikistani kodusõjast. Peamiselt on need mehed vanuses 40-60
aastat.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kõik soovijad peavad täitma põhjaliku ankeedi.
Soovijate tausta laseb Jefimov kontrollida tuttavatel siseministeeriumi andmebaasidest.
Selle kaudu praagitaksegi välja kõik kriminaalse mineviku või olevikuga mehed.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Jefimovi kaudu sellised mehed ei lähe, aga see ei
takista kriminaalse taustaga meestel Donbassi sattumast. Ühest intervjuu ajal
peetud pikast telefonikõnest selgub, et keegi Jefimovile tuttav mees oli äsja
sõitnud Donetskisse koos „iseformeerunud“ 10-15 mehelise grupiga, millest
enamus olid kriminaalse taustaga.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kõik Jefimovi kontori kaudu Donbassi sõdima minejad
saavad temalt fondi blanketil tõendi ja saatelehe (путёвка), mis kinnitab, et
tegemist on vabatahtlikuga, kes läheb „andma praktilist abi Novorossija
võitlevale rahvale ja täitma oma patriootilist kohustust“. Saatelehed on
kehtivusega 31. detsember 2015.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Tõendit on meestele Jefimovi sõnul vaja eelkõige
kahel põhjusel. Esiteks, et teel olles ei tülitaks neid Venemaa politsei ning
teiseks mõtlevad nad tuleviku peale. Kui peaks juhtuma, et Venemaal
tunnistataks Donbassis sõdinud vabatahtlikud kunagi ametlikult
sõjaveteranideks, siis on neil selle kohta mingigi tõestus olemas.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Jefimov kasutab ainult sõna „vabatahtlikud“. Ta
väidab, et pole veel kuulnud, et keegi tema meestest sõdimise eest palka saab.
Tema jutu järgi viibib keskmine vabatahtlik Donbassis kuu aega ning tuleb siis
tagasi koju, sest majanduslikult pole enamusel võimalik kauem ära olla.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Teistmoodi rääkida Jefimov ei saakski, sest kui
keegi avalikult kinnitas vabatahtlike rahasaamist, siis tähendaks see
ülestunnistust palgasõdurite kohta. Venemaa seaduste järgi on see ametlikult
karistatav. „Me ei ole palgasõdurid!“ rõhutab Jefimov mitu korda.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Jefimovi jutust tuleb välja, et Uuralist läinud
meestest sõdivad mõned juba pool aastat. „Need on professionaalsed sõdurid, nad
ei oskagi muud,“ seletab ta. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Kuidas nad siis ära elavad, nemad ei saa ka palka?“
küsin.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„See on nende asi, mina selle vastu huvi ei tunne!“
vastab Jefimov.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Mina olen hoiatanud ainult neid, kes tahavad astuda
ametlikult DNRi armeesse, et ärge seda tehke, sest tagasi Venemaale tulles võib
neid süüdistada palgasõdurina teenimises võõras armees. Mina seda ei poolda,“
lisab ta mõne aja pärast. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Samas on Vene meedia täis Vene vabatahtlike lugusid,
kes kirjeldavad kui palju ja mille eest neile Donbassis makstakse. Viimati
kirjutas Moskva ajakiri New Times 26-aastasest väljaõppinud snaiprist Olegist,
kes väitis, et Donetski poolel sõdimises eest makstakse talle nädalas 80 000
rubla (1220 eurot). Oleg teenis enne lepingulise sõdurina Vene armees
Põhja-Kaukaasias.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Teine asi, millest Jefimov ei taha väga rääkida, on
see, et millist rolli mängivad tema sõjakogemustega vabatahtlikud rindel. Ta
väidab, et enamus neist tegutsevad seal kohalike väljaõppega, instruktoritena.
„Sõdivad ju peamiselt kohalikud, aga nad on ju kaevurid, neid peab kõige pealt
õpetama sõdima,“ räägib Jefimov, aga lisab samas: „Vahel tuleb meil muidugi ka
lahingutegevusest osa võtta.“ Pikemalt ta sellest rääkimast keeldub ning
väidab, et tema vabatahtlike seas pole nende kuude jooksul ühtegi surmasaanut. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Jefimovi vabatahtlike tegevuse kohta Donbassis pole
mul loomulikult ühtegi fakti, aga hiljuti kirjeldas Moskva ajalehes Kommersant
töötav hea renomeega sõjakorrespondent Ilja Barabanov „Venemaalt saabunud
sõjakogemusega vabatahtlike“ rolli. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Viimaste kuude sõjategevuse loogika on üsna lihtne:
isehakanud vabariikide püstitatud sõjalisi eesmärke sõidavad täitma need, kes
tõepoolest oskavad sõdida. Nad täidavad püstitatud ülesande ning lahkuvad kohe,
aga nende poolt hõivatud asulates, komandatuurides ja kontrollpostides võtavad
ajakirjanikke vastu juba kohalikud maakaitseväelased, kes lahkelt räägivad oma
kaevuriminevikust.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Ühtegi kriminaalasja Donbassis separatistide poolel
palgasõdurina teenimise kohta Venemaal algatatud pole. Kreml vaatab selgelt
läbi sõrmede oma kodanike sõdimisele separatistide poolel, samal ajal näiteks
Kremli liitlane Kasahstan mõistis hiljuti koguni viieks aastaks vangi oma
kodaniku, kes sõdis Luganski „rahvaväes“. Teadaolevalt on Venemaal algatatud
palgasõduriks minemise eest kriminaalasi ühe venelase suhtes, kes sõdib Ukraina
poolel vabatahtlike pataljonis Azov. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Jefimov süüdistab kohalikke võime selles, et nad ei
aita kuidagi tema „üllast ettevõtmist aidata Donbassi inimesi“. Ta räägib
sellest, kuidas palus kohalikult Venemaa presidendi eriesindajalt abi vabatahtlikele
kohapeal väljaõppekeskuse loomiseks. Ei midagi. Siis räägib ta vihaselt, kuidas
palus Venemaa Raudteedelt, et nood lubaksid vabatahtlikel tasuta või vähemalt
sooduspiletiga rongiga Jekaterinburgist Ukraina piiri äärde Rostovisse sõita.
Jälle ei mingit vastust. „Kõik peame ainult oma raha eest tegema,“ kaebab ta.
„No vähemalt võimud ei sega meid kuidagi.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Praegu on Jefimovi sõnul Uuralite vabatahtlike
saatmises väike vaheaeg. „Ma just helistasin meie komandörile seal ja ta ütles,
et praegu pole vaja tulla, et nad saavad praegu ise hakkama,“ räägib Jefimov.
„Komandör ütles isegi, et kui me praegu sinna sõidaks, siis vaherahu ajal võib
see provokatsioone põhjustada. Aga et paari nädala pärast on jälle see teema
aktuaalne.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„See teema“ tähendab Uuralitest vabatahtlike minekut
Donbassi, sest neid läheb jälle appi vaja. Kas see tähendab, et separatistide
komandörid ei usu pikemat vaherahu? Jefimoviga rääkisin ma veebruari viimasel
nädalal. Paar nädalat saab täis just sel nädalal. (Ehk siis eelmisel
nädalal-minu märkus.)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Aga kes on see komandör, kellega Jefimov suhtleb? Ta
ei taha seda öelda, aga telefonikõnedest ilmselt inimestega, kes aitavad tal
organiseerida vabatahtlike saatmist Donbassi, võib järeldada, et selleks on
Aleksei Mozgovoi. Mozgovoi on Luganski separatistide sõjajõudude üks liidreid,
Prizraki-nimelise pataljoni juhte. Prizrak osales aktiivselt Debaltsevo
piiramises ja selle vallutamises mõned nädalad tagasi. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">ARENGUD – 13. Märtsi Novaja Gazeta kirjutas, kuidas
kaks päeva varem Jefimovi enda juhtimisel saadeti Jekaterinburgis suure
pidulikkusega teele 50 meest Jefimovi juhtimisel, kes sõitsid appi justnimelt
Mozgovi üksusel Prizrak: „В среду вечером 50 добровольцев отправили с
железнодорожного вокзала Екатеринбурга в Донбасс. Провожали пышно: с цветами,
песнями, благословением священника — напоследок «бойцы» исполнили казачий танец
войны (фото и видео опубликованы свердловскими СМИ). Роту возглавил
председатель Свердловского фонда ветеранов спецназа Владимир Ефимов.“ Pikemalt võib lugeda <a href="http://www.novayagazeta.ru/politics/67595.html">siit</a>!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"></span></div>
<br />
<b style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><br /></span></b>
<b style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;">Venemaa
linnapea, kes ei tööta Putini pilgu all</span></b><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Jevgeni Roizman on ainus Venemaa miljonilinnade
juhtidest, kelle kabinetis ei ripu Venemaa presidendi Vladimir Putini portree.
Algul riputas ta oma, Jekaterinburgi linnapea töölaua kohale hoopis kuulsa
Nõukogude dissidendist luuletaja Jossif Brodski portree, aga siis asendas ta
selle linna vapiga.</span><br />
<br />
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Mind ju ei nimetatud ametisse Kremlist, vaid valiti
rahva poolt,“ seletab 52-aastane Roizman Postimehele Putini portree puudumist,
nagu see poleks midagi ebatavalist. Tegelikult see on ebatavaline, et sest
Venemaal ripub Putini portree sisuliselt iga vähegi tähtsama ametniku seinal. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Venemaa suuruselt neljanda linna juht Roizman ei
kuulu muidugi Venemaa poliitika esimesse ega ka isegi mitte teise ešeloni, kuid
tuntumate omavalitsuspoliitikute hulka küll ning nende seas on ta erandlik kuju. Tänasel Venemaal on igasuguse
omavalitsusjuhi jaoks suur julgustükk osaleda liberaalse opositsiooni
miitingutel. Isepäine Roizman aga osales aasta tagasi piketil Venemaa sõjalise
sekkumise vastu Ukrainas ja mitteametliku tsensuuri vastu Vene ajakirjanduses.
Samuti on ta linnapeana osalenud miitingutel, kus nõuti 2012. aasta Bolotnaja
väljaku võimudevastaste sündmuste tagajärjel süüdimõistetute vabastamist.
Seejuures on Jekaterinburg reaalselt üks paremini juhitud ja arenenud suurlinnu
Venemaal.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Roizmanile ei meeldi talle, kui teda nimetatakse
opositsionääriks. „Ma olen vaba inimene, ma olen mittesüsteemne, aga mitte
opositsionäär,“ ütleb ta. Roizman tunneb ennast nii vaba mehena, et lasi 1,4
miljoni elanikuga Jekaterinburgi linnavalitsuse hoonest ära koristada kõik
turvamehed. Ma näen esimest korda Venemaal, et nii tähtsasse ametiasutusse saab
sisse ilma mingi propuski ehk loata!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Hoolimata sisult Kremli-vastastel miitingutel
osalemisest, valib Roizman tegelikult väga sõnu, kui me räägime Krimmi ja
Ukraina sündmuste tagajärjel tekkinud sügavast lõhest ühiskonnas ning kuidas
tekkinud kärepatrioodid õiendavad arveid liberaalsemate vaadetega inimestega.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Ma ei näe selles midagi hullu,“ vastab ta mu
küsimusele kuidas suhtub kaebuste laviini Jekaterinburgis asuva suure Uurali
föderaalse ülikooli juhtkonna vastu, et need lubasid ülikooli loenguga esinema
Saksamaa välisministri, kes selgitas Euroopa Liidu seisukohti Ida-Ukraina
konfliktis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Ma ei näe ka selles praegu midagi hullu“, ütleb ta,
kui küsin tema parteikaaslase, politoloog Konstantin Kisseljovi juhtumi kohta,
kus tema vastu võidakse algatada kriminaalasi paljalt sellepärast, et ta
suhtles Venemaal tagasotsitavaks kuulutatud Ukraina rahvuslase Dmitri Jarošiga.
(Mõlema juhtumi kohta kirjutas Postimees 6. märtsil artiklis „Kuidas käib
Jekaterinburgis jaht liberaalidele“.)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Probleemid algavad siis, kui raamatuid põletatakse.
Siis see on tõsine,“ lausub Roizman. „Mulle võib olla ei meeldi mingid asjad,
mis toimuvad, aga midagi kriitilist veel pole.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Mulle ei meeldi, et inimesed alluvad nii lihtsalt
propagandale, seda ma ei oodanud,“ lisab ta veidi järele mõeldes. „Me lahkusime
sellest riigist (Nõukogude Liidust) justkui 25 aastat tagasi ja ma ei uskunud,
et see võib nii kergelt tagasi pöörduda ning tekitada ühiskonnas sellise
konfrontatsiooni seoses viimaste sündmustega.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Viimaste sündmuste“ ehk Ida-Ukraina ja Krimmi
teemadel ei taha Roizman väga rääkida. Ta seletab, et põhimõtteliselt ei taha
kommenteerida neid Vene ühiskonda selgelt veelaheks eraldavaid sündmusi, sest
tema valijate seas on erinevate vaadetega inimesi. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Teatud mõttes võib Roizmani seisukoha välja lugeda
lausest, mille ta ütleb siis, kui räägime Venemaa majanduskriisi mõjust
linnaelanikele. „Meil oskavad kõik kannatada. Peamine on aru saada mille eest?
Meie välispoliitika teatud liini eest,“ räägib ta.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Küsimusele, kas tema, vaba mees, üldiselt toetab
president Putini poliitikat, vastab Roizman kavalalt: „Mul on iga asja kohta
oma arvamus, aga mitte alati ei ütle ma seda välja.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Küsin talt üle, et kas tema vastusest võib välja
lugeda, et on asju milles ta on Putiniga samal arvamusel ja on asju, millega ta
ei ole nõus. „See on minu kodumaa. Mingid asjad võivad mulle siin meeldida või
mitte, aga ma olen alati oma kodumaaga ning on asju, millest ma kunagi üle ei
astu,“ vastab Jekaterinburgi linnapea. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">„Ma ei osale selles, mis mulle ei meeldi,“ täpsustab
ta. „Ma ei saa võib olla oma arvamust alati välja öelda, aga ma lihtsalt ei
osale, kui see on vastuolus minu arusaamadega.“ Antimaidani-tüüpi miitingutel
osalemise kohta vastab ta kindla „ei“.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kremlit igatahes see reaalselt suure rahva toetusega
vabameelne linnapea veel ilmselt ei sega. Sest muud moodi on raske seletada,
miks ei seisa Roizman kohtu ees mõrvaloos, milles süüdistatakse tema endist
parteikaaslast, kes omakorda väidab, et mõrvale sundis teda justnimelt Roizman.
Seejuures räägivad sama juttu veel kolm tunnistajat. Ükskõik kes vähegi
opositsiooniline poliitik oleks Venemaal selliste tunnistuse peale ammu vahi
all istunud. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">19-aastaselt varguse ja kelmuse eest vangi mõistetud
Roizman saavutas Jekaterinburgis ja üldse Uuralites suure populaarsuse
1990-ndate lõpus kui ta hakkas koos mõttekaaslastega võitlema narkomüüjate
vastu ning tegi seda oluliselt efektiivsemalt kui kohalik miilits. Kohalik
siseministeerium on pidevalt seostanud teda kohaliku organiseeritud
kuritegevusega, kuid vettpidavad tõendid selle kohta puuduvad, mistõttu oma
tohutu populaarsuse laineharjal valiti ta 2003. aastal üheks ametiajaks isegi
Venemaa riigiduuma liikmeks. 2013.
aastal võitis Jekaterinburgi linnapea valimistel kindlalt Kremli võimuerakonna
Ühtne Venemaa kandidaati. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">SAIDBAR - Mõistab Eesti ajalugu<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Jekaterinburgi linnapea Jevgeni Roizman suhtub
silmnähtavalt hästi Eestisse, kus ta on enda sõnul korduvalt reisinud. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Ta kiidab Eesti külalislahkust ning et Vene
turistiga räägivad kõik vene keeles. „Venelastesse suhtutakse teil hästi,“
lausub ta.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Suure ajaloohuvilisena tuntud Roizman räägib, et
Eestis käies püüdis ta aru saada Eesti keerulisest lähiajaloost. „Ma mõistan
eestlaste pretensioonide olemust Nõukogude võimu vastu,“ ütleb ta.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Eestis meeldib talle eriti üks asi – tasuta
ühistransport Tallinnas. Ütlen, et paljud tallinlased ei pea seda õigeks, mille
peale ta arvab, et põhimõtteliselt on see samm õiges suunas.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-56814697208100314982015-03-03T13:19:00.002+02:002015-03-03T13:19:38.212+02:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="color: red; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Putini lemmikud: peaasi, et
meilt rohkem tanke tellitaks<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;">(see minu lugu ilmus 27. veebruaril Postimehes)</span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Maailma suurima tankitehase peahoonet
valvab Nižni Tagilis viimase suure sõja aegne T-34. Üldse seisab selliseid
tankimonumente linnas koguni kolm. See on sõjakas linn, kus elavad sõjakad
töölised, kes on avalikult teatanud, et on valmis Venemaa presidendi Vladimir
Putini kaitseks kasvõi ise tankile hüppama.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Tankitehas peitub suhteliselt leebe nime
taha - Uralvagonzavod ehk Uurali vagunitehas. Nõukogude võim oli harjunud kõike
maskeerima. Nii tehti ka siin tehases tankide kõrval ka rongivaguneid, kuigi
riik tahtis tehaselt eelkõige rohkem tanke. 24 aastat peale Nõukogude liidu
lagunemist on sama seis - vagunite tootmine ei huvita kedagi, andke aga rohkem
tanke! Riik vajab rohkem tanke!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Ootan tankitehase esisel platsil
tööpäeva lõppu. Töölised on väga ustavad. Keegi ei soovi minuga rääkida nagu ma
ütlen, et olen ajakirjanik Eestist. Vaevalt, et nad viivad Eestit kokku
NATO-ga, aga seda saavad nad kindlasti aru, et kuskilt Euroopast. Järelikult
kahtlane. Ma saan neist suurepäraselt aru ja ei käi väga peale.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Ma olen isegi üllatunud, kui kaks
vanemat meest jäävad lõpuks seisma ja muga rääkima. Mulle halastatakse ilmselt
sellepärast, et meeste tuju on hea ning nad tahavad oma rõõmu silmnähtavalt
teistega jagada. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Nad on väga enesekindlad.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Kuulsin, et osa tehase töölistest
saadeti teil puhkusele?"<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Võib-olla, aga varsti läheb kõik
hästi, riik hakkab rohkem tanke tellima!"<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Rohkem tanke läheb ainult sõjas
vaja. Kas te ootate sõda?"<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Mis te nüüd, sõda ei taha keegi!
Mis jama te ajate!"<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"No aga milleks siis muudkui rohkem
uusi tanke?"<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Kuidas milleks? Et ameeriklasi
tagasi hoida. Kas te ei näe, mis nad Ukrainas korraldavad?"<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Sellega lõppeb jutt meil ära, sest
meestele selline jutuajamine siiski rõõmu ei paku ning nad lähevad edasi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Uralvagonzavodis töötab 30 000 inimest.
See on sama palju kui Viljandi ja Haapsalu linnades elab kokku inimesi. Nižni
Tagil ise on Tallinna-suurune linn. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Tehas toodab Venemaa armee peamiseid tanke
T-90. Tänavusel juubeliparaadil 9. mail Punasel väljakul peaks just
Uralvagonzavod rahvale tutvustama oma uut uhkust, täiesti uut tüüpi tanki.
Selle kõrval on iluviga, et isegi kaitseminister Shoigu on selle paganama
kalliks kuulutanud. Vene meedia andmetel maksab üks uus Armata-tüüpi tank
vähemalt 400 miljonit rubla (ligi kuus miljonit eurot). <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Jämedalt võttes pooled töölised panevad
tanke kokku ja pooled rongivaguneid. Vagunipoole töölisi ongi nüüd tabanud
õnnetus, nad on saadetud sundpuhkusele.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Naftahinna kukkumise ja Lääne
sanktsioonide tagajärjel saabunud majanduskriisis selgus ootamatult, et nende
toodetud vaguneid pole kellelegi vaja. Ega neid ennegi polnud kellelgi vaja,
aga Venemaa Raudteed sunniti neid ostma nö sotsiaalabi korras. Enam raha sotsiaalabiks
pole ja pool Uurali suurtehasest seisab.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Venemaal seisavad praegu kõik
vagunitehased. Seisab Venemaa suurim taoline tehas Tveris, seisab suur tehas
Novotšerkasskis. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Nižni Tagili tehas on aga väga eriline
tehas Venemaal. Kõik teavad, et see on Putini üks lemmiktehaseid. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kui 2011. aasta detsembris puhkesid
Moskvas suured protestimeeleavaldused valimiste võltsimise vastu ja nõuti
avalikult Putini lahkumist võimult, siis olid just Uralvagonzavodi töölised
need, kes kuulutasid üle maa: meie kallis Vladimir Vladimirovitš, kui vaja,
siis meie, Nižni Tagili töölised, tuleme teie kaitseks Moskvasse ja lööme ise
korra majja! Mornid Uurali töölised kuulutasid Moskva hipsteritest protestijad
töörahva alandajateks ning algatasid liikumise tööinimese kaitseks. Putin tegi
tänutäheks tankitehase tööliste eestkõnelejast oma eriesindaja kõigis Uurali
regioonides. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Pärast seda hakati Venemaal Nižni
Tagilist rääkima kui "Putingradist". Nižni Tagilist sai Putini
toetajate mitteametlik pealinn. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Seetõttu oleks väga märgiline, kui
tanki- ja vagunitehase töölised nüüd äktiselt protestima hakkaksid. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Kreml ei taha ega lase mingil
juhul seda juhtuda, et tänavale läheksid protestima inimesed, kes kõigile üle
maa seostuvad Putini sajaprotsendilise toetamisega," räägib Postimehele
Nižni Tagili kõige teravam ajakirjanik Jegor Bõtškov (27). "Siis on ju
kõigile selge, et lood on väga halvad, kui isegi protestivad need, kes lubasid
ise kõik protestid laiali ajada."<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kohalike ekspertide andmetel on keskmine
sissetulek Uralvagonzavodis suurusjärgus 30-35 000 rubla (420-500 eurot).
Tankiehitajad kui eliit teenivad rohkem, vaguniehitajad vähem. Veebruari
alguses saadeti umbes 10 000 vaguniehitajat kaheks nädalaks sundpuhkusele,
mille jooksul maksti neile kaks-kolmandikku põhipalgast. Sel nädalal tulid nad
üheks päevaks tööle ning seejärel saadeti nad jälle sundpuhkusele, sedapuhku
kuuks ajaks. Linnas on kõik kindlad, et kuu aja pärast pikendatakse seda
sundpuhkust veelgi, sest ega majanduses lood paremaks lähe.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Pealtnäha pole olukord ju paha: pikutad
kodus ja saad kaks kolmandikku palka. Nipp on aga selles, et seda kahte
kolmandikku makstakse põhipalgast, mis moodustab paljudel töölistel lõplikust
kuupalgast ainult poole, ülejäänud palk tuleb erinevatest lisatasudest ja
preemiatest plaanide täitmise eest. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Seega saavad sundpuhkusel olijad palka
suurusjärgus 10 000 rubla (140 eurot) kuus, paljud isegi veel vähem. Enamus
Uralvagonzavodi töötajad olid aga kindlad, et riigitellimused ja riigabi on
igavene ning paljud võtsid korterilaenu ja liisinguid autole ja kodutehnikale.
Kuu-paar elavad nad üle, aga siis läheb neil juba rahaliselt päris kitsaks,
ütleb Bõtškov.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Sellest hoolimata ei lähe töölised mingi
juhul tänavale protestima, kinnitasid mulle üksmeelselt kõik kohalikud
ajakirjanikud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Nad on valmis pool aastat, kasvõi
kauem ilma palgata kodus istuma, aga tänavale nad ei lähe, sest pole lihtsalt
sellist traditsiooni," põhjendab Mark Gratšikov linna ühest loetumast
portaalist "Meždu Strok" (Ridade vahel). <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Nižni Tgaili üks tuntumaid
poliittehnolooge Dmitri Hrustaljov seletab Uralvagonzavodi töötajate ääretut
truudust Kremlile ja isiklikult Putinile sellega, et juba loomuomaselt nad
kardavad muuta oma väljakujunenud elu. Tankitehas asub eraldi linnaosas, mis
kannab kurjakuulutavalt Džerzinski nime (KGB eelkäija, verise NKVD looja).
Paljude tänase tööliste isas ja vanaisad juba töötasid samas tehases. See on
põlvkondade värk.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"See on tohutu hulk töölisi, kellel
pole mitte kuhugi minna, kui tehasega peaks midagi juhtuma. Neil pole elus
mingit alternatiivi peale selle tehase. Sellepärast nad loodavadki ainult
riigile," rääkgib Hrustaljov.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Jekaterinburgi politoloogi Sergei
Moškini sõnul tuleb aru saada, et töökoha kaotus tähendab Uralvagonzavodi
töölistele praktiliselt vaesusesse sattumist. "Töökoha kaotamise ees on
neil surmahirm. Selle nimel on nad valmis täitma kõiki võimude
korraldusi," ütleb Moškin. "Mingeid õigusi nad avalikult tänavale
nõudma ei lähe nad kunagi, sest nad arvavad, et sellega ei saavuta mitte
midagi."<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Hrustaljovi sõnul on täielikult riigi
armust sõltuvate töölistega lihtne vajadusel manipuleerida. "Mis
protestid?" küsib ta. "Milleks neil minna tehase juhtkonna või riigi
vastu, kui neile näidatakse vaenlast ja nende viha suundub otsekohe mujale. Nad
on seal juba praegu peaaegu sada protsenti veendunud, et kõigis nende
probleemides on süüdi ameeriklased ja neid toetav viies kolonn."<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Viiendaks kolonniks on president Putin
otsesõnu nimetanud kõiki neid Venemaal, kes toetavad läänelikke väärtusi ning
kahjustavad niiviisi Venemaa julgeolekut.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Isegi kui "Putingradi"
töölistel läheb lõpuks kops üle maksa ning tühi külmkapp võidab televiisori,
siis Hrustaljovi sõnul pole üldse kindel, et nad lähevad tänavale ilmtingimata
protesteerima võimude vastu. "Tõenäolisem on, et lähevad küll tänavatele,
aga hoopis "puhastama" viiendat kolonni," ütleb Hrustaljov.
"Võib ka teha üleskutse: mehed, et teete ju tanke, istuge siis tankidele
ja minge Kiievi peale, kus pesitsevad teie tegelikud vaenlased!" <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Üle 20 aasta Nižni Tagili linnaasjadest
kirjutanud kommentaator Vladimir Inževatov (57) suhtub välismaa ajakirjanikku
silmnähtava ettevaatlikkusega, aga peab sellest hoolimata mulle pika loengu
sellest, mida Putin on teinud head konkreetselt Uralvagonzavodile ja eraldi
linnale.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Kelle poolt nad peale kõike seda
peaksid siis olema?" küsib ta. "Eelmise kriisi ajal said nad Putini
käsul riigilt suured tellimused, mille abil elasid and rasked ajad üle.
Loomulikult loodavad nad nüüd ka põhjusega, et Putini käseb näiteks Venemaa Raudteesid
tellida vaguneid."<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Vaevalt, et nad omavahel eriti
arutavad, kes on selles kõiges süüdi, et neil praegu tööd pole," mõtiskleb
Inževatov. "Nende suhtumine on alati olnud selline, et kui peremees kohale
sõidab, küll ta siis kõik meie probleemid ära klaarib."<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Küsimusele protestide võimalikkusse, kui
tankitehase mehed kaua ilma tööta istuvad, vastab Inževatov nii: "Vene
mees on ettearvamatu. Ta võib pool aastat oma köögis protestida, siis valada
endal klaasi täis ning minna tänavale nõudma - ja pärast kahetseb seda!"<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Uralvagonzavod on üks nendest
ettevõtetest, mis on kantud nimeliselt Lääneriikide sanktsioonide nimekirja.
Tehasel puudub ligipääas odavatele Lääne laenudele. Tehas ei saa enam Läänest
osta moodsat tehnoloogiat, mis on samuti tehasele hädavajalik, sest Vene
analooge Bõtškovi sõnul lihtsalt pole. Üks Kanada firma juba keeldus tehasele
tarnimast keerulisi tööpinke. "Kuigi keegi seda ei tunnista, siis
tegelikult mõjuvad sanktsioonid tehasele väga raskelt," lausub Bõtškov. <o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Postimees palus kohtumist Uralvagonzavodi
esindajatega, aga tehase pressiteenistus saatis eitava vastuse. Põhjuseks
toodi, et kuna tegemist on osaliselt sõjatehasega, siis on tegemist
"režiimse objektiga", kuhu mind kui välisajakirjanikku ei lasta. <o:p></o:p></span></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-84059675111882733022015-03-03T13:17:00.001+02:002015-03-03T13:17:58.145+02:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="color: red; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Uurali päevik, esimene päev - Euroopa
piloodid Venemaa patriootlikus taevas<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">(Käisin eelmisel nädalal
Jekaterinburgis ja Nižni Tagilis. Originaalis ilmus mu päevik Postimehe
leheküljel, aga siin ilmuvad need veidi täiendatult.)</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 13.5pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Sõitsin Uuralite pealinna Jekaterinburgi
uurima, kuidas on seal meeleolud muutunud. Tinglikult pärast aasta möödumist
Venemaa eufooria algusest: lõppesid üliedukad Sotši talimängud ja kohe-kohe
algas Krõmnaš-nimeline üritus. Kui palju on pealesuruv majandussurutis seda
eufooriat kõigutanud. Ning kuidas on lood patriotismiga, sest ühest küljest on
sealne Nižni Tagil putinlaste tõeline tugipunkt ning teises küljest on Uuralite
pealinn Jekaterinburg alati olnud Venemaa üks selliseid demokraatiameelsemaid
paiku. Järeldused teen nädala lõpuks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Esimese, põgusa päeva lõpuks kolm
tähelepanekut.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Esimest korda sattusin Venemaal lendama
Aerofloti lennukiga, mille komandör oli välismaalane. Teatavasti on Venemaa lennunduses
see probleem, et kõigepealt kadusid liinilt ära omamaised lennukimargid ja nüüd
on tugev puudus kaadrist ehk siis kvalifitseeritud pilootidest. Eelmisel aastal
lubaski Vene valitsus suurematel lennukompaniidel palgata kokku 200 välismaa
pilooti. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Minule sattus Moskvast Jekaterinburgi
lennates itaallasest lennukikomandör. See pälvis kohe tähelepanu, sest
harjumatu oli Venemaal kuulata piloodi suust selget inglise keelt. Ja mitte
ühte sõna vene keeles! Mõnes mu naabris tekitas see vist veidi tuska, sest
kuulsin kuidas keegi küsis: „a što, na russkom ne budet?“ Mille peale tema
veidi jommis kaaslane vastas tavapärase venekeelse väljendiga ja jäi magama.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Nii et ingliskeelsed piloodid on
Venemaal nüüd reaalsus. ses mõttes justkui läänemaailmale jälle lähemal.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Muide nende pilootidega on see huvitav
küsimus, et mis vääringus neile makstakse ka? Mäletan et kui Vedomosti
septembri algul kirjutas, et välismaa, peamisel Euroopa riikide piloodid olid
Venemaal töötamisest väga huvitatud (Aeroflot sai mälu järgi 750 avaldust!),
siis oli selle huvi põhjuseks just korralik palk. Palk oli suurusjärgus 450 000
rubla, mis siis oli üle 9000 euro. aga tänase kursi järgi on sama hulk rublasid
väärt juba kõigest 6500 eurot, mis ilmselt enam nii väga ihaldusväärne palk
pole. ilmselt on neil siiski palk kuidagi euro kursiga seotud. ei tea mis nende
vene kolleegid sest arvavad.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Teine tähelepanek on seotud sellega, et
Jekaterinburgi jõudes sattusin linnas kohe juhuslikult kohaliku Antimaidani
organiseeritud Isamaapäeva tähistamisele. Tegemist on Nõuka-aegse
"meestepäeva" ehk Nõukogude armee aastapäeva tänapäevase variandiga.
Päeva põhisisu on ikkagi armee üle uhke olemine ning kõigile meestele
soovitakse Venemaal õnne.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-eqdZv6ZjiLw/VPWUzCpvQBI/AAAAAAAAKuw/MZlnuCHZQLo/s1600/miitin1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-eqdZv6ZjiLw/VPWUzCpvQBI/AAAAAAAAKuw/MZlnuCHZQLo/s1600/miitin1.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Miiting oli üsna väikesearvuline, võib olla
maksimum sada inimest vehkis seal lippudega (nagu ülemiselt fotolt näha, alumisel fotol puhkab Novorossija lippude all miitingut vaatama tulnud perekond.). 1,4 miljoni elanikuga linna jaoks
on see üsna nadi. Aga see-eest ma sain üritusel tuttavaks kohaliku Antimaidani
juhi Ilja Beloussiga, tüüpilist kaukaaslase habet kandva venelasega. Tema jutt
jutuks, aga ta on hea näide sellest, kuidas sellised antimaidani-tüüpi üritused
ja üldse selle massiline patriotismilaine on saanud hiilgavaks hüppelauaks
paljudele täiesti tundmatutele tegelastele, kellest paljude ühine tunnus on
see, et tegemist pole just kõige teravamate pliiatsitega ning igasuguses
normaalses ühiskonnamudelis oleksid and jäänudki sellisteks väikesebijateks või
paremal juhul nurgatagusteks konsultantideks. Sellestsamast Beloussist ei
teadnud enne eelmise aasta suve Jekaterinburgis mitte keegi mitte midagi.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-j4yOsUd4kj4/VPWU2hBMDNI/AAAAAAAAKu4/fkNKJnvn7tM/s1600/miiting2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-j4yOsUd4kj4/VPWU2hBMDNI/AAAAAAAAKu4/fkNKJnvn7tM/s1600/miiting2.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Kolmas tähelepanek on täiesti maine -
hinnad. Kõige rohkem hämmastasid mind kohalikud taksohinnad. mul oli vaja
elupaigast sõita u 7 km kaugusele, tellisin takso ja sõit läks maksma 180
rubla. tagasisõit läks maksma veelgi vähem, 170 rubla. see teeb 2,5 eurot.
Paljudes Euroopa linnades ei saa selle raha eest taksosse isegi istuda, mingit
sõidust rääkimata.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Küsisin tuttava käest, et millega
sellist odavat taksondust seletada. Tema jutu järgi on ka kohalikud kõvasti
odavnenud taksohindadest positiivselt üllatunud. Ning ainuke seletus pidavat
olema see, et on tekkinud palju töötuid mehi, kes taksot sõites raha teenivad
ja nii hinnad alla viisid. See omakorda ei lähe jälle kokku mitme kohaliku
võimumehe väitega, et oi, töökohtadega on meil kõik korras, pole mingit töötuse
suurenemist jne. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kuna elamispaiga juures ühtegi
normaalset söögikohta pole, pidin õhtul poodi minema. Kohaliku supermarketisse.
Valik oli ok, ma küll ei märganud, et millestki puudust oleks olnud. Mis
puudutab hindasid, siis otsustage ise. Minu tänaõhtune toidukorv maksis
järgmist hinda:<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">3 glasuurkohukest, ühe hind 15 rubla ehk
20 eurosenti;<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">0,9 liitrine tomatimahl - 73 rubla ehk 1
euro;<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">400 g pakk piimaviinereid - 170 rubla
ehk 2,5 eurot;<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">2 joogijogurtit, ühe (0,415 l) hind 37
rubla ehk 50 senti;<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">280 g Valgevene päritolu hollandi
juustu, kilo hind 350 rubla ehk 5 eurot;<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">350 g Heinzi ketšup - 68 rubla ehk 1
euro;<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">350 g Borodino leivapäts - 40 rubla ehk
60 senti;<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">sigaretid Kent - 87 rubla ehk 1,2 eurot<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Ühistransport on muidugi hulga kallim
kui Tallinnas. Metroopilet maksis 23 rubla ehk 32 eurosenti.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kui ühe lausega kokku võtta esmamulje
Jekaterinburgist, siis see on üks euroopalikumaid Venemaa linnu, kuigi asub
geograafilises mõttes juba Aasias. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="color: red; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Uurali päevik, teine päev - Lenin
endiselt tugevam õigeusu kirikust<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Aastavahetuse pikaks peoks lasevad
Jekaterinburgi linnavõimud traditsiooniliselt linna keskväljakule, mis kannab
1905. aasta nime, ehitada lastele lumelinnaku. Alati on see olnud pühendatud
mingile muinasjuttudega pühendatud teemale, näiteks Puškini muinasjuttude
kangelastele jms. Sel talvel aga otsustasid linnavõimud teha lastele erilise
kingituse - lumelinnak pühendati Suures Isamaasõjas pühendatud võidu 70.
aastapäevale. See saabub sel kevadel. Lumest ja jääst tehti lastele tankid ja
katjuušad (praegu Ukrainas surma külvavate Gradide eelkäijad). Lumelinnaku
ümber pandi plakatid suure sõja kangelaslinnade nimedega, Kiievi linna nime
seal polnud…<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Mu meelest näitab see hästi, millises
meeleolus Venemaa tänavusele kevadele vastu läheb.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-m8Xuf23ZvvE/VPWUt1edEXI/AAAAAAAAKug/V9oKzf51kU0/s1600/koljada.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-m8Xuf23ZvvE/VPWUt1edEXI/AAAAAAAAKug/V9oKzf51kU0/s1600/koljada.JPG" height="320" width="212" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Õhtul käisin Jekatrinburgis tegutsevas
Venemaa kõige tuntumas erateatris, Nikolai Koljada teatris. Koljada (ülemisel fotol) on terves
Euroopas tuntud mees, ta on oodatud lavastaja kõikjal Euroopas. Ilmselt üks
oodatumaid lavastajaid Venemaalt. Nähtud Boris Godunovi tegevus oli pandud
kaasaegsesse aega, täis groteski ja tragöödiat. Boris Godunovi osatäitja
(superhea Oleg Jagodin) nägi välja kahtlaselt sarnane Putinile…</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"> </span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">(siin alumisel fotol pole sarnasus ehk nii ilmnähtav,
aga veidi siiski. päriselt on see sarnasus palju ilmsem.) Miks nii ja mida
kuulus Koljada arvab üldse Venemaa elust ja maailma asjadest, seda saate
loodetavasti varsti lugeda pikemalt Postimehest. Igatahes lubas ta mulle anda
homme-ülehomme pikema intervjuu.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-WX9o2jOusY8/VPWUl7CAw8I/AAAAAAAAKuI/N2mytDcgmCM/s1600/godunov.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-WX9o2jOusY8/VPWUl7CAw8I/AAAAAAAAKuI/N2mytDcgmCM/s1600/godunov.jpeg" height="250" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Nii odavat teatripuhvetit, kui Koljada
juures, pole ma ilmselt kusagil näinud. Piletid muide maksid 200-500 rubla ehk
siis Venemaa ühe pärjatuma (ma mõtlen Kuldsel Maskil) lavastaja tööd saab näha
kõigest 3-7 euro eest. Kultuur on odav.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Koljada teater asub Lenini prospektil.
Arutasime tuttavaga täna, et kui palju aega peab Venemaal veel mööduma, et need
kõiksugu Lenini, Kirovi jt (on ju alles
ka palju Džersinski tänavaid) Nõuka-aegsete kommunistide nimelised tänavad
lõpuks ümber nimetatakse. Tuttav on haritud inimene ja nimetab ennast ühiskonnavaatlejaks.
Ta arvas, et nüüd läheb juba kaua. Õige hetk oli selleks 1990-ndatel, aga
nüüdne võim ei hakka seda kindlasti tegema. Tegelikult on ju olukord jabur,
sest peale Lenini seisab Jekaterinburgis (mis on, ma kordan üle, Venemaa kohta
väga euroopaliku ilmega muidu) otse kesklinnas veel Sverdlovi (linn kandiski
Nõukogude-ajal Sverdlovski nime ning linna ümbritsev oblast on siiani
Sverdlovski-nimeline) ja Kirovi kujud + Uralmaši linnaosas Ordžonikidze suur
kuju. Monument komsomolastele. Seisavad täitsa uhkelt ja keegi neid ei puutu.
Seda sümboolsem minu meelest, et näiteks Jeltsini kuju on siin korduvalt
tindiga üle valatud ja nüüd ta seisabki üldse aia taga (küll ajutiselt, kuna
ehitatakse suurejoonelist Jeltsini keskust).</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-8vBaqI9MYwY/VPWWS5IpplI/AAAAAAAAKvs/ZbX_yXjbxVY/s1600/lenin.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-8vBaqI9MYwY/VPWWS5IpplI/AAAAAAAAKvs/ZbX_yXjbxVY/s1600/lenin.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Lenin on siin isegi kõvem kuju (fotol on näha, et ta seisab Euroopa taustal + igaks juhuks on kujule lisatud ka surematud õpetussõnad - ma arvan, et Putin kirjutab ka sellele alla), igas
mõttes, kui Vene õigeusu kirik. Enne kommuniste asus nimelt Jekaterinburgis õigeusu
peakirik selles kohas, kus nüüd Lenin. Reeglina on õigeusu kirik Venemaal
kõikjal läbi surunud selle, et linnade endised peakirikud on taastatud või siis
uuesti üles ehitatud seal, kus nad varem seisid. Isegi Moskvas. Aga mitte siin.
Tegelikult pole asi muidugi ilmselt Leninis, vaid selles, et linlased eriti ei
taha täpselt linna keskele, linna tuiksoonele suurt kirikut laiutama. Siin
elavad praktilised inimesed.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Jekaterinburg on üks neist Venemaa
linnadest, mis peab kolme aasta pärast võõrustama vuti MMi. Algul olid kõik
väga õnnelikud selle valiku üle. sest kõik lootsid, et tänu sellele saab riigi
raha eest uuendada kogu linna infra. Nüüd on selle asemele. vähemalt mulle
tundub nii, paljudel tekkinud ükskõiksus ja pettumus, sest majandusliku kitsikuse
ajajärgul on riik öelnud, et annab raha vaid otseselt spordirajatiste
ehitamiseks (ehk siis peamiselt staadioni jaoks, mille isegi ametlikku projekti
pole muide siiani tegelikult kinnitatud kuigi aega on jäänud vaid veidi üle
kolme aasta). Raha linna kordategemiseks suurpeoks otsigu aga linn ja oblast
ise. Nojaa nüüd paljud arvavadki, et kas kolme alagrupimängu (ilmselt peab linn
alagrupimänge kellegagi jagama) pärast kulutada metsikut hulka raha niigi
kitsal ajal. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="color: red; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Uurali päevik, kolmas päev - Kuidas
maffiamehed ärandasid tehasest tanki<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Käisin Nižni Tagilis, mida Venemaal
õelamad inimesed kutsuvad Putingradiks. Ma tegelikult sellepärast sinna
läksingi, et uurida, kuivõrd see tõele vastab. Jekaterinburgis asub Nižni Tagil
130 kilomeetri kaugusel ning see on Sverdlovski oblasti suurim tööstuskeskus
ning üks suurimaid kogu Venemaal.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Seal elab 400 000 elanikku ning neist
vähemalt iga kuues inimene töötab mõnes linna suurtest tehastest! Väga suuri
tehaseid on linnas kaks - riiklik Uralvagonzavod (UVZ), mis toodab tanke ja
vaguneid, ning osaliselt Roman Abramovitšile kuulun Nižni Tagili
metallurgiatehas (NTMK), mis näiteks tootis enamuse Sotši olümpia ehitiste
jaoks vajalikud metallkonstruktsioonid. Esimeses töötab suurusjärgus 30 000
töölist (Viljandi ja Haapsalu elanike arv kokku!) ja teises 20 000 töölist.
Lisaks on veel mõned tehased tööliste arvuga 5000 kanti ja mõned
"pisemad" tehased.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Aga miks siis kohe Putingrad? <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Venemaal mälestusväärsel 2011. aasta
detsembris, kui toimus järjekordne teraapiline Putini telesild rahvaga, siis
teatas UVZ tollane tsehhijuhataja Igor Holmanskih üle maa kõlaval häälel, et
kui Moskvas ei lõppe "riiki kõigutavad" miitingud ja töörahva
mõnitamine, siis - "meie siin
meestega arutasime ja seda asja ning leidsime, et kui politsei ei tule selle
asjaga toime, siis me ise tuleme meestega Moskvasse ja lööme korra
majja!". sõnadele andsid kaalu ümber seisvad tursked ja tõsised mehed.
Kogu riik sai aru, et need mehed nalja ei mõista. Järgnes tõeline show ja
liikumise "tööinimese kaitseks" asutamine.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Putin oskas sellist ustavust vääriliste
hinnata ning kui ta 2012 kevadel valiti uuesti presidendiks, siis kohe samal
kuul tegi ta endisest lihtsast töölisest Holmanskihist presidendi eriesindaja Uurali föderaalses
ringkonnas, sisuliselt Kremli asehalduri kõigis Uurali piirkonna regioonides.
Tõsi, tänaseks on kõigile selge, et ta on puhtalt dekoratiivne isik selles
ametis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Putin tahtis sellise määramisega
lihtsalt näidata Venemaa poliitilisele eliidile, kes Medvedevi ajal hakkas juba
jälle endast hästi arvama, et
pärisperemees on tagasi ning kui ta tahab, siis määrab kasvõi koristaja
ministriks. Loomulikult jäi Holmanskih ainsaks selliseks määramiseks, sest
keegi peab ju asja ka jagama. isegi Putin ei saa igale poole Holmanskihhe
määrata.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Ühesõnaga, ma tahtsin pääseda sinna
UVZ-sse, mis muide on maailma suurim tankitehas. Tehas töötab laias laastus
nii, et pooled töölised toodavad tanke ja pooled vaguneid. Sellel osal, mis
toodab tanke, läheb väga hästi, sest riik tellib meeltus koguses uut
relvastust, kaasa arvatud tanke. Justkui hakkaks suur sõda lähenema… Aga
veduriehitajatel-meestel läheb halvasti, sest erinevalt tankidest vaguneid
keegi ei taha. Vaguniga sõtta ju ei sõida, soomusrongid pole enam moes. See osa
tehasest saadeti nüüd järjekordselt sundpuhkusele.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Tahtsin uurida, mis tehas ja selle
töölised nüüd arvavad sellisest seisust, et nad palavalt toetavad Putinit, aga
tänu tema poliitikale läheb majandus kiirelt allamäge. Et kus on nende jaoks
põhjus ja kus on tagajärg. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Võtsin ilusti nädal enne NT-sse sõitmist
UVZ-iga ühendust. Mind kuulati viisakalt ära, aga vastati, et kuna me oleme
"režiimne objekt" (s.t. eriline tehas), siis kahjuks mind sinna ei
lubata. sellega ma olin muidugi arvestanud ja pakkusin välja kohe alternatiivi,
aga kas oleks võimalik kellegi tehase või ametiühingu esindajaga saada kokku
väljaspool tehast ja kasvõi natukenegi rääkida. Vastus oli sama kindel ei.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/---SYbM5MGYs/VPWU32OmdmI/AAAAAAAAKvI/SOtcQaZNHqM/s1600/tank.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/---SYbM5MGYs/VPWU32OmdmI/AAAAAAAAKvI/SOtcQaZNHqM/s1600/tank.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Ma polnud laisk, võtsin sõbra autojuhiks
ning sõitsime tehase väravasse (tank ja kirik seisavad seal kõrvuti, nagu ka on näha fotol), et ehk õnnestub töölistega rääkida. Peab
tunnistama, et and olid ustavad töölised. Nagu ma tutvustasin, et olen
ajakirjanik Eestist, oli vastus mu soovile veidi rääkida sama kindel ei kui
tehase pressiteenistuse poolt. Ma ei jätnud jonni ja lõpuks ikka sain paari
mehega jutule, kuigi see jutt ei olnud pikk. Ja jutu mõte oli veelgi lühem -
kõiges on süüdi ameeriklased. Ja seda saatsid veel kaastundlikud pilgud, et no
küll on rumal inimene, et nii lihtsast asjast aru ei saa.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Pärast tuli muidugi välja, et asi polnud
üldse mu välismaises päritolus, sest ka kohalike ajakirjanikega ei taha UVZ
juhtkond ega töölised peaaegu üldse suhelda. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Tank on linnas muidugi A ja O. Tanki
monumente nägin ma linnas kolmes kohas. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Ja siis mul tuli meelde kunagi kuuldud
lugu (kontrollisin kohapeal järgi - vastas tõele!), kuidas 1990-ndate keskel
läksid linnas tülli kaukaaslastest kauplejad ning neid maksustada üritanud
maffiamehed. Keset linna läks tõsiseks lahinguks, kus mõlemal poolel
mitukümmend meest andsid üksteise pihta automaatidest tuld. Lahing oli nii
kõva, et kogu kohalik miilits puges peitu, elanikest rääkimata. Viimases hädas
tuli kantpeadel hea mõte! Võtsid Lada Samara, sõitsid tankitehasesse, tegid
sealse valvemeeskonna relvituks ning kimasid tehase polügonile, kus parasjagu
katsetati uut T-90 mudelit. Samaraga pandi tankil tee kinni (julged poisid,
eksole!), üllatusest keeletu tankijuht kamandati automaadi ähvardusel
sõjamasinast välja, istuti ise sisse (ilmselt oskavad kõik NT poisid tanki
juhtida!) ja aidaa linnavalitsuse poole, kus lahing endiselt kestis. Õnneks
polnud tankis mürske, aga kaukaaslased seda ei teadnud vist, sest igatahes oli
tanki ilmumine neile piisav argument allaandmiseks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Vaat sellised mehed elavad Uuralites. Ja
teie arvate, et mingid ameeriklased suudavad neile vastu saada.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Nižni Tagilis on tegelikult üks
positiivne areng ka. Veel kümme aastat tagasi oli linn nagu raudpolt Venemaa
kõige saastatumate linnade esiviisikus. (Maailmas järelikult esikümnes.) See on
tuntud lugu, kuidas Tagili lapsed sõitsid ekskursioonile Uurali mägedesse ja
olid väga imestunud, et kas lumi on tõesti valge. Sest Tagilis oli lumi alati
punaka tooniga tänu NTMK tossavatele "rebasesabadele". Nižni Tagil
oli ilmselt ainus koht maailmas, kus sai tõepoolest öelda: te hingate seda,
mida näete!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Enam seda öelda ei saa, ka
rebasesabadest on jäänud hale vari. Lumi on jälle valge. Lapsed ei esita enam
rumalaid küsimusi. Nižni Tagil pole enam edetabelitest. Elu on läinud paremaks.
<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="color: red; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Uurali päevik, neljas päev - Uuralite
oma Pisa tornist ning antiprogressist Venemaal<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Teel Nižni Tagilist tagasi
Jekaterinburgi jäi tee peale Nevjanski-nimeline linnake. Tegemist on
tähelepanuväärse kohaga, sest seal asub Venemaa kõige kuulsam oma "Pisa
torn". <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Enne kui tornist hakkan rääkima, veidi
ka Nevjanskist, sest tegemist on ajalooliselt huvitava linnakesega. asustati
Nevjansk ju ligi paarkümmend aastat varem kui Jekaterinburg ja Nižni Tagil.
otsustades linna sissesõidul asuvate väravate järgi siis 1701. Nevjansk oli
Uurali kõige kuulsamate kaevanduseomanike Demidovite peakorter ning algselt
pidi just sellest linnast saama Uurali mäetööstuse keskus ja ka pealinn.
Demidovitel oli ju Uuralites enda valduses üle 25 tehase. aga ajalugu läks
teistmoodi ning tänaseks on kunagine loodetud hiilgus asendanud Venemaa jaoks
tüüpilise masendunud ja räpase väikelinna staatusega, kust kõik üritavad jalga
lasta saja kilomeetri kaugusele Jekaterinburgi või 40 kilomeetri kaugusele
Nižni Tagili. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kui poleks Nevjanski torni, siis
vaevalt, et ükski turist linnakesse sisse sõidaks. Torn on aga päris äge ja
kannatab vabalt välja võrdluse oma kuulsa etaloniga.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-8IvXDgsGf1g/VPWU8a0mZwI/AAAAAAAAKvQ/Vw1cLlYJOT4/s1600/uurali%2Bpisa%2B(1).JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-8IvXDgsGf1g/VPWU8a0mZwI/AAAAAAAAKvQ/Vw1cLlYJOT4/s1600/uurali%2Bpisa%2B(1).JPG" height="320" width="212" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Tornid on praktiliselt ühe kõrgused (57
meetrit, aga Nevjanskis väidetakse, et nende oma on 30 senti pikem), aga kalle
on Pisa tornil suurem. Kui Pisa kalle üleval tornis on võrreldes alumise osaga
3,5 kraadi ning 5,5 meetrit, siis Nevjanski torni kalle on kaks kraadi ja kaks
meetrit. Pisa torn on aga tervelt neli sajandit vanem.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Ma ei usu, et Nõukogude ajal eriti keegi
Eestist sai võimalust Nevjanski torni ligidalt vaadata või käega katsuda, sest
veel 20 aastat tagasi asus torn kohaliku metallitehase territooriumil, kuhu
ligipääs oli piiratud. Mõnda aega tegutsenud tornis ka isegi vangla. Romantiline!</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-y3DuMhZoBWg/VPWU9PlYzpI/AAAAAAAAKvU/zqYxJKmhrTI/s1600/uurali%2Bpisa2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-y3DuMhZoBWg/VPWU9PlYzpI/AAAAAAAAKvU/zqYxJKmhrTI/s1600/uurali%2Bpisa2.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Tänaseks on tehasest jäänud enam-vähem
mälestus, tornist aga tehtud üle-riigilse tähtusega turismiobjekt ning torni
kõrvale ehitatud suurejooneline õigeusu kirik. Muideks ka kirik on üsna
huvitava arhitektuuriga, sest sammastega õigeusu kirik pole just tavaline
Venemaal. (Siin fotol on näha ka kirik, esiplaanil kuju Akinfi Demidovi mälestuseks, loomulikult leiame seal ka Peetri.)</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Päris täpselt polegi teada, milleks
Akinfi Demidovil oli vaja laste ehitada 18. sajandi esimeses pooles (ehitusaeg
arvatakse jäävat 1721-1745 aastate vahele) selline torn. Võib olla tahtis ta
torni abil oma valdustel paremini silma peal hoida? Lihtsalt silma paista ja
jätta mälestus? Igal juhul asusid seal tema kontor ja muud huvitavad ruumid.
Räägitakse näiteks, et torn oli hea rahulik koht valeraha vermimiseks. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Selle kohta, miks torn viltu seisab, on
mitu erinevat teooriat. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Üks legend räägib, et selle arhitekt oli
itaallane ja ta tahtis meelega matkida Pisa torni. Teine jutt räägib, et palju
välismaal käinud Demidov ise tellis sellise viltuse torni, mis justkui
kummardaks Tuula poole, kust tööstur oli pärit. Kõige ägedam legend aga väidab,
et torni keldris oli suur valeraha vermimise töökoda ning kui tuli teade
Peterburi revidendi saabumisest tehasesse, siis lasi Demidov keldri ära uputada
koos seal olnud töölistega, aga uputamise tõttu vajunud torn viltu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kõige tõenäolisemaks peetakse siiski
seda, et torn vajus viltu juba ehitamise käigus, sest torn ehitati jõekese
ebakindlale kaldale. Sellele viitab ka see, et justkui on torni püütud
ehitamise käigus veidi "parandada", ladudes kahe meetri paksust müüri
mitte sirgelt, vaid kergelt nurga all. 25-kilone tuulelipp torni katusel seisab
igatahes maapinna suhtes otse, mitte pole viltu nagu torn. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Muuseumis väideti, et katusele ehitasid
"kohalikud osavnäpud" - nii mulle öeldigi - kohe algselt ka
piksevarda ja maanduse. Teati mulle kohe kindlalt väita, et see juhtus 25
aastat enne seda, kui Benjamin Franklin üldse piksevarda leiutas. Veekordne
tõestus, et tegelikult leitutati enamus olulisi asju maailmas ikkagi Venemaal. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kui nüüd hakata aga vaikselt tegema
järeldusi siinsete inimeste arvamuste ja vaadete kohta elule, siis tegemist on
ühiskonna päris vägeva polariseerumisega. Üks tuttav rääkis, et tema ei räägi
oma ämmaga poliitilistel teemadel, sest erusaamised on erinevad. Teine tuttav
väitis, et väldib samal põhjusel poliitilisi jutuajamisi oma vanematega. Sõbrad
omavahel väldivad kindlaid teemasid.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Meile eemalt on see isegi raske aru saada
kui skisofreeniline selline olukord ühiskonnas võib olla. Inimesed elavad
sõbralikult omavahel koos, suhtlevad, aga on endale kehtestanud tabuteemad,
millest omavahel ei räägi. Võib olla sellepärast elavadki kõik ennast
internetis välja, sest seal käiv andmine ja sõimamine on päris võigas.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Inimeste suhtumine ajaloosündmustele
meenutab mulle nagu Dan Browni raamatukangelaste elu. Kõikjal on
vandenõuteooriad. Suur osa Venemaa elanikest elabki mingites
vandenõuteooriates. Vaadake ajalehekioske ja raamatupoode - millist
pseudoajalugu see on täis. Selle kõige eest tuleb tänada jällegi televisiooni.
Kümme aastat tagasi oli see veel marginaalsete telekanalite teema, kes lihtsalt
meelelahutuseks näitasid filme maavälistest tulnukatest. Siis hakati neid filme
näitama juba dokumentaalfilmide pähe, teemad hakkasid tasapisi tõsisemaks
minema kuni sellised filmid jõudsid juba suurtesse kanalitesse. Jaba ongi
selles, et selliseid libateaduslikke asju näidatakse dokumentaalfilmide pähe,
müüakse ajaloo-ja politoloogiaraamatute letis. Selge see, et varsti ei tee
keegi enam vahet, mis on pärisajalugu ja mis on spetsiaalselt välja mõeldud
ajalugu. See on jõudnud tegelikult juba kõige kõrgemale tasemele. Näiteks kui
Putin avalikult räägib, kuidas Albright on rääkinud, et suur Siber kuulub
ebaõiglaselt Venemaale. Tegelikult pani need sõnad Albrigtile suhu üks Siberi
tööline aastaid tagasi Putini telesilla ajal rahvaga. Aga täpselt sama skeemiga
toimub ka pärisajaloo asendamine libaajalooga. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Minu lemmik on telekanal Sojuz, kus
keegi "professor Ossipov" (aga kui professor, siis ta järelikult
teab, mida ta räägib!) õpetas muuhulgas seda, et õlut ei tohiks juua, sest kas
te teadsite, kuidas pannakse õlu tegelikult käärima? aga nii, kullakesed, et
väikesed lapsed kusevad ja kakavad sinna sisse ning nii tekibki käärimine.
Jne-jne! <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Venemaalasi lihtsalt meelega… heh, nüüd
ma jäin tegusõnaga hätta… ühesõnaga tehakse meelega nii, et nad manduksid.
Antiprogress on see, mis toimub praegu Venemaal.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Aga et lõpetada lõbusamalt, siis siin,
palun, on <a href="http://www.youtube.com/watch?v=Ppyu1d3NERM">Jekaterinburgi linna mitteametlik hümn</a>, mida esitab Aleksandr
Novikov, kes 1990-ndatel oli kohalike maffiameeste lemmiklaulja. See viimane
asjaolu ei tohiks kedagi eksitada, sest eks Frank Sinatragi meeldis Ameerika mafioosodele.
Laulab ju hästi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="color: red; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Uurali päevik, viies päev - Elukutselistest
patriootidest ja eestlastest Uuralites<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Eile kohtusin Jekaterinburgis uue aja
esindajaga Venemaal - professionaalse patrioodiga, kusjuures sellise hard core
variandis. Sellised eksemplarid on alati huvitavad, ükskõik kus maailma otsas,
kusjuures nende fanatism on üsna ühesugune. Selle oluline osa on kõiksugu
vandenõuteooriate uskumine ja nende tiražeerimine. Nii et tänane teema on
mõnevõrra justkui jätkuks eilsele päevikujutule.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-kUupiOshw74/VPWUicDCoRI/AAAAAAAAKuA/Via-RgB3weE/s1600/Belous.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-kUupiOshw74/VPWUicDCoRI/AAAAAAAAKuA/Via-RgB3weE/s1600/Belous.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Tema nimi on Ilja Belous (fotol paremal), ta on
32-aastane ning ta juhib Jekaterinburgis kodanikuinitsiatiivi (ise ta nii nimetas
oma liikumist) Patrioodid. Tema juhtis ka seda isamaapäeva miitingut, millest
ma kirjutasin oma esimese päeva sissekandes. Hariduselt on ta ajaloo ja inglise
keele õpetaja. Enne patrioodiks hakkamist müüs ta autosalongis Porsche´sid ning
tegeles kinnisvaraarendusega.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Belousi loodud liikumise hüüdlauseks on
"Saabunud on aeg öelda oma sõna kodumaa toetuseks!".<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Ma panen siia kirja ainult mõned tema
mõtted. Ma arvan, et need kirjeldavad hästi tema patriotismi ja selle tõsiseltvõetavust.
<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Venemaal pole tegelikult erilist
kriisi. Need on liberaalid, kes levitavad jutte kriisist."<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"See on kõigile selge, et praegune
madal nafta hind ei kesta kaua. /---/ See on üldteada, et naftat jätkub
maailmas 2050. aastani ning see tähendab, et varsti ei hakka nafta maksma mitte
100 dollarit, vaid 1000 dollarit barreli eest."<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Venemaal on tohutud rahalised
varud. Praegu Venemaa sõlmib kokkuleppeid teiste riikidega, mis võimaldab meil
nendega otse kaubelda rublades. Siis kukub dollar hoopis kokku!"<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Praegune majandusolukord pole
süsteemne kriis, vaid majandussõda USA-ga, mille nad täiesti kindlasti
kaotavad. USA ju sisuliselt ei tooda midagi peale dollarite trükkimise." (NB!
ise väitis, et mingit kriisi pole!)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">"Patriotism see on isiklike huvide
allutamine riigi huvidele. Liberalistidele on peamine, kui palju on neil raha,
kui palju on neil parmesani külmkapis. Praegu on selgelt näha, kes on
ühiskonnas parmesani poolt ja kes on Donbassi poolt."<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Ta on muide ka Ühtse Venemaa vastu, kes
tema väitel ei kaitse tegelikult riigi huve, vaid USA poolt äraostetud
finantstegelaste huvisid.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Huvilised võivad vaadata Belousi loodud saiti
- www.isrtm.ru. seal ta paljastab enda sõnul USA imperialismi ajalugu
(skrollige veidi allapoole - <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">АМЕРИКАНСКИЙ ИМПЕРИАЛИЗМ. ИСТОРИЯ
ГЕОПОЛИТИЧЕСКОГО РЕЙДЕРСТВА). Päris põhjalik töö muide. Ta väitis, et on kõik
selle ise kokku pannud. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Veidi Esticat ka. Paar huvitavat
kokkupuudet mul sel teemal oli.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kuskil paar kuud tagasi oli külas ühel
tuttaval ning et aega parajaks teha, kuni lapsed mängisid, võtsin ma tuttava
raamaturiiulist Tiit Lääne Eesti suusaspordi ajaloo. Hea kolleeg Tiit oli
kirjutanud päris paksu raamatu, avasin selle juhuslikust kohast. Sattusin
peatüki peale, mis rääkis Eesti suusaässadest peale sõda. Lugesin seda umbes
viis minutit. Meelde jäi Elmar Lill, kes peale sõda elas Uuralites ning tegi
mõned korralikud tulemused Liidu meistrivõistlustel. Kui ma nüüd õigesti
mäletan, aga see pole ka nii tähtis. Tähtis on see, et Lille nimi jäi mulle
meelde, sest tema hilisema elusaatuse kohta polnud Tiidul andmeid.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-As_F6vL4WpE/VPWU28UX9_I/AAAAAAAAKu8/PB68PTwXIbo/s1600/roizman.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-As_F6vL4WpE/VPWU28UX9_I/AAAAAAAAKu8/PB68PTwXIbo/s1600/roizman.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Üle-eile lähen siis mina kohtuma
Jekaterinburgi linnapea Jevgeni Roizmaniga (fotol). Jõuame umbes kümme minutit rääkida,
kui ta äkki ütleb mulle, et kuulge, ma tundsin meie linnas ühte eestlast, kui
ma olin koolipoiss. Et oli üks kõva suusatšempion ja hiljem lugupeetud
suusatreener. "Väga korralik autoriteetne ja töökas inimene nagu kõik
eestlased," lisas Roizman. "Tema nimi oli Lill, Elmar Lill. Ma veel
käisin ühes klassis tema tütre Emmaga." Roizman on veidi üle 50, nii et
see pidi olema 70-ndate lõpus.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">On ikka juhus, sest kui ma poleks seda
Tiidu raamatut juhuslikult riiulilt võtnud ja poleks raamatut avanud
juhuslikult just õigest kohast, siis ma poleks selle nime peale kulmugi
liigutanud. Kas vähe elas Nõukogude ajal mööda Venemaad eestlasi. Aga nüüd, kui
veab, saab Tiit Jekaterinburgi linnapea abil ehk ühe laigu, mis sest et
väikese, aga ikkagi!, eesti spordiajaloos jälle ära täita.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Roizman teadis üldse palju huvitavat
rääkida seoses eestlaste ja Uurali kandiga. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Järgmine huvitav väide oli tal see, et
umbes 15 aastat tagasi tegid nad sõpradega ekspeditsiooni piki Põhja-Dvinaad.
3000 kilomeetrit Jekaterinburgist põhja poole, olid juba Arhangelski oblastis
otsaga, kui sattusid ühte külla. Külas elanud üks vanataat, kes rääkis neile
küla lähedal asunud Stalini vangilaagrist. Neid oli ju kogu Põhja-Venemaa täis.
Vanataadi väitel moodustasid enamuse laagri vangidest eestlased, kelle ülesanne
oli ehitada sild üle jõe. See osutus aga raskeks ülesandeks, sest iga kord kui
sild oli peaaegu valmis saamas, uhtnud jõgi selle jälle vanamehe sõnul minema.
Roizman mäletas, et taat rääkinud, et kuna eestlastel oli tööharjumus veres,
siis ei osanud nad eriti viilida ning lihtsalt töötasid ennast surnuks, kuna
töötingimused olid rasked, aga toit vilets. Seetõttu surnud eestlasi rohkem kui
teisi vange.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Roizman väitis, et selle koha nimi oli
Tulgas. Selline koht on täitsa olemas Arhangelski oblastis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Veel teadis suure ajaloohuviga linnapea,
et umbes 30 kilomeetri kaugusel Jekaterinburgist asus Verhoturka-nimelise
linnakese lähedal kunagi eestlaste küla, kus tema isegi mäletab veel Nõuka-ajast
mingeid eestikeelseid kirjasid. Roizman ei mäletanud enam küla nime, aga teadis
väita, et viimased eestlaste järeltulijad olid külast lahkunud alles 2000-ndate
alguses.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kui keegi soovib laagri ja küla kohta
rohkem välja uurida, siis Roizman lubas lahkelt abistada info otsimisel. Võib
vabalt mulle kirjutada (jaanus.piirsalu@gmail.com) ning ma annan tema
kontaktid. Kui keegi teab ise midagi rohkem vangilaagrist Tulgases või sellest
eesti külast Verhoturka lähedal, siis palun samuti mulle lahkesti kirjutada!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Rohkem nagu Eestiga mingeid kokkupuuteid
ei leidnud. ahjaa - linnas on Estonskaja tänav, kõrvuti koha Latviskaja
tänavaga. Nõuka-aja jäänuk. Asuvad muide mõlemad täielikus linnaservas. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Ühes Jekaterinburgi kaubanduskeskustest
pidi veel alles olema ka Baltmani esinduspood. Novosibirskis panid nad juba oma
poe kinni, aga Uuralite pealinnas tegutseb esialgu edasi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">(TÄIENDUSEKS. Ma juba sain ka esimese
vastukaja oma pöördumisele. Vladimir kirjutas mulle: Eestlasi on seal (s.o.
Uuralites) päris palju, kuid esimese hooga on raske öelda, kus nende
järeltulijad täna elavad. Põhjus selles, et Pihkva ja eriti Leningradi oblastis
elas<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">palju eestlasi (eesti külad, kus isegi
vene keelt ei kuulnud; praegu enamik nendest küladest on maa pealt kadunud;
protsess selles suunas jätkub isegi tänapäeval), kes juba 1935 ja 1936. aastal
eel-Siberisse küüditati. Nižni-Tagilist veel põhja poole asub Severouralski
linn. Seal elas mitukümmend eesti perekonda. Üle poolte neist jäigi sinna, kuna
peale II maailmasõda lubati väljasaadetutel lahkuda, kuid inimesed ei suutnud
kiiresti oma majapidamist likvideerida, et Severouralskist lahkuda ning ühel
hetkel tuli uus korraldus, et sellest regioonist lahkuda ei tohi. Ning nad
jäidki sinna. Võib julgelt väita, et esmaasukad on kõik surnud, kuid nende
lapsed on elus, muidugi ka lapselapsed. Palju nad eesti keelt oskavad, ei tea,
ilmselt üsna vähe. Luba regioonist lahkuda kestis umbes 6-8 kuud.)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="color: red; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Uurali päevik, kuues päev - Konstruktivism,
Tsoi ja maffiameeste hauad<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Täna on mu viimane sissekanne
päevikusse. Õigemini pidi see olema juba eile, et aga pärast Boris Nemtsovi
tapmist on väga raske jätkata kirjutamist igapäevastest asjadest. Sellepärast
ärge pahandage, aga viimane sissekanne tuleb lühike.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Nagu mujalgi Venemaa linnades, siis
toimub ka Jekaterinburgis täna protestimiitingu asemel leinamarss Nemtsovi
mälestuseks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kui kuulsin Nemtsovi tapmisest, siis
tulid mulle kohe meelde Jekaterinburgi poliittehnoloogi Sergei Moškini, kes on
selline väga liberaalne mees, sõnad: „Siin riigis elamine on muutunud
lämmatavaks, perspektiivituks. Ja mis mulle on kõige raskem – pole teada,
millega see kõik lõppeb. Kui saaks aru, mille nimel see kõik toimub?“ Ta ei
pidanud muidugi silmas Nemtsovi tapmist, vaid üldse Venemaal tekkinud õhustikku,
mis kahtlemata viis ka Boris tapmiseni.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Moškin rääkis mulle loo ühest tavalisest
Uurali perest, kelle poeg teenis dessantnikuna armees. „Õppustel Rostovi
oblastis“ kaotas ta plahvatuses mõlemad jalad. Tegelikult teadsid kõik, et see
juhtus Donbassis. Kui poeg koju toodi ja teda võeti vastu kui kangelast, siis
ajakirjanikud küsisid ta isalt, kas tal on mingeid pretensioone võimudele. Isa
vastas, et ei ole, et sõdur peabki võitlema kodumaa nimel. Aga kas on siis
pretensioone Putinile, kelle poliitika tõttu pidi poeg sõdima? „Mis Putin,“ oli
isa vastanud. „Tema ajal me ju hakkasimegi elama!“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kohalik ajakirjanduspõld on siin üldse
palju küntum ja teravam kui keskmises Venemaa regioonis. Ma usun, et
ajakirjandusvabaduse mõttes, nii palju kui seda Venemaal on üldse säilinud,
näevad Uuralid ja eriti Jekaterinburg väga soliidsed välja. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Mulle seletati, et sellel on mitu
põhjust. Esiteks on Jekterinburg üldse suhteliselt demokraatlik linn Venemaal
(ja seda näitavad ka kõik valimised, sest linnas on alati Putini ja Jedro
toetus keskmisest üksjagu väiksem) ja seal on palju liberaalselt ja mõtlevat
publikut, teiseks on linnas koguni kaks ajakirjandusekateedrit ehk et on palju
professionaale ning kolmandaks – ja see on ilmselt kõige tähtsam asjaolu! – on
Jekaterinburgis ja üldse Uuralites väga terav kohapealne poliitiline võitlus.
On palju erinevaid leere ja võimukeskusi, kes konkureerivad reaalselt omavahel:
Putini poliitiline eriesindaja Uurali föderaalses ringkonna, kuberner,
kohalikud võimud (nt Jekaterinburgi ja Nižni Tagili linnapead on kuberneriga
tõsisel vaenujalal), ärieliit. Kremlil pole õnnestunud Uuralites luua toimivat
võimuvertikaali. Kaugel Euroopas kõlab see uskumatult, aga kui palju siis
Venemaa regioonide elust seal teatakse? Loomulikult on see siinne poliitiline
konkurents selline veidi ersats-värk, aga muu Venemaa taustal on see ikkagi
väga märkimisväärne.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Üks detail kohaliku ajakirjanduseteemal.
Nimelt pidid Kremli eeskujul ka siin ikkagi kohaliku kuberneri juures iga nädal
toimima „planjorkad“, kus peavad osalema kõigi riiklike ja ka võimust sõltuvate
meediate juhid. Aga Jekaterinburgis on palju uudisteportaale, kes seal ei käi.
Näiteks znak.com või e1.ru - nemad teevad päris head ajakirjandust.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-v_6MgKh9LBY/VPWUnyJkjlI/AAAAAAAAKuQ/3v_4K6ICcbk/s1600/dynamo.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-v_6MgKh9LBY/VPWUnyJkjlI/AAAAAAAAKuQ/3v_4K6ICcbk/s1600/dynamo.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Paar soovitust lõpetuseks ka neile, keda
teed kogemata või teadlikult Jekaterinburgi viivad.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kuskil mujal Venemaal ei leia tee nii
palju konstruktivistlikku arhitektuuri, kui siin Uuralite pealinnas. See on
võimas. Soovitan väga! (ülemisel fotol on stiilinäide - Dünamo staadion.) Kuskil mujal ma pole ka näinud nii palju Viktor Tsoile
pühendatud graffiteid (foto siin all), kui Jekaterinburgi kesklinnas.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-gmeIaeBFFXs/VPWU8540gPI/AAAAAAAAKvc/0laqj2WR2j4/s1600/tsoi%2Bgrafiti.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-gmeIaeBFFXs/VPWU8540gPI/AAAAAAAAKvc/0laqj2WR2j4/s1600/tsoi%2Bgrafiti.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Teine soovitus on veidi kummalisem,
eriti muidugi arvestades äsjast kurba sündmust Moskva. Jekaterinburg oli
1990-ndatel Venemaa üks ägedamaid maffiasõja tallermaid. Selle aja üks
kummalisi kajasid on uhked hauamonumendid pättidele linna surnuaedades. Ma ei
suutnud uudishimule vastu panna ning käisin neid vaatamas Širokoretšenskja
kalmistul (kohalik Novodevitše), kuhu on maetud nn kesklinna-grupeeringu
juhtivad jõud. Üks näide on siin fotol maffiajuhist, kes lasti maha koos oma
kolme turvamehega. Nad on kõik koos maetud, tekkinud on justkui väike memoriaal
ning NB! nende auks põleb „igavene tuli“. Siin fotol on see küll lume all, aga
igal kevadel pannakse see uuesti põlema.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-XJVejcodMVE/VPWUwcYjLRI/AAAAAAAAKuo/x2mR6FvJAtc/s1600/maffia.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-XJVejcodMVE/VPWUwcYjLRI/AAAAAAAAKuo/x2mR6FvJAtc/s1600/maffia.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Ei saa lisamata jätta ka fotod
ööpäevaringselt töötavast putkast, mis müüs kalasööta! Kui ikka tuleb keset ööd
tahtmine kalale minna, siis vähemalt Jekaterinburgis see sööda taha ei jää!</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/--PF922Ew3Fc/VPWUrUCDHFI/AAAAAAAAKuY/ncNeWfrnb4s/s1600/kalameestele.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/--PF922Ew3Fc/VPWUrUCDHFI/AAAAAAAAKuY/ncNeWfrnb4s/s1600/kalameestele.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-79592242519477210152015-02-17T07:18:00.002+02:002015-02-17T07:18:35.891+02:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm;">
<span style="font-size: 16pt;"><b><span style="color: red;">MINU UKRAINA-LUGUDE SEERIA<o:p></o:p></span></b></span></div>
Kirjutasin veebruaris rida reportaaže ja intervjuusid Ukrainast, sõjast Donbassis. Kuna need lood on Postimehes paywall´i taga, siis riputan need blogisse tasuta lugemiseks.<br />
<br />
<h2 style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: left;">
<span style="font-family: Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt;">Rindel õpitud: kõige tähtsam on ise ellu
jääda!</span></h2>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">(lugu on kirjutatud peale seda, kui veetsin kolm päeva otse rindejoonel Donetski
lennujaama lähedal koos Ukraina vabatahtlikega vaatluspostis Kamikaze. Sellest loost on ka ingliskeelne versioon - </span><a href="http://news.postimees.ee/3080163/personal-battlefront-wisdom-main-thing-s-staying-alive" style="font-family: Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">http://news.postimees.ee/3080163/personal-battlefront-wisdom-main-thing-s-staying-alive</a><span style="font-family: Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt;">)</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt;">Vaikus kestis jälle liiga kaua.
Keegi ei tahtnud meist eriti välja minna suitsetama ega isegi kusele. Parem oli
ära kannatada.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Esimene miin langes nagu alati
ootamatult. Miini langemise vile on lühike. Kiire reaktsiooniga inimene jõuab
teha paar sammu või siis pikali visata. Seekord oli vile harjumatult kõva.
Rohkem ei jõudnudki möelda, kui meie korralikest ümarpalkidest tare värises
plahvatusest. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Hüppasime neljakesi tare kõige kaugemasse
tuppa madalale voodile pikali. Kõigile oli selge, et miine hakkab nüüd robinal
langema. Ainuke küsimus oli, kas tulevad nagu vihmapilv meile otse peale või
läheb mööda.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Kümme sekundit hiljem oli asi selge -
plahvatused tulid järjest lähemale. Kolmanda miini kukkumise järel ragises tare
nii nagu oleks keegi sellel vitsad ümber pannud ja tahaks üles tõsta.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Kõrval asuvas kivimajas varjunud mehed
kirjeldasid hiljem seda hetke nii: nagu mitu meest oleks lasknud automaadiga
valangutega vastu maja seina. Tegelikult olid need miinikillud, teravad ja sakiliste
servadega nagu haihambad. Suuremad killud lõikavad jala või käe otsast ning
lendavad veel edasigi. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Järgmised kaks-kolm miini langesid juba
veidi kaugemale. Liikumatult lamanud mehed hakkasid kergendusega vaikselt
liigutama.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Toast välja tulles nägime, et
"Taat" (Ded) istub otsustava, aga rahuliku näoga pimedas tares küdeva
kamina ees. Ta oli tegelikult juba peale esimest plahvatust tagatoast välja
tulnud. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Tema ilme väljendus selgelt: tema on oma
kodumaal ja niisama naljalt ei hakka tema vaenlase eest juba peitu minema.
"Puu" (Derevo") tegi suitsu ning kandis rahulikul häälel
"Taevale" (Nebo) ette, et me olime just saanud kaela miinipildujate
rünnaku. Vaevalt mõni hetk hiljem ragises raadiosaatjast Taeva hääl, kes andis
edasi koordinaadid, kust miinid Ukraina separatistide poolelt tulid. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Paar minutit hiljem kuulsime, kuidas
eemal metsatukast läksid Ukraina armee Grad-raketid teele sinna, kust miinid
olid tulnud. Taat ja Puu olid silmnähtavalt rahul. "Nii ongi neile
vaja," ütles Taat vaikselt, rohkem iseendale kui meile.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Taat on 66-aastane pensionil endine
raudteelane Taga-Karpaatidest ja Puu umbes 50-aastane elektrik kuskilt
Kesk-Ukraina oblastist. Nad on Ukraina vabatahtlikud, tänu kellele püsib praegu
suures osas rinne Donetski lähedal. Ukrainlaste sõjas ametlikult Donetski ja
Luganski separatistide, aga tegelikult Vene armee ja selle relvade vastu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Taat ja Puu on nende kutsungid. Taadi
pärisnimi on Vassil, Puu enda pärisnime ei öelnudki. Aga pärisnimed ei
huvitanudki kontrollpostis Kamikaze kedagi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Kamikaze on Ukraina vabatahtlike valvatav
kontrollpost kahe kilomeetri kaugusel ukrainlaste omamoodi Stalingradiks
kujunenud Donetski lennujaamast ning kilomeetri kaugusel kuulsast Peski külast,
mis praegu on Donetski linna all kõige kaugem punkt, mida Ukraina riik
kontrollib. Kamikaze asub Tallinnale 500 kilomeetrit lähemal kui Brüssel.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">See, mis seal toimub on suur ja tõsine
sõda. Seal saavad iga päeva surma kümned inimesed, kaasa arvatud tsiviilisikud.
Selles julmas positsioonisõjas osalevad
hetkel peamiselt mõlema poole suurtükiväelased.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Peskis asuvaid Ukraina vägede positsioone
pommitavad vastased praktiliselt päev läbi. Kamikaze-post pääseb tavaliselt
kergemini. Minu seal oldud kolme päeva jooksul oli täitsa mitmetunniseid
vaikseid hetki. Ka olid ööd suhteliselt vaiksed, soomuvesti võis magamise ajaks
isegi seljast ära võtta. Mina esimesel ööl ei võtnud. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Enamuse miinipildujate tule raskusest
võtab Kamikazelt ära kõrval asuv Donetski piirkonna kõige strateegilisem
tugipunkt Sild (Respublika Most), mis on korduvalt käest kätte käinud. Praegu
kontrollivad seda Ukraina üksused. Kamikaze ongi põhimõtteliselt Silla
vaatluspost. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Ma oskan võrrelda: see on mitu kraadi
kangem sõda, kui see, milles osalesid Eesti kaitseväelased Iraagis ja
Afganistanis. Ma ei mäleta, et ma oleks Iraagis või Afganistanis tundnud
erilist hirmu. Valetaksin, kui ütleksin, et Kamikazes ma ei tundnud hirmu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Aga seda hirmu oli lihtne alla suruda,
kui sa nägid Taadi meelekindlust ja Puu isegi teatud moodi fataalselt
lähenemist asjale. Riik tuleb ära kaitsta ja kui tuleb surra, siis tuleb. Asi
on ometi ju seda väärt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Taat jättis Karpaatides koju oma haige
vana naise ja peagi poegima hakkama lehma ning tuli kuuks ajaks oma riiki
kaitsma. Ta ütles, et küll naine terveks saab ja naabrid aitavad lehma ära
poegida, aga riik tuleb koha ära kaitsta. "Me ei lase neid siit
kaugemale!" kinnitas ta mulle. Kui palju kordi ma seda kuulsin nelja
rindel oldud päeva jooksul vabatahtlike ja sõjaväelaste käest.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Üks võit on juba nagunii Ukraina
vabatahtlikel käes. "Suvel meil polnud ju armeed, see oli täielikult
demoraliseerunud ja komandörid olid Vene-meelsed," rääkis Taat. "Nüüd
on meil lõpuks armee, mis suudab koos meiega riiki kaitsta. Me pidasime selleni
vastu!" <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Ühel päeval seisime Taadiga
"staabi" ees, kui Grad-raketid langesid meist üle jõe, umbes poole
kilomeetri kaugusele põllule. Ei mingit vilinat. Nad olid lihtsalt kohal ja
keerasid põllu põhjalikult pahupidi. Grad lendab helikiirusest väledamalt,
sellepärast neid ei kuule.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">"Oleks nad siia kukkunud, siis me
poleks jõudnud liigutadagi," ütles Taat rahulikult. Isegi pikali visata
poleks jõudnud, lisab ta. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Grad on üks julmemaid relvi selles sõjas.
Kui korraga lasta välja kaheksa-lasune kompleks, millest igaüks sisaldab viite
raketti ehk kokku 40 raketti, siis võib see surmava killupilvega katta ligi
ruutkilomeetri-suuruse ala. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Meie õnneks, sel hetkel seal Kamikazes,
on Gradid suhteliselt ebatäpne relv. Mariupolis mängis see asjaolu aga hiljuti
31 inimese kahjuks. Separatistid tahtsid lasta Ukraina vägesid, aga tabasid
elurajooni. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Teine lugu on Gradi edasiarendatud
variandi, Uragan-kompleksidega. Nad lasevad täpselt ning erinevalt Gradist
hävitavad kogu tabatud ala lisaks killupilvega ka tulemerega. Uragani eest ei
päästa isegi see, kui sa juhuslikult oled keldris varjul. Ära põled nagunii.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Kamikaze posti juht Aleksandr Jermakov
(42), kutsungiga Kindral, on pärit samast Donetski oblastist. Aga ta ikka
kaitseb Ukrainat, sest "ma tahan elada vabas riigis".<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Kui ma Kamikazesse saabusin
vabatahtlikest reportaaži kirjutama, siis teates ta mulle esimese asjana:
Donetskisse saabus just Venemaalt järjekordne humanitaarabikolonn.
"Järelikult tuleb täna öösel meie juures <i>diskoteeka</i>!". Nii
pidi alati olema peale konvoi saabumist.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Diskoteegi all pidas ta silmas kõvat pommitamist
miinide, Gradide ja sekka ka mürskudega. Sellepärast ma magasingi
soomusvestiga. Öö läks siiski suhteliselt rahulikult. Sõjas tuleb vahel ette ka
positiivseid üllatusi. Ei pommitata nii palju, juba hea uudis!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Isegi tavaelus labaselt kõlavad ütlused
omandavad sõjas uued tähenduse.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">"Hea on seal, kus meid ei ole,"
ütles vabatahtlik Oleh mõtlikult peale seda, kui elasime üle kõige kõvema
miinirünnaku. Tavaelus banaalne mõte, aga sel hetkel mõtles nii mitte ainult
Oleh. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Või mida tähendas Kamikazes öelduna kodus
nii tavaline lause: "Rahulikku ööd!" Me lootsime seda seal täiesti
siiralt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Vabatahtlikele kohapeal kiiret sõjalist
algõpet andev Kindral oli nende tahtest vaimustuses: "Vabatahtlikena
läksid praegu sõtta kõik Ukraina parimad inimesed." Seda mõtet kuulen ma
samuti rindel iga päev korduvalt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">See patriotism ja kaitsetahe on niivõrd
siiras isegi kõige paandunumad karva kasvanud sõjahundi - ja selliseid on Silda
kaitsvate meeste seas palju - suust, et mingil hetkel tekib minus üsna rahulik
tunne: neid inimesi, seda Ukrainat pole võimalik võita. Ainuke variant, kui
neid reedetakse. Kas siis omade või maailma poolt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Sellel võimsal kaitsetahtel oli ka teatud
ülevoolavaid vorme. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Sillal kohtasin kahte aasta tagasi
Kiievis Maidanil kuulsaks saanud Parema Sektori nimelise natsionalistliku
liikumise kutti. Üks oli 22- ja teine 20-aastane. Nende üksus oli separatistid
välja löönud Donetski lennujaama servas asuvast tuletõrjedepoost, mida nad nüüd
edukalt kaitsesid. Enne veel võitlesid nad lennujaama terminalides. Nad olid
nende hulgast, keda Ukrainas tuntakse cyborg'ide all. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Nende kuttide jutt kubises surmast. Surma
saamine, muidugi kodumaa eest!, oli nende jutu järgi sama loomulik kui
tavakodaniku jaoks õhtul hammaste pesemine. Kaaslaste hukkumine kõlas isegi <i>fun</i>'
ilt nende suus. Oma hukkunud kaaslastest rääkisid nad sellisel moel, nagu nad ärkaksid homme ellu.
Mul jäi mulje, et nad pidasid seda sõda kindlas usus, et neil on mitu elu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Mida need kutid teevad kuu aega pärast
sõda?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Sama tugevalt kui Kindral hindas sõtta
läinud vabatahtlikke ning sõjaväge aitavate abiorganisatsioonide liikmeid,
vihkas ta ükskõikseid Ukraina inimesi ning suurt osa riigi juhtkonnast ja
kindralitest. Veel üks väga valdav suhtumine rindel, sest riik on sõjaväe
varustamisel ja üldse rindelähedase elu korraldamisel nõrk. See on veel pehmelt
öeldud. See paisatb isegi Kamikazes ja Sillal igalt poolt välja. Enamuse
toidukraami, riided ja muu vajaliku toovad kodanikualgatause korras üle maa
tekkinud tuhanded abiorganisastioonid. Hea, et riik vähemalt laskemoona ja
relvastuse annab!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">"Kui see sõda lõppeb, siis kõik
meie, kes me praegu oleme rindel, me hakkame küsima Kiievilt väga ja väga
tõsiseid küsimusi," ütles Kindral. "Miks ei aidata armeed ja inimesi,
kuhu on kadunud selleks mõeldud raha, kuidas seda raha üldse jagatakse?"<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Kindrali jutt sellest, kuidas muutusi
tahtnud Ukraina inimesed tulid kõigepealt Maidanile ja siis läksid samad
inimesed peaaegu üksmeelselt rindele ning pärast sõda tulevad vajadusel
Maidanile tagasi, tekitas tahtmatult mõtte, kas praegune Kiievi võim salamisi
väga tahabki sõja kiiret lõppu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Ühes asjas on aga Kindral enamusest
Ukraina vabatahtlikest erineval arvamusel. Sõja lõppu, vähemalt niipea, tema ei
usu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Enamus vabatahtlikke uskus, et
séparatiste on võimalik võita. Kui vaid Moskva lõpetaks nende relvastamise. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">"Seda ei tule. Selleks peaks Putin
ära surema!" ütles Kindral ja kohendas seljal Muha-nimelist
tankitõrjerelva, mille kasutamist ta hakkas just uutele saabunud vabatahtlikele
õpetama. Muha on vabatahtlike peamine relv separatistide tankide vastu, mis on
ilmselgelt Vene päritolu. "Me ei suuda neid välja ajada. Parim mida me
suudaksime on see, et nad enam edasi ei läheks."<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Aga nad vägisi ronivad!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Teise päeva õhtuks saatis Sild
Kamikazesse teate, et luureinfo kohaselt on separatistid saatnud edukalt üle
rindejoone mitmeid diversioonigruppe. Kõik postid peavad öösel olema ääretud
tähelepanelikud, hoiatati meid. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Kamikaze vabatahtlikke põhitöö aga
algabki just öösel, kui and peavad vahetustega valvama Silla ühte tiiba, et
"külalised" millegagi ei üllataks. Sel öösel käskis Sild
vabatahtlikke, et nad peavad kaitsma eelkõige iseennast diversantide eest,
tiiba valvavad nad ise. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Osa äsja saabunud vabatahtlikke ei võtnud
seda hoiatust silmnähtavalt tõsiselt. Aga mitte Taat ja Puu! <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Taat kontrollis kõigi majade lukud üle
ning käskis uksed ööseks hoolega sulgeda. Lahtise uksega majas, kus kõik aknad
on miinikildude kartuses kinni müüritud või tugevate laudadega kinni löödud, on
magavad vabatahtlikud diversandile lihtne saak: Uks lahti, granaat sisse ja
aamen!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Taat vaatas nagu vette! <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Kesköö paiku äratas kõiki sel ajal valves
olnud Puu pinges hääl eetris: "Meil on külalised!". Kujutage nüüd ise
ette üleeile tsiivilelust saabunud
vabatahtlikke pimedas taga ajamas erikoolituse saanud diversante. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Ja ikkagi tahe triumfeeris!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Tarmukas kuldsete kätega Puu, kes kõigi
tunnuste järgi oleks tavaelus heidik või retsidivist, suutis vastaste
diversandipaari ümberkaudsetest mahajäetud majadest karmi elukooli kogemuse
abil välja peilida. Vapralt astus ta nendega isegi ebavõrdsesse heitlusse.
Lühikese kahepoolse tulevahetuse mahajäetud majade vahel lõpetas Sillalt avatud
kuulipildujatuli. Kuigi kõlanud karjete tõttu võis arvata, et vähemalt üks
diversant sai haavata, ei leitud hommikul kedagi. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Hommikul aga algas jälle nagu ikka kõik
päevad siin - pommitamisega, ja see viis meid kiiresti tagasi tavalisse
päevarütmi, kus eesmärgiks oli lihtsalt ellu jääda, kuni saabub järgmine
vahetus. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt;">Kelder on püha koht!</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Vabatahtlike olmes Kamikaze-postil on
kõige olulisem koht kindlasti keldritel. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Kuigi enamus mahajäetud suvilamajad, kus
vabatahtlikud Kamikaze-postil elavad, on korralikud kivimajad, siis kõige
kindlamalt kaitseb miinipildujate rünnaku puhul alati kelder. Kuna miin
plahvatab esimesel kokkupuutel mingi kõvema esemega, siis reeglina ta majast
läbi ei lenda ning purustab kas katuse või seina. Keldris istuvad inimesed
jäävad ellu isegi maja otsetabamusel miiniga. Kelder päästab ka juhul, kui
ligiduses plahvatavad Grad-raketid, aga juhul kui sa oled osanud enne keldrisse
joosta. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Keldriluugid hoitakse ööpevaringselt
lahti, samuti ka ligipääsud keldritele. Igas keldris on kindlasti ka ikoon.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Elamine toimub sisuliselt
välitingimustest, kuna enamus majasid posti ümbruses on pideva pommitamise
tõttu purustatud. Ka terved majad ei pea sooja, sest kõik aknad on ohutuse
mõttes eest ära võetud ja avad kinni müüritud või prussidega kinni taotud.
Isegi ahje küttes ei tõuse enamuses majades üle kümne kraadi, mistõttu magavad
enamuses vabatahtlikest väliriietes. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Söögi tegemise eest hoolitseb igaüks ise.
Toidumoona saadavad abiorganisastioonid ja seda on piisavalt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Pesemisvõimalused on samasugused nagu
matkal ehk nagu keegi ise organiseerib. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;">Päeval tegeleb Kindral peamiselt oma
vabatahtlike väljaõpetamisega: kuidas käsitleda relva, algteadmised taktikast
ning muud sõduritarkused. Kindlat päevakorda pole, kogu tegevus sõltub sellest,
kuidas vaenlane pomme, rakette ja miine pillub.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;"><br /></span></div>
<h2 style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: left;">
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 16.0pt;">Sõdimine Ukraina moodi: metsiku tahte ja
laenatud relvadega<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">20-aastased Rostislav ja Roman on
klassivennad Lääne-Ukrainast Lvivist. Nad võtsid mõlemad ülikoolist
akadeemilise puhkuse, et minna vabatahtlikena rindele. Lootuses, et sügiseks on
sõda läbi ja siis saab edasi õppida.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Järgmisel nädalal lähevad nad rindele,
praegu saavad nad kiirkorras rindest 30 kilomeetri kaugusel tagalas väljaõpet. Nad
on rahulikud ja enesekindlad kutid, kuigi kumbki pole varem relvadega kokku
puutunud. Sellest hoolimata tulid nad sõtta, et Ukrainal oleks tulevikku, nagu
ütles Roman. Sest poliitikute peale pole tema sõnul mõtet eriti loota.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Nad ei olnud kõige nooremad, rindel
kohtasin ka 18- ja 19-aastaseid vabatahtlikke. „See on loogiline, sest noored
peavadki kaitsma oma tulevikku,“ ütles Rostislav, kes tuli rindele nii, et oma vanematele
ei öelnudki. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Selleks, et sõtta tulla, ostis Rostislav
endale 3500 grivna (150 eurot) eest soomusvesti. Sama palju on Ukrainas
keskmine palk. Samamoodi ostis ta endale Kalašnikovi-automaadi puust maketi, et
väljaõppel oleks vähegi sõjamehe tunne. Romanil polnud aga mingit varustust,
isegi mitte puust püssi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Ukraina vabatahtliku pataljoni
Zakarpatski Sitš koosseisus lähevad juuratudengid Roman ja Rostislav järgmisel
nädalal appi kontrollpostile Edelweiss Peski külas. Peski küla asub otse
rindejoonel ning vägagi kuumas kohas – Donetski lennujaama kõrval. Peskis asuv
ukrainlaste post on pikalt separatistidele pinnuks silmas olnud ning seda
pommitatakse pidevalt kõikvõimalikest relvadest ning hoitakse snaipri- ja
kuulipildujatule all. Külas pole terveks jäänud enam ühtegi maja. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">„Peskisse lähevad nad algul ilma
relvadeta. Seal nad peavad endale relva kas laenama või siis ise hankima,“
tutvustas sõjapidamist Ukraina-moodi juba kogenud Zakarpatski Sitši võitleja,
22-aastane Juri, samuti Lvivist.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Probleem ei ole selles, et Ukraina
armeel ei jätku kõigile sõdida soovijatele varustust. Varustust on armeel küll.
(Pigem ei jõua kogu vajalik relvastus millegipärast rindele.)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Probleem on selles, et Ida-Ukraina
rindel sõdivad vabatahtlikud koosnevad üsna kirjust seltskonnast, kellest osa sõdivad
riigi seisukohalt illegaalselt. Nad on „metsikud vabatahtlikud“.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Kõrvalt vaadates võib selline olukord
täiesti õigustatult tunduda pehmelt öeldes kummalisena ning karmilt öeldes
korralagedusena. Eriti kui arvestada, et põhimõtteliselt soovib Ukraina saada
NATO liikmeks. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Päriselus on aga tähtis, et vähemalt
seni selline Ukrainale tüüpiline segadus töötab – vaenlast tõrjutakse edukalt
tagasi ja kõigi meeste tahe on kivikõva.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Ilmekas näide on rinne Donetski lennujaama
lähedal, sealsamas, kuhu lähevad sõtta Roman ja Rostislav. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Seal seisavad kõrvuti Ukraina armee jalaväepataljon
ja suurtükiväebrigaad, siseministeeriumile alluvad, ametlikud vabatahtlike
pataljonid Dnipr1 ja Sitš (koosneb suures osas Svoboda-partei liikmetest) ning
riigi struktuuridega mitte kuidagi seotud, „metsikud“ vabatahtlike pataljonid
Parema Sektori Korpus, Zakarpatski Sitš ja OUN (Ukraina natsionalistide
organisatsioon).<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Ukraina siseministeeriumile alluvad
kokku 38 vabatahtlike pataljoni. Lisaks alluvad mõned vabatahtlike pataljonid,
tuntuim neist on Aidar, kaitseministeeriumile. Lisaks saavad vabatahtlikud
astuda teenistusse ka Ukraina armee ametlikesse üksustesse.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Ametlike pataljonidega on kõik selge,
sest nad alluvad sõjatsoonis ühtsele juhtimisele, mida teostab
terrorismivastase operatsiooni (Ukraina kasutab lühendit ATO) staap. Aga
näiteks Parema Sektori Korpust või OUNi pataljoni pole ATO silmis üldse
olemaski. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Riigi mõistes on need illegaalsed
relvaüksused. Neid ei ole ametlikult Ukraina kindralstaabi ega ATO kaartidel,
kuigi kõik teavad, et nad seal sõdivad ning meedia kirjutab neist pidevalt.
Näiteks kuulsa Donetski lennujaama kaitsmisel mängisid suurt rolli Parema
Sektori Korpuse <i>cyborg</i>´id. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Ma viibisin kolm päeva Donetski
lennujaama lähedal Peski ja Pervomaiskoje külade vahel asuvas vaatluspostis
Kamikaze, kus patrullivad „metsikud vabatahtlikud“ pataljonist Zakarpatski
Sitš. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Seal oli mehi, kes tulid rindele riiki
kaitsma kaheks-kolmeks päevaks või nädalaks-paariks, osa ka kuuks ajaks. Kaitsevad
natuke aega ning lähevad siis tagasi koju ja tööle, mõne ajast pärast tulevad
nad uuesti. Käivad siis, kui saavad. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">„Metsike vabatahtelike“ seas on mehi, ja
ka naisi, kõigist ühiskonnakihtidest, äsja kooli lõpetanutest kuni
pensionärideni välja. On isad ja pojad koos. Ühiseks tunnuseks on see, et nad
kõik kaitsesid õigust paremale tulevikule juba Maidanil. Nad on tõeline rahva
omakaitse!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Tõsine mure kodumaa pärast on nii mõnegi
mehe üsna radikaalseks muutnud. „Mõni ütleb, et ta ei saa rindele minna, sest
tal on kodus kaks last. Kurat, siin on mehi, kellel on kodus viis last. Ta ongi
siin ju nende pärast!“ põrutab „metsik vabatahtlik“ Viktor. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Peale Viktori-suguste endi ei tea keegi,
et nad siin oma riigi eest sõdivad. Neil pole lahinguväljal mingit ametlikku
staatust. Kui nad surma saavad, siis hukkusid nad teadmata asjaoludel, sest
ametlikult nad ju ei sõdi. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Erinevus ametlikest vabatahtlikest
pataljonidest on veel selles, et nemad ei saa selle eest palka, vaid enamus
neist maksavad, nagu Rostislav, veel ise pealegi, et saaks kodumaad kaitsta.
Mõni oli isegi laenu võtnud selleks, et rindele tulla. Näiteks Sitš-pataljoni
sõdurid rääkisid, et nende palk rindel on suurusjärgus 5000 grivnat (215
eurot), mis on poolteist Ukraina keskmist palka. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Kui osa võitlejaid on kindralstaabi
jaoks „nähtamatud“, siis loogiliselt tekib küsimus, kuidas seal kohapeal üldse
vastupanu juhtimist organiseeritakse. Vastus on selles, et kohapeal on
„metsikud vabatahtlikud“ vägagi nähtavad ja sisuliselt kaitsevad ametlikke
väeosi tiibadelt. Omavaheline raadioside toimib, omavaheline koostöö samuti. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Seda, mida ei suuda kindralid laua taga,
toimib väga edukalt praktilises elus rindel, kus kõik on ühise asja eest
väljas. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Ma olin korduvalt tunnistajaks, kuidas
kindralite silmis „olematud“ vabatahtlikud palusid separatistide ägeda
miinipilduja- või raketirünnaku ajal kaitset Ukraina armee suurtükiväelt, kes
siis kiire vasturünnaku organiseerisid. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Relvadega oligi aga neis pataljonides
nii nagu Juri ütles: igaüks vaatab ise, kust saab. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Osa relvi on kindlasti hangitud mustalt
turult. Kalašnikovi saab Ukrainas praegu mustalt turult kätte 1000 dollari
eest.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">„Suurem osa relvi on aga kindlasti ametlikud
ning need on arvel Ukraina armees ja sisevägedes,“ rääkis mulle ühe
vabatahtlike pataljoni ohvitser. „Osa neist saadakse heade suhete alusel ja
ausõna peale laenule, kuni sõja lõpuni. Seal on ju näiteks kuulipildurile ette
kuulipilduja ja automaat, aga automaati tal tegelikult ju vaja pole. Neil on
palju relvi, mida nad tegelikult ei kasuta. Selliseid relvi nad saavad nad
meile „laenata“.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Lisaks hangivad vabatahtlikud
armeeüksustelt relvi, vahetades alkoholi ja toidukraami relvade vastu.
Armeeüksustes on reeglina kehvem toiduga varustatus kui vabatahtlikel. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Veel tulevad arvesse trofeerelvad ning
vabatahtlike endi käes olevad ametlikult lubatud, enamasti poolautomaatsed
relvad. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Kohati läheb relvade hankimine
absurdini. Parema Sektori Korpusel pidi olema oma täiesti lahingukõlbulik
väiksemat sorti suurtükk, mille valmistasid jooniste põhjal nende liikumise
toetajad! Loomulikult pole selline suurtükk kuskil arvel.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Laskemoona saadakse samuti
armeeüksustelt. Sellega on kõige vähem probleeme, sest laskemoona jagub Ukraina
armeel jalaga segada. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Enamuses vabatahtlike üksustes valitseb
„kuiv seadus“ nagu ka armeeüksustes. Ma ei näinud ega kuulnud, et distsipliin
oleks olnud kuskil probleemiks, kaasa arvatud „metsikutes üksustes“. Teatud
erand oli lubatud ehk värskelt rindele tulnud meestele peale esimest kõvemat
miinipildujate- või raketirünnakut. Siis küsis küll Kamikaze-posti ülem
uustulnukatelt, et kas keegi tahab stressi maandamiseks 50 grammi viina. Aga
rohkem mitte üks tilk. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Kõige kummalisem selle asja juures on
veel see, et kohati asendavad need illegaalsed pataljonid kohapeal riigivõimu!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Ainuke meditsiiniteenistus, mis
Donetski-Peski joonel haavatuid Ukraina sõdureid evakueeris, oli oma olemuselt
illegaalne, sest sellega tegeles Parem Sektor. Ukraina armeel polnud seal
mingit meditsiiniteenistust, aga Parem Sektor oli oma toetajate rahaga ostnud välismaalt
ja varustanud kõige vajalikuga kaheksa kiirabiautot. Nende autode kartmatut
juhid ja sanitarid viisid rindelt lähedastesse haiglatesse kõigi üksuste
võitlejaid. Nende jaoks polnud vahet, kas sa oled riigi sõdur või riigi ja
lähedaste teadmata saabunud „metsik võitleja“.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal;">Rindejoone vahetus ümbruses asuvates
külades pole Ukraina riigivõimu juba ammu. Ainukesed, kes seal mingitki abi,
peamiselt toiduabi, kohalikele elanikele annavad on just vabatahtlikud
pataljonid. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 16.0pt; line-height: 115%;">Elu Ida-Ukraina rindekülas: rahata, elektrita,
riigivõimuta<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Ma juhuslikult unustasin jope taskusse
Snickersi-šokolaadi, mille ma ostsin poolelt teel Kiievist rindele. Andsin
selle Sofiale. Sofia hoidis šokolaadi kinnastes kätega ning vaatas seda
umbusklikult. Ja hakkas siis õnnelikult naerma. Niimoodi laia suuga, nagu seda
oskavad kahe ja poole aastased lapsed.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Ta täna esimest korda naerab,“ ütles Sofia vanaema
mu õla tagant. Õues hakkas juba pimedaks minema. Vanaema häälest oli tunda, et
tal oli klomp kurgus. Pöörasin pead ja nägin, et pisarad peegeldusid vanaemal
silmanurkades, aga ta proovis vapralt naeratada. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Magusat ostsin ma tegelikult selleks, et teadsin, et
mind ootavad ees pommitamised ja igavad keldris istumised. Mõtlesin, et siis oleks
hea kuttidel tuju tõstmiseks šokolaad välja võtta nagu jänes kaabust. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Reaalsus oli aga see, et kui pommid sinu lähedale taevast
alla sajavad, siis on šokolaad viimane asi, mis sul meelde tuleb!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Aga oligi parem, et šokolaadi sai Sofia. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Sofia elab siiani koos vanematega Pervomaiskoje
asulas. Vaid paari kilomeetri kaugusel asub rinne, kus Ukraina väed ja
vabatahtlikud võitlevad Donbassi separatistide ja neid toetava Vene armeega.
Donetskini on Pervomaiskojest napilt 15 kilomeetrit. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Asulasse lendavad pidevalt separatistide miinid ja
raketid, purustatud maju näeb külas küllaga. Pommid on tegelikult mõeldud Ukraina vägede pihta, mis seisavad
Donetski lennujaama-Peski küla-Donetski ringtee joonel. Õnneks on külaelanike
seas hukkunuid üksikuid.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Ainuke aus kirjeldus sealsete inimeste olukorra
kohta on lühike – see on katastroof, mida võimendab igasuguse Ukraina riigivõimu
puudumine. Tulemuseks on see, et kuigi Ukraina armee ja vabatahtlikud
kontrollivad Pervomaiskoje asulat ja selle ümbruskonda juba suvest saadik, siis
sisuliselt viibivad nad neile vaenuliku elanikkonnaga alal.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Kohalikud, peamiselt naised, läksid kiiresti
vihaseks, mõni lausa marru, kui küsisin neilt, kuidas Ukraina võimud üritavad
nende olukorda leevendada. Ma oleks nagu herilasepesa jalaga löönud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Viimane rahaülekanne jõudis asulasse eelmise aasta
juulis. Viimased kuus kuud pole enam keegi saanud ei palgaraha, pensionit ega
mingeid toetusi. Rahaülekandeid riik siia oma kodanikele ei tee, suletud on
postkontor ja pangakontor. Kohaliku administratsiooni juhtkond on ammu jalga
lasknud, mingit riigivõimu esindajat kohapeal pole.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Külaelanik: „Juba viis kuud pommitatakse ja lõppu
pole näha. Meil on kõik läbi, raha ja närvid. Meid on viidud juba sellise
piirini, et me pole enam inimesed. Riigivõimu jaoks oleme me mitte keegi!“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Sofia 26-aastane ema Jana, kes enne sõda töötas
Donetskis müüjana, rääkis, et neid konkreetselt aitavad Ukraina vabatahtlikud,
kes toovad neile ja teistele väikelastega peredele aeg-ajalt toidukraami ning
ravimeid. „Meil jätkub raha veel vaid leiva jaoks,“ ütles Jana. „Elame vaid
tänu oma aiale, mille saime kuidagi ära koristada pommitamiste vahepeal.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Kohalikus koolis on pommitamiste tulemusena kõik
aknad välja lennanud. Viimati käisid lapsed koolis oktoobris. Lasteaeda on
miinid langenud kaks korda, viimati kukkus miin katusest läbi. Loomulikult
keegi sinna enam oma lapsi ei saada.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Külaelanik: „Mul on tunne, et see ei lõppegi enam
kunagi ära. Vaadake kui kaua see Tšetšeenias kestis, nüüd hakkame meie
samamoodi elama.“ Rääkis ära ja hakkas nutma.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Teine külaelanik: „Me kogu aeg ainult palvetame:
hommikul tõuseme ja palvetame, lõuna ajal palvetame, õhtul enne magama minekut
palvetame…“ Rääkis ära ja hakkas nutma.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Kolmas külaelanik: „Räägitakse, et me elasime
halvasti enne. Nüüd tuleb välja, et elasime siiski hästi…“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Mingit arstiabi pole seal juba kuid. Kui küsisin,
mis nad teevad, kui Sofia peaks haigeks jääma, hakkas tema ema Jana nutma.
Vanaema ütles, et nad saavad ainult palvetada.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Laps kardab juba neid pommiplahvatusi. Eelmisel
ööl, kui jälle miinid kukkusid siia lähedale, siis ta kukkus hirmust voodist
välja,“ rääkis Jana, kui oli end kogunud. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Kümme päeva tagasi jäi asula elektrita, sest
separatistide pomm tabas täpselt ühte alajaama. Kui ma viis päeva hiljem
piirkonnast lahkusin, siis polnud elektriühendust endiselt taastatud. Külas
lihtsalt polnud kedagi, kes oleks võimeline seda korda tegema, aga elektrifirma
„suurelt maalt“ keeldus nii ohtlikku kohta brigaadi välja saatmast… Külas kütavad
kõik maju gaasiga, aga gaasiboilerite töötamiseks on vaja elektrit. Neil
tõsiselt vedas, et tänavune talv on praegu Ukrainas suhteliselt pehme.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Ainult pood töötab Pervomaiskojes veel mingi ime
läbi. Aga ka ainult tänu sellele, et leidub vapper autojuht, kes üle päeva
eluga riskides käib kauba järel. Eluga riskides sellepärast, et asulat ühendab
„suure maaga“ umbes 3-4 kilomeetrine maanteelõik täiesti lagedal maastikul.
Separatistide snaiprid ja kuulipildurid hoiavad sellele teel liikuvaid masinaid
pidevalt tule all. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">(Kui ma koos Ukraina vabatahtlikega saabusin sinna
rindelõiku reportaaži kirjutama, siis jõudes sellele ohtlikule teelõigule,
lõppes seni autos valitsenud lõõp nagu noaga lõigatud ja nende juht ütles:
„Nonii, kutid, nüüd laskume metroosse! Olge valmis!“, mille peale kõik mu neli
kaaslast hakkasid sellise hooga ristimärke ette lööma nagu tabaks meid kohe
suur ja vääramatu häda.)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Varasemast 2000 elanikust vegeteerivad asulas veel
suurusjärgus veerand. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Mitte et need 500 inimest poleks tahtnud sõja jalust
ajutiselt ära sõita. Lihtsalt neil pole selleks raha ega ka pole kelle juurde
sõita. Riik pole seni aga kordagi huvi tundnud, kuidas neil pommikülvis elades
läheb. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Osa sõitsid pommide eest lähedal asuvatesse
linnakestesse, aga hakkavad juba tasapisi tagasi pöörduma. Mitte sellepärast,
et elu kodukülas on ohutumaks muutunud, vaid neil on raha otsa saanud. Korteriüürid
rinde tagalas on põgenike jaoks lakke karanud, aga tööd pole neil võimalik
leida. Siis elavadki niikaua üürikorteris, kuni vanaema matuseraha jätkub.
Õnneks pidi Ukrainas suremine üsna kallis olema.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Ümberkaudsetes linnades elamine pole samuti ohutu.
Raketikomplekside Grad lennuulatuses, mis on 30-40 kilomeetrit, elavad linnad
on kõik potentsiaalsed separatistide rünnakuobjektid.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Separatistid kasutavad elanike hirmutamiseks ka
psühholoogilisi rünnakuid. Nädal tagasi tulistasid nad Donetskist 25 kilomeetri
kaugusel asuvat Kurahovo linna Gradi-komplekti tühjade raketikestadega.
Hirmutamiseks, et Ukraina sõjavägi ei suuda teid niikuinii kaitsta, kui me
tahame rünnata.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Juba järgmisel päeval langesid linnakesele juba
tõelised raketid. Rünnakus hukkus kuus kohalikku elanikku, teise seas
11-aastane tüdruk, ja ligi 20 inimest sai haavata.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Täpi paneb kõigele peale veel see, et sellised
rindetagused Ukraina kontrollitavad asulad nagu Pervomaiskoje elavad totaalses
Vene ja separatistide televisiooni mõjuväljas. Mitte mingid Ukraina infokanalid,
kaasa arvatud televisioon sinna ei ulatu. See-eest, palun väga, vaata kahte
Venemaa ametlikku telekanalit ning lisaks kahte „Novorossija“ telekanalit, mis
kõik kannavad väga selget Ukrainat vihkavat ja mõnitavat sõnumit. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Külaelanik: „Kust meie teame, kellel on õigus.
Kellestki pole meil kasu ega kergem, ei ühtedest ega teistest. Ühesugused
palgasõdurid kõik!“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Teine külaelanik nimetas Ukraina vägesid läbivalt
„karistussalkadeks“, täpselt nagu räägivad Vene uudised.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Keegi ei nimetanud Ukraina sõdureid või vägesid
sõnaga „meie sõdurid“ või „meie väed“.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Minuga kaasas olev Ukraina vabatahtlik sõdur Viktor ei
pidanud enam vastu ning hakkas vastu vaidlema ning rääkima, kuidas aasta tagasi
Kiievis Maidanil tollase võimu käsul tegutsenud miilitsa eriüksused inimesi
peksid ja tapsid. „Vot-vot, ja nüüd te teete siin meiega seda sama!“ hüüdis
sellepeale üks külaelanikest.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Enam ma ei imestanud Ukraina sõjaväelaste jutu
peale, et kohalike seas on palju reetureid. Muuhulgas töötavat kohalikud
separatiste tulejuhtidena, reetes vaenlasele
Ukraina vägede ja vabatahtlikke positsioonide asupaiku ning andes
vaenlasele teada, kui palju nende miini- ja raketirünnakud sihtmärkidest mööda
lähevad. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Külaelanike ja Ukraina sõjaväelaste antipaatia oli
Pervomaiskojes vastastikune. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Donetski võimsat telemasti ei saa Ukraina armee ka
kuidagi ära hävitada, sest see asub keset elamurajooni. Mulle kinnitasid
Ukraina sõjaväelased, et neil on keelatud tulistada raskerelvadest
elamukvartaleid. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Külaelanikud on siin loos peale ühe erandi
anonüümsed, kuigi paljud ütlesid tegelikult oma nime. Nad palusid oma nimesid
ja fotosid mitte avaldada, sest „inimesed siin lihtsalt kaovad ära…“.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Miks? Või kes on selle taga?“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Me ei tea. Nad lihtsalt kaovad.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Millal-millal see kõik küll lõpeb? Miks keegi ei
tee midagi??“ sõna otseses mõttes hädaldas Sofia ema, kui hakkas last tuppa
viima. Ta hoidis ennast seni väga hästi vaos, aga nüüd paiskusid tunded välja.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Viktor püüdis seletada, et kõigepealt „ajasime selle
rämpsu minema Kiievist, nüüd ajame minema kõikjalt meie maalt, ka siit“.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Kas te arvate, et meil on võimalik panna
normaalseid inimesi võimule?“ tuli selle jutu peale momentaalne vastuküsimus
külaelanike seast.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
</div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-weight: normal;">See on väga paljude ukrainlaste jaoks üks olulisemaid
küsimusi. Peale selle, et millal sõda lõppeb.</span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-weight: normal;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-weight: normal;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 16.0pt; line-height: 115%;">Miljonid ukrainlased varustavad riigi asemel
rindesõdureid<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Mida teevad osa Ukraina koolilapsi praegu sõja ajal
tööõpetuse tunnis? Aitavad Ukraina sõdureid sellega, et õmblevad neile
maskeerimiskatteid.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Vabatahtlik Ruslan Andreiko (28) seisis Kiievi
äärelinnas suure hulga varustuse kõrval, mida nad kahe kaubabussiga rindele
viivad, ning näitas mulle suurt valget riidekuhja. „See on maskeerimiskate
sõduritele. Ühe Kiievi kooli õpilased ise tegid tunnis,“ lausus ta.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Maskeerimiskatet on lihtne teha. Selleks on vaja ainult
palju tugevat nööri ja mitut suurt valget lina. Valget sellepärast, et praegu
on rindel vaja maskeeruda lume taustal. Lina lõigatakse kääridega peenikesteks
ribadeks ning õmmeldakse nööride külge. Kokku peab tulema selline teki moodi
kate, mida saab vajadusel üle auto või blindaaži heita. Kui on suur-suur kate,
mida on aidanud õmmelda mitu klassi, siis saab põhimõtteliselt ka tanki selle
alla peita. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Ruslan ja tema sõbrad on osa fenomenaalsest
nähtusest tänases Ukraina ühiskonnas. Sajad tuhanded, isegi miljonid
ukrainlased osalevad iseorganiseeritult oma armee ja vabatahtlike pataljonide
varustamisel ja toetamisel rindel. Ainuüksi Kiievis on sadu vabatahtlikke
ühendusi, mis viivad rindele kõikvõimalikku varustust. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„See on unikaalne nähtus, sest sisuliselt on
vabatahtlikud abistajad võtnud endale riigi funktsiooni rinde ülevalpidamisel,“
ütles Aleksandr Bolkin, kes ise juba suvest saadik paar korda kuus oma bussiga
inimeste kogutud varustust rindele veab. „Suvel, kui olukord armee
varustamisega oli tõsiselt kriitiline, tuli minu hinnangul 80 protsenti
varustusabist armeele vabatahtlikelt. Siis paljud Ukraina ametnikud töötasid
lausa vastu armee vajadustele, aga nüüd on nad aru saanud, et rahvast pole
võimalik võita.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Bolkinil on firma, mis ehitab puumaju, aga tema
taust on sõjaväeline, ta on Ukraina armee endine alampolkovnik. Ta oskab
hinnata Ukraina armee olukorda, sest tal on vanast ajast jäänud palju sidemeid
armees.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Tegemist on tõeliselt rohujuure-tasemel liikumisega
armee abistamiseks. Ukrainas kutsutakse neid „volontöörideks“, et eristada neid
vabatahtlikest, kes sõdivad rindel.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Osa inimesi annab raha. Kas otse varustust rindele
koguvatele organisatsioonidele või siis sõjaväe toetuseks korjanduskarbiga
ringi kõndivatele noorukitele, keda on terve Kiiev täis. Teine osa inimesi
toovad riideid, süüa, tehnikat või mida iganes vaja. Näiteks termopesu on
rindel väga oodatud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Ma tean pensionäre, kes annavad sõdurite toetuseks
ära oma viimaseid sääste,“ rääkis Ruslan Andreiko. „Ükskõikseid on väga vähe!“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Elementaarset relvastust ja laskemoona näib Ukraina
armeel jätkuvat, aga muu varustuse korraldamine rindele on paras kaos.
Vabatahtlikud pataljonid sõltuvad relvastust mitte puudutava varustuse osas
puhtalt abistajatest, aga isegi ametlikud väeosad ootavad „volontööre“ nagu
issanda õnnistust.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Ma veendusin ise, kui oodatud olid
abiorganisatsioonide varustus Ukraina väeosades Donetski rinde lähedal. Ühe
suurtükiväebrigaadi sõdurid rääkisid, et enne „volontööride“ saabumist elasid
nad nädal aega sisuliselt ainult kartulist. Abistajate toodud kaupa laadisid
nad igatahes täis peaaegu poole suure sõjaväe-KRAZi kastist. Suurtükiväelased
olid abistajate lahkudes silmnähtavalt paremas tujus, sest peale toidukraami
tõid „volontöörid“ neile oma raha eest ostetud tahvelarvuti, mida sõjaväelastel
oli vaja paremaks tulejuhtimiseks!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Kui poleks „volontööre“, siis me oleks rindel ammu
näljas,“ ütles vabatahtliku pataljoni Sitš sõdur Juri, kelle sõnul ta isegi ei
oota, et riik neid suudaks varustada. „Ma oleks vastupidi väga üllatunud, kui meie
riik suudaks seda!“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Peale toitu ja riiete annavad abiorganisatsioonid
tegelikult olulise panuse ka sõdurite tehnilisse varustamisesse.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Ruslan Andreiko sõnul hangib nende „volontööride“
grupp, mis koosneb peamiselt rahvusliku partei Svoboda liikmetest, peamiselt pataljonile Sitš ka
raadiosidevahendeid (üks walky-talky maksab Kiievis 10-12 000 grivnat ehk
350-420 eurot), viienda-kuuenda klassi soomusveste (15 000 grivnat ehk 525
eurot) ja soojuskaameraid (80-100 000 grivnat ehk 2800-3500 eurot). <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Kahjuks pole endiselt kõigis üksustes
soojuskaameraid, kuigi ilma nendeta pole tänapäeval sõjas üldse midagi teha,“
ütles Andreiko.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Koos Ruslaniga rinnet varustav Petro rääkis, kuidas
ühes vabatahtlik pataljonis juhtus tulekahju, mille tagajärjel hävis kolm
automaati. „Ise ostsime poistele uued automaadid, ehkki sõjaväe ladudes seisab
tuhandeid relvi,“ lausus ta.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Teada on ka lugu sellest, kuidas annetuste kaudu
osteti Ukraina lennuväele navigatsiooniseadmeid.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Ukraina koolilaste panus rindele ei piirdu ainult
maskeerimiskatetega. Liialdus oleks väita, et kõik Ukraina koolilapsed nüüd
muud ei teegi, kui vuhivad armeele õppimise arvelt ja tasuta maskeerimiskatteid
õmmelda. Mida aga Ukraina kooliõpilased,
ja ka lasteaialapsed!, massiliselt teevad, see on oma sõduritele patriootlike
piltide ja kaartide joonistamine. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Joonistused räägivad peamiselt Ukraina peatsest
võidust, kodumaa kaitsmise uhkusest ja soovist, et sõdurid elusatena koju
jõuaksid. Selliseid joonistusi saadavad koolid vabatahtlike
abiorganisatsioonide kaudu tonnide kaupa rindele. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Rindel nägin igas Ukraina üksuses, igas väiksemaski
vaatluspostis, isegi välipositsioonidel kõikjal neid laste joonistusi. Sõdurid
suhtusid neisse suure austusega. Nägin isegi joonistusi, mida olid saatnud
välismaal elavad Ukraina lapsed.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Viktor Zavgorodnõi (47) kuulub „volontööride“
gruppi, mis kutsub end „köögisadakonnaks“. Nemad teevad sõduritele kuivatatud
borši. „Ühed inimesed toovad meile juurvilja kohale, teised inimesed lõikavad
ja kuivatad need, kolmandad pakivad ja ladustavad ning neljandad viivad
kohale,“ kirjeldas ta tööjaotust. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Sõduritele rindele on kõige olulisem teadmine, et
neist hoolitakse ja toetatakse,“ rääkis Viktor. „Neil on ka siis kergem, sest
nad teavad, keda nad kaitsevad.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Viktor ütles ka kuldse põhjenduse, miks tema
rindemeeste abistamisega tegeleb. Seda mõtet saab ilmselt laiendada miljonitele
Ukraina „volontööridele“.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Ma käin rindele sõduritele abi viimas, sest ma ei
taha et need purustused, varemed ja häda, mida ma näen seal, kus käivad
lahingud, ei tuleks mujale Ukrainasse,“ oli tema sõnum.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Tuleb kasutada võimalust sõdida vana vaenlasega</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Varsti tuleb uus mobilisatsioon, siis ma lähen ise
ka rindele. Ma juba ootan seda!“ ütles Ruslan Andreiko (28). „Kui
mobilisatsiooniga ei võeta, siis ma lähen ise vabatahtlikuna rindele. Seda sõda
jätkub siin veel kauaks.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Ruslan on tõsine Ukraina rahvuslane.
Maidani-sündmustel ajal aasta tagasi oli ta protesteerijate vallutatud Kiievi
raada (rahvaesindajate) hoone komandant. Suure rahvuslaste partei Svoboda
staažika liikmena valiti ta peale revolutsiooni Kiievi raadasse, kus ta juhib
keskkonnakomisjoni.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Ukraina natsionalistid on alati unistanud sõjast
meie vana vaenlase vastu,“ põhjendas ta soovi rindele minna. „See oleks patt
jätta selline võimalus kasutamata.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Ruslan seletas mulle kirglikult, kuidas praegu
hukkuvad sõjas separatistide ja Vene armee vastu Ukraina parimad pojad. Need on
samad inimesed, kes tegid üdini korrumpeerunud Viktor Janukovitši võimu vastu
revolutsiooni Maidanil.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„Ma teen kõik endast oleneva, et võimalikult paljud
meie poisid tuleksid elusalt tagasi ja et ühiskond suhtuks neisse väärikalt, et
neist saaks jälle mingite oligarhide orjad,“ rääkis ta mulle nagu vannet
öeldes.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">Ukraina president Petro Porošenko peaks Ruslani
meelest välja kuulutama riigis sõja seisukorra, sest siis oleks tema sõnul kogu
riigi juhtimine ja majandus allutatud vaid kõige olulisemale eesmärgile – sõja
võitmisele.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
</div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; font-weight: normal; line-height: 115%;">„See sunniks ka Läänt võtma veel selgema seisukoha
Ukrainas toimuva kohta,“ ütles ta. „Prageu jääb kahjuks paljudele veel mulje,
et Ukrainas on tegemist kodusõjaga.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
</h2>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 16.0pt;"><b>Ukraina kangelane: me vajame hädasti
abi, relvaabi!<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt;">Ida-Ukraina separatistidega sõdiva
Ukraina armee probleem on halvad kindralid ja puudulik relvastus, ütles
intervjuus Postimehele vabatahtliku pataljoni Mirotvorets (Rahutagaja) endine
ülem, tänane Ukraina parlamendisaadik Andrei Teteruk (41). Peaminister
Jatsenjuki parteisse kuuluv Teteruk on tänase Ukraina üks kangelasi, kes juhtis
üle tuhande Ukraina sõduri hukkumisega lõppenud Illovaiski katlas ühe raskeima
lõigu kaitsmist.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kui võitlusvõimeline on teie hinnangul
praegu Ukraina armee?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Raske küsimus, sest see koosneb praegu
regulaararmeest, mobiliseeritutest ja vabatahtlikest üksustest. Lühidalt öeldes
nad täidavad praegu oma ülesannet, milleks on vaenlase tagasihoidmine. Aga peab
tunnistama, et teatud üksustes on probleeme juhtimisega. Meil ei jätku
komandöre, kes oskaksid hästi juhtida üksusi. Kahjuks me peame õppima kõige
raskemal hetkel, sõja käigus. Ja meil on muidugi suur puudus
kaitserelvastusest. Me vajame abi selle relvastuse osas. Näiteks ameeriklastelt
saadud raadiolokatsiooni seadmed on tunduvalt parandanud meie suurtükiväe
tulejuhtimise kvaliteeti. Kõik abi, mis puudutab kaitserelvastust, aitaks meil
lõpetada sõda kiiremini ja väiksemate ohvrite hinnaga.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Mis relvastusest on üksustel kõige
rohkem puudust?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Tankitõrjerelvadest, tule korrigeerimise
süsteemidest, droonidest (piloodita lennumasinad), öönägemisseadmest, mis
võimaldaksid õigeaegselt avastada terroristide varjatud positioone ja
diversioonigruppe, snaiprirelvadest ja ka elementaarsetest
meditsiiinivahenditest, peamiselt on vaja sidumis- ja verejooksu peatamise
vahendeid.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kas majanduslikult raskes olukorras
Ukrainal endal on üldse raha selle kõige ostmiseks?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Riigieelarve vastuvõtmisel me
kinnitasime kogu summa, mida kaitseministeerium vajas. Kui meil oleks võimalus neid vahendeid osta,
siis meie ametkonnad on selleks valmis. Peamine oleks, et oleks valmisolek müüa meile hädavajalikku relvastust.
Me ei kaitse praegu ju ainult Ukrainat, vaid hoiame kogu Euroopa eesliini. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Nii et tegelik probleem on Ukraina jaoks
selles, et keegi ei soovi teile
relvastust müüa?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Muidugi! On teatud rahvusvahelised
kokkulepped, mida USA väga rangelt kontrollib. Venemaa on praegu sisuliselt
relvaembargo all ning Ukraina pandi samuti, et Venemaa väga ei õiendaks.
Ukraina on põrgulikult raskes olukorras, aga riigid-garandid sisuliselt hoiavad
kõrvale vahetust abist, vaid väljendavad oma muret kaudselt, Venemaa-vastaste
sanktsioonide kaudu. Teisest küljest toniseerib selline käitumine kõiki
ukrainlasi lootma ainult oma jõule. Me muidugi võidame, lihtsalt selle hinnaks
on suuremad ohvrid. Me kaotame praegu meie kõige paremaid inimesi, neid, kes on
kõige paremas tööeas<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Aga relvade ostmine kolmandatest
riikidest?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">See on variant ja selle kallal me
töötame praegu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Ma saan aru, et teie olete kindlalt
veendunud selles, et varem või hiljem suudab Ukraina praegu hõivatud idaosa
vabastada. Mida on selleks vaja?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Tuleb kasvatada oma sõjalist
potentsiaali. Selleks, et hävitada 50 000 inimese suurune terroristide
grupeering, kelle hulgas on hinnguliselt umbes 10 000 Vene sõjaväelast, on meil
vaja seal omada minimaalselt 200 000 mehelist grupeeringut, veel parem 300 000
mehelist. Eduka pealetungi läbiviimiseks peab meie jõudude ülekaal olema
vähemalt 4-6 kordne. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kui suur on praegu Ukraina armee
ida-Ukrainas?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Veidi suurem kui vaenlase oma<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kui reaalselt hinnata, siis kuidas on
üldse võimalik territoorium tagasi võita, kui Venemaa jääb aitama
"vabatahtlike" sõjaväelaste ja relvastusega?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Me näeme, et nii aeglaselt kui muu
maailm ka meid aitab sanktsioonidega, Venemaal siiski majanduskriis muudkui
areneb. Praegune äraootav olukord on rohkem laastavam Venemaa kui Ukraina
jaoks. Neile on vaja blitzkrieg'i. Meie oma positioonide kangelasliku
kaitsmisega siiski järjest nõrgendame Venemaa võimalusi. Ma loodan, et sellest
saab Venemaa jaoks Phyrrose võit selles mõttes, et viies oma väed Ukrainasse,
kaotavad nad lõpuks globaalselt. Ma kordan veelkord täie kindlusega, et meil
jätkub praegu jõudu terroristide ükskõik milliste rünnakute tagasitõrjumiseks. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Millal saabub sel juhul kätte aeg, kui
Ukraina armee läheb rünnakute tagasitõrjumiselt üle vasturünnakule?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Me kindlasti jõuame selleni, aga see
pole lähikuude küsimus. Kindlasti tuleb enne parandada armee juhtimist kõige
kõrgemal tasemel. Ma loodan, et meie kindralite lustreerimine võimaldab meil
jõuda kindralstaabi tugevdamiseni ning sõjaliste operatsioonide parema
planeerimiseni, et oleks muuhulgas vähem ohvreid. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kuivõrd nn vabatahtlike pataljoni
alluvad Ukraina armee üldisele juhtimisele?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kindlasti alluvad. Enamus neist alluvad
siseministeeriumile ja Rahvuskaardile ning pataljon Aidar
kaitseministeeriumile. Lisaks on muidugi veel Parema sektori vabatahtlike
korpus, mis ei allu esialgu kellelegi, aga nad tegutsevad Ukraina relvajõudude
grupeeringu raames ning alluvad rindel terrorismivastase operatsiooni staabile.
Praegu ei saa selles sõjas enam tegutseda partisanide kombel, sest see viiks
ainult üksuse hävitamisele. Seda peab ütlema, et vabatahtlikes pataljonides on
motivatsioon kõrgem kui mujal. Võimalik, et seetõttu nad viivad läbi
iseseisvaid operatsioone vaenlase hävitamiseks, aga see on nende komandöride
täielik õigus, sest nad teavad ise paremini olukorda kohapeal omas lõigus.
Tuleb aru saada, et vaenlase agressiooni alguses olime just meie (s.o.
vabatahtlikud üksused-J.P.) need, kes hoidsid nende rünnakut tagasi, kui armee
üksused ei olnud selleks võimelised. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kui suure osa üldse moodustavad
vabatahtlikud üksused Ukraina relvastatud jõust?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Täpselt ma ei oska öelda, aga tänase
seisuga kuskil suurusjärgus 10 protsenti. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kuivõrd sõltub Ukraina armee praegu
vabatahtlike abist?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Võib öelda, et tänu neile üldse püsibki
Ukraina armee varustamine. Kahjuks. Selles mõttes, et meil on suuri probleeme
Ukraina kaitseministeeriumi poolse varustamisega. Osad võtsid vabatahtlikult
kätte relvad, osad aitavad vabatahtlikena nende varustamise eest ning kolmandad
aitavad rahaliselt või kasvõi toiduainetega. See kõik kokku on väga suur hulk
inimesi. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kui kaua jätkub veel Ukrainal ressursse
- raha, inimesl, tahet jne - et seda sõda pidada?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Üks-kaks aastat. Kui kauem, siis tabavad
Ukrainat pöördumatud probleemid. See tähendab inimeste elujärje juba olulist
halvenemist võrreldes praegusega.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kaks aastat, see on väga pikk aeg!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kaks aastat, see on ainult üks hetk! Ei
jõua kõrvalegi vaadata, kui see on juba möödas. Einstein juba ütles, et kõik on
suhteline. aeg seda enam. Inimese jaoks jah võib olla kaks aastat igavik, aga
riigi jaoks se on nagu kaks päeva. Kahju on muidugi kaotatud ajast, aga mis
teha.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Mis Krimmist saab? Kas Krimm tuleb ka
selle kahe aasta jooksul tagasi võtta?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Krimm kaasa arvatud. Venemaa jaoks saab
Krimmist saab Venemaa jaoks selline koorem, mida nad ei suuda kanda. Krimm on
Venemaa jaoks sisuliselt saar. Vaevalt, et nad suudavad seetüttu seda kaua
üleval pidada. Ma olen kindel, et inimesed on seal peagi nii rahulolematud, et
nii nagu ühe referendumi - libareferendumi! - abil nad liitusid Venemaaga, nii
nad uue referendumi kaudu tulevad tagasi. Krimm läks veretult ära ja tuleb sama
veretult tagasi ka!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Oletame, et hiljemalt kahe aasta pärast
on kogu Donbass taas Ukraina all. Kuidas te kavatsete võita sealsete inimeste
südamed pärast seda, kui nii palju verd on valatud?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Hakkame ümber kasvatama! nad on Ukraina
jaoks sama vajalikud ja olulised inimesed nagu kõik teised Ukraina elanikud.
Need, kelle suhtes kohus otsustab, et nad tegelesid terroristliku tegevusega,
saavad karistada. Ma olen enam kui kindel, et kohalikud inimesed ise taastavad
Donbassi. Muidugi aitab neid kogu Ukraina rahvas, sest me ei hakka ootama, kuni
nad ise 200 aastat taastavad seal tehaseid. Muidugi on see kohutav tragöödia,
et rahulikud inimesed seal hukkuvad. Aga kui nad näevad tulevikus, et neil on
tööd ja parem elu, siis neil pole mingit soovi enam kutsuda Venemaad appi. Nende seas tuleb muidugi teha ka selgitustööd
ja võidelda Venemaa propagandaga, mis mürgitab nende mõistust.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Äsjase rindeohvitserina, mis te ütlete -
kui edukas või nõrk on Ukraina infosõjas?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kahjuks ei saagi hinnata, kas edukas või
mitte, sest Ukraina riik minu arust selles üldse ei osalegi. Venemaa infosõjale
vastamine on jällegi jäänud riigi asemel täielikult vabatahtlike õlule. Kõik
internetiressursid vastamaks Venemaa propaganda rünnakutele ja valedele on
loodud vabatahtlike poolt. Riigipoolne kontrapropaganda poliitika on selles
osas väga mahajäänud. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Miks selline oluline valdkond on Ukraina
riigi poolt nii unaruses? kas pole soovi, oskusi või ressursse?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Ilmselt pole arusaamist selle probleemi
olulisusest. Meil on uus ministeerium, infopoliitika ministeerium, mis tegutseb
juba mitu kuud, aga midagi mõistlikku pole nad siiani suutnud ette võtta.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kas Ukraina suured sõjatööstusettevõtted
ikka veel toodavad Venemaale relvastust?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt;">Kõik tarned on peatatud! Isegi juhul kui
see on meile majanduslikult äärmiselt kahjulik. See on probleem, sest me peame
nüüd leidma nende toodangule uued tellijad, et säilitada nende tehaste
teaduspotentsiaal. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: "Helvetica","sans-serif"; font-size: 12.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 16.0pt; line-height: 115%;"><b>Kiievi politoloog: sõja peatab ainult relvastuse
võrdsus<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 14pt; line-height: 115%;">Ainult tugev
vastulöök Ida-Ukrainas sunnib Venemaad minema tegelikele läbirääkimistele,
ütles intervjuus Postimehele Kiievi üks tuntumaid poliitikateadlasi Vladimir
Fesenko. Ta ei usu, et asjaseid Minski kokkuleppeid hakatakse täies ulatuses
täitma.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Kuidas hindate Minski kokkuleppeid?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Antud hetkel oli see ilmselt ainuke võimalik
kompromiss. Minskis kokku lepitud tekst on Ukraina jaoks küllaltki vastuvõetav,
kuna see vastab eelmise aasta Minski kokkulepe sisule. Ukraina ei läinud
järeleandmistele Putinile föderaliseerimise, Donbassi autonoomia ega
blokivälise staatuse osas.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Kui suureks te hindate võimalust, et nende
kokkulepete tulemusena saabub lõplik relvarahu? <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Väga suure tõenäosusega võib ennustada, et neid
kokkuleppeid ei täideta täies ulatuses. Parimal juhul õnnestub jõuda samasuguse
suhtelise ja osalise relvarahuni, mis oli eelmisel aastal. Pole välistatud, et
Minsk-2 lepetele järgneb sügisel veel Minsk-3.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Ma veendusin äsja rindel, et vähemalt Ukraina
vabatahtlike seas on väga tugevad meeleolud, et nad ei taha mingit vaherahu, et
kogu Donbass tuleb vabastada vaenlase käest. Kui tugev on Ukraina ühiskonnas
selline surve, et see sõda tuleb pidada võiduka lõpuni?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Jah, rindel on sellised meeleolud väga populaarsed.
Üsna laialt on need levinud ka kogu ühiskonnas. Selge, et pealetungile minna on
psühholoogiliselt kergem, kui depressiivselt istuda kaitses. Ja ega keegi ei taha ära anda veel ühte osa
Ukraina territooriumist. Aga kui ikkagi objektiivselt hinnata olukorda, siis on
selge, et Ukraina armeel pole piisavalt ressursse ja elavjõudu laiaulatuslikuks
ja efektiivseks pealetungiks. Üritati pealetungi Mariupoli kandis, aga edasi
suudeti tungida vaid 20 kilomeetrit ning satuti vaenlase tõsisele vastupanule.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Eelmise aasta augusti sündmused näitasid, et
vastuseks Ukraina armee pealtungile alustab Venemaa oma vasturünnakut, tuues
sisse veelgi rohkem vägesid ja tehnikat. Venemaa sõjamasin on ikkagi oluliselt
tugevam Ukraina omast. Pealegi ei aita veel keegi Ukrainat relvastusega. Lisaks
on Ukraina majandus väga sügavas kriisis. Sellistes tingimustes võivad
pealetungi nõuda vaid kõige naiivsemad idealistid. Tegelikkuses on meeleolud
sõjaväes ja ühiskonnas väga vastuolulised. Ühiskonnas on väga palju
patrioote-jutumehi ning kõvasti vähem neid, kes tahaksid isiklikult sõtta minna
või saata sinna oma pereliikmeid. Seda näitasid ka hiljutised tõsised
probleemid mobilisatsiooniga. Ma tahaks tsiteerida ühte pataljoniülemat, kes
eelmisel sügisel ütles Minski kokkulepete kohta nii: „Südames ma olen nende
vastu, ma ei saa teha kokkuleppeid vaenlasega, kuid mõistusega ma saan aru
isegi sellise vaherahu hädavajalikkuses.“ Meie riik tunneb järjest tugevamini
väsimust sõjast. Kuid kiiret ja lihtsat väljapääsu sellest pole. Ei
läbirääkimiste teel, veel vähem sõjalisel teel.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Lähtudes kartusest, et Minskis kokku lepitud
vaherahu ei kesta taas kaua, siis millist relvaabi vajab Ukraina läänelt?
Eeldades, et rahaline abi ja poliitiline toetus Venemaale sanktsiooni
pikendamise ja karmistamisega ei lõppe.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Eelkõige vajab Ukraina kaitserelvastust:
tankitõrjerakette, vastusüsteeme suurtükiväele ja mitmelasulistele
raketiheitjate (eelkõige on silmas peetud Grad-süsteeme-J.P.), kaasaegseid
õhutõrjesüsteeme, kaasaegseid sidesüsteeme. Järjest aktuaalsem on ka vajadus
õhuväe järele. Sõja esimestel kuudel me kaotasime üsna palju lennukeid ja
helikoptereid, mida nagunii ei olnud Ukrainal eriti palju.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Aeg-ajalt on Lääne poliitikud ja ka eksperdid
avaldanud kahtlust, et isegi kui Lääs annab Ukrainale kaasaegset relvastust,
siis ei tea, kas te suudate ikka seda efektiivselt kasutada. Et parem oleks ehk
hoopis anda endist Nõukogude-aegset relvastust, mida on veel paljude
Ida-Euroopa riikide ladudes. Mida sellisest arvamusest arvate?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Isegi Nõukogude armee vastu võidelnud Afganistani <i>mujahideenid</i> õppisid kiiresti ära
Stinger-rakettide (kaasaskantavad ja õlaltlastavad maa-õhk raketid) kasutamise.
Ukrainlaste baasharidus pole halvemal tasemel kui enamusel eurooplastest. Kasutama
õppimisega ei tule mingit probleemi. Meile sobib praegu ka Nõukogude-aegne
relvastus kui ka kaasaegne kaitserelvastus.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Mis hoiab Läänt tagasi relvaabi andmast? Millega
Lääs riskiks seda tehes?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Neid hoiab tagasi kartus olla tõmmatud sõjalisse
konflikti Venemaaga ja praeguse konflikti laienemine. Tegelikkuses peatab selle
sõja aga ainult relvastuse pariteet konfliktitsoonis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Kui suur risk oleks Läänele relvainstruktorite
saatmine Ukrainasse?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Esiteks pole vaja palju instruktoreid. See on
tugevasti liialdatud probleem. Lääne instruktoreid on vaja ainult selleks, et
õpetada välja meie instruktoreid. See on klassikaline õpetamine sellisel puhul.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Kui tõenäoline on, et kui Lääs annab Ukrainale
relvaabi, siis Venemaa vastab sellega, et saadab veelgi rohkem oma relvi ja
sõjaväelasi Donbassi? Või korraldab hirmsa rünnaku mõnele praegusest rindest
kaugele jäävale Ukraina linnale?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Selline stsenaarium võib käiku minna isegi ilma
Lääne relvaabita! Saage aru, et agressor läheb muudkui niikaua edasi, kuni ta
ei kohta tugevat vastupanu. Ainult tugev vastulöök sunnib agressorit taanduma
ja isegi minema läbirääkimistele.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Rindel sõdivad Ukraina sõjaväelased on väga
rahuolematud Ukraina armee kindralstaabi ja ka kogu terrorismivastase
operatsiooni juhtimisega. Ka laiem avalikkus pole kindralitega rahul. Miks
Porošenko kõrgemat väejuhatust välja ei vaheta ja ei eduta noori, sõjas
tõestanud komandöre?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Probleem on olemas ja seda üritatakse jõudumööda
lahendada. Juba vahetati välja kaitseminister. (Fesenko peab silmas Stepan
Poltoraki panemist ministriks möödunud sügisel.) Käib ka kindralstaabi
juhtkonna uuendamine. Seni tuleb aga kasutada neid kindraleid, kes jäid meile
päranduseks minevikust. Nii on käinud igas sõjas, et halvad kindralid
vahetatakse välja efektiivsemate vastu sõja enda käigus. Lääs saab aidata meil
moderniseerida armeed sellega, et osaleb selle ümberrelvastamises ja
kaasaegsete sõjameetodite õpetamises.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Millest veel Ukraina armeel on puudu? Mis on veel
peamised probleemid peale relvastuse ja halbade kindralite?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
</div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Eelmiste režiimide ajal armeed lagundati, oluline
osa relvastusest varastati lihtsalt ära ja müüdi välismaale. Faktiliselt me
peame armeed uuesti looma ja relvastama, me peame õppima sõdima koha praktikas.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
</div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-82825486388868345472014-11-30T15:58:00.000+02:002014-11-30T15:58:24.215+02:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm;">
<span style="font-size: 14pt;"><b>KRASNODARKAS, VIIMASES SUUREMA ARVUGA EESTLASTE KÜLAS KRIMMIS<o:p></o:p></b></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
Postimehes ilmus mõned päevad tagasi mu <a href="http://pluss.postimees.ee/3005137/eesti-kula-lapsed-krimmis-ootavad-uut-opetajat">lugu</a>, mis saab eesti keele õpetamisest Krimmis Aleksandrovka koolis. Sinna on Eesti riik saatnud emakeele õpetajat alates 2002. aastast. sel seügisel tuntud põhjustel enam mitte. Kohalikud küll ootavad väga, aga ma ennustan, et suure tõenäosusega enam sinna Eestist õpetajat ei saadeta, vähemalt lähemad 2-3 aastat kindlasti.</div>
Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna pilte näidata (kuigi millalgi ma panen üles fotosid ka Aleksandrovka koolist), vaid Krasnodarka külast, kust peamiselt käivad lapsed Aleksandrovka koolis eesti keelt õppimas. Krasnodarka (kunagine Kontsi-Šavva) on veel viimane küla Krimmis, kus eestlased kuigivõrd kompakselt elavad. Neid, kel isa-ema olid eestlaased, elab külas veel 14 inimest, kõige noorem 55-aastane. Kui nende lapsed ja lapselapsed veel ka hulka panna, keda saab eestlasteks nimetada, siis saab ehk veel maksimaalselt 50 inimest. Eesti keelt oskab neist noorematest rääkida kindlasti alla kümne, teist niisama palju saab aru.<br />
Küla eestlaste hing on Rita Kadilkina (sündinud Kuusk), kelle juures alati elasid Eesti õpetajad. Elasin ka mina. Esimesed fotod ongi Rita-tädist.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-EsDJ0FZRRKY/VHsDVFmFBqI/AAAAAAAAJ7U/sabtMoUIgdI/s1600/rita2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-EsDJ0FZRRKY/VHsDVFmFBqI/AAAAAAAAJ7U/sabtMoUIgdI/s1600/rita2.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-ut8BZB3PSxo/VHsDUXc7tkI/AAAAAAAAJ7Q/hz_dXba6ICY/s1600/rita1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-ut8BZB3PSxo/VHsDUXc7tkI/AAAAAAAAJ7Q/hz_dXba6ICY/s1600/rita1.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Nendel fotodel ajame me Rita-tädiga köögis juttu. Rita on üks eriti lahke inimene, täpselt sama tõugu kui eesti vanaemad Abhaasias Salme ja Sulevi külas. Huvitav, et just Musta mere ääres elavad tõelised vanaemad.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-nlppX-DWq3s/VHsDgzQyPQI/AAAAAAAAJ7w/qF1yhNgivHQ/s1600/rita6.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-nlppX-DWq3s/VHsDgzQyPQI/AAAAAAAAJ7w/qF1yhNgivHQ/s1600/rita6.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Rita-tädil on märkimisväärne hulk koeri ja veidi vähem kasse.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-rQnCZhlzT1M/VHsDeck1tvI/AAAAAAAAJ7o/tvrFo35d1lY/s1600/rita4.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-rQnCZhlzT1M/VHsDeck1tvI/AAAAAAAAJ7o/tvrFo35d1lY/s1600/rita4.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Rita-tädi ja tema poeg Sergei teenivad veidi raha piimamüügiga. Siin ootabki Rita oma maja ees piimaostjat.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-Bswcn4SjxOo/VHsDhpON98I/AAAAAAAAJ74/R97V4PXiv_w/s1600/rita5.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-Bswcn4SjxOo/VHsDhpON98I/AAAAAAAAJ74/R97V4PXiv_w/s1600/rita5.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Rita-tädi suur aed. Vaadake, millest Rita-tädi on teinud aias teeradade ääred!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/zDrVP0ANdQs?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<br />
Siin videol räägib Rita-tädi lühidalt, mis seis on eestlaste ja eesti keele oskajatega külas.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/-fScYzdzi7M?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<br />
Enne eesti keele õpetaja saabumist Krasnodarkasse oli kõige tähtsam külaline Rita kodus Eesti president Arnold Rüütel 2002. aasta sügisel. See oli üks kummaline külaskäik tänu Ukraina miilitsate agarusele. Video pole kahjuks see jutt enam nii värvikas, kui eelmisel õhtu, kui veini maitsesime.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-FTiNaiR-oE0/VHsDnxyZ3HI/AAAAAAAAJ8I/gzxK77nswr4/s1600/rita%2Blapsed.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-FTiNaiR-oE0/VHsDnxyZ3HI/AAAAAAAAJ8I/gzxK77nswr4/s1600/rita%2Blapsed.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Rita-tädi kodus on aukohal kõige eesti keele õpetajate fotod, kes tema juures on elanud.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-V2o5SgzyUXA/VHsDm1zn9WI/AAAAAAAAJ8A/qSwq__Bat5s/s1600/rita%2Bpoeg%2Bsergei.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-V2o5SgzyUXA/VHsDm1zn9WI/AAAAAAAAJ8A/qSwq__Bat5s/s1600/rita%2Bpoeg%2Bsergei.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Rita-tädi poeg 55-aastane poeg Sergei. Ta käib küla lehmi karjatamas ning saab eesti keelest päris hästi aru, kuigi rääkida veidi pelgab.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-r80CBqND5eA/VHsDr9c0EeI/AAAAAAAAJ8Q/1Vdh-Io-WGg/s1600/mihkel%2Bja%2Bproninid.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-r80CBqND5eA/VHsDr9c0EeI/AAAAAAAAJ8Q/1Vdh-Io-WGg/s1600/mihkel%2Bja%2Bproninid.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
Veel üks puhastverd eestlane Emma Pronina oma mehe ja Rita-tädi pojapoja Mihkliga (tegelikult küll Mihhail). Mihkel õppis paar aastat Eestis kokaks, seetõttu saab hästi aru eesti keelest, aga jällegi - rääkida hästi ei taha.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-3nNgMvLx_Ek/VHsDx90PI-I/AAAAAAAAJ8Y/96Ke4gq-3P4/s1600/pronina%2Bja%2Bvanaema.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-3nNgMvLx_Ek/VHsDx90PI-I/AAAAAAAAJ8Y/96Ke4gq-3P4/s1600/pronina%2Bja%2Bvanaema.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Emma Pronina näitab oma vanaema fotot.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/7nAoGAuEmPw?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<br />
Emma lapselaps Kristina demonstreerib, mida ta on eesti keele tunnis õppinud. Peab tunnistama, et ega seda muidugi palju pole...<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/qNBB-m6vbOU?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Siin laulab Kristina veel ühe eestikeelse laulukese, seekord päkapikust ning peale pikka pinnimist tuletab ka Emma ühe eesti keelse laulu meeldse. See laul on päris ootamatu!</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="text-align: left;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-2JItrhb8qr0/VHsD0okQUUI/AAAAAAAAJ8g/SRkYfTooJjI/s1600/edik.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-2JItrhb8qr0/VHsD0okQUUI/AAAAAAAAJ8g/SRkYfTooJjI/s1600/edik.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Eduard Klesman ja tema 32 aastat vana Žiguli. Edik on samuti puhas eestlane. Tema teeb tavaliselt Rita-tädile taksot, kui Rital on vaja lähimasse linnakesse turule sõita.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-n0nnYlSCabs/VHsD2T3e-cI/AAAAAAAAJ8o/hV1UnPeP7xY/s1600/lootuse%2Blapselapsed.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-n0nnYlSCabs/VHsD2T3e-cI/AAAAAAAAJ8o/hV1UnPeP7xY/s1600/lootuse%2Blapselapsed.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
<span style="font-size: 12pt;">Aleksander Lootuse lapselapsed 11-aastane Katja ja
6-aastane Tanja. Katja luges mulle soravalt eesti keeles ühest kuni 20-ni. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-7_vG0kE8fTM/VHsD7JstBoI/AAAAAAAAJ8w/jBBsGuAhF2Q/s1600/tyypiline%2Beesti%2Bmaja.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-7_vG0kE8fTM/VHsD7JstBoI/AAAAAAAAJ8w/jBBsGuAhF2Q/s1600/tyypiline%2Beesti%2Bmaja.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Selliseid ammu-ammu eestlaste ehitatud talumaju on Krasnodarkase säilinud veel palju.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-jzTgByL8qiM/VHsEF8q7O9I/AAAAAAAAJ88/YsX2tBFWxEw/s1600/eesti%2Btare.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-jzTgByL8qiM/VHsEF8q7O9I/AAAAAAAAJ88/YsX2tBFWxEw/s1600/eesti%2Btare.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Krasnodarka Eesti Tare. sellega on veidi halvad lood, sest maja laguneb, aga kuna ametlikult kuulub see eraomanikule, siis ei taha keegi anda raha remondiks. see on eraldi ja pikem lugu, millest luban peagi PM-s kirjutada.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-h7f62Oy4JIA/VHsEJS3uafI/AAAAAAAAJ9I/5T6N90qiw5c/s1600/kylat2nav.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-h7f62Oy4JIA/VHsEJS3uafI/AAAAAAAAJ9I/5T6N90qiw5c/s1600/kylat2nav.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
See „tänav“ on vähemalt sama lai kui Moskva kõige laiem
prospekt. Tegelikult on see Krasnodarka üks tänavatest, Sadovaja. Miks ta nii meeletult lai on? Asi on lihtne. Iga eestlaste talu juures oli suur aed, elumaja ise
asus sügaval aia sees. Tänav ise jooksis aga aiaväravate järgi. Tänaseks on
need kunagised aiad elumajade ümber lihtsalt kadunud ning järgi on jäänud lai
ja tühi väli. </div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-YzJihqQs1_8/VHsEOWMzFaI/AAAAAAAAJ9Q/dMg0HAQCnoE/s1600/m2nguv2ljak.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-YzJihqQs1_8/VHsEOWMzFaI/AAAAAAAAJ9Q/dMg0HAQCnoE/s1600/m2nguv2ljak.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Laste mänguväljak. Noori emasid lastega on külas palju. Mängida polnud aga laste õues kusagil, siis emad ehitasid ise mänguväljaku. Vähemalt inimesed ise tegid, seda juhtub harva.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-zf_xtIQEWjM/VHsEOxlErfI/AAAAAAAAJ9U/IphVR-dpork/s1600/remontimas.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-zf_xtIQEWjM/VHsEOxlErfI/AAAAAAAAJ9U/IphVR-dpork/s1600/remontimas.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Küma ümbritseb lage stepp. Stepi ääres remondin külamees traktorit.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-gQ3lg7Bg1Fc/VHsEWFCPtUI/AAAAAAAAJ9o/Yi4isGA5k0w/s1600/novoestonia.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-gQ3lg7Bg1Fc/VHsEWFCPtUI/AAAAAAAAJ9o/Yi4isGA5k0w/s1600/novoestonia.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Krasnodarkast umbes kümne kilomeetri kaugusel asub Novoestonija küla. see on Krimmis vist ainus kohanimi, kus on seos Eestiga. Külas pidi elama veel neli eestlast.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-8RUUYZ2MLwM/VHsEXwvRo0I/AAAAAAAAJ9w/abdnsH14FZc/s1600/tallinna%2Bpood.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-8RUUYZ2MLwM/VHsEXwvRo0I/AAAAAAAAJ9w/abdnsH14FZc/s1600/tallinna%2Bpood.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Ühe asja poolest on Novoestonija veel unikaalne Krimmis - seal asub pood nimega Tallin!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-L59IVwa4ByM/VHsEY1NKPRI/AAAAAAAAJ94/y5q0VJiEzCE/s1600/vakzal.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-L59IVwa4ByM/VHsEY1NKPRI/AAAAAAAAJ94/y5q0VJiEzCE/s1600/vakzal.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Krasnogvardeiski raudteejaam, seal asub Krasnodarkale kõige lähem raudteejaam. Elektrirong sõitis sealt umbes 100 km kaugusele Sumferopolisse üle kahe tunni, aga ka pilet maksis meie raha veidi üle ühe euro... Foto kujutab Krimmi uut reaalsust. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<br /></div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-7945275107793818152014-11-26T17:02:00.001+02:002014-11-26T17:02:47.636+02:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
KRIMMI-TATARLASEST AJALOOLANE OMA KEELE OLUKORRAST KRIMMIS<br />
<br />
Kasahstanis sündinud 51-aastane krimmi-tatarlasest ajaloolane Refik Kurtseitov räägib siin kolmel lühiksel videol kokkuvõtlikult, mis olukorras on tänases Krimmis krimmi-tatarlaste keel ja selle õpetamine. Kurtseitov on krimmi-tatarlaste seas oma põlvkonna üks tuntumaid oma rahva lähiajaloo uurijaid. Tema peateemad ongi krimmi-tatarlaste küüditamine - sellepärast on ta ka ise Kesk-Aasias sündinud - ja nende õigused Nõukogude Liidus. Praegu töötab ta Simferopolis kohaliku industriaal-pedagoogilise (!) ülikooli ajalooõppejõuna. Need videolõigud temaga tegin ma 3 nädalat tagasi. Juhin tähelepanu, kuidas ta kolmandas videos räägib, kuidas ta mõned aastad tagasi osales koos praegu Krimmi valitsusjuhi Aksjonoviga Lõuna-Tiroolides programmis, mis tutvustas sealse rahvusvähemuse kaitset ja õigusi...<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<object width="320" height="266" class="BLOGGER-youtube-video" classid="clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000" codebase="http://download.macromedia.com/pub/shockwave/cabs/flash/swflash.cab#version=6,0,40,0" data-thumbnail-src="https://ytimg.googleusercontent.com/vi/AIuUOep9a_8/0.jpg"><param name="movie" value="https://youtube.googleapis.com/v/AIuUOep9a_8&source=uds" /><param name="bgcolor" value="#FFFFFF" /><param name="allowFullScreen" value="true" /><embed width="320" height="266" src="https://youtube.googleapis.com/v/AIuUOep9a_8&source=uds" type="application/x-shockwave-flash" allowfullscreen="true"></embed></object></div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<object width="320" height="266" class="BLOGGER-youtube-video" classid="clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000" codebase="http://download.macromedia.com/pub/shockwave/cabs/flash/swflash.cab#version=6,0,40,0" data-thumbnail-src="https://ytimg.googleusercontent.com/vi/U0OCxuGP_Js/0.jpg"><param name="movie" value="https://youtube.googleapis.com/v/U0OCxuGP_Js&source=uds" /><param name="bgcolor" value="#FFFFFF" /><param name="allowFullScreen" value="true" /><embed width="320" height="266" src="https://youtube.googleapis.com/v/U0OCxuGP_Js&source=uds" type="application/x-shockwave-flash" allowfullscreen="true"></embed></object></div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/TxN40tvp3NI?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<br /></div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-85814497726014802022014-11-23T23:14:00.001+02:002014-11-23T23:14:11.971+02:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<b>KUIDAS LUUNJA MÕISNIK BAHTŠISARAI KHAANI-PALEE MAHA PÕLETAS JA PUŠKINI SELLE HILEJM KUULSAKS KIRJUTAS </b><br />
Krimmi-tatarlaste au ja uhkus on nende kunagises pealinnas Bahtšisarais asuv khaani-palee. See on krimmi-tatarlastele püha koht, sest meenutab nende kunagist oma riiki sajandeid enne, kui Krimmi ilmusid venelased. 15. sajandi keskel lõi Hadži-Girei iseseisva Krimmi khaaniriigi, tema poeg Mengli-Girei alustaski 16. sajandi alguses khaani-palee ehitamist khaaniriigi uues pealinnas Bahtšisarais. Kahjuks pole algaegade paleest eriti midagi säilinud, sest vaprad Vene tsaaririigi väed põletasid Vene-Türgi sõja käigus 1736. aastal Bahtšisarai sisuliselt maatasa. Kõige suurem kahju oli muidugi khaanipalee suurest raamatukogust. Mälumänguküsimus - kuidas on Bahtšisarai tollane mahapõletamine seotud Eestiga? Vastus: Linna mahapõletajateks olid Vene väed krahv Burchard Christoph von Münnichi juhtimisel - Münnich aga oli Luunja mõisnik ja ta hiljem ka maeti Luunja mõisa surnuaeda. Need hooned, mis praegu muuseumis on säilinud, need on pärit kõige varem 18. sajandi keskpaigast, kui linna uuesti üles ehitama hakati. Vaid mõned üksikud detailid on palees säilinud varasemast, khaaniriigi iseseisvast ajastust. <br />
<div style="font-family: Verdana, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 9pt;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-jc8z5_SVSGM/VHI_izyzUJI/AAAAAAAAJ4U/kakZkXfTtHg/s1600/entree1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-jc8z5_SVSGM/VHI_izyzUJI/AAAAAAAAJ4U/kakZkXfTtHg/s1600/entree1.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-PWmgaS3fqd0/VHI_6mFzeHI/AAAAAAAAJ4g/oZuf8rMECuk/s1600/entree2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-PWmgaS3fqd0/VHI_6mFzeHI/AAAAAAAAJ4g/oZuf8rMECuk/s1600/entree2.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-H-diBlTLTV4/VHI_68fcmYI/AAAAAAAAJ4k/8Ql0XVGKrDw/s1600/entree3.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-H-diBlTLTV4/VHI_68fcmYI/AAAAAAAAJ4k/8Ql0XVGKrDw/s1600/entree3.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Nendel kolmel fotol on näha khaani-palee värvikas sissekäik, müür ning vaade sisehoovist ümbritsevatele kaljudele.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-lGi66a_sjk8/VHI_6nn4UaI/AAAAAAAAJ4c/g2lJvI7HElU/s1600/entree%2Bdiivani%2Bsaali.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-lGi66a_sjk8/VHI_6nn4UaI/AAAAAAAAJ4c/g2lJvI7HElU/s1600/entree%2Bdiivani%2Bsaali.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
See on sissepääs palee nö tööruumide kõige tähtsamasse ruumi diivanisaali. "Diivan" tähendab pärsia keeles "nõupidamist", seega oli see siis khaani nõupidamiste saal.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-AatijmeD20s/VHJAFoNHWjI/AAAAAAAAJ40/MxWZTo9XjeE/s1600/diivani%2Bsaal.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-AatijmeD20s/VHJAFoNHWjI/AAAAAAAAJ40/MxWZTo9XjeE/s1600/diivani%2Bsaal.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Siin on näha diivanisaali otsas khaani tooli ja seinte ääres tema nõunike kohad.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-mTwycWnwgCA/VHJAGR3TaBI/AAAAAAAAJ44/vhX552i2U20/s1600/pisarate%2Bfontaine.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-mTwycWnwgCA/VHJAGR3TaBI/AAAAAAAAJ44/vhX552i2U20/s1600/pisarate%2Bfontaine.JPG" height="320" width="212" /></a></div>
<br />
Ja see ongi Bahtšisarai kõige kuulsam koht - Pisarate purskkaev. Kuulsaks tegi selle 1820-ndate algul Aleksandr Puškin, kes kirjutas oma ühe tuntuma poeemi "Bahtšisarai purskkaev" just sellest fontäänist. Puškin oli tollal Lõuna-Venemaal asumisel tsaarivõimu pilkamise pärast.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-Ax7MfCXKEnM/VHJAGUDuBnI/AAAAAAAAJ5A/n7irsyRz72A/s1600/haarem.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-Ax7MfCXKEnM/VHJAGUDuBnI/AAAAAAAAJ5A/n7irsyRz72A/s1600/haarem.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
See on nüüd khaani haarem. Palees oli kokku 4 haaremit tegelikult, aga säilinud ongi vaid üks, kõige hilisem, mis ehitati peale põlengut.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-TSJKw_lC5wk/VHJAhRL0dBI/AAAAAAAAJ5M/4ULYR7T1PYs/s1600/haarem%2B-%2Bbuffet.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-TSJKw_lC5wk/VHJAhRL0dBI/AAAAAAAAJ5M/4ULYR7T1PYs/s1600/haarem%2B-%2Bbuffet.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Selle ruumi koht oli kirjas lakooniliselt "Buffet room". saa siis aru, kas selle all on mõeldud kööki või mis, igatahes kolle on sääl olemas, kus sai süüa teha või siis vähemalt soojendada.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-Dt4kp22DZ4o/VHJCEQzNc1I/AAAAAAAAJ5U/c64c8Z-5sMc/s1600/haarem-eluruum.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-Dt4kp22DZ4o/VHJCEQzNc1I/AAAAAAAAJ5U/c64c8Z-5sMc/s1600/haarem-eluruum.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
See on haaremi elutuba. Peab kohe ütlema, et kõik need haaremi toad on restaureeritud eelmise sajandi 80-ndatel aastatel ning esemed tubades pole enamuses originaalsed.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-DPk1XLd4ASM/VHJCFO_GWKI/AAAAAAAAJ5g/nQ14jxKLrjo/s1600/haarem-kylalistetuba.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-DPk1XLd4ASM/VHJCFO_GWKI/AAAAAAAAJ5g/nQ14jxKLrjo/s1600/haarem-kylalistetuba.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Haaremi külalistetuba.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-rTDHb9s2QTk/VHJCFPUSdBI/AAAAAAAAJ5c/3uXI-e_tCQw/s1600/mashrabiya.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-rTDHb9s2QTk/VHJCFPUSdBI/AAAAAAAAJ5c/3uXI-e_tCQw/s1600/mashrabiya.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Haaremis oli veel üles pandud "mašrabiya" nagu seda nimetatakse abraabi maades, aga Krimmis kutsusti seda ka "hafes´iks". See on siis traditsiooniline islami kultuuri rõdu, mis pidi olema loomulikult kinnine, et naised saaksid ka välja vaadata. See "mašrabiya" olevat pärit ühe Bahtšisarai kaupmehe majalt.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-Dmi7PU4jutY/VHJCM4u1EMI/AAAAAAAAJ5w/v4ZWXfrHHKA/s1600/moshee.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-Dmi7PU4jutY/VHJCM4u1EMI/AAAAAAAAJ5w/v4ZWXfrHHKA/s1600/moshee.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Krimmi kõige tähtsam mošee, vähemalt krimmi-tatarlaste jaoks - khaani suur mošee. Esialgne mošee ehitati 1532. aastal, aga siis ta oli välja näinud oluliselt teistmoodi. Mošee tegutseb siiamaani ning reedeti pidi siin päris palju rahvast käima endiselt.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-o5jOB3gtxw0/VHJCOT1ezXI/AAAAAAAAJ58/_lwswL136rA/s1600/kalmistu.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-o5jOB3gtxw0/VHJCOT1ezXI/AAAAAAAAJ58/_lwswL136rA/s1600/kalmistu.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Mezarlik, khaani-palee surnuaed, kus kirjade järgi puhkavad üheksa kunagist krimmi-tatarlaste khaani.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-QkOCyh30uhI/VHJCM9dYo4I/AAAAAAAAJ5s/QyT2MaYgrIA/s1600/pulmad.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-QkOCyh30uhI/VHJCM9dYo4I/AAAAAAAAJ5s/QyT2MaYgrIA/s1600/pulmad.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Khaani-palee on krimmi-tatarlastele oluline koht ka pulmade puhul. Vähemalt Bahtšisarais pidid kõik krimmi-tatarlastest abielupaarid alati saabuma siia pildistama. Huvitav, et see pulm toimus esmaspäevasel päeval.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-e8ArPThoQ4k/VHJCRIsPiTI/AAAAAAAAJ6E/eOIznV5JdSI/s1600/pulmad2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-e8ArPThoQ4k/VHJCRIsPiTI/AAAAAAAAJ6E/eOIznV5JdSI/s1600/pulmad2.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Pulmalised tegid palees nii kaua aega parajaks, kuni pruutpaari pildistati. Pildistamine oli põhjalik, see kestis üle tunni aja.<br />
<div>
<br /></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-4120000211911678782014-11-23T11:02:00.000+02:002014-11-23T23:15:18.919+02:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span lang="EN-US" style="font-family: Helvetica; font-size: 14pt;">PILDIKESI KRIMMI-TATARLASTE MITTEAMETLIKUST PEALINNAST BAHTŠISARAIST</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span lang="EN-US" style="font-family: Helvetica; font-size: 14pt;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Bahtšisarai on üks kahest rajoonist Krimmis, kus krimmi-tatarlased kompaktselt elavad. Rajooni umbes 90 000 elanikust on kuskil 30 protsenti krimmi-tatarlasi, ja prontsentuaalselt umbes sama palju elab neid ka 30 000 elanikuga Bahtšisarai linnas. Linnas pidi olema aga kaks rajooni, kus krimmi-tatarlased on ülekaalus, ja ühes sellistest rajoonides asub ka linna ainus puhtalt krimmi-tatari keelne algkool (1-4. klassini)</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Panen siia veidi fotosid Bahtšisarai vanalinnast. Pikalt jalutasin nende endises khaani-palees, millest fotod panen eraldi pärast üles.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-p2TzWkR84BA/VHGfMWsQleI/AAAAAAAAJ28/duZyHYKMHQU/s1600/piimamyyja.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-p2TzWkR84BA/VHGfMWsQleI/AAAAAAAAJ28/duZyHYKMHQU/s1600/piimamyyja.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Piimamüüja-tädi. Ta müüs piima nii süvenenult, et jäi tukkuma. Jäigi mul piimahind teadmata, sest ei täinud teda üles äratama hakata. Kui pärast tast uuesti mööda jalutasin, siis ta tukkus endiselt.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-p2PIEWfyPqg/VHGfSCUfuKI/AAAAAAAAJ3E/Myi2upqJXms/s1600/vanalinn1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-p2PIEWfyPqg/VHGfSCUfuKI/AAAAAAAAJ3E/Myi2upqJXms/s1600/vanalinn1.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-q1VeygrJC8M/VHGfYAFvVZI/AAAAAAAAJ3M/KUpDsRs5vxE/s1600/vanalinn2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-q1VeygrJC8M/VHGfYAFvVZI/AAAAAAAAJ3M/KUpDsRs5vxE/s1600/vanalinn2.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-eBsmG95566k/VHGfX3wbmdI/AAAAAAAAJ3Q/BujlGTEsCFQ/s1600/vanalinn3.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-eBsmG95566k/VHGfX3wbmdI/AAAAAAAAJ3Q/BujlGTEsCFQ/s1600/vanalinn3.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-hBQtyybZUFs/VHGfxVImASI/AAAAAAAAJ3s/PPYh5q9NJfE/s1600/koolipoisid.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-hBQtyybZUFs/VHGfxVImASI/AAAAAAAAJ3s/PPYh5q9NJfE/s1600/koolipoisid.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Vanalinna majad, tänavad, buss, poisid ja tüdruk.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-Vl8iJSz9C2A/VHGfZN8QrxI/AAAAAAAAJ3Y/1xbDvoHPd4I/s1600/tahtali1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-Vl8iJSz9C2A/VHGfZN8QrxI/AAAAAAAAJ3Y/1xbDvoHPd4I/s1600/tahtali1.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-gG7td1z9s-U/VHGfwBOnSVI/AAAAAAAAJ3k/C9KHQ62Hees/s1600/tahtali2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-gG7td1z9s-U/VHGfwBOnSVI/AAAAAAAAJ3k/C9KHQ62Hees/s1600/tahtali2.JPG" height="320" width="212" /></a></div>
<br />
Need kaks fotod on Bahtšisarai ühest vanimast mošeest Tahtali-Džamist. Mošee on üle 300 aasta vana ja tegutseb seal Roza Luksemburgi tänaval tänaseni.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-vu6cvqpbNuI/VHGfyS2hN_I/AAAAAAAAJ3w/JyFoOqJ77YA/s1600/magaja.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-vu6cvqpbNuI/VHGfyS2hN_I/AAAAAAAAJ3w/JyFoOqJ77YA/s1600/magaja.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Vaade kaljudele, mis ümbritsevad vanalinna. Väsinud rändaja ei kannatanud ilmselt vaadet välja.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-6KvsTBDA3jI/VHGf1WloUwI/AAAAAAAAJ38/dWThADMHITk/s1600/laz.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-6KvsTBDA3jI/VHGf1WloUwI/AAAAAAAAJ38/dWThADMHITk/s1600/laz.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<br />
Vana kuld ehk klassika on ikka liikvel. Neid LAZ (Tehti Nõukogude ajal Lvovis, mida nii väga tänases Krimmis ei armastata) busse hakati valmistama juba ligi 60 aastat tagasi!!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-XgERKU_xQxM/VHGf2ZARw5I/AAAAAAAAJ4E/XV9-RE91Rt8/s1600/silt.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-XgERKU_xQxM/VHGf2ZARw5I/AAAAAAAAJ4E/XV9-RE91Rt8/s1600/silt.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<br />
Muni lemmikud - sildid Venemaal. See on pärit Bahtšisarai vanalinna raamatukogust</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-51920209092524635132014-11-20T05:51:00.000+02:002014-11-20T05:51:09.601+02:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<span style="font-size: 14pt;"><b>PILDIKESI SIMFEROPOLIST: ODAVAD TROLLID JA KIRJALIK KOHALOLEKU
KONTROLL</b></span><br />
<br />
Läbi minu fotoaparaatide jäi mul selline mulje Krimmi pealinnast Simferopolist.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-zxqNbsCnNlM/VG1aXOoS_6I/AAAAAAAAJ0U/1dYmXIQM-Ls/s1600/lennujaam1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-zxqNbsCnNlM/VG1aXOoS_6I/AAAAAAAAJ0U/1dYmXIQM-Ls/s1600/lennujaam1.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<br />
Arvestades Krimmi ilu ja olulisust kuurordina, siis näeb Simferopoli lennujaam üsna niru välja. Esimene märk, et Ukraina ajal siin infrasse eriti ei panustatud. Jääme huviga ootama, kas Kremlil on raha ehitada uuem lennujaam.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-HuIRd5UKyGM/VG1adC7-TFI/AAAAAAAAJ0c/hrI7R37ntOg/s1600/lennujaam2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-HuIRd5UKyGM/VG1adC7-TFI/AAAAAAAAJ0c/hrI7R37ntOg/s1600/lennujaam2.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<br />
Mälestus veel nendest aegadest, kui Simferopolisse käisid
rahvusvahelised lennud - passikontrolli kabiinid. Krimmi asehaldur Aksjonov
väitis mulle intervjuus, et 12. augustist lendab Groznõi Avia Simferopolist
kaks korda nädalas Istanbuli. "Kui tahate, võite proovida!" kelkis ta
mulle. Proovisin – ei Simferopoli lennujaam ega Groznõi Avia sellist reisi ei
paku! 16. novembrist pidi alustama Groznõi Avia aga lende Simferopolist
Armeeniasse.<span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"> </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-MX4fFi3Eqjg/VG1alFFd07I/AAAAAAAAJ0k/vOEneEgHz2Y/s1600/zolotoi%2Bvik.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-MX4fFi3Eqjg/VG1alFFd07I/AAAAAAAAJ0k/vOEneEgHz2Y/s1600/zolotoi%2Bvik.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Simferopoli nö vanalinn ja jalakäiijate tänavad. Nagu näha ka siit fotolt, siis ukraina keelt kohtab endiselt igal sammul. ka näiteks paljud suunaviidad ja tänavanimed on veel ukrainakeelsed.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-elCDI53dL8M/VG1aurtbU4I/AAAAAAAAJ0s/B-kXJWlsVb8/s1600/kohvik.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-elCDI53dL8M/VG1aurtbU4I/AAAAAAAAJ0s/B-kXJWlsVb8/s1600/kohvik.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Kesklinn oli täis pikitud väikeseid kohvipoode, mis olid sellepoolest mõnusad et kõikjal neis oli tasuta wifi.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-uh53D4QUqNQ/VG1a1v4TgYI/AAAAAAAAJ00/OZHSjRLG-yM/s1600/kesklinna%2Bauk.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-uh53D4QUqNQ/VG1a1v4TgYI/AAAAAAAAJ00/OZHSjRLG-yM/s1600/kesklinna%2Bauk.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Krimmis hakkab kiiresti silma, et teed on seal päris kehvas seisus. Näiteid pole vaja kaugelt otsida, isegi pealinna kesklinn on üsna sandis seisus ja lapitud käepäraste vahenditega.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-B_fEORyqDBI/VG1bFt62h5I/AAAAAAAAJ08/WxpU1yOMtqw/s1600/pulmad.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-B_fEORyqDBI/VG1bFt62h5I/AAAAAAAAJ08/WxpU1yOMtqw/s1600/pulmad.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Kohaliku pulma eripäras on see, et ZAKS-ist välja tulles viskavad kõik noorpaarid õhku valged rahutuvid, mis peaksid neile siis kindlustama õnneliku kooselu. Tuvisid seks otsrabeks müüvad üsna räpased poisikesed otse õnnepalee ees. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-hiy5uf93-ck/VG1bOrPRpWI/AAAAAAAAJ1E/qa0Cw0Oe_v8/s1600/tsiviilkaitse.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-hiy5uf93-ck/VG1bOrPRpWI/AAAAAAAAJ1E/qa0Cw0Oe_v8/s1600/tsiviilkaitse.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Inimesed, olge valvsad ja teadlikud, tulge tsiviilkaitse kursustele! Plakat ühest kesklinna kangialusest.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-9ZgVVO-luwg/VG1bW-W0R5I/AAAAAAAAJ1M/nsVV1IlLWzc/s1600/tank%2Bja%2Bkirik.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-9ZgVVO-luwg/VG1bW-W0R5I/AAAAAAAAJ1M/nsVV1IlLWzc/s1600/tank%2Bja%2Bkirik.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<br />
Huvitav kooslus. Kohe krimmi parlamendihoone ees on väike väljakuke, kus seisab tankimonument, mis vaatab vene õigeusu kiriku poole. Õnneks sihib mööda.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-B3Q4yT_hLlo/VG1bfVlq2qI/AAAAAAAAJ1U/hKrkckIpUOk/s1600/vanatroll.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-B3Q4yT_hLlo/VG1bfVlq2qI/AAAAAAAAJ1U/hKrkckIpUOk/s1600/vanatroll.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<br />
Trollibussidest on osa küll uusi, aga enamik on endiselt 1960-ndatest aastatest. see-eest on sõit väga odav - 5 rubla ehk kuskil 8 eurosenti. Trahv on 20-kordne pileti makumus ehk 1,6 eurot. Näiteks Luksemburgis maksab linnaliini bussipilet 2 eurot.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-wFtt3xj5Je0/VG1bthOasYI/AAAAAAAAJ1c/MLv7u8ntvfw/s1600/trollid.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-wFtt3xj5Je0/VG1bthOasYI/AAAAAAAAJ1c/MLv7u8ntvfw/s1600/trollid.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Simferopolist käib alla mere äärde Jaltasse senidselt trolliliin. Seda 85 kilomeetrit üle mägede, mis väidetavalt pidi olema maailma pikim trolliliin ja ehitatud juba 55 aastat tagasi, kütab troll üle 3 tunni. aga jällegi, see kõik maksab kopikaid, vaid 51 rubla ehk alla 1 euro... Samasugune marsruuttakso sõit maksis alla 90 rubla ehk 1,5 eurot. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-1x8pyhbhzPI/VG1b4au8OoI/AAAAAAAAJ1k/tD9gUqwoZZg/s1600/vanad%2Bnumbrid.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-1x8pyhbhzPI/VG1b4au8OoI/AAAAAAAAJ1k/tD9gUqwoZZg/s1600/vanad%2Bnumbrid.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Endiselt võib Krimmis näha isegi endise NSV Liidu aegseid nn vanu autonumbreid! Seni olin neid näinud kasutuses veel Abhaasias.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-22E4G01xINA/VG1b_o03ORI/AAAAAAAAJ1s/uDLPn0v8J8c/s1600/yleminek.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-22E4G01xINA/VG1b_o03ORI/AAAAAAAAJ1s/uDLPn0v8J8c/s1600/yleminek.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Üleminekuaeg kestab. Kohe leidub ka õpetajaid, kes lõikavad sest kasu.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-67-jS9rysHw/VG1efPk42fI/AAAAAAAAJ14/Ozk6b7c_aOM/s1600/k-t%2Bkeel.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-67-jS9rysHw/VG1efPk42fI/AAAAAAAAJ14/Ozk6b7c_aOM/s1600/k-t%2Bkeel.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Krimmis on teatavasti 3 riigikeelt: vene, ukraina ja krimmi-tatari omad. Üks väheseid asutusi, kus ma leidsin kolmkeelse sildi, oli Krimmi ministrite nõukogu ehk meie mõistes valitsuse hoone Simferopolis Lenini väljakul.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-a7JuHWsJdj8/VG1egpRgvbI/AAAAAAAAJ2E/w1M3Avfi8Mk/s1600/ajaarvestus.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-a7JuHWsJdj8/VG1egpRgvbI/AAAAAAAAJ2E/w1M3Avfi8Mk/s1600/ajaarvestus.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<br />
Sellise toreda tööle tuleku ja töölt lahkumise ajaarvamise žurnaali avastasin ma <span style="font-family: Times-Roman; font-size: 12pt;">eri
rahvuste ja küüditamisohvrite probleemidega tegeleva riiklikku komitee, mis sisuliselt on ministreeriumi staatuses, sekretäri laualt. Kõik tuleb üles kirjutada!</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-6raAuInlCM0/VG1egGILuPI/AAAAAAAAJ2A/hgyK8yhZBEo/s1600/kuulutus.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-6raAuInlCM0/VG1egGILuPI/AAAAAAAAJ2A/hgyK8yhZBEo/s1600/kuulutus.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
Tore kuulutus - kutsub kohe tööle, aga ei maini sõnanagi, mis tööga on üldse tegemist. Küllap teavad kohalikud seda isegi.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-XLWyk9422sE/VG1fUV2XrfI/AAAAAAAAJ2Q/Qa6cafx0Huc/s1600/uulits1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-XLWyk9422sE/VG1fUV2XrfI/AAAAAAAAJ2Q/Qa6cafx0Huc/s1600/uulits1.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
Lõpetuseks mõned fotod Sergeeva-Tšenskoe uulitsast, kus ma elasin Simferopolis. See asub kesklinnast 500 meetri kaugusel. Aga tunne on nagu oleks kuhugi agulisse sattunud. Tõsi küll, väga armsasse agulisse. mulle seal meeldis, rahulik.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-YEPBlk7kB_M/VG1fU9VF-JI/AAAAAAAAJ2U/rOAhgkmFS4I/s1600/uulits2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-YEPBlk7kB_M/VG1fU9VF-JI/AAAAAAAAJ2U/rOAhgkmFS4I/s1600/uulits2.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<br />
Ukrainakeelset tavaari ja reklaami on kõik poekesed endiselt täis.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-m_nFMPagXus/VG1fdSCWO9I/AAAAAAAAJ2g/kh1nwGVrawc/s1600/uulits3.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-m_nFMPagXus/VG1fdSCWO9I/AAAAAAAAJ2g/kh1nwGVrawc/s1600/uulits3.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
"Prügi mahapanek keelatud. Trahv - sisselöödud nägu!" Lõuga saamine, nagu näha, sealkandis kedagi ei hirmuta. Vot selline karm rahvas elab Simferopolis. </div>
<div>
<br /></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-66230539816742786212014-11-19T01:41:00.001+02:002014-11-19T01:41:48.365+02:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm;">
<span style="font-size: 16pt;"><b><span style="color: red;">KRIMMI-TATARLASTE VAIKSEST VASTUPANUST VENE VÕIMUDELE KRIMMIS<o:p></o:p></span></b></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm;">
<span style="font-size: 16pt;"><br /></span></div>
Vabandan kõigepealt, et Krimmi-sissekanded lõppesid kohe pärast esimest päeva. Lihtsalt jube kiire oli kogu aeg, sisuliselt vabakutselise ajakirjanikuna töötades peab väljasõitudel rabama nii, et pole uneaegagi. eriti sel juhul, kui piirkond on sulle täiesti tundmatu, nagu oli mulle Krimm. Et mingitki pilti ette saada, selleks pidi lihtsalt rääkima ja rääkima ja veelkord rääkima inimestega ning sinna kogu aeg kuluski. Postimehe saidile ma mingeid muljeid jõudsin siiski iga päev kirjutada, saate neid lugeda <a href="http://www.postimees.ee/2979837/postimees-krimmis-kohalikke-arritavad-uleoo-varvi-vahetanud-ukraina-ametnikud">siit</a>.<br />
Katsun siiski veidi tagantjärele asja parandada ka oma blogis... Tänases Postimehes ilmus mu lugu sellest, mida krimmi-tatarlased arvavad uuest võimust Krimmis. Panen blogisse üles oluliselt pikemana selle teema, kui see ilmus lehes, lisaks ka väikese videolõigu sel teemal, mille leiate loo seest!<br />
<br />
<div class="MsoNormal">
"Me saame suurepäraselt aru, et Krimm on okupeeritud,
ükskõik, mida uus võim ka ei üritaks rääkida või teha. Eriti meie noored on
väga kaasaegse haridusega ja neid ei õnnestu uuel võimul enam Nõukogude-aegsete
võtetega ära petta,“ kinnitab 50-aastane Bahtšisarai teadustöötaja Elviira.</div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Elviira on krimmi-tatarlane, kes sündis nagu peaaegu kogu
tema põlvkond Stalini-aegse massiküüditamise tagajärjel Usbekistanis. Oma
kodumaale Krimmi naasis ta koos oma rahvaga alles 25 aastat tagasi.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Krimmi-tatarlased on sisuliselt ainus tülikas moment Vene
võimudele tänases Krimmis, mille elanikud elavad üldiselt siiani eufoorias
kevadisest ühinemist Venemaaga.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Enamus krimmi-tatarlasi nagu ka nende esindusorganid
Kurultai ja Medžlis - mida võib nimetada krimmi-tatari rahva valitud
parlamendiks ja valitsuseks - ei tunnista Krimmi Venemaa osana, vaid peavad
seda endiselt Ukraina alaks. Krimmi venelastest juhid teavad seda ning muidugi
ei andesta seda krimmi-tatarlastele.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Krimmi-tatarlased pole tänaseni unustanud, et enne II
maailmasõda oli Krimm Vene Föderatsiooni, tollal üks 16 liiduvabariigist NSV
Liidus, koosseisus autonoomne vabariik (Krimmi ANSV), kus 20 protsenti
elanikkonnast moodustanud krimmi-tatarlastel olid suured õigused, kaasa arvatud
garanteeritud osalemine kohalikes võimuorganitest. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kõik nende õigused kaotasid kehtivuse, kui 1944. aasta mais
küüditas Nõukogude võim 85 protsenti Krimmis enne sõda elanud
krimmi-tatarlastest, süüdistades neid koostöös Hitleri-Saksamaaga. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Peamiselt Kesk-Aasiasse küüditatud krimmi-tatarlastest suri
paari aastaga eri andmetel 30-45 protsenti. Tagasi kodumaale lubati nad
ametlikult alles kaks inimpõlve ehk 45 aastat hiljem. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Täna elab krimmi-tatarlasi Krimmis umbes 260-270 000 inimest
ehk 13-14 protsendi kandis kogu elanikkonnast.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Medžlise esimehe üks viiest asetäitjast Nariman Dželjalov
(35) ütleb, et kõik tema rahva soovid lähtuvad ühest eesmärgist:
krimmi-tatarlaste rahvusvabariigist või siis vähemalt rahvusautonoomiast
Krimmis.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
„Me ei räägi täna, mis riigi koosseisus see rahvusvabariik
peaks oleme,“ ütleb Dželjalov, kes on praegu Medžlise peamine kõneisik pärast
seda, kui Krimmi uus võim sisuliselt saatis juulis maalt välja Medžlise juhi
Refat Tšubarovi. „Kui Krimm oli Ukraina jurisdiktsiooni all, siis me rääkisime
rahvuslikust autonoomsest territooriumist Ukraina kooseisus, sest me saime aru,
et iseseisva riigi küsimus on väga keeruline mitte ainult diplomaatilisest
aspektist, vaid ka majanduslikult.“<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Konkreetselt soovivad krimmi-tatarlased õigust oma
esindajate kaudu osaleda Krimmi elu korraldamises, kõigi õiguste taastamist,
mis neil olid enne küüditamist, võimalust saada täielikult omakeelset haridust
ning rahus arendada oma kultuuri. Vaid viimasega on olukord enam-vähem
rahuldav, lausub Dželjalov. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Hoolimata Venemaa pidamist okupandiks, otsustas
krimmi-tatarlaste Kurultai peale Krimmi ühendamist Venemaaga teha uute
võimudega siiski koostööd.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
„Me ütlesime, et jah me ei tunnusta teatud sündmusi ja
fakte, aga me oleme oma kodumaal ning oma rahva heaolu nimel me oleme valmis
tegema koostööd isegi teiega,“ ütleb Dželjalov. „See ei olnud kerge otsus,
paljud nimetasid meid sellise seisukoha pärast reeturiteks.“</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
SIIN VIDEOS RÄÄGIB NARIMAN DŽELJALOV LÜHIDALT SPETSIAALSELT EESTI LUGEJALE NENDEST PÕHJUSTEST, MIKS KRIMMI-TATARLASED EI TUNNUSTA VENE VÕIMU KRIMMIS </div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/kgx4f03UMNQ?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="text-align: left;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Krimmi võimud keelduvad aga läbirääkimistest Medžlise
juhtidega enne, kui nad tunnustavad Krimmi Venemaa osana. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
„Me ei saa seda teha, sest enamus meie rahvuskaaslasi ei
arva nii,“ ütleb Dželjalov. „Me oleme pakkunud, et jätame selle teema praegu
kõrvale ning otsustame elulisi küsimusi hariduses, kultuuris ja äris.“<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Võimude suhtumist Medžlisse iseloomustab hästi ühe Krimmi
valitsusametniku sõnad mulle: „Nad (Medžlis) käitavad nagu terroristid, kes
esitavad võimudele nõudmisi. Ukraina ajal said nad elada väljaspool seadust,
aga Venemaa lihtsalt ei luba seda.“ <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Teine Krimmi võimude tingimus on, et Medžlis ja Kurultai
tuleb registreerida Venemaa seaduste järgi kui ühiskondlikud organisatsioonid.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Krimmi-tatarlased aga peavad Medžlist ja Kurultaid oma rahva
esindusorganiteks, mis tegutsevad kooskõlas ÜRO põlisrahvaste õiguste
deklaratsiooniga. Dželjalovi sõnul peavad nad Kurultaid näiteks samasuguseks
institutsiooniks nagu Saami parlament. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
„Me ei ole mingi mõttekaaslaste ühing mingi probleemi
lahendamiseks, vaid rahvusvaheliste normide järgi lubatud oma rahva
esindusorganid,“ raiub Dželjalov. „Peamine, mis on ka kirjas näiteks Saami
parlamendi seaduses, me tahame, et kõiki krimmi-tatarlastega seotud küsimusi
peaks lahendama meiega konsulteerides.“<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Medžlise tunnistamisega oli krimmi-tatarlastel probleeme
juba Ukraina ajal, kui nende suhted võimudega olid samuti keerulised.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Krimmi tänased võimud väidavad, et nad on omalt poolt teinud
krimmi-tatarlastele juba vähemalt kolm suurt järeleandmist, aga need pole ikka
rahul.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Esimene oli see, et krimmi-tatari keel tunnistati üheks
riigikeeleks Krimmis vene ja ukraina keelte kõrval. Keel on muide ainus kord,
kus Krimmi tänane konstitutsioon üldse mainib poolsaare vanimat põlisrahvast.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Teine oli Venemaa presidendi Vladimir Putini aprillikuine
ukaas, mis nägi ette meetmed Krimmi ANSVs elanud küüditatud rahvaste
rehabiliteerimiseks. Ukaas puudutas „armeenia, bulgaaria, kreeka, saksa ja
krimmi-tatarlaste rahvaid“ ning nägi ette nende elupaikade taastamist ja
kordategemist Krimmis ning kultuurautonoomiate loomise.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kolmandaks kuulutas Krimmi parlament vabadeks päevadeks
moslemiusku krimmi-tatarlaste suurimad usupühad ursa-bairam (sellega
tähistatakse paastukuu ramadani lõppu) ja kurban-bairam (sellega tähistatakse
Mekkasse palverännaku lõppu).<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kõige selle kõrval on aga Krimmi võimud keelanud Venemaal
siseneda krimmi-tatarlaste rahvuslikul liidril Mustafa Džemalil ja Medžlise
valitud juhil Refat Tšebarovil, arestinud Medžlise kõik hooned, korraldanud
hirmutamistaktika peamise vahendina läbiotsimisi peaaegu kõigis
krimmi-tatarlaste mošeedes ja medrestes ning juhtivate krimmi-tatarlaste
kodudes, keelas küüditamise 70. aastapäeva suurejoonelise tähistamise ning ei
lubanud nende rahva esindajat septembris ÜRO-sse põlisrahvaste konverentsile
esinema. Samuti pole võimud suutnud selgitada, miks on hakanud salapärasel
kombel kaduma Venemaasse vaenulikult suhtuvad krimmi-tatarlased, kellest osa on
hiljem leitud surnuna. (MUIDE – kõiki neid asju väidab ka eile ilmunud Human
Right Watch´i raport Krimmi kohta-J.P.)<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Ühesõnaga, Venemaa kasutab krimmi-tatarlaste vastu võtteid,
mida ta ise avalikult käredate sõnadega taunib, kui kasvõi ühte neist
tegevustest kasutaks mõni Euroopa riik, näiteks Eesti või Läti, venelastest
vähemuse vastu. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Krimmi-tatarlaste seas lahkhelide külvamiseks on võimud
asunud sellisel puhul tavalise praktika kallale - Kurultai ja Medžlise kõrvale
loodud alternatiivsed organisatsioonid, mis „tegelikult esindavad
krimmi-tatarlaste huve“. Aseministritena on võetud valitsusse ametisse neid
krimmi-tatarlasi, kes on nõus uute võimudega koostööd tegema.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Zaur Smirnov (38) on nagu tema eakaaslane Nariman
Dželjalovgi üks Medžlise esimehe asetäitjatest. Veel kevadel olid nad
mõttekaaslased, täna on Smirnov Krimmi valitsuses kõige kõvema ametikohaga
krimmi-tatarlane. Ta juhib eri rahvuste ja küüditamisohvrite probleemidega
tegelevat riiklikku komiteed, sisuliselt on ta ministri staatuses. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Smirnovi väitel ei ole konflikti Medžlise ja võimude vahel,
vaid mõnede Medžlise juhtide ja võimu vahel. Samuti kinnitab ta, et krimmi-tatarlastest
lihtrahvas ei pea Venemaad Krimmis okupandiks.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Pean Smirnovi sõnad meeles ja mõned päevad hiljem teen
krimmi-tatarlaste mitteametlikus pealinnas Bahtšisarais väikese
tänavaküsitluse. Ajan sealses vanalinnas juttu seitsme krimmi-tatarlasega ja muu
hulgas küsin neilt, kuidas nad suhtuvad Venemaasse. Ma ei küsi, kas nad peavad
Venemaad „okupandiks“. 5:2 on tulemus nende kasuks, kes ise kasutavad Venemaa
tegevuse kohta Krimmis „okupatsioon“. Kaks on aga rahul ja arvavad, et see oli
õige samm. See miniküsitlus ei pretendeeri muidugi mingil üldistustele, aga
näitab vähemalt, et Venemaa-vastane suhtumine on krimmi-tatarlaste seas siiski
levinud.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Krimmi-tatarlastele kui põlisrahvale täiendavate õiguste
nõudmist Zaur Smirnov ei poolda, kuigi toonitab, et Venemaa seaduste järgi pole
välistatud, et Krimm kunagi saab rahvusvabariigiks nagu Tatarstan või
Tšetšeenia. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
„Praegu on palju olulisem lahendada meie rahva sotsiaalseid
ja majanduslikke probleeme, kui püstitada küsimust sellest, milline rahvus on
Krimmis peamine,“ lausub ta. „See loob ainult pinnast rahvustevaheliseks
konfliktiks.“<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kindlasti meeldis võimudele, et 90 protsenti
krimmi-tatarlasi võttis endale Venemaa passi. Dželjajovi sõnul ei näita see
tema rahva lojaalsust, vaid inimesed olid sunnitud seda tegema, kui tahavad
normaalselt oma kodumaal edasi elada.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Küll hakkavad krimmi-tatarlased Smirnovi väitel Venemaasse
uskuma, kui nad näevad, et uus võim teeb nende elu reaalselt paremaks. Ametniku
sõnul kulutavad võimud järgmise viie aasta jooksul 10,5 miljardit rubla (175
miljonit eurot) represseeritud rahvaste, peamiselt krimmi-tatarlaste, olme
parandamisele: riik ehitab elumajasid, kirjastab krimmi-tatari keelseid
õpikuid, viib küladesse gaasi ja veevärgi jne. Krimmis on nimelt üsna palju
asulaid, kuhu vett viiakse siiani tsisternidega. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
„Uus võim tahab, et Medžlis oleks partner, mitte ei
šantažeeriks neid. Jah, Ukraina ajal võis nii midagi saavutada, aga enam
mitte,“ ütleb Smirnov. „Kas Eestis oleks võimalik, et seal tegutseks
paralleelne parlament või valitsus?“ Smirnov unustab ära, et tegelikkuses
tegutsevad maailmas mitmetes riikides väikerahvaste omad esinduskogud, nagu
näiteks Saami parlament.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Medžlise suur trump suhtlemises Krimmi võimudega on see, et
teda toetab rõhuv enamus krimmi-tatarlasi. „Ma olen kindel, et 80 protsenti
toetab Medžlise tegevust, sest nad on ju rahva poolt valitud Kurultai kaudu,“
ütleb krimmi-tatarlaste rahvusliku uhkuse, Bahtšisarais asuva endise
khaani-palee muuseumi tegvjuht Edvir Umerov (50). <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Umerov tunnistab, et kui Venemaa ühendas endaga kevadel
Krimmi, siis krimmi-tatarlaste seas tekitas see hirmu. „Arvestades varasemaid
repressioone, siis see hirm oli mõnes mõttes loomulik, eriti vanemate inimeste
seas,“ räägib ta. „Aga ma ei usu, et enam meie rahvaga midagi halba võib
juhtuda, sest aeg pole enam lihtsalt selline. Kõigile on põhiline, et sõda
pole.“<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Krimmi-tatarlastega rääkides tekib tunne, et hirm Kremli
võimu ees on neile 70 aasta taguse massiküüditamise pärast geenidesse sisse
kodeeritud. Või kui see pole hirm, siis on see viha ebaõigluse pärast, mis pole
isegi paljudel noorematel inimestel siiani üle läinud. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Venemaa presidendi Putini aprillikuist küüditamise ohvrite
rehabiliteerimisukaasi ei võta paljud krimmi-tatarlased tõsiselt. Nad saavad
aru, et selle põhjus oli Kremli soov võita krimmi-tatarlaste poolehoidu peale
Krimmi ühendamist Venemaaga. Aga mis veelgi olulisem. „Moskva pole siiani
vabandanud meie küüditamise eest. Millest me nendega räägime?“ küsib Elviira. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
„Me oleme harjunud vastu pidama,“ ütleb mulle Safkat,
Simferopolis elav vanaldane krimmi-tatarlane. “Kui meil ei lubata enam
miitinguid korraldada, siis me koguneme mošeedesse. Kui meil ka seal ei lubata
koguneda, siis me kohtume matustel, aga me jääme oma probleemidest rääkima!“ <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Keele säilimine on südameasi<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Krimmi-tatarlaste jaoks kõige olulisem küsimus on keele
säilimine, mida küüditamise tõttu mitu põlvkonda ei tohtinud isegi õppida.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Erinevatel hinnangutel räägib oma emakeelt 80-90 protsenti
krimmi-tatarlasi, kuid hästi valdavad, sealhulgas oskavad oma emakeeles
kirjutada, neist umbes kolmandik või isegi vähem.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Tänase seisuga on Krimmis 14 kooli, kus 1.-4. klassini on
kogu õpetus krimmi-tatari keeles. Alates 5. klassist on sellistes koolides
krimmi-tatari keeles vaid emakeele ja kirjanduse tunnid, kokku kolm tundi
nädalas. Lisaks on veel segakoolid, kus algtasemel on osa klasse krimmi-tatari
keelsed.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Võrreldes näiteks Venemaa rahvusvabariikidega, siis on
krimmi-tatari keele õpetamine koolides isegi heas seisus.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kohaliku omavalitsuse tasemel praegu krimmi-tatari keelset
asjaajamist pole, kuid aseharidusminister, krimmi-tatarlane Aider Abljatipov
lubas, et peagi vastu võetav keeleseadus lubab kohalike võimuasutuste istungeid
ja nõupidamisi tulevikus läbi viia krimmi-tatari keeles, kui ametnike enamus on
krimmi-tatarlased. Venekeelsetele osalejatele tuleb aga sel juhul kindlustada
tõlge.</div>
<div class="MsoNormal">
Paljud krimmi-tatarlased peavad sellest hoolimata Krimmi
põhiseaduse lubadust, et krimmi-tatari keel on poolsaarel üks riigikeeltest,
deklaratiivseks, sest näiteks isegi paljude riigiasutuste sildid on ainult
venekeelsed, kaasa arvatud Krimmi parlamendi hoone oma.</div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-63426153956389273122014-11-04T18:30:00.001+02:002014-11-04T18:30:45.058+02:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<br />
<h2>
<b><span class="Apple-style-span" style="color: red;">Krimmis. Esimene päev</span></b></h2>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-F21A91JcFMw/VFj-JSh7FrI/AAAAAAAAJwI/L5ZaDtXQGwE/s1600/PB040120.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-F21A91JcFMw/VFj-JSh7FrI/AAAAAAAAJwI/L5ZaDtXQGwE/s1600/PB040120.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<br /></div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Esimesed muljed olid külmad. </div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Lootsin meie mõistes lõunamaal oma nohu ravida, aga endine Ukraina-Krimmi, nüüdne Venemaa-Krimmi pealinn Simferopol võttis mind vastu ainult ühe soojakraadiga.</div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Märtsisündmuste ajal, kui Krimm liikus sujuvalt Ukraina koosseisust Venemaa rüppe, kuulsaks saanud rahvaomakaistet (<i>opoltšenie</i> või ka <i>samoobarono</i>) kohtab tänaval endiselt rohkem politseinikke. </div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Tänavad on täiesti käest lastud. Tallinnat võib Simferopol ainult kadestada.</div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Vastupidi hoiatustele, et võta kaasa ainult sularaha, sest Visa-kaardiga pole siin midagi teha, leian kesklinnas mitmeid pangaautomaate, mis ainult Visa ja Mastercardi söövadki. Kohvikutes ja baarides tuleb maksta siiski sulas. </div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Kirjade järgi Apple'i ametlik edasimüüja laiutab keset kesklinna, kuigi loetu järgi ei tohiks Lääne sanktsioonide tõttu sellist asja siin olla. Kas Apple Inc seda ise ka teab? Aga ka Suhhumi kesklinnas on IKEA pood - muidugi võltspood. </div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Poed on Ukraina kaupa täis. Kirjutan seda teksti ja joon baaris õlut Lvovskoe 1775 hinnaga 60 rubla (veidi üle euro) pudel.</div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Üleval on endiselt palju ukrainakeelseid silte ja liiklusmärke.</div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-qwzymFQaffs/VFj-UADwcuI/AAAAAAAAJwQ/Hyr64QYwRVw/s1600/PB040101.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-qwzymFQaffs/VFj-UADwcuI/AAAAAAAAJwQ/Hyr64QYwRVw/s1600/PB040101.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<br /></div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Linn peab Venemaa rahvusliku ühtsuse päeva. Rahvas tähistab seda ehk vene kombe kohaselt <i>guljaajet</i>. Aga ebatüüpiliselt Venemaa provintsi kohta on rahvas väga viisakas. Inimesed ei ole silmnähtavalt depresiivsed ega agressiivsed. Ei paista õnnetute inimeste moodi. Õnnetud inimesed ilmselt seda päeva ei tähista. </div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-WmR0SPBLSJ4/VFj-d6-XYeI/AAAAAAAAJwY/E7EtsiH9H24/s1600/PB040103.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-WmR0SPBLSJ4/VFj-d6-XYeI/AAAAAAAAJwY/E7EtsiH9H24/s1600/PB040103.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<br /></div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Hotellid on puupüsti rahvast täis. Selline tunne, et kõik Venemaa õnneotsijad on Krimmi kokku sõitnud. Iga riigiasutus Venemaal on aga kindlasti vähemalt ühe oma ametniku Simferopolisse saatnud. </div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Mul on raske võrrelda Simferopolit enne ja pärast 16. märtsi referendumit - ma olen esimest korda elus Krimmis. Ma ei saa ega anna selllepärast hinnanguid.</div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Lühike kokkuvõte esimestest intervjuudest (kohalikud eestlased, kohalik tuntud kirjanik, Moskvast siia elama sõitnud ärimees, muide Aleksei Navalnõi poolehoidja, inimesed tänavalt): elu on parem kui Ukraina ajal. Selge, et palgad ja pensionid on vähemalt kaks korda suuremad (aga selle eest on ka hinnad enam-vähem poole võrra kõrgemad kui varem. Võib vaid ette kujutada, kui odav oli siin varem, isegi eestlasele), aga põhiline inimeste sõnum on hoopis selline: meil on suurem kindlustunne tuleviku suhtes kui Ukraina ajal. Teoreetiliselt kaotatud õigustest või vabadustest ei rääkinud keegi. Kohalike krimmi-tatarlaste juhtidega pole ma veel kohtunud, nemad arvavad kindlasti teistmoodi. </div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Huvitav on see, et päris mitu inimest tõid kõige olulisema muutuse näitena seda, et meditsiiniabi on nüüd ka reaalselt tasuta ja kättesaadav. Ukraina ajal pidi kõige eest maksma, ka haiglas toidu eest. Moskva saab aru, mis inimestele korda läheb. Arstide palku pidid siin kõik kadestama. Mis on iseensest huvitav, sest üle Venemaa arstid ainult nurisevad oma palkade üle. </div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Negatiivset on muidugi ka. Inimesed räägivad sellest avameelselt, aga tingimata kõik lisavad, et see on mõistetav - meil on ju üleminekuaeg. Umbes nagu meil 23 aastat tagasi. Ühest süsteemist , ühtedest seadustest teistele seadustele teise ülemineku tõttu on paksult segadust igal eluala. Alates ettevõtete ümberregistreerimisest ja sisuliselt kinnisturaamatu puudumisest (mille tõttu ei saa teha ametlikult mingeid kinnisvaratehinguid) kuni autode registreerimiseni.</div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-e0KLAWPD-9U/VFj-p38gwbI/AAAAAAAAJwg/a2UxloPL4cU/s1600/PB040108.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-e0KLAWPD-9U/VFj-p38gwbI/AAAAAAAAJwg/a2UxloPL4cU/s1600/PB040108.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<br /></div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
See viimane on eriti kurioosne. Ma nägin tänaval vähemalt nelja erineva registreerimisnumbriga autosid - Venemaa numbrid, Ukraina numbrid, Nõukogude-aegsed "uued numbrid" (valgel põhjal) ja Nõukogude-aegsed "vanad numbrid" (mustal põhjal). Neid viimaseid olin ma viimasel ajal endisel Nõukogude-alal näinud ainult Abhaasias. </div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-UYid8GnndeY/VFj-y3cTXOI/AAAAAAAAJwo/t_V-IQB5i_g/s1600/PB040114.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-UYid8GnndeY/VFj-y3cTXOI/AAAAAAAAJwo/t_V-IQB5i_g/s1600/PB040114.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<br /></div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Nagu mulle räägiti, siis on autode registreerimine Venemaa registrisse toonud kaasa tõelise košmaari. </div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
Seaduse järgi peavad Krimmi elanikud oma senised Ukraina autonumbrid vahetama ümber Venemaa numbrite vastu. Aga seejuures jäävad autod arvele Ukraina autoregistrisse, kust Vene GAI ei saa neid kuidagi maha võtta. Nali, õigemini tragöödia, seisneb nüüd selles, et kui sellise Vene numbrimärgiga auto sõidab Ukrainasse, siis esimene Ukraina DAI (lühend Ukraina liiklusmiilitsast) inspektor peab sellise auto kinni, lööb arvutis läbi auto kerenumbri ning arestib auto, sest kerenumber ei lange ju kokku auto registreerimismärgiga. Autot võib sisuliselt lugeda varastatuks. Nii ongi tänaval kohe aru saada, et kes sõidab endiselt Ukraina numbritega, siis järelikult on tal vaja aeg-ajalt käia Ukrainas.</div>
<div style="font: 14.0px Helvetica; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px; min-height: 17.0px;">
<br /></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-3850139142714093252014-10-23T14:17:00.002+03:002014-10-23T14:17:31.776+03:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<h2 style="background: white; text-align: left;">
<span style="font-size: 16pt;"><span style="color: red;">Moskva internetiguru: normaalset meediaäri Venemaal enam pole</span></span></h2>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">„Venemaa
meedias toimuvat, ka internetis, võib iseloomustada sõnadega inkvisitsioon ja
tsensuur,“ ütleb Moskva internetimeedia üks legendaarsemaid kujusid Ivan
Zassurski. „Teistmoodi mõtlevad inimesed eelistavad järjest rohkem vaikida.“
Zassurski oli pikka aega Vene ühe suurima portaali ja otsingusüsteemi Rambler
üks juhte. Praegu juhatab ta Moskva ülikooli ajakirjanduskateedris uue meedia
osakonda ja on samal ajal Venemaa internetiväljaandjate omanikke ühendava
assotsiatsiooni president. Tema vanaisa juhtis 42 aastat (1965-2007) MGU
ajakirjanduskateedrit. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Intervjuu
ilmus lühendatult tänases Postimehes, siin ilmuv on intervjuu täistekst.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Peale
protestimeeleavaldusi kolm aastat tagasi ning „Araabia kevadet“ võttis Kreml
tõsiselt ette katse saada kontrolli alla interneti keskkond Venemaal (Runet).
Millised olulisemad protsessid on Runetis toimunud? Kuidas suhtuda arvamusse,
et Runetis on toimunud oluline meeleolu nihe – opositsioonilisest
võimumeelseks?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Käib
kaks olulisemat protsessi. Esiteks, väga tugevalt muutus Runeti auditoorium.
Need inimesed, kes varem kasutasid rohkem traditsioonilist meediat, tulid nüüd <i>online</i>´i. Need on hoopis teistsugused
inimesed, nende kultuuriline background on teistsugune. Interneti kasutamise
esimene põlvkond oli enamuses liberaalsete, idealistlike vaadetega. Venemaal
olid interneti kasutamise pioneeride hulgas enamus teadusinimesi ja üle poole
olid <i>expat</i>´id. Täna on rohkem kui
pooled kasutajatest tavalised kodanikud ja selge, et meeleolu internetis on
seega lähemal kogu ühiskonna meeleoludele Venemaal. Selles suhtes on teil
õigus. Aga – need inimesed, kes kunagi andsid tooni Runetis, nemad ei ole ka
kuhugi kadunud. Nad on endiselt jäänud arvamusliidriteks. Jah, nende elu on
raskemaks tehtud, aga nad jätkavad tegutsemist. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Teiseks,
Runeti võtmeväljaannete kontrolli alla võtmine. Sellega juhtus see, mis on
Venemaal juhtunud muu meediaga - toimus omandi kontsentreerimine. Enamus
ressursse, mis vastasid liberaalse põlvkonna vaadetele, läksid uute omanike
kätte. Või siis kui ei vahetunud omanik nagu Lenta-ru-l, siis vahetus
sisuliselt kogu toimetus. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Esmapilgul
võib tunduda jah, et Runetis toimus meeleolu-vaadete muutus, aga tegelikult
toimus arvamuste kihistumine. Aga näiteks sotsiaalvõrgustikes – FB-s,
Twitteris, vkontakt´is – on liberaalsel kontingendil endiselt väga tugev hääl.
Loomulikult käib nüüd võitlus selle eest, et FB ja Twitter keelata. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Kas
selles peitubki põhjus mõtetele, et piirata Runeti sõltuvust välismaailmast või
vajadusel see sootuks lülitada
autonoomsele režiimile?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Kremli
ülesanne oli leida sihtrühm, kelle toel nad läbivad järgmised valimised (<i>2016 riigiduuma ja 2018 presidendivalimised</i>).
Nad otsustasid, et sellised sihtrühmad on hariduseta inimesed, töölised,
ametnikud ja neile tuleb teha panus. Sellepärast nad tegutsevad väga
agressiivselt praegu ja teevad kõva kära, et riik on vaenlastest ümber piiratud
jne. Nende peal see töötab. Teised elanikkonna grupid on teistsuguse arvamusega
ja minu meelest tuleb selliseid järjest rohkem. Interneti väljalülitamine välismaailmast
siin ei aita, sest 140 miljonit inimest on piisav hulk, et omada erinevaid
seisukohti riigi sees. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Kas
võib öelda, et suurtes uudisteportaalides on valdav meeleolu nüüd
võimudemeelne?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Muidugi,
sest võimude surve oli mitu aastat selleks tugev. Nüüd võeti vastu seadus, mis
piirab välisosalust meediaettevõttes 20 protsendiga. Agenda on selge –
kontrollida meediat võimalikult tugevalt absoluutselt kõikides meediasfäärides.
See on ka üks põhjus, miks ma oma portaali (<i>Zassurskile
kuulub internetiprojekt „Chastnyi Korrespondent” <a href="http://www.chaskor.ru/">http://www.chaskor.ru/</a></i>) ei sulge, kuigi
raha teenida turult on väga raske ja problemaatiline, siis ma teadvustan
endale, et praegustes oludes omab isegi selline väike väljaanne Venemaal tähendust.
See on minu missioon.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Internetikäitumise
uurija Fjodor Krašeninnikov väidab, et suur osa veel 2-3 aastat tagasi Kremli
suhtes kriitilistest internetikommentaatoritest toetab täna avalikult Kremli
ettevõtmisi, näiteks Krimmis ja Ukrainas. Mis te sellest arvate?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">See on
ajutine, see on spordivõistluse efekt. Algas kõik Venemaale väga edukatest
Sotši olümpiamängudest, pärast seda tulid Ukraina sündmused ja Krimm. Kõik olid
loomulikult Krimmi Venemaa koosseisu astumise poolt, sest enamusele venemaalastele
oli see iseenesest mõistetav. Donetski ja Luganskiga pole ega tule sellist ühist
tunnet kogu Venemaal. Selle nimi on soovmõtlemine.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Muide,
kuidas teie suhteliselt väike portaal üldse praegu ellu jääb?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Minu portaal
tegutseb põhimõttel <i>web-donor</i>. Selle
sisu on kvaliteetne materjal, mida mulle saadetakse tasuta. Reklaami ma ei müü,
kuna sellega on suuri raskusi. Selle asemel ma teen erirubriike, mille ma kord
kuus välja müün. Iga kuu erinev rubriik. Toimetus koosneb kolmest inimesest.
Seetõttu olengi seni ellu jäänud. Kui meil oleks suurem toimetus, siis oleks
mul juba probleeme või siis ma ei suudaks puhtmajanduslikult toime tulla.
Lugejaid on mul päevas umbes paarkümmend tuhat. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Te
tõite näiteks Venemaa ühe suurima uudisteportaali Lenta.ru, kus omanik vahetas
sõltumatu toimetuse ilmselgelt Kremli survel sõnakuulelikuma toimetuse vastu. Kas on veel mõni hea näide, kuidas võimude
survel internetikanal tõmbub tagasi?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Dožd
näiteks! <i>(Tegemist on Venemaa
populaarseima sõltumatu telekanaliga, millel algul piirati levivõimalusi ja
hiljem keelati reklaamimüük nagu ka teistel satelliitkanalitel Venemaal</i>.)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Aga telekanali
Dožd sisu ju ei muutunud isegi peale pikaajalist survet võimudemeelseks?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Ei
muutunud, aga ma arvan, et nende sisu muutub aja jooksul ettevaatlikumaks. Sa
lihtsalt ei saa enam endale lubada neid asju, mida varem. Saate aru? Vastu on
võetud nii palju erinevaid seadusi, et ükskõik mis puhul ja kelle vastu saab midagi
piiravat ikka kasutada. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Kuidas
lõi Kreml sellise süsteemi, mis võib sisuliselt iga kell suvalise väljaande
kinni panna?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Vastu
võeti palju igasuguseid pealtnäha õigeid seadusi, mis piirasid lasteporno,
suitsiidi, narkomaani reklaamimist ja levitamist. Järgmise sammuna toimus see,
et kui on olemas seadus, siis tuli muidugi luua kontrolli- ja
karistamismehhanism. Nagu need mehhanismid olid loodud, tuli palju erinevaid
ideesid – kuidas jääb autoriõigustega, tuli piraatlusevastane seadus, mis lubab
saite blokeerida jne. Kokkuvõttes, tasapisi loodi niimoodi samm haaval
mehhanism, mis täna lubab blokeerida ükskõik millise saidi, kui on vaja.
Täielik inkvisitsioon. Väga lihtne on kellelegi täna selgeks teha, et mis
temaga juhtub, kui ta käitub halvasti. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Uute
piiravate seaduste abil on Venemaal blokeeritud juba mitmeid saite, kuigi
enamusi neist – näiteks grani.ru - saab välismaal endiselt edukalt lugeda.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Jah,
aga küsimus on, kuidas teenida välismaiste lugejate pealt. Asi pole ju ainult
vabaduses, vaid ka selles, et on vaja ka elada. Osa juba võrdlevad toimuvat 17.
sajandiga – sa võid küll ajalehte kirjastada, aga tingimusel et raha annab
selleks kardinal Richelieu. Mõte on selles, et sul peab olema lehe
väljaandmiseks tänases Venemaal patroon. Selles mõttes normaalselt meediaäri
tänasel Venemaal pole, meediaäri on rohkem sellise agendi staatuses. Toimub
tugev kihistumine meedias. Varsti näete, et Vedomosti tuleb ilmselt maha müüa,
Forbes tuleb maha müüa. Välisomanikele luuakse Venemaal lihtsalt sellised tingimused,
et neil pole enam huvitav sellega siin tegeleda. (<i>Ta peab silmas seadust, mis piirab välisosaluse suurust Venemaa
meediettevõttes 20 protsendile</i>.)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Kas
siis jääbki normaalsetest päevalehtedest alles veel vaid RBC Daily, millel on
venelasest suuromanik, miljardär Mihhail Prohhorov?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Küll
Prohhorov ka otsib, kellele seda maha müüa. Saage aru, et meediaäri – peale
selle, et see toob probleeme kaela - on praegu Venemaal ka lihtsalt väga halb
äri. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Varem
oli lihtne, vaatasid teleuudiseid ja sa teadsid, et see on Kremli vaade
asjadele. Siis läksid lenta.ru või gazeta.ru saidile ja said sealt teada,
kuidas on asjad tegelikult. Nüüd need saidid petavad ära need tavalised
inimesed, kes ei tea või ei saa aru, et sisu on seal tegelikult ära vahetatud.
Kust nüüd Vene inimene teada saab, mis toimub tegelikult?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Ma
soovitan kõigile, et lugege Guardiani! Valetavad ju kõik ümberringi! Kui kõik
on ümberringi nii politiseeritud, siis ei saa kedagi uskuda. Mina ei tea keda
uskuda, võib olla ainult Guardiani. Kas te usute NY Times´i või? Mul on sellega
probleem, et vene keeles pole mingeid saite lugeda. Kui vaja, siis ma loen
Twitterist või FB-st. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Mida te
arvate sellest, et Vene opositsiooniline meedia teeb koostööd näiteks
Baltimaade meediaga, avades venekeelseid saite või siis vahetades sisu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">See
kõik on muidugi tore, aga Venemaal ei muuda see midagi. Need saidi ei saa
absoluutselt kuidagi mõjutada agendat Venemaal. Kui ühiskonnas domineerivad
mingit vaated tugevalt, siis opositsiooniline vaade muutub järjest vaiksemaks.
Teistmoodi mõtlevad inimesed eelistavad järjest rohkem vaikida, et mitte minna
järjest suureneva enamusega vastuollu. Seda nimetatakse vaikimise spiraaliks.
Muidugi, õnneks on veel Dožd ja sotsiaalvõrgustikud, mis aitavad teistmoodi
mõtlevatel inimestel Venemaal veel olla normaalses psüühilises seisundis, sest
nad saavad endasuguste mõtteid lugeda ja kuulata, aga nendele avaldatakse
järjest tugevamat survet. Olukord on selline, et meil on palju inimesi, kes
mõtlevad huvitavalt ja teistmoodi, aga ühiskonna enamus ei taha neid lihtsalt
kuulata, neid blokeeritakse, piiratakse avaldamist. Olukord on mitte lihtsalt
halb, vaid sisuliselt me oleme kogunenud juba (<i>vaba ajakirjanduse.</i>) peietele.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Kirjeldage,
kuidas konkreetselt käib see omanike mõjutamine. Kas Lenta.ru miljardärist
omanik, üsna liberaalsete vaadete poolest tuntud Aleksandr Mamut lihtsalt
kutsuti Kremli välja ja kästi, vaheta toimetuse „normaalse“ vastu välja?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Kui sa
väljendad mingeid vaateid, siis sind ei lasta ligi raha jagamisele mingitele
eriprojektidele. Minu puhul näiteks, kui ma muutuks väga radikaalseks, siis ma
ei suudaks üldse raha teenida, sest inimesed kardaksid mulle raha anda. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Kuidas
see mõjutamine Mamuti juhtumi puhul ikkagi välja võis näha?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Mamut
on raske, väga huvitav inimene. Lenta.ru tegi ise mitmeid tähtsaid vigu. Ma
olin kunagi Lenta.ru president ja mina olin see, kes pani ametisse selle
peatoimetaja, kes kevadel maha võeti (<i>Galina
Timtšenko, kes avas oma endise toimetusega uue uudistesaidi peakorteriga Riias</i>.). Nad
olid juba siis kõik väga rasked inimesed seal (toimetuses), lihtsalt mina olen
ametilt ajakirjanik ja nad olid mulle väga sümpaatsed, kuigi mul oli nendega
väga raske. Ma võtsin nende poole ja selle tõttu ma jäin hiljem Rambler.ru-s (<i>suuruselt teine venekeelne otsingumootor ja
veebikeskkond</i>) ilma oma optsioonist. Ma kaotasin poole miljoni dollari
ringis selle eest. Rambleri omanikud olid minu peale väga tigedad, sest mind
pandi ametisse, et ma nad ära koristaksin, aga mina hoopis toetasin neid. Selle
eest sai neist väga hea toimetus.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Seda ma
räägin selleks, et te mõistaksite tausta selleks hetkeks kui Lenta.ru omanikuks
sai Mamut <i>(2013. aastal</i>.). Mamut on
muidu väga korralik ja hea inimene. Aga! Kui sa oled Venemaal millegi omanik ja
sul on raha, siis saab sult ära võtta kõikvõimalikku omandit, tehaseid, maju,
võidakse kohtuasju algatada. Mina olen näiteks vaene, mis on minult ära võtta?
Ma olen siin riigi palgal, mu palk on 25 000 rubla. Aga rikas olla on
Venemaal väga raske. Ja Mamut on miljardär. On teada, mis sai Hodorkovskiga,
mis praegu toimub Jevtušenkoviga. Mamut ilmselt ei tahtnud sellisesse olukorda
sattuda. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Mamutil
ei olnud erilist valikut?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Mamutil
ei olnud valikut. Peale selle Lenta.ru toimetus ka käitus õudselt, seda ei saa
eitada.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Mismoodi
õudselt?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Ebaprofessionaalselt.
Neile hakkas pähe, et nad muutusid sotsiaalmeedia liidriteks ja nad tegid asju,
mis ei olnud enam professionaalne ajakirjandus. Te teate ju milline hüsteeria
siin valitses, kui toimusid tuntud sündmused Krimmi ümber. Lenta.ru avaldas
just sellel hetkel artikli pealkirjaga, et Krimm kuulub põliselt
krimmi-tatarlastele. See ei ole põhimõtteliselt õige, sest veel varem kuulus
see kreeklastele jne. Aga ma ei eita, et sellisele seisukohale on õigus. Taust on
selles, et siis ja praegu oli Venemaal opositsioonilise seisukoha esitaja koht
vakantne ja muidugi on ajakirjanikel suur kiusatus see koht täita. Lenta.ru
oleks saanud sel hetkel esitada seda seisukohta vähem provotseerivalt ja tuua
ära erinevaid seisukohti. Sellise artikli avaldamisega sellises ühiskondlikus
olukorras oli vähe ühist ajakirjandusliku professionaalsusega. Kui Lenta.ru
oleks olnud natuke professionaalsem, natuke neutraalsem – aga sel juhul nad
võib olla poleks olnud ka nii populaarsed. Probleem on selles, et Lenta.ru
ajakirjanikud polnud oma portaali omanikud. Nemad ei vastutanud kohtu ees oma
sõnade, artiklite eest. Mina omanikuna pean seda tegema. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Lenta.ru
andis teie meelest ise põhjuse enda ründamiseks, toimetuse väljavahetamiseks?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Kahjuks
jah. Kui sa tahad midagi sellist teravat öelda, siis oska seda teha nii, et
sind ei vallandata selle eest. Selleks õpetataksegi ajakirjanikke, et kuidas
osata kirjutada nii, et sind kohtusse ei kaevata, et kusagilt poleks kinni
võtta jne. See on keeruline lugu! Aga kui lühidalt kokku võtta seda Lenta.ru
lugu, siis meil on tsensuur!<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="background: white;">
<span style="color: #222222;">Ma
muide arvan, et kõige tänase põhjus on 1993. aastas. Sest kui tulistatakse
parlamenti ja kõik ümberringi karjuvad hurraa, siis mõtle ise peaga, mis
sellest välja tuleb! Lääs loeb perifeersete riikide jaoks diktatuuri
normaalseks. Jeltsin oli see, kes esimesena läks sõltumatu televisiooni
kallale, sest Berezovski pidi talle valimised võitma. Pärast Jeltsin tahtis ja
pani Putini enda asemele. Venemaal on diktatuur juba 1993. aastast ja kõigil on
ükskõik. Nüüd äkki, 20 aastat läks mööda ja järsku kõik ärkasid: oh, jube,
Venemaal on diktatuur. <o:p></o:p></span></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-48680174437129904972014-10-22T10:49:00.000+03:002014-10-22T10:50:59.629+03:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<h2 style="text-align: left;">
<span style="font-size: 16.0pt;"><span style="color: red;">Kuidas telekainimesed kolisid
oma Kremli-meelse maailmapildiga internetti
</span></span></h2>
<div class="MsoNormal">
Kremli ei huvitanud palju aastaid meedias muud kui kontroll
televisiooni üle. 2011/2012 talve Moskva protestimeeleavalduste järel sai Kreml
aru, et tuleb haarata ka kontroll interneti üle. Selleks hakkas Kreml šantažeerima
mõjukate internetiväljaannete omanikke, sulges sõnakuulmatuid portaale ja
blogisid ning peab üleval tuhandeid makstud kommenteerijaid. Kui edukas on
tegelikult olnud Kremli massiline rünnak Venemaa internetikasutajate vastu? Täna
ilmus Postimehes mu selleteemaline lugu, mille täisversiooni panen üles
blogisse. Lisaks panen loo lõppu ka intervjuu ühe mu loo allikaga Fjodor
Krašenennikoviga, mille ma tegin taga meili teel.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Venemaa ühe tuntuma internetiasjatundja, paljude tuntud
uudisteportaalide nagu Lenta.ru, Gazeta.ru ja Newsru.com loomises osalenud
Anton Nosik väidab, et kuigi võimud on muidugi kõvasti suurendanud oma
propagandistlikku tegevust internetis, siis oma põhieesmärki pole nad suutnud
saavutada – konkreetsete autorite, väljaannete ja blogide mõju ning auditoorium
pole sellest vähenenud. </div>
<div class="MsoNormal">
„Mina ei näe sellist protsessi, et seni võimude suhtes
üldiselt opositsiooniline interneti keskkond tervikuna oleks Venemaal muutunud
kuidagi võimude meelseks,“ lausub Nosik intervjuus Postimehele. „Need, kes
kritiseerisid võime, jätkavad endiselt kritiseerimist. Jah, me näeme
poliitilise spämmi ja trollingu kasvu, aga ma ei ole nõus sellega, et sellega
oleks saavutatud mingit silmnähtavat edu.“</div>
<div class="MsoNormal">
Nosikule vaidleb vastu Vene tuntud ajakirjanik Oleg Kašin,
kes tunneb hästi Runeti toimemehhanisme ja jälgib pidevalt seda teemat. Kreml
on Kašini sõnul teinud viimastel aastatel suuri jõupingutusi Venemaal interneti
auditooriumi lojaalsuse ostmiseks. „Täna võib juba öelda küll, et sellist vaba
internetikeskkonda nagu kolm aastat tagasi, Venemaal enam pole,“ väidab Kašin
Postimehele. „On jäänud veel üle võtta kontrolli alla või blokeerida kuidagi
Twitter ja Facebook – ja ongi kõik, tere tulemast Hiinasse!“ Facebooki
kasutajaid on Venemaal 20 miljonit. </div>
<div class="MsoNormal">
Runetis toimunud muutusi põhjalikult uurinud interneti- ja
kodanikuühiskonna spetsialist, Jekaterinburgis asuva ühiskondlike suhete
moderniseerimise instituudi juht Fjodor Krašenennikov ütleb, et üldiselt on ta
Kašiniga nõus. Tema uurimiste järeldus on, et kui veel 2010-2012. aastateni
domineerisid Runetis võimudevastased meeleolud, siis nüüd on see meeleolu
muutunud võimude meelseks ning opositsioon on peaaegu täielikult kaotanud
internetis oma mõju.</div>
<div class="MsoNormal">
Lisaks Kremli otsestele jõupingutustele olukorra muutmiseks Runetis
peab Krašenennikov oluliseks põhjuseks ka seda, et Runeti auditooriumiga on
viimastel aastatel liitunud miljonid eilsed televaatajad. Need on aga äärmiselt
Kremli-lojaalsed inimesed.</div>
<div class="MsoNormal">
„Viimastel aastatel on internetile ligipääs muutunud
Venemaal tõesti massiliseks ning nüüd on seal kohal elanikkonna kihid, kes veel
kolm aastat tagasi polnud midagi kuulnudki sotsiaalvõrgustikest. Ja need
inimesed tõid endaga interneti keskkonda kaas oma ettekujutused maailmas, elust
ja sellest, keda tuleb uskuda,“ räägib ekspert Jekaterinburgist, Venemaa
südames asuvast suurlinnast. „Nad on harjunud uskuma võimude jutt ning seetõttu
nad vabatahtlikult vahendavad internetis edasi seda juttu, mida riik neile
peale surub, nad on juba ära mürgitatud propagandast traditsioonilise meedia
kaudu.“</div>
<div class="MsoNormal">
Anton Nosik viitas samale fenomenile, et internetti on
ilmunud tuhandeid uusi inimesi, kes varem ei esinenud avalikult, aga nüüd on
hakanud kommenteerima ja kritiseerima Kremli peavoolust teistmoodi mõtlevaid
inimesi. „Kui vaadata seda (kriitika) aktiivsust, siis on selge, et opositsioon
pole internetist kuhugi kadunud,“ märgib ta.</div>
<div class="MsoNormal">
Krašenennikov on nõus Nosikuga, et opositsiooniliselt mõtlev
inimhulk pole Runetist kuhugi kadunud, vaid lihtsalt nende suurusjärk on
suhteliselt vähenenud võimumeelsete inimeste lisandumise tagajärjel. </div>
<div class="MsoNormal">
„Teisest küljest ma konstateerin auditooriumi lõhestamist.
Kui pidevalt keelustada mingeid uudistesaite või takistada neile ligipääsu,
siis see lõpuks viib paratamatult osa auditooriumi kaotamisele,“ räägib
Krašenennikov. „No ja muidugi tuleb arvestada üldist informatsioonilist fooni
Venemaa – paljud on muutunud tõepoolest võimudele senisest lojaalsemaks,
võimude pingutused pole selles mõttes olnud tulemusteta.“</div>
<div class="MsoNormal">
Kreml on Runetis kasutanud oma arvamuse pealesurumiseks
sisuliselt samasuguseid võtteid nagu televisiooni ülevõtmisel või ajalehtede
tooni muutmisel. Oli kunagi Vene vaba ajakirjanduse lipulaev telekanal NTV,
Kreml tegi sellest tänase Venemaa kõige jubedama propagandakanali. Sama toimus
mõned aastad tagasi mitme suure ajalehega. Kõige iseloomulikumad näited on
Izvestija ja Kommersant, mis uute, Kremlile lojaalsete omanike käe all muutusid
väga võimutruudeks. </div>
<div class="MsoNormal">
Täpselt sama skeemi järgi toimetab Kreml ka
internetimeedias. Kremli survel blokeeritakse saitidele ligipääsu
Venemaa-siseselt (näiteks grani.ru) või muudavad uudisteportaalid omanikke (näiteks
ridus.ru) või siis sunnib Kreml portaali senist omanikke vallandama kogu sõltumatu
toimetuse, mille järel uus, „õigesti mõtlev“ toimetus asub tootma juba vajaliku
tonaalsusega uudiseid. </div>
<div class="MsoNormal">
Kõige karmim juhtum viimasest näitest oli portaal Lenta.ru,
mis oli veel kevadel Venemaa üks kõige loetavamaid uudisteportaale. Tegemist
oli tõepoolest väga sõltumatu toimetusega, mille omanik, seni üsnagi
liberaalsete vaadete poolest tuntud miljardär Aleksandr Mamut Krimmi-sündmuste
haripunktis lihtsalt laiali saatis ning pani nende asemele tööle uued inimesed.</div>
<div class="MsoNormal">
„Mamutile anti Kremlist lihtsalt mõista, et Lenta.ru
toimetuse poliitika ähvardab tema muid ärisid Venemaal ja sellepärast ta
vallandaski toimetuse,“ selgitab Anton Nosik. (Muide, just eile avasid endised Lenta.ru ajakirjanikud oma uue uudistesaidi meduza.io, mille kogu tehniline baas ja juriidiline aadress asuvad Riias.)</div>
<div class="MsoNormal">
Nüüd on löögi all väga loetavad uudistesaidid vedomosti.ru
ja forbes.ru, mis kuuluvad samanimeliste pressiväljaannete juurde. Põhjuseks,
et uus Venemaa seadus sunnib meedias välisomanikke oma osalused maha müüma või
äri kinni panema.</div>
<div class="MsoNormal">
„Riigil on tänapäeva Venemaal olemas kõik vahendid, et
hävitada ükskõik kelle ükskõik milline äri. Tuleb aru saada, et reaalne olukord
on selles osas Venemaal palju hullem, kui tundub väljastpoolt,“ lausub Fjodor
Krašenennikov.</div>
<div class="MsoNormal">
Venemaa president Putin laseb tugevalt survestada neid
ärimehi, kes on nõus rahastama ükskõik millist opositsioonilist tegevust või
võimudevastast projekti. Iga rikas inimene Venemaal, keda Kreml kahtlustab
ebalojaalsuses, saab tungiva soovituse: kas sa hakkad tegema seda, mida Kreml
tahab või sult võetakse lihtsalt kõik ära.</div>
<div class="MsoNormal">
„Kahjuks on selle vastu võimatu võidelda Venemaal elades,“
nendib Krašenennikov. „Vkontakte (venekeelne suhtlusvõrgustik, mis Venemaal
konkureerib edukalt Facebookiga-J.P.) looja (Pavel Durov) oli sunnitud kõik ära
andma ja lahkuma. Kui Mamut poleks kuulanud käsku, siis oleks talle loodud ikka
tõsiseid probleeme. Nii lihtne ja kurb see kõik ongi.“</div>
<div class="MsoNormal">
Kui Oleg Kašin viitas interneti auditooriumi lojaalsuse
ostmisele, siis tuleb sellest aru saada sõna-sõnalt - Venemaal tegutseb terve
tööstus, mis raha eest postitab võimumeelseid kommentaare sotsiaalvõrgustikes,
populaarsetes blogides ja uudisteportaalides.</div>
<div class="MsoNormal">
Tööstusharu sai alguse sellest, et Kreml hakkas ära ostma
populaarseid blogijaid, kes hakkasid korraliku tasu eest vajalikke tekste
tootma. Seejärel lasi Kreml luua spetsiaalsed robotid, mis kordasid ühte ja
sama teksti selleks, et võtmesõnad satuksid kõikvõimalike internetitekstide
reitingute tippu. </div>
<div class="MsoNormal">
„Näiteks hiljutise Venemaa presidendi Vladimir Putini sünnipäeva
puhul juhtisid paljud tähelepanu sellele, et tuhanded kasutajad õnnitlesid
äkitselt Putinit täpselt ühesuguste sõnadega,“ toob Kašin kurioosse näite. </div>
<div class="MsoNormal">
Robotitega sarnast tööd teevad Venemaal aga ka luust ja
lihast inimesed, kelle ainuke ülesanne on kõikvõimalikesse internetikanalitesse
kirjutada võime kiitvaid kommentaare. Pikka aega arvati Vene meedias, et
tegemist on nn internetiaktivistidega, kes elavad üle riigi, kuni tuntud uuriva
ajakirjanduse üks lipulaevu Venemaal Novaja Gazeta kirjutas, et tegutsevad
täiesti omaette firmad, kus töötavadki sellised „inimbotid“, kelle igapäevaseks
tööks on kiidukommentaaride treimine. Näiteks üks tuntumaid selliseid kontoreid
asub Peterburi külje all Olginos ja Novaja Gazeta andmetel peab seda üleval
Putinile lähedane ärimees Jevgeni Prigožin, kes muuhulgas juhatab sellist
tähtsat asja nagu Kremli toitlustamine.</div>
<div class="MsoNormal">
Avalikkuse ette jõudnud meilivahetuste ja ajakirjanduslike
uurimuste põhjal võib väita, et täiskohaga töötavad kirjutajad ise teenivad
suurusjärgus tuhat dollarit kuus ning nende norm on kirjutada suurusjärgus sada
kommentaari päevas.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<h2 style="text-align: left;">
<span style="font-size: 14.0pt;">Intervjuu Fjodor
Krašenennikoviga</span></h2>
<div class="MsoNormal">
Вы писали летом в Ведомостях, что если ещё в 2010-2012 в
Рунете доминировали оппозиционные настроения, но тепер стал очень провластьным
и оппозициа почти полностью потерял влияния там. Вы можете коротко обяснит
Эстонскому читателю, почему так случилось?</div>
<div class="MsoNormal">
Так случилось потому,
что власть серьезно занялась проблемой контроля над интернетом и вложила в это
очень серьезные средства. До выборов 2011 года власть недооценивала значение
интернета как способа свободного обмена информацией и самоорганизации людей.
Власть думала, что интернет не может конкурировать с традиционными СМИ, которые
она надежно контролирует уже давно. Когда оппозиции удалось договориться в
интернете об общей стратегии голосования (за любую партию кроме правящззей),
мобилизовать людей на участие в наблюдении за ходом на выборах, а потом и вывести людей на улицы – власть
поняла свою ошибку. Фоном для этого служила «арабская весна», где роль
интернета тоже была огромной. Поэтому власть стала воспринимать интернете как
такое своеобразное СМИ и применило все отработанные в этой сфере методики.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Какие этапы можно в этом развитие - от оппозиционного
настроение до провластьного настроение- описать?</div>
<div class="MsoNormal">
Этапы развития
связаны с общим ростом проникновения интернета в народные массы. В последние
годы доступ в интернет стал действительно массовым и сейчас там активно
присутствуют целые слои населения, которые еще три года назад и не представляли
себе, что такое социальные сети. И эти люди принесли туда свои представления о
мире, о жизни, о том, кому можно верить.</div>
<div class="MsoNormal">
Я бы выделил три этапа. Первый этап – до Медведева, когда
власть вообще мало интересовалась интернетом и там присутствовали более-менее
продвинутые слои населения. Второй этап – условно можно назвать медведевским.
Под разговоры о модернизации власть пыталась работать с обществом в интернете и
развивать его, что в итоге сделало интернет более доступным. Тут даже не
столько заслуга власти, сколько развитие технологий и их удешевление. Тогда-то интернет и стал не просто тусовкой
умников, а широким полем дискуссий, большею частью неуправляемых. Расцвели
блоги, где велись дискуссии о разных вопросах. Третий этап – это современный,
он начался примерно в 2012 году, его можно назвать реакцией: власть активно
подавляет оппозиционную активность в интернете с одной стороны, а с другой –
туда пришли миллионы вчерашних телезрителей.</div>
<div class="MsoNormal">
</div>
<div class="MsoNormal">
Антон Носик сказал, что власть действительно активизировала
свой пропагандистский ресурс, запретила несколько оппозиционных СМИ и блогов, а
также разогнала за последние годы ряд независимых редакций, включая Ленту.Ру.
Но влияние и аудитория конкретных авторов, СМИ и блогов, не связанных с
государством, от этого не уменьшились. Вы согласны с ним или нет. Если нет,
почему?</div>
<div class="MsoNormal">
Я не совсем согласен. Оппозиционный сегмент никуда не делся,
просто он кажется уменьшившимся за счет роста провластного сегмента. Но с
другой стороны я лично констатирую расщепление аудитории. Если постоянно
запрещать какие-то сайты и перекрывать к ним доступ, то это все равно приводит
к потери части аудитории. Ну и общий информационный фон в стране – многие
действительно стали более лояльны к власти, усилия не прошли бесследно .</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Вы сказали, что сайты работают под теми же названиями и
исправно снабжают его информацией, но уже в нужном государству направлении. Вы
можете написат несколько примеров, когда инетрнет-ресурс резко поменял свой
направление?</div>
<div class="MsoNormal">
Это ведь характерно не только для интернета. По сути власть
применяет методику, отработанную в обычных СМИ: газета Известия из солидного
издангия превратилась в агитационный листок, Коммерсант, который многие годы
был флагманом либеральной печати сейчас явно играет на власть. Или канал НТВ,
который сейчас самый «отмороженный» - а ведь когда-то считался самым
либеральным. Самый характерный пример из интернета – ресурс Лента.Ру, который
сейчас превратился в свою противоположность.
</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Почему государственная пропаганда добилась в Рунете таких
очевидных успехов? По-каким причинам? </div>
<div class="MsoNormal">
Причины две: во-первых, это вложение денег в формирование
нужного фона – через покупку ресурсов, через создание новых ресурсов, через
толпы нанятых людей. Все государственные СМИ имеют огромные и богатые
интернет-подразделения, которые активно работают. Во-вторых, сейчас в интернете
присутствуют миллионы обычных людей, которые привыкли верить государству – и
они добровольно транслируют в интернет то, что им навязывает государство. То
есть, мы видим и прямое воздействие государства на интернет-среду и косвенное –
через пришедших туда людей, которые отравлены пропагандой через традиционные
СМИ.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Видна, что один за другим популярные интернет-ресурсы меняли
хозяев, и потом их политика корректировалась в нужную сторону — где-то мягко,
где-то резко. Почему владелцы этих ресурсов согласилис продат свой бизнес или
поменят контент? Ну например, почему Мамут согласилься с этим, что зделали
лента.ру? </div>
<div class="MsoNormal">
Надо понимать, что реальная ситуация в России гораздо хуже,
чем кажется со стороны. Государство имеет все рычаги чтоб уничтожить любой
бизнес и любого человека. С коммерсантов вообще особый спрос: Путин очень
боится людей, которые готовы вложить деньги в оппозиционную деятельность или в
какие-то антиправительственные проекты. Поэтому любой заподозренный в нелояльности
богатый человек получает очень конкретные сигналы: или ты будешь делать то, что
мы говорим, или у тебя все отберут. К сожалению, с этим невозможно бороться,
находясь внутри страны. Основатель сети «Вконтакте» был вынужден все отдать и
уехать. Если бы Мамут не послушался приказа, ему бы создали серьезные проблемы.
Вот так все просто и грустно. Как гласит русская пословица, «против лома нет
приема».</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Tак называемы хомячки, кто 2-3 года назад были в интернете
очень против Кремля, сегодня
существенной часть тех самых хомячков в интернете так или иначе поддерживает
власть. Вы сказали, что их поимали в информационную ловушку. Как?</div>
<div class="MsoNormal">
Это очень сложная тема и полностью понять все механизмы этой
работы можно будет только тогда, когда изменится ситуация и откроются архивы.
Если говорить упрощенно, то существует понятие «психологической войны». Это
серия приемов, с помощью которых воюющие стороны пытаются воздействовать на
противника. Так вот в России государство развязало такую войну против своего
народа и, к сожалению, ее выиграла. Неограниченные финансовые ресурсы и
возможность задействовать все рычаги давления – от федеральных каналов и
художественных фильмов до частных блогов и школьных учебников, все это
позволило сегментировать пропаганду. Допустим, у кого-то во время войны на
территории Украины погиб отец или дед – и конечно же им становится обидно,
когда им рассказывают, что там якобы разрушают и оскверняют могилы солдат (хотя
это неправда, но об этом по новостям не говорят). Частная маленькая история – а
человек уже попался на крючок и ему тут же подсовывают еще что-то про «плохих
украинцев», а потом еще, и через какое-то время он уже вполне готов сам всех
вокруг агитировать. То есть я хочу сказать, что пропагандистская ловушка не
одна, их может быть тысячи. В это трудно поверить, но если учесть, какие
космические деньги тратятся на все это – вполне возможно. По всей стране множество
разнообразных институтов и групп день и ночь работают с аудиторией, подбирая
ключи к каждому. Эта работа началась как раз в 2010-2011 году, хотя возможно
велась и раньше. И то, что мы получили сейчас – это плоды всего этого.</div>
<div class="MsoNormal">
К сожалению, в плену пропаганды оказалась и часть людей,
которые в свое время так или иначе могли считаться оппозицией. Но и тут надо
учитывать целенаправленность приложенных государством усилий: люди стали
лояльны власти не сразу, а постепенно, их поймали на патриотизме, на комплексах,
на незнании истории, на уязвленном самолюбии. Более того, многие и сейчас
думают, что не поддерживают власть – хотя по факту оказались ее
сторонниками. Короче говоря, к очень
многим людям удалось подобрать индивидуальный ключик.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ещё вы писали, что многие маргинальные персонажи получили
выход на вновь возникшую аудиторию и стали для нее не поводом для насмешек, как
это было раньше, а безусловными авторитетами. Вы могли бы привести несколько
примеров?</div>
<div class="MsoNormal">
Самый удачный пример – Александр Дугин. В 90-е годы это был
несомненный маргинал и его никто не воспринимал всерьез. Сейчас он вдруг
оказался профессором МГИМО и его бредовые речи транслируются уважаемыми некогда
СМИ. Но характернее всего даже не персонажи, а идеи. Например, идея всемирного
заговора против России или мирового правительства, которое закулисно правит
нашей планетой. Глупые, убогие и смешные идеи, о которых еще совсем недавно
неприлично было говорить – а сегодня они часть государственной пропаганды и об
этом постоянно твердят со всех сторон. Хуже всего, что этот бред звучит в речах
государственных деятелей, включая Путина. На фоне того, что сейчас говорится
официальными СМИ, даже самые радикальные пассажи того же Жириновского из 90-х
кажутся вполне невинными – и это меня особенно пугает.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
В Эстонии у меня знакомые всегда спрашивают, когда идёт речь
на то, что по Российскому ТВ идёт сплошная пропаганда и там не возможно найти
правдивые новости, что почему россияне не ищут правду в интернете. что вы
ответили на этото вопрос?</div>
<div class="MsoNormal">
Потому что у людей нет никаких оснований думать, что их
обманывают и вместо новостей показывают пропаганду. Это парадоксально, но это
факт. Люди в 90-е годы имели разную информацию из разных каналов. Они и сейчас
считают, что если посмотреть новости на разных каналах и почитать разные
газеты, то они получают вполне объективную информацию. Мысль о том, что все СМИ
врут – она ведь тоже довольно шизофреническая, если вдуматься. Врут-то они
изобретательно и разнообразно. Еще Геббельс говорил, что чем чудовищнее ложь,
тем легче в нее верят. Нормальному человеку, который целый день работает и
озабочен куском хлеба, и который вечером включает новости чтоб узнать, что
происходит в мире – ему ведь и в голову не может прийти, что люди, которых он
много лет видит на экране и которым привык доверят, могут так нагло и цинично
врать. Насчет правды в интернете я уже говорил: предположим, человек полез
проверят факты из телевизора в интернете – и встретил там десятки сайтов и
сотни людей, которые подтверждают вранье из телевизора, при чем всегда найдутся
«очевидцы» которые будут доказывать, что лично видели все эти ужасы, о которых
пишут в газетах и сообщают в новостях. До какой степени критичным может быть
обычный человек, обыватель?</div>
<div class="MsoNormal">
Пробраться через
многоуровневую завесу лжи способны немногие, высокообразованные люди, которые
привыкли мыслить критично. А если эту самую завесу лжи старательно и за большие
деньги конструируют умные и по своему талантливые люди – то есть шанс, что даже
и критически мыслящий человек попадется в какую-то специально для него
расставленную ловушку.</div>
<div class="MsoNormal">
Просто представьте себе, что вдруг и в вашей стране такой
случилось: вдруг все СМИ стали вам врать. Я понимаю, что это невероятно для
Европы, но просто представьте – и правые, и левые, и оппозиционные, и
интернет-ресурсы, и толпы «очевидцев» в блогах и социальных сетях, и все врут
на разные лады об одном, но на разные голоса.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Какие СМИ и интернет-рессурсы вы сами считаете сейчас в
России самые нейтральные, где можно найтит достоверную информацию? что вы сами
читаете?</div>
<div class="MsoNormal">
Трудно дать какие-то рекомендации, все очень быстро
меняется, моими главными источниками информации являются социальные сети, я
собрал там широкий круг людей и мнений, все самое интересное и полезное так и
попадает ко мне. Я сам читаю очень много
источников, но я все-таки профессионал и смотрю на все факты критично. Самая
лучшая и честная газета России сегодня – это Ведомости. Я стараюсь больше
читать блоги непосредственных очевидцев событий, иностранные СМИ.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-26145216606974960702014-10-16T16:20:00.000+03:002014-10-16T16:20:31.801+03:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<h2 style="text-align: left;">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b><span style="color: red;">Eston
Kohveri advokaadi intervjuu täistekst</span></b></span></h2>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Kolm
nädalat tagasi intervjueerisin Moskvas pikemalt Eston Kohverile Vene riigi
poolt palgatud advokaat Jevgeni Aksjonovit. Postimehes ilmus toona sellest ka
pikem lugu, aga väga palju huvitavaid detaile intervjuust jäi avaldamata ruumi
puudumisel. Kirjutasin nüüd lindilt maha enamuse intervjuust.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-JjoSkyEqSRA/VD_FhW69JxI/AAAAAAAAJto/o3j09uGlV00/s1600/_DSC0062.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-JjoSkyEqSRA/VD_FhW69JxI/AAAAAAAAJto/o3j09uGlV00/s1600/_DSC0062.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Kuidas
Kohver teile kaitsealuseks sattus?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Mulle
helistati FSB uurimiskomiteest. Meil peab seaduse järgi iga advokaatide
kolleegium andma (valve)advokaadi kui uurija helistab. Meile helistatakse
tihti, kuna meie kontor asub Lefortovost mitte kaugel. (<i>Ta peab silmas Lefortovo vanglast, kus istub Kohver, ja kus vangla
kõrval asub kohe ka FSB uurimiskomitee</i>.)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Kui
lähedal?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Autoga
sõidab kohale 15 minutiga. Ühesõnaga uurija helistas mulle ja ma sõitsin kohale.
Uurijal on nimekiri advokaadikolleegiumitest, mis asuvad ümbruskonnas. Nad
alati helistavad lähedalasuvatesse kolleegiumitesse, et mitte oodata advokaati
kuskilt kaugelt linna teisest servast.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Järelikult
siis te olete palju kaitsnud riikliku advokaadina Lefortovo asukaid?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Ei,
see on esimene kord. Ütleme nii, et ega meie advokaadid eriti ei armasta
riikliku sunni korras kaitsmas käia, sest kujutage ise ette, et kui inimene
varastab midagi 100 dollari väärtuses, siis kas ta hakkab midagi advokaadile maksma,
aga seadus nõuab, et tal oleks advokaat. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<i><span style="font-size: 14.0pt;">(Vahepeal, kui diktofon on kinni, siis
küsin, et mida ta vastab kahtlustustele, et ta on nö FSB-advokaat. Ta vastab,
et ei taha kommenteerida neid kahtlustusi, et las see jääda väitjate nende
südametunnistusele. Pärast lisab, et need väited on naeruväärsed)<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Kas
on võimalust üldse keelduda, kui FSB uurija helistab advokaadile, et tulge nüüd
kohe kaitsma?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Võib
keelduda, aga sel juhul kaevatakse advokaatide palatisse, kus tuleb kokku
komisjon, mis hakkab seda arutama ning võib sind advokaadiõigusest ilma jätta.
Nii et kui sul pole mingi mõjuvat põhjust, et sa pead minema juba teise kohta
kedagi kaitsma, siis tuleb nõus olla. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Millal
teile Lefortovost helistati?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">5.
septembri õhtul ja 6. septembril ma olin juba kohtus. (<i>Kohver võeti kinni 5. sept ennelõunal, 6. sept viidi ta Lefortovo
rajooni kohtusse vahi alla võtmiseks</i>.)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Kui
palju riik maksab sellise esindamise eest?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Ei
maksa palju, päeva eest umbes tuhat rubla (20 eurot).<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Ja
kui palju on advokaaditeenuse selline keskmine turuhind Moskvas?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">On
advokaate, kes võtavad ainult ühe korras eest eeluurimisisolaatorisse
kohalemineku eest, kui kaitsealune palub kohtumist, 30-50 000 rubla (600-1000
eurot). Muidugi, kui advokaadil on tööd ja kliente vähe, siis ta on valmis ka
väiksema raha eest kaitsma. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Aga
kui palju on keskmine tunnihind?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Bürood,
mis töötavad suurte äriklientide või eurooplastega, nemad võivad tunni eest
võtta 200-300 eurot. Vastavalt siis väiksemad bürood võtavad vähem. Hinnad on
erinevad eeluurimise ajaks ja kohtuistungi ajaks. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Kumba
taktikat te üldiselt pooldate, kas ajada asju tugeva publicity´ga või vaikselt?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Igale
asjale tuleb erinevalt läheneda. On asju, kus kõikvõimalikud rikkumised
uurimisel kargavad lausa silma, kus on näha, et ilmselt on tegemist tellitud
looga, siis tuleb maksimaalselt pöörduda ajakirjanduse poole, kirjutada
prokuratuuri, kasvõi Venemaa presidendile, sest seadustrikkuvad pagunikandjad
and kõik kardavad avalikku lärmi selle üle. Näiteks kui kuskil rajoonis
rikutakse seadust uurimise ajal, siis aste kõrgem prokurör ei ole üldiselt
huvitatud sellest, et keegi rikuks selliste asjadega tema karjääri.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Kas
teil on selliseid asju olnud?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Ma
räägin praegu teoreetiliselt. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Kumb
taktika on teie meelest Kohveri-juhtumis õigem?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Mis
puutub Kohverit, siis kõige tähtsam on silmas pidada, et tegemist on kahe riigi
luure omavahelise sõjaga. Tavaliselt sel puhul kahe riigi presidendid suruvad
kuskil kohtumisel naeratades käsi, kõik ütlevad "no comment" ning
siis vaikselt keegi naaseb ühele poolele ja keegi teisele poolele koju.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Kas
see käib ka antud juhtumi kohta?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Käib.
(Edasi tuleb jutt, mida ta rääkis off-the-record.) /---/ Ma vaatasin kapo
peadirektori pressikonverentsi, seda näidati muide ka Kohverile, kus ta rääkis,
et piiril spetsiaalselt justkui lülitati välja kõik jälgimisseaded. Soome
piirivalve teatas selle peale - sellest kirjutati lehes - et meie piiril midagi
sellist juhtuda ei saaks. Mul on tunne, et eesti jõuametkondade juhid jätavad
midagi olulist rääkimata. Juba kolm aastat tagasi Pihkva FSB ülem konkreetselt
viitas pressikonverentsil Kohverile ja Järvele. (<i>Tegelikult Janek Järva, kapo Lõuna osakonna direktor, Kohveri ülemus. Artikkel
ise <a href="http://pln-pskov.ru/society/88983.html">siin</a></i>) <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Te
tunnete Järvat siis ka?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Ta
helistas mulle, tutvustas end ja palus endale saata koopia süüdistusaktist. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Kellena
ta end tutvustas?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Kapo
töötajana.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Rääkige,
kuidas nägi välja Kohveri vahi alla võtmise arutelu 6. septembril Lefortovo
kohtus? (<i>see oli laupäev.</i>)<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Algas
kell kaks. (Moskva aja järgi) See kestis umbes pool tundi. Kõigepealt oodati
millal prokurör jõuab kohale, ta oli linnast väljas. Uurija luges ette
süüdistuse, valvekohtunik, noor naine kohtu eesistuja asetäitja minu meelest,
tutvus sellega, samuti kinnipidamise protokolliga, küsiti Kohveri arvamust. Kohver
istus trellide taga. Siis me suhtlesimegi esimest korda. Ma küsisin tal, kas
saan millegagi aidata. Ta palus võtta ühendust konsulaadiga. Siis ta viidi
kohtust välja. Ohvitserid andsid talle suitsu, ta suitsetas. Ma rääkisin talle,
et vanglas on pood, kust saab üht-teist juurde osa, mida vaja. Ta palus mind
võtta ühendust naisega, andis numbri. Ma helistasin kõigepealt konsulaati, aga
kuna oli nädalavahetus, siis keegi ei vastanud. Naise telefon ka ei vastanud. Seal
oli tõlk kohal. Kohverilt küsisid nii kohtunik kui prokurör, kas vajate tõlki
ja saate kõigest aru, ta ütles, et ei vaja ja tõlk lasti minema. Kohver on ju lõpetanud
veel Nõukogude ajal miilitsakooli 1991. aastal. Ta räägib väga head vene keelt,
sest õppis ju vene keeles.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Millal
te siis Eesti konsulaadi lõpuks kätte saite?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Esmaspäeval
ma sain konsulaadi kätte. Mul paluti kohtumine kohveriga korraldada. Järve (<i>Jaan Järva</i>) helistas mulle, pärast seda
kui olin oma kontaktid konsulaati jätnud. Ta palus Kohvrile edasi öelda, et
tema eest hakatakse võitlema. Pärast seda helistas Kohvri abikaasa. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Mis
edasi juhtus?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Teisipäeval
oli esimene ülekuulamine. advokaat peab alati olema ülekuulamisel, sest seaduse
järgi pole muidu tunnistustel jõudu. Mul oli võimalus rääkida Kohvriga 1:1-le
enne ja peale doprossi. Minu arust ta andis endale aru, miks ta jäeti vahi
alla. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Ma
olen kindel, et eriteenistuste vahel käivad juba läbirääkimised. ja mida vähem
poliitikud või ametnikud praeguses etapis avaldusi teevad, seda parem. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Kohver
on kogenud inimene. Ta peab ennast väärikalt üleval, on rahulik, ta on
ohvitser. Teda on selleks ette valmistatud, treenitud. Tema jaoks on see nagu
sõda ja tema on faktiliselt sõjavang. Minu arust saab ta aru, et varem või
hiljem vahetatakse ta nagunii kellegi vastu välja.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Sõjavangidesse
on suhtumine hoopis teistsugune. Seal samas Lefortovos istuvad ka Vene
ohvitserid, kes reetsid kodumaa, neisse on suhtumine hoopis teistsugune. Seal
saadakse aru, et kui keegi Vene eriteenistuse töötaja langeb kinni välismaal,
siis temaga käitutakse pärast samamoodi kui Kohveriga praegu. See on mõnes
mõttes nagu diplomaatiline käitumine. See on rahvusvahelise suhtlemise etikett
- nagu teie meile, nii meie teile. Suhtumine Kohvrisse on viisakas ja
väärikas. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-Qx1ij5Uw_S0/VD_F_sWxKpI/AAAAAAAAJtw/PauFO9oKvlI/s1600/_DSC0084.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-Qx1ij5Uw_S0/VD_F_sWxKpI/AAAAAAAAJtw/PauFO9oKvlI/s1600/_DSC0084.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><i>(Edasi
räägib Aksjonov pikalt, miks ta ikkagi protestinud Kohveri vahi alla võtmist.
Ma ei hakka siin seda lindilt maha kirjutama, sest seda ta on meedias palju
kordi rääkinud. Üks tema mõte siiski: „Vahistamise arutamisel kohtunik ei
otsustata selle üle, kas inimene on süüdi või süütu. tema lihtsalt vaatab, kas
see inimene võib omada seotust kuriteokohaga või -sündmusega.“) <o:p></o:p></i></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Kas
novembri alguses, kui Kohver tuuakse vahi all pikendamiseks uuesti kohtu ette
ja suure tõenäosusega kohus jätab ta vahi alla, kas siis protestite, arvestades
kriitikat teie vastu?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Ma
ei hakka midagi ütlema. Ma ei tea, kas ma siis veel olengi Kohveri advokaat.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Te
kindlasti teate sellist Moskva tuntud advokaati nagu Dmitri Agranovski. Ta
rääkis mulle oma kaitsealuse, Vene opositsionääri Leonid Razvozzajevi juhtumist,
kelle väidetavalt Vene eriteenistused koostöös Ukraina kolleegidega röövisid
Kiievis 2012. aasta sügisel ning toimetasid Venemaale, kus ta võeti vahi alla,
pandi samuti Lefortovo vanglasse ning mõisteti tänavu suvel neljaks ja pooleks
aastaks vangi 2012. aasta mais Bolotnaja väljaku võimudevastase miitingu
korraldamises. Seal oli areng selline: 21. oktoobril 2012. aastal võeti
Razvozzajev seni ametlikult kindlaks tegemata isikute poolt Kiievis kinni, 25.
oktoobril pääses esimest korda tema juurde advokaat Agranovski ning juba kolm
päeva hiljem läks esialgne kaebus tema kinnipidamise asjaolude kohta juba
Strassbourgi kohtusse. EIK on nõudnud Venemaa ja Ukraina võimudelt tõendeid
selle kohta, mis viisil ja millal ületas Razvozzajev Vene-Ukraina piiri peale
seda, kui ta Kiievis kadus ja ta avastati müstilisel kombel juba Lefortovost.
Te oleksite ka ju võinud protestida EIK-sse Kohveri kinnipidamise kummaliste
asjaolude kohta?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Razvozzjaev
on võrreldes eriteenistuse ohvitseriga mitte keegi. 5. nov-ks tulevad Kohvrilt
ära võetud audio- ja videoekspertiisi tulemused. Mina arvan, et konkreetselt
praeguses olukorras pole Kohverile vaja, et pöördutaks Strassbourgi kohtusse.
Mul paluti talle edasi anda, et tema eest võideldakse, ma andsin! Siin on
lahendus vahetamises. Baltimaades istub Venemaa kasuks töötanud inimesi, nt
Leedus vahistati üks endine alampolkovnik, keda ähvardab 20 aastane vangistus
sõjakuritegude eest. Baltimaad saavad alati kedagi kuhugi ümber tõsta ja teha
change'i. See on business! /---/ Ukrainas käib praegu sõjavangide vahetus. siin
sama seis. Inimesed tema kvalifikatsiooni ja kogemusega kaua ei istu. Vene
poole eemärk on karistada oma kodanikke. Teise riigi ohvitser võeti kinni ja
anti tagasi, milleks tema peale aega raisata, sööta ja valvata. ta on
vahetuskaup. Nii palju kui ma olen ülekuulamistel aru saanud ja kuulnud, siis
uurijaid ei huvita see, mis juhtus Eesti pool piiri, et mis ülesanded ta sai
jne - ta võib nimetada kasvõi väljamõeldud nimesid - uurijat huvitab ainult
see, mis puudutab intsidenti piiril, see FSB ohvitser, kellega ta suhtles. sest
ta ei suhelnud mingi alkoholivedajaga, vaid FSB ohvitseriga ja ta teadis seda<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Kus
nad kohtusid teie meelest?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Viimane
kord Vene territooriumil. See kõik fikseeriti videole, nagu ma aru saan. Seni
pole seda veel esitatud Kohverile.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Teie
kui advokaat olete veendunud, et Kohver oli Vene poolel?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Uurija
ütles Kohverile, et me lähme samm-sammult läbi kõik teie kohtumised ja näitame
teile videoid, mis ja kuidas juhtus. kõik on fikseeritud ja protokollitud. Kapo
direktor ütles ise pressikonverentsil: Kohverit kattis eemalt spetsnaz. Öelge,
kas spetsnaz käiks julgestamas kohtumist tavalise alkoholivedajaga? Mis nemad
seal tegid?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Nii
et kapo valetab teie meelest?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Kohver
ise salvestas ka oma aparatuuriga kõik kohtumised. Ta ju värbas inimest. ta
salvestas neid kohtumisi, et hiljem saaks inimest kompromiteerida raha üle
andmisega. Kohverit jälgiti pikka aega, aga kinni võeti siis, kui oli kindel,
et teda sai spionaažis süüdistada. kuni selleni polnud kuriteo koosseisu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Ma
saan aru, et te ei hakka rõhuma sellele, et Kohver võeti kinni Eesti
territooriumil, aga mis on siis teie kaitsetaktika?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Tuleb
ekspertiis, mis peab selgitama, kui salajased olid need materjalid, mis
Kohverile üle anti. Minu seisukoht on, et see on väga oluline välja selgitada
täpselt, et kui salajased need ikkagi olid. Kui need materjalid, mida Kohver
küsis ja mida talle üle anti, ei olnudki tegelikult märkega salajased, siis see
võib Kohverilt süüdistuse maha võtta või vähendada süüdistust. See on
süüdistuse põhisisu ja see on võtmeküsimus. seni ma pole näinud, mis andmetest
on juttu. toimunud on kaks lühikest ülekuulamist. Öeldi, et iga kohtumise kohta
tuleb eraldi ülekuulamine, kus tutvustatakse kõiki andmeid, miks fikseeritud. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Sest
teda ei süüdistata ju piiri ületamises. Asi selles, et nagu ma uurijaga
suhtlesin, siis selgus, et kuna seal piiri üsna ebaselge, siis inimesed tihti
tahtmatult ületavad piiri nii, et and isegi ei saa aru sellest. see on Venemaa
seaduste järgi administratiivasi, kus aegumine on 6 kuud. kui selle ajaga ei
jõua karistada, siis…<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Kohverit
ei süüdistata ka relvakandmises. Relv oli tal ametirelv. Kohveri tunnistustes
kirjas, et see tal ametirelv, aga see on oluline vahe. Üks asi, kui inimene
võtab spetsiaalselt kohtumisele relva kaasa igaks juhuks, teine asi on
ametirelv, mis peab tal tööl alati kaasas olema. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Kohverile
esitati ainult süüdistus spionaažis, informatsiooni kogumises, mis on Vene
föderatsiooni riigisaladused.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Miks
teie meelest kapo siis räägib hoopis kangekaelselt seda juttu, et oli mingi
salakaubaveo uurimine jne?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Inimese
värbamine ei hakka sellest, et keegi pakub, et davai reedame kodumaad.
Värbamine hakkab muust - et kas sul on raha vaja? tee mulle siis üks väike
teene. hiljem see kõik arendatakse edasi. Ta tõesti esimese küsimuse esitas
talle, et kas oleks võimalik salakaubana tuua alkoholi ja maksis talle raha. Edasi
aga ülesanded muudkui kasvasid. see on tavaline värbamise taktika. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Esialgu
and suhtlesid materjalide teemal, mis ei oma salajasust. aga kui ta hakkas raha
eest nõudma ja santažeerima, et ta hangiks teistsugust informatsiooni, siis….<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Ühesõnaga,
kui kõik on nii hästi ja täpselt fikseeritud, siis pole Kohvril muud võimalust,
kui teha puhtsüdamlik ülestunnistus?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Ei,
miks ülestunnistus? Asi pole ülestunnistamises, küsimus on…<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Milles
on siis küsimus? <o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Tal
pole midagi üles tunnistada, kõik on ju fikseeritud. Tuleb välja selgitada, kas
oli tegemist salajaste materjalidega üldse. mis materjali ta tahtis üldse talt
saada. On ka pehmendavad asjaolud - puudub kahju, perekondlikud asjaolud. Ta
võib saada oluliselt alla minimaalse 10 aasta. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Alla
10 aasta, kui tunnistab puhtsüdamlikult üles?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Puhtsüdamlik
ülestunnistus karistuse vähendamisel praegu mingit rolli ei mängi, sest uurimine
on seisukohal, et and on niigi kõik tõestanud ja dokumenteerinud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Mina
kahtlustan, et FSB on seda juhtumit vaja kui õpetlikku näidet - ei ole vaja
teha koostööd vastaspoole luuretega, nagunii kukute varem või hiljem kinni, see
on vältimatu. Kohver pole eesmärk, vaid ajend. ma spetsiaalselt vaatasin, et
Pihkva oblastis jääb palju vahele FSB töötajaid, kes üritavad teha koostööd.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Mis
jama oli ikkagi Feigini-Polozovi looga teie meelest, miks Kohver neist loobus?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Advokaadid
saavad kedagi esindada vaid siis, kui kohtualune on omakäelist kinnitanud, et
ta on nõus. Nende kohta sellist paberit Kohver pole kirjutanud. Kohtus teatas
ta, et soovib et tema esindaja oleks Aksjonov. Feigin ja Polozov said suurepäraselt
aru, et nad ei saanud Kohvrit esindada. Protesti (<i>vahi alla võtmise kohta</i>) esitasid nad mitte millegi alusel ja
sellepärast ka kohus saatiski selle kaebuse tagasi, et see oli ebaseaduslikult
esitatud. Advokaatide arv pole ju piiratud. Kui kohver oleks olnud nõus, siis
nad oleksid samuti saanud esindada.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;"><b>Mis
tingimustes Kohver Lefortovos istub?<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 14.0pt;">Kohver
istub 2-kohalises kambris. Ma küsisin, kas saab sinna TV anda. Lubati, aga
läheb aega, sest see avaldus vaadatakse läbi. Seejärel vaadatakse detailselt
telekas üle, et seal pole mingeid salajasi sidevahendeid. Seal ju nii, et kui
kambris oli kellelgi varem TV, siis see jääbki sinna, kui inimene ära läheb.
Kohveri kambris polnud varem telekat, nüüd pannakse. Talle anti edasi
spordiriietus, sussid. tema isiklik riietus. Iga päev saab jalutama. kahjuks
pole just Lefortovos spordisaali, Kohver oli väga imestunud. Ma küsisin
uurijalt, kas ta abikaasa saaks kohtuma tulla. Uurija ütles et pole probleemi,
hoiatage vaid 1 nädal ette, ma ajan paberid korda selleks. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-33761642448194087492014-10-13T17:46:00.002+03:002014-10-13T17:47:00.388+03:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<h3 style="text-align: left;">
<span style="color: red;">Venemaa Simon Levin räägib avameelselt, kuidas käib
idanaabri juures kohtupidamine ja milleks sellise nalja juures on üldse vaja
advokaate </span></h3>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Tänases Postimehes ilmus minu intervjuu 83-aastase Genrih
Padvaga, kes on ilmselt Venemaal üks vanimaid tegutsevaid advokaate, aga
kindlasti üks kuulsamaid ja kalleimaid. Advokaadina on ta töötanud juba 61
aastat! Eston Kohveri juhtumi taustaks palusin ma teda kirjeldada Venemaa
õigussüsteemi tänast eripära ning milline peaks olema hea advokaadi roll
tingimustes, kus võim tahab tingimata inimesi süüdi mõista. </div>
<div class="MsoNormal">
Stalini surma-aastal tööd advokatuuris alustanud Padva kuulsaim
klient oli ilmselt Venemaa kunagine rikkaim mees, naftafirma Jukos asutaja
Mihhail Hodorkovski. Padva kaitses teda esimese kohtuprotsessi ajal, kus tal
objektiivselt ei olnud mingit šanssi päästa Venemaa presidendi Putiniga
vastuollu läinud Hodorkovskit vanglast. Lisaks on Padva kaitsnud veel ühte
1991. aasta putšistidest, tollase NSV Liidu Ülemnõukogu esimeest Anatoli
Lukjanovit, Jeltsini-aegset Kremli administratsiooni ülemat Pavel Borodini, keda
Šveitsi prokurörid süüdistasid korruptsioonis ning Venemaa endist
kaitseministrit Anatoli Serdjukovi (juuresoleval fotol paistab Padva selja
tagant just Serdjukovi-juhtumi kaust, kui tähelepanelikult vaadata temast vasakule kapiriiulile!).</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-XYVPRd5xzgY/VDvlFdYv_cI/AAAAAAAAJtU/Y0WMSx8w3D0/s1600/_DSC0110.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-XYVPRd5xzgY/VDvlFdYv_cI/AAAAAAAAJtU/Y0WMSx8w3D0/s1600/_DSC0110.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Niisiis, allpool on meie jutuajamise täistekst. Kahjuks ei
saanud ma Padvaga väga kaua rääkida, sest tal saabus ootamatult üks klient, kes
tahtis kiiresti kokku saada. Lubatud tunni aja asemel saime rääkida vaid pool
tundi, millest oli muidugi äraütlemata kahju…</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Millist rolli mängib täna advokaat Venemaa
kriminaalprotsessis?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Et sellele küsimusele vastata, ma lööks kriminaalasjad kolme
tinglikku gruppi. Esimesse gruppi kuuluvad asjad, mis lahendatakse nn
administratiivse ressursi kasutamise abil. See tähendab, kui mängus on mingid
poliitilised motiivid. Või vahest ei olegi isegi poliitiline teema, aga ikkagi
sekkub keegi administratsioonist, kellel on mõju kohtutele. Kahjuks saab kohtuid
mõjutada alates presidendi administratsioonist ja valitsusest kuni paljude
teiste asutusteni. Teine kategooria on asjad, mis lahendatakse – kahjuks peab
seda ütlema – raha abil. Jämedalt öeldes altkäemaksude abil. Ja kolmas
kategooria on asjad, mis lahendatakse kohtu poolt iseseisvalt, ilma võimu ja
raha sekkumiseta.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Millised on need kolmanda kategooria kohtuasjad, mis
lahendatakse suhteliselt sõltumatult?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Enamasti lihtsamad asjad nagu huligaansus, aga vahest ka
röövimised ja vägistamised. No kõik sellised kriminaalasjad, kus võimul pole
mingeid huvisid ja raha ei kasutata. Siis kohtud otsustavad, jällegi tinglikult
öeldes, õigluse järgi. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kuidas advokaadi roll erineb nendes eri kategooria kohtuasjades?
</b></div>
<div class="MsoNormal">
Advokaadi roll on nendes kõigi kolme kategooria
kriminaalasjades erinev. Esimese kategooria asjades on advokaadi roll kahjuks
väga väike, aga ma ei saa öelda, et advokaat ei mängi üldse mingit rolli, kuid
võimalused on väga piiratud. Advokaadil tekib võimalus, kui ta suudab tõestada,
et tegemist on jämedate, fundamentaalsete protsessuaalsete või kodanike õiguste
rikkumistega. Väga harvadel juhtudel on siis võimalik midagi saavutada
poliitilistes asjades.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kas teil on mõni hea näide selle kohta?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Ma ei hakka näiteid tooma. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Olgu, aga kas altkäemaksudega lahendatavate asjade juures on
advokaadi roll suurem?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Teise kategooria asjades juures on advokaadi roll samuti
väga piiratud. Ma ei räägi siin nendest juhtumitest – väga õudsetest
juhtumitest – kus advokaat ise osaleb nendes materiaalsetes lahingutes. Nendest
juhtumitest ma ei räägi, loodan et neid pole palju. Kui aga keegi annab
altkäemaksu advokaadi teadmata tema poolelt, siis advokaat justkui võidaks selle
protsessi, kuid seda mitte tänu oma meisterlikkusele, kogemusele, teadmistele,
vaid tänu rahale. Kui ta aga kaotab raha pärast, siis samuti, mitte oma oskuste
ja teadmiste pärast. Enamuses sellistes juhtumites on advokaadi roll algusest
peale väike. Aga jällegi, mõningatel juhtumitel, kui advokaat töötab hästi ja
julgelt ning on tõendeid, et kohtuotsust tahetakse teha ebaõiglast, siis ta
võib saavutada seda, et kohtunik või prokurör või uurija taganeb. Nad saavad
aru, et tegemist võib olla liiga suure riskiga ning keelduvad rahast ja
lahendavad asja seaduse järgi. Seda juhtub aga väga harva ja seda saavutada on
väga raske. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kas vähemalt kolmanda kategooria puhul advokaat saab oma
tööd reaalselt teha?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Siin on advokaadi roll oluliselt suurem. Kuid ikkagi ei
võida alati advokaadi argumendid, mis on seotud seaduste jälgimisega. Selle
põhjuseks võib olla näiteks kohtuniku vähene kompetentsus, selle põhjuseks võib
olla paljude kohtunike juba eelhäälestatus süüdimõistvale otsusele, mis segab
kohtunikel mõista advokaadi järeldusi argumente.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Mis on veel suuremaks probleemiks advokaaditööle, inimeste
kaitsmisel kohtus Venemaal?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Kahjuks ma pean konstateerima, et väga kurb on see, et ka
advokaatide seas on piisavalt palju ebakompetentseid inimesi. Probleem on
selles, et viimasel ajal on advokatuuri astunud palju endisi kohtunikke,
prokuröre, uurijaid, isegi operatiivtöötajaid, kes ei oma mingeid advokaadile
vajalikke spetsiifilisi oskuseid. Nad kujutavad asju nii, et kui ma eile olin
kohtus prokurör, siis täna advokaadina pean ma kohtus rääkima lihtsalt
vastupidist juttu. Eile ma rääkisin, et see on must, aga täna ma pean ütlema,
et see on valge! See on täiesti vale arusaam. Advokaaditöö spetsiifika erineb
täielikult kohtuniku või prokuröri omast. Kohtunik ja prokurör peavad alati
kaaluma kõiki poolt ja vastu argumente – prokuröril on ju ka õigus süüdistusest
loobuda! – siis advokaat, kui ta on juba enda ülesandeks võtnud kellegi
kaitsmise, siis ta peab ainult ja ainult kaitsma! Ta ei pea mingeid muid,
kellegi teise järeldusi arvestama. Ta ei saa öelda, et oi, vabandage, kuigi mu
kaitsealune ei tunnista süüd, siis tegelikult on ta muidugi süüdi, mõistke ta
süüdi, aga, palun, andke talle väiksem karistus. Advokaadil ei ole selleks
õigust! Advokaat on alati kohustatud olema oma kaitsealuse poolel ja rääkima
alati tema kasuks. Advokaat peab õppima vaatama kriminaasja materjale niimoodi,
et nägema seal asju, mis räägivad tema kaitsealuse kasuks. See on küllaltki
raske asi. Isegi kogenud advokaadid satuvad vahest tupikusse, et kust leida
asjaolusid kaitsealuse kasuks. (<i>Tuletage
nüüd meelde Kohveri-juhtumit ja tema riigi poolt määratud advokaadi seisukohti!</i>)</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kui nüüd võrrelda Nõukogude ajaga, siis mis hinnangu te
annate?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Ma alustasin advokaadina Stalini surmaaastal, 1953. aastal.
Formaalselt on advokaadi olukord praegu muidugi täiesti teistsugune.
Formaalselt omab advokaat oluliselt rohkem õiguseid. Advokaadil on õigus
osaleda eeluurimisel. Vanasti meid ei lastud eeluurimisel materjalidele ega
kaitsealusele ligi, ainult alles kohtus. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>See tähendab, et enne kohut te üldse ei näinudki oma
kaitsealust, kui ta istus kinni?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Enne kohut polnud mingeid kontakte. Nii et seaduse järgi on
advokaadi olukord muidugi kõvasti parem kui Nõukogude ajal. Kuid need asjaolud,
mis ma teile loetlesin, hävitavad kõik need eelised ja õigused, mis seadus on
kaitsele andnud. Mis kasu on sellest õigusest kaitsealusega kohtuda juba
süüdistuse või kahtlustuse hetkest, kui ülevalt keegi juba helistas ja käskis:
pange kinni ja kõik! Selles mõttes need advokaatidele antud õigused ei mängi
eriti suurt rolli. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Ega te ei taha väita, et Nõukogude ajal kõiki neid puudusid,
mis te kirjeldasite, polnud?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Kõik need puudused olid ka endistel aegadel, aga palju
väiksemates ulatustes. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Nö administratiivne ressurss toimus ju ka Nõukogude ajal!</b></div>
<div class="MsoNormal">
Nii otsest vahelesegamist ei olnud. See oli…oli selline
ettevaatlikum. Ja sellist altkäemaksude möllu nagu praegu, siis muidugi ei
olnud. Üksikuid juhtumeid muidugi oli. Ka advokaatide kompetentsus oli siis
kõrgem, kui imelik see praegu ei tundu. Advokaatide ring oli kitsas ja neid
valiti <i>(advokatuuri</i>) liikmeks väga
põhjalikult, suure ettevaatusega. Kvantiteedi suurendamine toob endaga alati
kaasa kvaliteedi langemise. Õpetada üks inimene välja kõrge kompetentsusega –
see on võimalik, aga sada inimest – väga raske. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kas ma sain teist õigesti aru, et te väidate, et Nõukogude
ajal võim ei sekkunud nii palju kohtute töösse ja sellesse, milline peab üks
või teine kohtuotsus tulema?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Sellele on niimoodi raske vastata…Mingis mõttes vähem,
mingis mõttes rohkem. Nõukogude ajal oli see süsteem teistmoodi üles ehitatud.
Tuli NLKP keskkomitee määrus alla selle kohta, et näiteks tugevdada võitlust
huligaansuste vastu. Ja läks – kohtud hakkasid kõiki järjest, kes huligaansuses
süüdistati, vangi panema, millegagi arvestamata. Täna sellist meetodit pole.
See-eest on tugev vahelesegamine konkreetsetes asjades, seda on küll rohkem.
Piisab kui keegi võimu omavates isikutest esineb avalikult mõne kohtuasja kohta
ning kohtunikud vaatavad kohe, et ahaa, nii on vaja… Samas, Nõukogude ajal
parteikomitee oblastitest, rajoonides sekkusid aktiivselt kohtusüsteemi, praegu
on kohalike võimude sekkumist vähem. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>No aga näiteks poliitilistes asjades Nõukogude ajal ju ka
praktiliselt kunagi kedagi õigeks ei mõistetud.</b></div>
<div class="MsoNormal">
Muidugi, siis olid poliitilised asjad veel hullemad ja
advokaadi jaoks palju lootusetumad kui praegu. Täna tänu ajakirjandusele
sellistest protsessidest vähemalt räägitakse, avaldatakse arvamust. Vaadake
kasvõi Bolotnaja kohtuasju, mis oli poliitiline, aga kui palju seda avalikkuses
arutati, kui julgelt advokaadid esinesid. Või siis nende tüdrukute asi (<i>Padva peab silmas Pussy Rioti juhtumit</i>),
kes kirikus muusikat mängisid, seal ka advokaadid väga julgelt tegid avaldusi,
võitlesid oma seisukohtade eest. Aga Nõukogude ajal kõik advokaadid tunnistasid
oma kaitsealuste süüd. Ma mäletan, et oli selline suurepärane ja tark advokaat
Boris Zolotuhhin, kes esines ühel poliitilisel protsessil nõudmisega tema
kaitsealune õigeks mõista. Ta heideti pärast seda advokatuurist välja. Alles
palju aastaid hiljem õnnestus tal ennast advokatuuri taastada. (<i>Tegemist oli 1967. aastal toimunud
kohtuprotsessiga, kus siiani elav Zolotuhhin kaitses dissident Aleksandr
Ginsburgi. Väidetavalt oli Zolotuhhin Nõukogude Liidu ajaloos vaid üks neljast
advokaadist, kes palusid poliitilistes protsessidest oma kaitsealune õigeks
mõista)<o:p></o:p></i></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Millal õigussüsteemi allakäik tänasel Venemaal teravalt
tunda andma hakkas?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Üldiselt minu arvates liikus vektor liberaliseerimise ja
kodanikeõiguste jälgimisel kuni päris viimase ajani õiges suunas, kuid hiljuti
hakkas see taas halvenema. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Viimase aja all peate te silmas kahte-kolme viimast aastat? </b></div>
<div class="MsoNormal">
Jah. (<i>2,5 aastat
tagasi naasis Vladimir Putin Venemaa presidendiks</i>.) Oli ju suurepärane
saavutus Venemaa õigussüsteemis nagu vandekohus. (<i>Loodi osades Venemaa oblastites 1993. aastast, aja jooksul laienes see
institutsioon kõigisse regioonidesse</i>.) Kuid nüüd iga aastaga väheneb
kuritegude hulk, mida vandekohtul on õigus läbi vaadata. Vandekohtute roll
väheneb pidevalt, varsti pole üldse enam mingit rolli… Suurendatakse karistusi
teatud kuritegude eest, repressioone rakendatakse pidevalt, advokaatide õigusi
jälle kitsendatakse. Võim sekkub vahest täiesti avalikult kohtumõistmisse.
Seadused pole isegi eriti muutunud, aga praktika muutub. Meie seadusi kahjuks alati
ei täideta, isegi häid seadusi mitte. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Te ennist viitasite Bolotnaja ja Pussy Rioti kohtuasjadele,
et need oli poliitilised ja advokaadid said tänu vabale ajakirjandusele siiski
teha palju kära. Kas te arvate siis, et see kära aitas neil saada väiksemad
karistused?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Praegu on väga moodne öelda, et ajaloo kohta ei tohi
kasutada tingimuslikku kõneviisi, et „mis oleks siis olnud, kui oleks olnud
nii“ jne. Jurisprudentsis kehtib sama, ma ei tea, mis olnuks, kui asjalood
oleksid läinud teistmoodi. No näiteks, kui kohtus nõuab prokurör minu
kaitsealusele viis aastat, aga kohtunik määrab kolm aastat, siis ma ei tea ju
kunagi, kas kohtunik andis kaks aastat vähem minu tegevuse, minu kõne tõttu või
jõudis kohtunik ise sellele järeldusele materjalide läbi lugemise järel,
olenemata minu esinemises. Kes teab? Me teame ainult fakte, et oli palju
ühiskondlikku lärmi, press kirjutas palju ja suur hulk autoriteetseid
ühiskonnategelasi tegi avaldusi liiga karmi kohtlemise kohta ning teame, et
kohus karistas neid nii ja nii palju aastatega. Aga kas ta oleks andnud rohkem
aastaid, kui poleks olnud sellist avalikkuse tähelepanu, või sama palju või
hoopiski vähem – me ei tea ju seda.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kas Venemaal toimub süütuse presumptsioon või süüdioleku
presumptsioon nagu õpetas Võšinski (<i>Stalini
repressioonide üks autoreid, tolleaegne kurikuulus prokurör</i>)?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Halvasti toimib (<i>süütuse
presumptsioon</i>), halvasti. Kõigi nende asjaolude tõttu, mis ma kirjeldasin.
Süüdimõistmise iseloom on meie õigussüsteemis kohutav. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Ma tahtsin oma eelmise küsimusega jõudagi selleni, et kui on
nii tugevalt süüdimõistmisele suunatud kogu õigussüsteem, siis mis rolli mängib
kohtuprotsessis, isiklikult kohtualuse jaoks üldse advokaat? </b></div>
<div class="MsoNormal">
Mida rohkem on süsteem suunatud süüdimõistmisele, seda
suuremat tähtsust omab advokaadi roll.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Miks?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Sest tuleb ju midagi vastu seada sellele. Ei saa ju lihtsalt
niisama, et kõik istuvad ja ei protesteeri. Niimoodi pannakse muidu ju kogu
riik istuma. Kõige kiuste advokaatidel ikkagi õnnestub aeg-ajalt vastu astuda
ning säilitada kellelegi vabadus, seista kellegi õiguste eest. Kõigest
hoolimata tuleb selle eest võidelda. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Statistika järgi on juba aastaid Venemaal kriminaalasjades
õigeksmõistvaid otsuseid alla ühe protsendi. Aga kui palju Nõukogude ajal oli?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Üldse peaaegu ei olnud sellist asja. Praegu on õigeksmõistvaid
otsuseid suhteliselt rohkem. 1990-ndatel, kui oli demokraatia puhang Venemaal,
siis oli õigeksmõistvaid otsuseid muidugi palju rohkem. Siis ilmusid tõesti
sõltumatud kohtunikud, aga nad lämmatati üsna kiiresti ära. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-52319669527309870422014-10-12T23:02:00.001+03:002014-10-12T23:02:25.642+03:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<h2 style="text-align: left;">
<span style="color: red;">Hiljuti Moskvas käies kuulsin tuttavatelt kolme praegusele
ajale Venemaal iseloomulikku huvitavat lugu.</span></h2>
<div class="MsoNormal">
Lugu 1 – Loo rääkis Peterburi ülikooli (sisuliselt Venemaa
nr 2 ülikool) tudeng. Üks noor õppejõud ütles tudengitele ausalt: „ülevalt“
(ilmselt siis rektoraadist) tuli käsk kirjutada üles kõik nö opositsiooniliste
vaadetega tudengid, kes väljendavad avalikult teissuguseid mõtteid kui praegu
pealiin ette näeb. Ühes teises loengus paluti aga käed tõsta kõigil, kellel on
lisaks Vene passile veel mõni kodakondsus. (Uue seaduse järgi peavad kõik Vene
kodanikud FMSis registreerima oma muud kodakondsused.)</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-uOcCh4RfDUA/VDreLcyq1dI/AAAAAAAAJtA/yhiEampwBuY/s1600/P9240073.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-uOcCh4RfDUA/VDreLcyq1dI/AAAAAAAAJtA/yhiEampwBuY/s1600/P9240073.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lugu nr 2 – elust enesest, juhtus minu hea sõbraga. Ta oli
väga hea peigmees. Ma olin varem temaga paar korda suhelnud ja ta jättis hea
mulje ses mõttes, et ta vaated olid üsna demokraatlikud. Otse öeldes, siis ta üsna
vihkas Putinit ja praegust Kremli ladvikut. Rikas oli ta ka, enamus tema ärisid
olid juba mõnda aega välismaal. Mu tuttaval oli temaga juba pulmapäevgi ära
määratud, kallist teemandiga kihlasõrmust kandis ta juba peaaegu aasta. Ja nüüd
vahetult enne pulmi läksid nad lahku! Miks küll ometi, küsisin ma kohkunult.
Vastus oli lühike: „Krõmnaš!“ Mu tuttav nimelt kuulub selle väikse hulga
venelaste sekka, kes arvavad, et see oli selge sigadus, mida Putin oma „roheliste
mehikestega“ kevadel Krimmis korraldas ja peab seda okupeerimiseks. Tuli välja,
et tema muidu liberaalne tulevane mees oli aga selle tuline pooldaja. Mu sõber
on aga kange iseloomuga naine ja kui ka kolmandast hoiatuses, et „sellist juttu
ei maksa minu kuuldes enam rääkida“ ei olnud mingit kasu, siis öeldi rikkale
peigmehele konkreetselt: „minu juurde enam ära tule“ ja läksidki päeva pealt
lahku! Nagu ma aru saan, siis erinevates modifikatsioonides (vana sõbrad,
vend-õde, vanemad-lapsed jne) on sellised teravad tülid „Krõmnaš“ teemadel üsna
levinud tänasel Venemaal.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lugu nr 3 – loo rääkis tuttav, kelle parim sõber töötab Sotši
administratsioonis. Loo iva on selles, et milliseid ootamatuid tagajärgi Sotši olümpia
endiselt kaasa toob. Peale OM-i jäi järele hulk suuri staadione ja jäähalle,
millega Musta mere rannikul põhimõtteliselt igavese suve tingimustest on väga
vähe midagi peale hakata. Ühe väiksema jäähalli jaoks mõeldi rakendusena välja
tennisestaadion ja tennisakadeemia (Sotšist on ikkagi pärit Maša Šarapova ja
kui ma ei eksi siis ka venelastest üldse esimesena suure slämmi turniiri
võitnud Jevgeni Kafelnikov!). Otsustati korraldada selle uhke avamine, mida
poleks kahju ka tervele riigile näidata. Häda oli aga selles, et istekohti
selles tulevases tennisekeskuses on oma 10 000. Aga teleuudistes ei saa ju
näidata ometi tühja keskuse avamist! Kamandati siis kõigi kohalike spordisektsioonide
lapsed koos treeneritega avamisele, aga ikka jama – kolmandikkugi staadioni ei
tulnud täis. Ja kui Krasnodari kuberner, tänu OM-ile Venemaa üks mõjukamaid
kubernere, Tkatšov oma kaaskonnaga sisse marssis (neli tundi planeeritust
hiljem ja lapsed pidid kõik see aeg onusid ootama), siis krimpsutas ta
pooltühjade tribüünide peale nina, saades aru, et siit ta mingeid
propagandapunkte ei teeni – ning pööras jala pealt ümber ja läks minema.
Avamine jäigi sisuliselt ära. Loo tagajärg oli aga kurb – järgmisel päeval olla
vallandatud üle paarikümne inimese, kes olid selle tennisehalli avamisega
seotud. Vot sulle, kuidas olümpiamängud võivad sinu töökohale mõjuda. Ei tea,
kas need vallandatud ametnikud täna ka veel olümpia üle rõõmsad on…</div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-43100494238974452352014-10-08T23:19:00.001+03:002014-10-08T23:19:17.656+03:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<h2>
</h2>
<h2 style="text-align: left;">
<span style="color: red;">Stanislav Belkovski: Venemaa eliidis peab praegu igaüks
otsustama, kas ta jääb Putiniga või ei</span></h2>
<div class="MsoNormal">
<o:p style="font-weight: normal;">Siin on täistekst septembri lõpus Postimehes ilmunud intervjuust Moskva politoloogi Stanislav Belkovskiga. </o:p><span style="font-weight: normal;">Belkovski sai eelkõige tuntuks 2007. aastal, kui ta
avalikult väitis, et Vladimir Putinile kuulub 37 protsenti naftakompaniist
Surgutneftegaz (osaluse tollane väärtus oli 18 miljardit USA dollarit), 4,5
protsenti gaasimonopolist Gazprom (13 miljardit) ja pool transiidifirmast
Gunvor (umbes 10 miljardit), mis eksportis tollal suure osa Venemaa suurima
naftafirma Rosneft ja Surgutneftegazi toodangust. Ma tegin temaga tollal ka
intervjuud Moskvas ja küsisin siis, et kuidas ta oma väiteid tõestada saab. „Kohtus
küll mitte, vähemalt praegu,” vastas Belkovski. “Aga lääne eriteenistustel on
kogu see info loomulikult olemas.” Huvitav on see, et kuigi Belkovski rääkis
Putini hiigelvarandusest tollal kõikjal, siis kohtusse teda keegi ei kaevanud,
isegi Timtšenko mitte, kes muidu harrastab ajakirjandusega tihti kohut käia.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-iZtAeNqu6vI/VDWcJY3ebgI/AAAAAAAAJsk/SYpMz8OSS98/s1600/_DSC0362.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-iZtAeNqu6vI/VDWcJY3ebgI/AAAAAAAAJsk/SYpMz8OSS98/s1600/_DSC0362.JPG" height="320" width="212" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Miks Kreml loobus seekord kontrasanktsioonidest vastuseks
viimastele, eelkõige Vene naftafirmade ja riigipankade vastu suunatud USA ja
Euroopa Liidu meetmetele, kuigi Vene kõrgetel ametnikel oli mitmeid häid
mõtteid?</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Esiteks pole Kremlil selget kontseptsiooni ja nad saavad
Kremlis aru, et mingit reaalset kahju nad Lääne majandusele teha ei saa.
Teiseks loeb Putin ennast praegu nagunii võitjaks (<i>konfliktis Läänega</i>),
tema meelest läheb kõik hästi. Putinil on kaks psühholoogilist seisundit. Üks
seisund, kus ta tunneb ennast solvatuna, ta on agressiivne, sest ta tunneb, et
asjad ei kulge nii nagu peaks. Sellises olukorras kaldub ta kättemaksule.
Toiduainete impordi keelu otsuse võttis ta vastu just sellises seisundis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Aga praegu on Putin siis heas ja armulikus tujus?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Praegu on ta seisundis, kus ta tunneb, et ta võidab. Ta
tunneb, et ta sai sõjalise võidu Ukraina armee üle Illovaiski all, mille
tulemusena oli Porošenko (<i>Ukraina president</i>) sunnitud nõustuma Minski
protokolliga, mida kõik võtsid järeleandmisena. Ukraina lükkas
assotsieerumisleppe rakendamise EU-ga edasi aasta võrra ja lõpuks - ning mis
minu meelest kõige paremini demonstreerib Putinile tema jõupingutuste edukust
ja efektiivsust - Porošenko 18. septembri Washingtoni-visiidi tulemused, kus
Obama keeldus Ukraina presidendile kahest olulisest asjast: keeldus letaalse
relvastuse tarnimisest ning Ukraina ei saanud USA-lt erilise sõjalise liitlase
staatust. Putnile tundub praegu, et kõik läheb tema plaane mööda ning ei ole
vaja teha liigseid liigutusi. Kui Putin tunneb ennast hästi, kui ta on omadega
mäel, siis ta ei tegele väiklaste sigadustega nagu ta hakkab neid tegema siis,
kui ta tunneb, et hakkab kaotama.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Nii et vastusanktsioonidest loobumine pole seletatav sellega
justkui Kreml on aru saanud et toiduainete impordikeeld oli tegelikult viga ja
suunatud rohkem oma rahva vastu?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Ei. Paljud arvavad nii, näiteks on sellisel seisukohal minu
andmetel peaminister Medvedev. Putin nii ei arva ja otsuseid võtab vastu tema.
Ta lähtub ka sellest, et Lääne sanktsioonid pole seni tekitanud Venemaale
märkimisväärset kahju. Teiseks usub Putin, et ta suudab Läänelt saavutada
vähemalt osalist sanktsioonide tühistamist tänu oma jõupinguste efektiivsusel
Ukrainas ning ka teises kohtades.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Mis kohtades?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Putini peamine kontseptsioon praegu on osalemine Islamiriigi
(IS) mahasurumises vahetuskaubana endise NSV Liidu ala vastu. Putin on nõus
lülituma ISi vastasesse võitlusse koos USAga vastutasuks sellele, et USA
lõpetab Venemaa "terroriseerimise" endisel NSV Liidu alal. Seetõttu
ei loe ta Lääne saktsioone tõsiseks teemaks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Putin võib ju praegu olla optimistlik, aga kui ta näiteks G20
tippkohtumisel (<i>15.-16. november Brisbane´is, Austraalias</i>) ei saa enda
meelest väärika kohtlemise osaliseks ja solvub taas, mis siis juhtub?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Kui ta tunneb seal demonstratiivselt alandavat suhtumist enda
vastu, siis pole jah välistatud, et ta hakkab jälle käituma maksimaalselt
agressiivselt. Või kui Putinit keeldutakse viimasel hetkel sinna kutsumast,
siis tuleb kindlasti uus pingete eskaleerimine. Kuid veelkord, tänasel päeval
on ta täis optimismi. Ja peab tunnistama, et selleks optimismiks on Putinil
alust, sest Lääs ja Ukraina on teinud talle viimasel ajal rida järeleandmisi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Mis tulemuse ikkagi Lääne sanktsioonid Venemaa vastu on
andnud või on need seni olnud suhteliselt mõttetud?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Kõige tähtsam tulemus on see, et sanktsioonid näitasid
Venemaa eliidile, et Putini poliitika ei ole enam produktiivne ja et Putin pole
enam eliidile nende majanduslike huvide garant. Venemaa majandus on tegelikult
ju väga sõltuv Lääne kapitalist ja Lääne tehnoloogiast. Medvedev loeb erinevalt
Putinist, et pikemaajalised sanktsioonid on Vene majandusele väga kahjulikud.
Putin aga elab praegu üle teist noorust ja talle tundub, et ta on Läänel kõrist
haaranud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Tekib mulje, et Putin elab kuskil teises reaalsuses.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Saage aru - Putinil tuli palju aastaid kõik välja, kõik
õnnestus. Viimane näide oli Sotši olümpia, mille eel peaaegu kõik eksperdid
ennustasid Venemaale suuri tehnilisi probleeme ja et Venemaa saab umbes
seitsmenda koha medalite üldarvestuses. Tegelikult sai Venemaa aga üldesikoha -
mida ei ennustanud keegi ette - ja elekter ei lülitunud kusagil välja.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Mihhail Kasjanov (<i>Venemaa peaminister 2000-ndate algul,
praegu Putini terav kriitik</i>) kirjutab oma mälestusraamatus, et kui ta pani
peaministri ameti maha 2004. aastal, siis Putin ähvardas, et ma surun teid
nurka. Täna on see ähvardus suunatud Läänele. Jah, tulevad ebamugavused
riigile, aga lõppkokkuvõtte, ta arvab nii, võidan ma nagunii. Selline on täna
Putini lähenemine maailma asjadele, mida paljud Venemaa eliidist ei jaga.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Kui suur osa Venemaa eliidist ei jaga Putini sellist
seisukohta?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Enamus.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Kust tuleb Putini selline enesekindlus, et Lääs on varsti
põlvili? Võib olla tema abid-nõunikud valetavad talle, teevad asju ilusamaks
kui need on?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Ei, sest Putin usub ainult iseendasse ning ta usub, et ta
toetub kõiges oma tegemistes rahva kolossaalsele toetusele (<i>85 protsenti</i>)
ja sellest on talle küll. Kuid mulle tundub, et vaatamata oma enesekindlusele
ta siiski arvestab eliidi vastuseisuga ning isegi paleepöörde võimalusega.
Viimase kahe aasta jooksul on ta näiteks oluliselt suurendanud oma ihukaitset
ning vahetas välja oma ihukaitseteenistuse juhtkonna. Ta koristas seal ära
kõik, kes olid kuidagi seotud äriringkondadega ning pani asemele nooremad
mehed, kes on kõik ainult talle isiklikult ustavad.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Miks pole Lääs oma sanktsioonidega läinud Venemaa naftatulude
kallale?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Aeg pole veel käes. Lääs pelgab siiski Venemaad. Venemaa pole
mingi Iraan, Venemaa on tuumarelvaga riik, muidugi mitte nii võimas nagu seda
näitab Venemaa ametlik propaganda, aga siiski. Putin praegu ikkagi väga
efektiivselt santažeerib Läänt Suure Sõja võimalusega. Putini sõnum on selge -
teie, Lääs, ei ole valmis mingil juhul sõdima, kuna inimelud on teile selleks
liiga väärtuslikud, aga mina olen valmis sõdima! Sest minu rahvas on valmis
minu eest surema erinevalt teist.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Siit ka kõik need Putini kelkimised, et kui tahan, siis võtan
paari päevaga Kiievi, Bukaresti ja Riia?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Jah muidugi, ja nagu näha see santaaž toimib.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Mis te arvate, kas ta teadlikult blufib või ta päriselt ka
mõtleb nii?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Seda ma ei tea. Vähemalt see vastab tema tänase päeva
meeleoludele<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Kas Lääne ja Venemaa vaheliste pingete terav faas on tänaseks
möödas tänu Minski viimasele kokkuleppele?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Ei, ma arvan, et kõige pingelisem on veel ees. Putini ju ei
saavutanud veel oma eesmärki Ukrainas, vaid osaliselt. Üks oluline detail.
Porošenko atlas Washingtoni-visiidi järel, et ta saavutas Obama osalemise
kriisi lahendamisel. See aga oli ju Putini üks peamisi nõudmisi, et USA tuleb
kaasata - ja sellele on pööratud väga vähe tähelepanu. Putin tahab pidada
Obamaga otseläbirääkimisi endise NSV Liidu territooriumi üle. Alates
veebruarist on see olnud tema jõupingutuste üks peamisi eesmärke. Just USA
keeldumine sellistest läbirääkimistest sunnib Putinit pidevalt eskaleerima
konflikti. Aga Putini eesmärgid konkreetselt Ukrainas olid ja on, et saada
garantii Ukraina mitteastumisest NATO-sse - mida tema meelest saab edukalt teha
ainult mitteformaalselt kontrollides osa Ukraina territooriumist, sest Minskis
allakirjutatud paberitesse ta ei usu, sest kardab, et need võidakse tühistada
suvalisel hetkel -, Lääs tunnustaks faktiliselt - de iure tunnustamist
lähitulevikus ei unista isegi tema - Krimmi Venemaa osana, et poleks seal
mingeid kaubanduspiiranguid ning oleks tagatud tõrgeteta maismaaühendus ning
kolmandaks sama asi Dnestri-äärse Vabariigiga. Lääne seisukoht on, et nad on
juba teinud maksimaalse hulga järeleandmisi Venemaale. Porošenkole osaks saanud
keeldumine Washingtonis anda relvi mõjus Kiievile näiteks väga
demoraliseerivalt. see oli Kiievile selge kaotus.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Millised valid on Putinil lähiajal sisepoliitikas?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Ta hävitas Venemaal sisepoliitika Krimmi hõivamisega. Kogu legaalne
opositsioon on maksimaalselt konsolideeritud tema selja taha. Venemaal saab
ametlikult opositsioonis olla vaid see, kes jagab Putini välispoliitikat. Need,
kes ei toeta Krimmi annekteerimist või Ukraina-vastast poliitikat, nemad ei ole
enam opositsionäärid, vaid rahvavaenlased.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Venemaal on peale Putini poliitilises mõttes ainult kaks
huvitavat tegelast: koduarestis viibiv Aleksei Navalnõi ja Euroopas viibiv
Mihhail Hodorkovski, kuid neil pole mingit võimalust reaalselt mõjutada
sisepoliitikat. Seetõttu Putin ei huvitu sisepoliitikast praegu üldse.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Mida arvate Hodorkovski viimastest avaldustest?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Hodorkovskil on väga suured ambitsioonid, tal on kahtlemata
soov kätte maksta Venemaa kõrgemale poliitilisele eliidile selle kümne aasta
eest, mis ta kaotas. Seejuures mõtleb ta väga realistlikult. Ta ei mõtle
osalemisest presidendivalimistest, vaid peab silmas, et kui praegune režiim
kukub kokku mingil põhjusel, siis objektiivsetel põhjustel on ta üks peamisi
kandidaate riigi juhtimiseks. See on tõepoolest nii. Venemaal on ainult kaks
persooni praegu, kes reaalselt on võimelised ühendada Putini-vastast
opositsiooni - Hodorkovski ja Navalnõi. Kuna aga Hodorkovski on vanem, kogenum,
rikkam ja paremate sidemetega Läänes, siis loomulikult on tal eelis ja sellele
ta viitaski.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Mais kirjutasite Moskva ühes viimases sõltumatus ajakirjas
New Timesis, et viimase kolme kuu jooksul muutus Venemaa väga oluliselt, aga
pole fakt, et need muutused olid Putinile pikemas perspektiivis kasuks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Jah, sest ta läks konfklikti enamusega eliidist.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Kas järgmised kolme kuud kuni tänaseni on midagi teie
seisukohtades muutnud?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">ei, olukord on sama.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Kui kaua Venemaa eliit talub veel siis Putinit või vastupidi,
kui kaua talub Putin sellist Venemaa eliiti?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Eliiti põhimõtteliselt siiski rahuldab praegu selline
olukord, sest vaatamata nende majandushuvide ründamisele, on nad ametlikult
siiski lojaalsed. <span class="apple-converted-space"> </span>suuri puhatusi ei tule. Aga ma kordan,
et Putin arvestab ühe ohuna oma võimule paleepöörde võimalust.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Mis impulssi paleepöördeks oleks vaja?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Putini enda käitumine, mis tekitab rahulolematust eliidis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Mis oleks ikkagi see punane liin eliidi jaoks?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Minu meelest on see juba ületatud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Aga ei juhtunud ju midagi!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Ei juhtunud, sest tehnoloogiliselt on seda raske korraldada.
Kõik eliidi esindajad on pideva eriteenistuste jälgimise alla. Kõiki
telefonikõnesid kuulatakse pealt, kogu elektroonilist posti loetakse samuti,
ihukaitset tugevdatakse. Putin mõtleb sellele (paleepöörde võimalusele-J.P.) ja
teeb kõik, et seda minimiseerida.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Väga palju Vene eliidi lastest elab, õpib ja juba ka töötab
Läänes. kas eliidi seas pole märke põlvkondade konfliktist, sest lapsed saanud
hoopis teistsuguse kasvatuse ja nad elavad ikkagi Lääne elufilosoofia tugeva
mõju all?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Lapsed muidugi, siis pole midagi rääkidagi. Näiteks, kui
keegi eliidist satub sanktsioonide alla, siis ta on ära lõigatud oma lastest,
ta ei saa nende juurde sõita. <span class="apple-converted-space"> </span>Kõik räägivad Vene eliidi kinnisvarast
ja lastest Läänes, aga väga oluline nende jaoks on ka Lääne meditsiin. Suurem
osa Vene eliidist ravib end Läänes, see on neile elu ja surma küsimus. Näiteks
kasvõi Gennadi Timtšenkole. (<i>Septembri lõpus kirjutas päevaleht Kommersant,
et Vene valitsus laseb Moskva külje alla ehitada spetsiaalse kliinikumide
kompleksi neile, kes ei saa piirangute tõttu sõita välismaale ravile</i>)
Eliidis peab igaüks tegema ise otsuse, kas ta jääb Putiniga või ei.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Nii et kui Lääs teeks sellise sanktsiooni, et vot me nüüd
enam ei luba ravile võtta inimesi Venemaalt, siis see tekitaks ikka korraliku
pahameele eliidis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Jah, kui kehtestatakse üle piiri liikumise piirangud, siis
see muutubki reaalsuseks. Absoluutselt. Paljud ei sa juba praegu välja sõita,
Ma tean, et arutluse all (<i>Kremlis</i>) on väljasõiduviisade kehtestamine
teatud kategooria Vene kodanike jaoks. Ametlik põhjendus on, et hoida neid USA
terrori eest välismaal. (<i>Tänane päevaleht RBC Daily kirjutas, et Kreml
valmistab ette eelnõu, mis keelab välismaasõidud kõigil ametnikel, kel on
ligipääs riigisaladustele. Muide, kuuldavasti on ka Eestis mitteametlikult
keelatud kõigil, kel on riigisaladuse luba, sõidud Venemaale. Selle ajend on
muidugi Kohveri-juhtum.</i>)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Praegu on olulised väljasõidupiirangud Venemaal kõigil
jõuametkondade töötajatel?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Jah, paljud on oma välispassid ära andnud ja need lebavad
nende ülemuste šeifides.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Kes veel siis võivad sattuda nö välismaalesõidu keelu alla?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">See võidakse kehtestada kõigile riigiametnikele.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Tõsiselt räägite?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Jah, kusjuures seda arutatakse juba seadusandlikul tasemel.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Kui veel rääkida Vene eliidi Läänes elavatest lastest, siis
kas Putinil ei või olla sisemist tõrget selles suhtes, et näe, ma sõdin
Läänega, aga mu tütar elab Hollandis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Mõningatel andmetel on tema tütar koos mehega Hollandist ära
sõitnud. Nad sõitsid ära kohe peale Boeingu alla kukkumist.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Sõitsid Venemaale?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Ma ei tea kuhu. Jumal seda teab, miks mitte ka Venemaale.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Kuidas Jevtušenkovi (<i>Vene miljardär, kes istub
koduarestis, süüdistatuna seadusevastases tegevuses Venemaa ühe viimase suure
erakätes naftafirma Bašneft erastamisel</i>) juhtum mõjutab Putini ja eliidi
suhteid või on see puhtalt ikkagi majanduslik vaidlus?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">See on majanduslik vaidlus, kuid kuna arvestada, et
Jevtušenkov siiski kunagi oli poliitilist mõjukas isik, siis temasuguse mehe
arestimine on alati case ja teatud signaal. Ta sattus konflikti teatud grupi
isikutega, mitte ainult Setšiniga (<i>vene riikliku naftagigandi Rosnefti
president ja Putini väga lähedane liitlane</i>). Näiteks ka Gutserijeviga.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">See et Gref (<i>Venemaa suurima riigipanga Sberpanga juht</i>)
ütles, et Jevtušenkovi arestimine on tema jaoks isiklik tragöödia, ei tähenda
midagi. Näiteks kui Kudrini parem käsi Stortšak oli vahi all, ei saanud Kudrin
midagi selle vastu teha, kuigi teda loeti Putinile lähedaseks inimeseks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Ilmselt on nüüd ta sunnitud Bašnefti ära andma?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Kuna ta on aresti all, siis see näitab, et temaga ei taheta
kokku leppida. Kokku lepitakse alati enne aresti.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Jutud Venemaa investeerimiskliima halvenemisest ei huvita
enam kedagi. Kõik Venemaal tegutsevad suurärimehed teavad ammu, et jõuametkondi
kasutatakse omandi, vara ümberjagamiseks. See, kes seda ei taha tunnistada, see
ei tööta enam ammu Venemaal. selles mõttes pole Venemaa investeerimiskliimas
midagi muutunud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;"><u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
<u1:p></u1:p>
</span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-55973937436734389822014-10-07T23:30:00.000+03:002014-10-07T23:30:21.046+03:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<h2 style="text-align: left;">
Zavtra peatoimetaja Prohhanov Novorossijast, Duginist ja Nikita Mihhalkovi rollist Putini kasvatamisel</h2>
<div>
Tänases Postimehes ilmus mu intervjuu praegu Kremlis moodsa Vene konservatismi, mille märksõnad on Venemaa ainulaadsus maailmas, Euraasia Liit ja võitlus USA hegemoonia vastu maailmas, ühe eestkõnelejaga Venemaal Aleksandr Prohhanoviga. Lehte mahtus meie jutuajamisest umbes pool, panen siia üles intervjuu täisteksti koos mõnede kommentaaridega (need on kursiivis).</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-LxsgcY3HEL8/VDRMXr9G9HI/AAAAAAAAJsE/MflXqzcHHDY/s1600/_DSC0445.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-LxsgcY3HEL8/VDRMXr9G9HI/AAAAAAAAJsE/MflXqzcHHDY/s1600/_DSC0445.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Prohhanov on värvikas kuju, kellel on kirglik ja luuleline kõnepruuk. Mõni nimetab teda seetõttu "suureks müstikuks". Aga eriti seoses sündmustega Ukrainas ning oma väga kirglike esinemistega sel teemal Venemaa televisioonis ja miitingutel on Prohhanov muutunud Vene ühiskonnas (ja ka Kremlis) järjest tõsiselt võetavamaks tegelaseks. Ta pole muidugi mingi Kremli ametlik propagandist, aga tema mõtted on sellised, mille kohta on põhjust arvata, et neid jagavad või mõtlevad ligilähedaselt samamoodi päris paljud tänase Kremli poliitika toetajad. Selles mõttes on tema mõtteid kasulik kuulata. </div>
<div>
76-aastane Aleksandr Prohhanov oli aastakümneid Venemaal
peamiselt tuntud kui vasakpoolne publitsist, kes andis välja ajalehte Zavtra. 60-70 000
tiraažiga Zavtra peatoimetaja on ta siiani (peagi peaks ta selle juhtimise küll oma pojale üle andma, sest tervis ei luba tal enam lehte juhtida. Prohhanov nimelt näeb väga halvasti, ta ei saa arvutist midagi lugeda.), kuid alates Putini võimutulekust on
tema vaated muutunud järjest impeeriumi- ning seetõttu ka Kremli-meelsemateks. Vahel on teda võrreldud Aleksandr Duginiga, aga minu meelest on Prohhanov viimasel ajal muutunud veidi tasakaalukamaks, aga Dugin on vastupidi läinud hulga radikaalsemaks.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<div class="MsoNormal">
Ida-Ukraina konflikt on ametlikult vaherahu staatuses. Mis
saab Venemaa vaatevinklist nn Novorossija (NR) ideest, millel on tugev toetus
Vene ühiskonnas?</div>
<div class="MsoNormal">
See idee pole veel lõpuni välja kujunenud. Venemaal on mitu
erinevat vaadet sellest.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Millised need variandid on?</div>
<div class="MsoNormal">
Patriootlik kogukond – ka mina - tahaks NR-i näha iseseisva
eraldi riigina, kuhu kuuluksid kõik need linnad, mis
ajalooliselt-traditsiooniliselt (<i>Prohhanov
peab siin silmas tsaari-Venemaa ajal aastatel 1764-1873 Novorossijaks kutsutud
ala</i>) kuulusid NR koosseisu: Nikolajev, Odessa, Zaporožje, Harkov, Donetsk,
Lugansk jne. Selle riigi ideoloogia peab olema venelik <i>(русское</i>). See oleks Euraasia territooriumil ainuke Vene riik (<i>Русское государство</i>), sest Venemaa (<i>Россиское государство</i>) ei ole Vene riik.
Kuid mitte kitsas rahvuslikus vaimus – et NR ainult venelastele – vaid selles
mõttes nagu sõna „vene“ (<i>русский</i>)
tõlgendas näiteks Fjodor Dostojevski. „Vene“, see tähendab ülemaailmne, avatud
kogu maailmale. See tähendab et NR-i ideoloogia peab olema avatud kogu
maailmale ja asendama liberaalset, surevat Lääne ideoloogiat. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Millised on teised variandid?</div>
<div class="MsoNormal">
Teine vaade seisneb selles, et NR-i riik on vajalik, kuid
pole tingimata vajalik seda laiendada kõigile minu poolt nimetatud linnadele.
Piisab sellest, mis praegu juba kuuluvad NR-i: kaks suurt keskus Donetsk ja
Lugansk, lisaks on neil väljapääs merele ning suurepärased mustamulla alad.
Piisab, kui sellel peatuda, sest ka see on Ukrainale kindel takistus
liitumiseks NATO-ga. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kas selles variandis on NR koos või ilma Mariupolita?</div>
<div class="MsoNormal">
Ilma, status quo. Selline riik rahuldaks ka Venemaad.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Te peate silmas, et rahuldaks Kremli?</div>
<div class="MsoNormal">
Kreml pole ka ühtne. Ma pean silmas erinevaid gruppe Venemaa
ühiskonnas.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Milline on kolmas stsenaarium?</div>
<div class="MsoNormal">
Kolmas vaade asjale on see, et NR peaks olema Dnestri-äärse
vabariigi sarnane (<i>de iure Moldovale kuuluv ala, aga de facto Moldova ei
kontrolli seda</i>). Ta võiks väga ebakindlatel alustel olla Ukraina
koosseisus, kuid jääda sisuliselt omaette riigiks. Olla nö puhverriik Venemaa
ja Ukraina vahel. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Aga ikkagi moodustis, mida Venemaa peaks tunnustama
iseseisvana nagu Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat?</div>
<div class="MsoNormal">
Loomulikult. Venemaa peab tunnustama ja aitama NR-i nii
esimese, teise kui ka kolmanda variandi puhul. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mitu varianti veel on NR-i tuleviku kohta?</div>
<div class="MsoNormal">
Neljas variant seisneb selles, et Ukraina peab muutuma
föderatiivseks riigiks ning NR astub selle föderatsiooni liikmeks. Sellel
variandil on Venemaal ka väga lai toetus. </div>
<div class="MsoNormal">
No ja veel on mitte väga levinud vaade asjale, mis langeb
praktiliselt kokku Pjotr Porošenko (Ukraina president) ideega, et Donbass ja
Lugansk peavad olema ühtse ja jagamatu Ukraina koosseisus mõningate
eriõigustega, näiteks täiendavat õigustega peamiselt kohaliku omavalitsuse
tasemel. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Millist varianti Kreml praegu kõige rohkem toetab?</div>
<div class="MsoNormal">
Kremli erinevad poliitikud toetavad kes ühte, kes
teistsugust varianti. Mulle tundub, et Vladimir Putin on nõus iseseisva NR-iga
tänastest piirides (<i>teine variant</i>). Hiljuti ta täis kirikus, pani küünlad
ja ütles mitu korda „Novorossija“. (<i>Putin pani 10. septembril Moskvas õigeusukirikus
küünlad „inimeste eest, kes kannatasid, kaitstes Novorossija elanikke“. Seni
Putin vältis termini „Novorossija“ kasutamist, öeldes seda vaid korra kevadel
telesuhtluses rahvaga. Alates augusti lõpust on ta seda terminit kasutanud
korduvalt</i>.) Ta ei öelnud, et „Donetsk“ või „Lugansk“, vaid NR. See
tähendab, et NR-i kui fakti ta tunnistab. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Miks siis tänastes piirides, miks Kreml on nii väikse isuga?</div>
<div class="MsoNormal">
Tänastes piirides sellepärast, et Putin oli sisuliselt ju
praeguse rahuplaani üks autoreid. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mida teised Kremli tähtsamad ametnikud pooldavad?</div>
<div class="MsoNormal">
Mulle tundub, et Sergei Ivanov (<i>Kremli administratsiooni
juh</i>t) kaldub Dnestri-äärse vabariigi variandi poole ehk puhverriik. Liberaalsem
tiib, nagu Dvorkovitš ja Šuvalov (<i>Venemaa asepeaministrid</i>), eelistaksid seda
viiendat varianti ehk ühtset Ukraina riiki, kus neil oleksid teatud
preferensid. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Milline variant teie meelest siis kõige tõenäolisem on?</div>
<div class="MsoNormal">
Mina pooldaks muidugi esimest varianti!</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Aga see pole ju reaalne praegu!</div>
<div class="MsoNormal">
Kas te olete minuga nõus, et ka Krimmi ühendamine Venemaaga
polnud veel talvel reaalne? </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Raske on teile vastu vaielda.</div>
<div class="MsoNormal">
Kas 25 aastat tagasi tundus reaalne NSV Liidu lagunemine?
Ajalugu areneb tormiliselt!</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Võib küll areneda tormiliselt, aga sama hästi võib ajalugu
areneda tormiliselt ka teises suunas ning aasta pärast Putini ametist minema pühkida.</div>
<div class="MsoNormal">
Võib muidugi! Ja asemele tuleb näiteks Boriss Nemtsov ning
siis me anname ameeriklastele ära kogu meie tuumarelvastuse. Aga võimalik on
ka, et Putin muutub seltsimees Staliniks ja mina hakkan teid intervjueerima
Tallinnas. Võimalik, et teil pole siis enam tööd ja mina pakun teile tööd kui
venemeelsele ajakirjanikule. (<i>Naerab</i>.) </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-4eK6zHO7bqs/VDRM6K0pcLI/AAAAAAAAJsM/x5eYhWSkuVw/s1600/_DSC0426.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-4eK6zHO7bqs/VDRM6K0pcLI/AAAAAAAAJsM/x5eYhWSkuVw/s1600/_DSC0426.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Te suhtlete paljude inimestega, kes sõdisid ja sõdivad nö
NR-i poolel. Kuidas nemad ikkagi suhtuvad sellesse, et Venemaa sõjalises mõttes
siiski ei tulnud neile ametlikult täie rauaga appi, et Venemaa ei viinud
ametlikult vägesid sisse? Nii mõnedki neist räägivad avalikult, et „Kreml
reetis meid“. </div>
<div class="MsoNormal">
Täitsa võimalik, et osa neist mõtlevadki nii. Enamus siiski
saavad aru, et Kreml pole neid reetnud, et Venemaalt tuleb pidevalt abi. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Te peate silmas nii humanitaarset, rahalist kui ka sõjalist
abi?</div>
<div class="MsoNormal">
Igasugust! Viimane vastupealtung oli ju sooritatud Venemaa
abiga.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Sõjalise abiga?</div>
<div class="MsoNormal">
No igal juhul osalesid seal Venemaa sõjaväelased, kes
väidetavalt võtsid puhkuse jne. Igatahes olid nad spetsialistid. Need
välikomandörid, kellel on relvastuses raketiheitjate süsteemid ja portatiivsed
õhutõrjesüsteemid, nemad ju teavad, nemad mõistavad, et Venemaa aitab. NR-i
poliitikud käivad pidevalt Moskvas, kohtuvad Venemaa poliitikutega. Seega on Venemaa
toetus väga suur. NR-i poliitikutel kindlasti pole mingit reetmise tunnet.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Te rääkisite enne mulle, et teie andmetel on kogu
Ida-Ukraina konflikti väitel NR-i väeüksustest läbi käinud vähemalt 10 000
vabatahtlikku Venemaalt. See on päris suur hulk inimesi, kellel on nüüd
relvastatud võitluse kogemus. Paljudel neist oli see muidugi juba varem, aga
ikkagi. Kas see suur hulk relvavendi võib muutuda tulevikus probleemiks
Kremlile ja Putinile?</div>
<div class="MsoNormal">
Milliseks probleemiks?</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kui väga lihtsalt öelda, siis nad said kogemuse, kuidas
relva jõul on võimalik üht-teist saavutada.</div>
<div class="MsoNormal">
Ma ei tea… No need, kes olid sõjaväest puhkusel, tulid oma
väeosadesse tagasi ja teenivad seal edasi. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
No aga igasugused Venemaa vasak- ja paremradikaalid, keda
oli seal väidetavalt jalaga segada?</div>
<div class="MsoNormal">
Tegelikult neid väga palju ei olnudki. Kui nad tulevad
tagasi Venemaal, siis piiril korjatakse neilt ju kõik relvad ära. Venemaa
piiril on selles suhtes väga range kontroll. Nii et esialgu ma ei usu, et nad
muutuksid Venemaa jaoks probleemiks. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mis siis oleks Kremlile probleem?</div>
<div class="MsoNormal">
Ühinenud Ukraina NATO liikmena. See oleks väga suur
probleem.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Aga võtame näiteks Girkin-Strelkovi (<i>kõige tuntum NR-i
sõjapealik</i>), keda te hästi tunnete. Kas temal ka tõesti pole mingit
solvumistunnet?</div>
<div class="MsoNormal">
Tema on solvunud. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kelle peale?</div>
<div class="MsoNormal">
Surkovi (<i>Kremli endine ideoloogiapealik, praegu Putini
nõunik Ukraina-asjus</i>) peale, paljude peale. Ma olen kindel, et teatud
ringkonnad kütavad üles seda tema solvumist. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mis ringkond see on?</div>
<div class="MsoNormal">
Kes tahaksid temast teha Venemaa uut rahvuskangelast.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kes need täpsemalt on, kas igasugused natsionalistlikud
liikumised?</div>
<div class="MsoNormal">
Jah, selliseid liikumisi on Venemaal palju. Nad kogu aeg
üritavad ühineda ja oma parteisid luua, aga see ei õnnestu, sest pole tugevaid
liidreid. Siin aga, palun väga, tuleb selline mees, kes on sõja läbi käinud ja
kõigele lisaks veel solvunud! Temast üritatakse teha nüüd suurt protestijuhti,
aga ma arvan, et sellest ei tule midagi välja. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kas Kremlis juba viibutati Girkinile hoiatavalt näppu, et
vaata ette?</div>
<div class="MsoNormal">
Ei oska öelda. Kremlil on erinevaid viise, kuidas talle
öelda, et lõpeta nüüd ära. Ära mängi lolli. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kas ta ise usub, et tast võib saaga natsionalistide liider?</div>
<div class="MsoNormal">
Ta on tegelikult väga ettevaatlik. Ta on riigimees. Kuigi,
eks kindral Aleksandr Lebed (<i>Jeltsini-aegne väga populaarne kindral</i>) oli ka ju selline inimene, kes mingil hetkel hakkas
mõtlema endast kui mundris Venemaa diktaatorist. Ja millega see kõik lõppes?</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kui tugevalt on Girkin Aleksandr Dugini mõju all? Hiljuti
nad käisid ju koos Valaamidel. (<i>vaata videot, kuidas Valaami mungad sõjakangelast vastu võtsid - https://www.youtube.com/watch?v=PbEjIngsW08</i>)</div>
<div class="MsoNormal">
Minu arust tugeva mõju all. Aga noh, Dugin on ju selline
võlur (волшебник и колдун), et ta võib inimese ära võluda ja temas vaimustuse
esile kutsuda. Dugin see on ju superman, geenius.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kas vastab tõele, et Venemaa kõige kuulsam Euraasia-idee
eestkõneleja Dugin on nüüd veidi põlu all Kremlis?</div>
<div class="MsoNormal">
On küll. Sest ta on liiga radikaalne. Pealegi, Venemaa ei
koosne ju ainult patriootidest, vaid ka liberaalne osa on endiselt üsna tugev.
Kremlis on nad väga mõjukad endiselt. Ja nendes tekitab Dugini radikalism, tema
leksika hirmu ja õudust. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mingil hetkel oli Kreml väidetavalt väga tugevalt Dugini
ideede mõju all. Mis jäljed see mõju on jätnud Kremli mõtlemisele?</div>
<div class="MsoNormal">
Ma arvan, et tema vaated ruumist, Euraasiast, konservatismist
omavad endiselt tugevat mõju, muu hulgas ka Ühtses Venemaas. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Aga Putin kasutab oma esinemistes endiselt paljusid Dugini
varasemaid mõtteid.</div>
<div class="MsoNormal">
Putin toitub korraga mitmest allikast. Väga tugevalt mõjutab
Putinit näiteks Nikita Mihhalkov (<i>kinorežisöör, ainus Venemaal, kelle mängufilm
on võitnud võõrkeelse Oscari</i>.), isa Tihhon Ševkunov (<i>Kremli lähedal asuva
Stretenka kloostri ülem, keda peetakse Putini ihuvaimulikuks</i>),kes on
pidevalt temaga kontaktis. Nad mõjuvad tema teadvusele, tema teooriatele.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kuidas Mihhalkov nii lähedasse Putini siseringi sattus?</div>
<div class="MsoNormal">
Mihhalkov on suur kunstnik, meister. Impeeriumimeelne
kunstnik, kes on soosingus olnud kõikidel aegadel, ka Nõukogude ajal. Võim
tahab alati omada enda kõrval sellist tähte. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kas selle tulemusena hakkaski Putin üks hetk 2000-ndate
keskel ohtralt tsiteerima Berdjavskit, Ilijni jne</div>
<div class="MsoNormal">
Jah, see on selle tulemus, kui ta hakkas suhtlema Mihhalkovi
ja tema ringkonnaga. Tema hakkas Putinile ette lükkama nende töid ja vaateid. </div>
<div class="MsoNormal">
(<i>Mihhalkovist võib muidugi lõputult pajatada, aga minu arust iseloomustab seda meest hästi see, kuidas ta hiljuti Rossija-24 kanalil oma saates Besogon TV (tõlkes umbes: kuradite väljaajamise TV!) korduvalt ründas Ksenja Sobtšakki, kes talle väga elegantselt vastas.</i></div>
<div class="MsoNormal">
<i>Mihhalikovi esimene saade Sobtšakist - https://www.youtube.com/watch?v=v0KbkJ5xe3s</i></div>
<div class="MsoNormal">
<i>Sobtšaki esimene vastus talle - http://www.snob.ru/profile/24691/blog/80450</i></div>
<div class="MsoNormal">
<i>Mihhalkovi vastus Sobtšaki avalikule kirjale - https://www.youtube.com/watch?v=6QIMsbU5CTw</i></div>
<div class="MsoNormal">
<i>Sobtšaki teine vastus - http://www.snob.ru/profile/24691/blog/81568</i>)</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Milline on Irboska klubi roll Venemaa sisepoliitikas?</div>
<div class="MsoNormal">
See on kõige suurem patriootlik ekspertide klubi. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Teid kuulatakse Kremlis?</div>
<div class="MsoNormal">
Muidugi. Meid armastatakse, meid kutsutakse esinema, me
kohtume. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kremli ametnikega kohtute?</div>
<div class="MsoNormal">
Jah, loomulikult. (<i>Prohhanov
oli üks impeeriumimeelseid politolooge, ajakirjanikke ja ühiskonnategelasi
ühendava Irboska klubi asutajaid ja juhte. See klubi konsulteerib pidevalt
Kremli. Eelmisel nädala näiteks esitles klubi suurejooneliselt Kremli kõrval
asuvas Ilja Glazunovi galeriis kogumikku „Putin Irboska klubi peeglis“.
Esitlusel oli kohal enamus Venemaa poliitilisest eliidist, kes jagavad
konservatiivseid vaateid ning palju Kremli ametnikke.)</i><span style="font-size: 13.5pt;"> </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 13.5pt;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-9UQJocqlCeg/VDRNKgmHpDI/AAAAAAAAJsU/C1kgtwZxze4/s1600/_DSC0419.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-9UQJocqlCeg/VDRNKgmHpDI/AAAAAAAAJsU/C1kgtwZxze4/s1600/_DSC0419.JPG" height="320" width="212" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 13.5pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kas Lääne-Vene konflikti kõige teravam osa on juba möödas?</div>
<div class="MsoNormal">
Kõik on esialgu väga õrn. Väga palju sõltub Ukraina
sisemisest olukorrast, milline tuleb uus parlament, mis saab Porošenkost. Võib
ju tulla selline raada, mis otsustab jätkata pealetungi ja selle tagajärjed
võivad olla täiesti etteaimamatud. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lääs loodab, et sanktsioonid mõjutavad Vene eliiti. Kui kaua
Vene eliit talub veel Putinit või vastupidi, kui kaua Putin neid talub? </div>
<div class="MsoNormal">
Hea küsimus! Ma lugesin Spiegelist Saksamaa välisluure
salajase ettekande kokkuvõtet. Nemad arvavad, et Putini-vastane vandenõu
Venemaal juba käib ja selles osalevad oligarhid ja isikud täitevvõimu juurest,
Putinile lähedased. Mulle tundub, et see on tõele lähedal. Läänes käib sellega
paralleelselt Putini järjekindel demoniseerimine. Ka see on tõsine märk.
Putinil on tohutu rahva toetus, ta võib alati pöörduda rahva poole, kui tal
tekib tõsine oht ja kui millegipärast ta ei saa kasutada erimeetmeid. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Miks ta siis nende vandenõulastega midagi ette ei võta, sest
kui nad olemas on, siis kindlasti teab ka FSB kui juba sakslasedki teavad?</div>
<div class="MsoNormal">
Ma arvan, et ta laseb nad arreteerida ja siis annab mulle.
Ma hakkan neid vangis hoidma ja piinama. (<i>Naerab.</i>)</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mis on Venemaa jaoks praegu suurim sisemine oht?</div>
<div class="MsoNormal">
Praegu on Venemaa väga valulikus majandusolukorras.
Hiljutisel Sotši majandusfoorumil jäi selgelt kõlama kaks erinevat arengukontseptsiooni.
Ühte esindas Belgorodi kuberner Savtšenko, kes kutsus üles muutma praegust
majandusmudelit, mis enam ei kindlusta Venemaale majanduskasvu. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mis uusi ideid ta siis pakkus?</div>
<div class="MsoNormal">
Eriti puudutab uus majandusmudel pangandust. Praegu meie
tööstusettevõtted võtavad pankadest laenu 13 protsendiga, aga pangad ise
hangivad raha Lääne turgudelt kaheksa protsendiga. Aga meie, Venemaa paigutame
oma raha USA võlakirjadesse tootlusega kolm protsenti. Jämedalt öeldes toetab
Venemaa USA majandust, aga meie oma ettevõtted peavad laenama raha 13
protsendiga. See on kohutav ju. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mis Savtšenko selle kohta konkreetselt siis pakkus?</div>
<div class="MsoNormal">
Ta pakkus, et meie tööstusettevõtted peaksid saama laenu kolme
protsendiga ning tuleb lõpetada meie rahaga USA majanduse toetamine. Seal oli
palju ideid, kuidas kulutada raha teede ja elamute ehitamiseks. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Aga teine lähenemine? </div>
<div class="MsoNormal">
No see on endiselt Gaidari kool. Uljukajev ja Gref (<i>praegune ja endine Venemaa majandusminister</i>) tegelevad
endiselt monetarismi müütidega. Vaatame, kumb lähenemine võidab. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Milleks peaks Putin oma tohutut populaarsust rahva seas ära
kasutama Venemaa sees?</div>
<div class="MsoNormal">
Putin peab tegelema riigi suurejoonelise moderniseerimisega.
Seda küll juba tehakse, aga sellel pole siiski strateegilist iseloomu. On vaja
strateegilist plaani moderniseerimiseks. Selleks on vaja luua uus eliit. Kui väline
surve muutub Venemaa jaoks liiga tugevaks, siis ilmselt peab see strateegiline
moderniseerimine toimuma mobilisatsioonilise majanduse tingimustes. See aga tähendab,
et üha vähema ja vähem liberaale lastakse võimule. Riik muutub üha rohkem
tsentraliseerituks, ja rohkem autoritaarse iseloomuga. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mis see tähendab Venemaa tavalise elaniku jaoks?</div>
<div class="MsoNormal">
Kui toimub moderniseerimine siis on tavalisel inimesel halb.
Kui aga moderniseerimist ei toimu, siis võib tavaline inimene päev otsa õlut
juua. Vot see tuleb ära lõpetada. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kuidas te ise oma maailmavaadet iseloomustaksite?</div>
<div class="MsoNormal">
Dünaamiline konservatism.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kes on teie eeskujud selle maailmavaate kandmisel, kelle
ideed teile meeldivad? Ilijin, kes tundub Putini silmis üsna popp olevat?</div>
<div class="MsoNormal">
Ilijin vähem, rohkem Solovjov, Danilevski, Puškin, Dostojevski. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lõpetuseks ka paar minu tehtud videolõiku kohtumisest Prohhanoviga.</div>
<div class="MsoNormal">
Esimsele videol räägib ta oma kohtumistest setudega - http://youtu.be/gAc7cF3sIk4</div>
<div class="MsoNormal">
Teisel videol räägib ta rootslasest reporterile Dagens Nyheterist Stalinist ja Putinist (rootslased intervjueerisid Prohhanovit just enne mind, kasutasin juhust) - http://youtu.be/gAc7cF3sIk4</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
</div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-28924528140428442792012-10-26T00:28:00.001+03:002014-10-08T23:05:48.344+03:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<h2 style="text-align: left;">
Purjekaga Venemaale: Soome lahest läbi Laadoga ja Onega järvede ning Belomorkanali Valgele merele Solovetsi saartele</h2>
<br />
Eesti lipp purjetamas ümber maailma pole enam eriline uudis, kuigi väga ägedaks ettevõtmiseks jääb see muidugi alati. Mõnevõrra kummaline, et hoopis harvemini kui ümber maailma, satub Eesti laev purjetama naabrusesse päratusuurtele Laadoga ja Onega järvedele ning sealt veel edasi Valgele merele.<br />
<br />
Haapsalu puulaevaseltsi Vikan ühemastiline jahta Runbjarn tegi tõenäoliselt esimese Eesti laevana selle retke tänavu suvel läbi.
Enne II maailmasõda Ruhnu hülgeküttide ja kaubavedajate poolt ehitatud jahtade koopia Runbjarn, mis tõlkes tähendab Ruhnu Karu, polnud küll esimene Eesti lipu all Venemaa sisevetes sõitnud laev, aga me olime esimesed, kes võtsid Venemaa sisevetes iseseisvalt ette sedavõrd pika, kokku 3500-kilomeetrise laevareisi.
Väike teerajamine seegi, sest nüüd võime me kõigile Eesti purjetamishuvilistele kinnitada: kui bürokraatlikud raskused loa saamiseks kõrvale jätta, siis pole Venemaal purjetamine midagi keerulist. Tingimusel, et laeva kapten või tema abiline räägib vene keelt.<br />
<br />
Mürki ei julge võtta, aga meie andmetel viis esimesena Eesti lipu Venemaa sisevetesse Emajõe lodjaseltsi hansa lodi, mis osales 2009. aasta suvel Novgorodis rahvusvaheliste hansapäevade raames ajalooliste laevade paraadil. Nende marsruut oli Peterburgist Neeva jõe kaudu Laadoga järvele ning sealt edasi Volhovi jõge pidi Ilmeni järvele Novgorodi all.
Kuna aga novgorodlastel tekkis segadus tartlastele loa ametliku saamisega Venemaa sisevetes sõitmiseks, siis pidi lodi Peterburist kuni Novgorodi sõitma puksiiri sabas kui „laevakujuliselt ladustatud ehitusmaterjal“. Venelaste trikke ei jõua ikka iial ära imestada! Puksiiritund maksis kusjuures 2000 dollarit ja minek kestis koguni neli ööpäeva. Tagasi Peterburini sõitis lodi siiski õnneks omal jõul ja täisväärtuslikult Eesti lippu kandes. Lisaks osales koos lodjaga Novgorodi hansapäevadel Narva noorte meremeeste klubi kaks alust Fjodor Ladeikini juhtimisel, mis sõitsid kogu tee ausalt Eesti lipu all.<br />
<br />
Seega võib väita, et Runbjarn viis Eesti lipu purjede all esmakordselt Onega järvele ja Valge mere kanalisse (rohkem tuntud ehk Belomorkanali nime all) ning edasi ka Põhja-Jäämere osaks olevale Valgele merele, kus meie kokku viis nädalat kestnud ekspeditsiooni sihiks oli Solovetsi saarestik.<br />
<br />
Õigupoolest pole see miski ime, et eestlased mõtlevad rohkem ümber palli sõitmisest kui mõnesaja meremiili kaugusele Euroopa suurimale järvele Laadogale purjetamisest. Venemaa sisevetesse pääsemine on lihtsalt nii keeruliseks tehtud!
Uskuge või mitte, aga ametlikult avati välisriigi lipu all laevadele Venemaa siseveed alles 2011. aasta algusest!
Nii kummaline kui see meile ka ei tundu, aga ametlikult esimest korda lubas Venemaa valitsus välismaise laeva oma riigi sisevetesse alles 2010. aasta juunis. Siis sai Saksa lipu all sõitnud Greenpeace´i laev „Beluga II“ erandkorras loa viia Volga-Balti kanalis läbi ökoloogilisi uuringuid.<br />
<br />
Miks Venemaa siseveed niikaua suletud olid, selle kohta toovad venelased ise välja erinevaid põhjuseid: alates keelebarjäärist, sest sisevetel käib kogu sidepidamine vene keeles, kuni purjetamiseks vajaliku infrastruktuuri puudumiseni. Minu arust on need kõik sellised mugavad asenduspõhjused, sest ega olukord üleöö kuidagi muutunud pole. Venemaal võivad seletused teinekord olla väga lihtsad. Vabalt võidi mõelda nii, et on meil seda jamamist ja probleeme vaja, kui siis hakkavad välismaalased oma laevadega käima. Lihtsam on üldse mitte lubada.<br />
<br />
Niisiis, nüüd tohib justkui sõita. Aga vean kihla, et enamus tahtjatest valivad endale teise sihtkoha, kui saavad teada, et vajalikule spetsloale peavad „dobroo“ andma kaheksa Venemaa ministeeriumit ja ametkonda! Kooskõlastus tuleb hankida: julgeolekuteenistusest FSB, välis-, sise-, kaitse-, põllumajandus- ning tervishoiu ja sotsiaalse arengu ministeeriumitest, tolliametist ning kalapüüginduse riiklikust komiteest. Kõik need kooskõlastused tuleb seejuures hankida kolme kuu jooksul. Kõige viimase ehk lubade loa allkirjastab Venemaa valitsusjuht ehk peaminister.
Igaüks saab aru, et seda toredat kadalippu pole välismaalasel reaalne iseseisvalt läbi teha, kui sul pole just väga häid tutvusi Venemaa võimukoridorides.<br />
<br />
Puulaevaselts valis teise tee. Me võtsime ühendust Venemaa turismitööstuse liidu Loode-Venemaa regiooni asedirektori Tatjana Gavrilovaga, kelle kohta me teadsime, et ta on väga huvitatud aitama Eesti purjetamishuvilistel pääseda Venemaa sisevetesse. Tema kaudu on võimalik leida Peterburist partnereid, kes aitavad seda kallihinnalist luba taotleda ning hiljem selle menetlemist „saata“, sest Eestis olles on sisuliselt võimatu jälgida loa menetlemise protsessi.
Meil oli kaks võimalust: kas Venemaa sisevetes laevade teenindamisega tegelev Peterburi agendifirma Marinecomplex või eksklusiivseid mereekspeditsioone korraldav teine Peterburi firma RusArc.<br />
<br />
Meie valisime RusArci, mis korraldas tänavu juba teist korda regatti Arktikasse Franz Josephi maale. Esiteks selle pärast, et nende marsruut Peterburist Arktikasse kattus kuni Solovetsi saarteni täpipealt meie plaanitud teekonnaga. Teiseks sobis marsruut meile ka ajaliselt.
Nii läkski, et meie osaks jäi mapitäie paberite kokku ajamine ning RusArc tegeles kõige ülejäänuga. Kokku läks see teenus meile maksma 2000 eurot. Hinna sees oli peale loa saamise ka ühe otsa (Peterburi-Solovetsid) jagu lootsiteenused, lüüsi- ja sillaavamistasud, sadamamaksud, viisakutsed ja muu pudi-padi.
Lisaks pidime iseseisva tagasisõidu tarbeks veel eraldi hankima „merekaardid“ Neeva ja Sviri jõgede, Laadoga ja Onega järvede ning Belomorkanali kohta ning spetsiaalsed VHF-sagedusega raadiosaatjad kõikvõimalike dispetšeritega ning teiste alustega sidepidamiseks, sest tavalised mereraadiojaamad on Venemaa sisevetel kasutud. Kaartide ja raadiojaamade hankimiseks on mitu võimalust: kas laenata need mõne tuttava Vene kapteni käest või osta-rentida. Meie laenasime.<br />
<br />
Edasi algaski reaalne purjetamine Venemaal, mida ma päevikuvormis püüdsin kirja panna.<br />
<br />
22. juuni<br />
<br />
Runbjarn andis kodusadamast Haapsalust otsad juba mitu head päeva tagasi, viimast „hüpet“ Eestist Venemaa suunas alustame Vergi sadamast. Asume teele täpselt südaööl. Läbi vaikse õhtu saadavad meid teele Erich Kriegeri magusad laulud ning ilmselt Eesti ainus naisterahvast sadamakapten Pamela.
Vaikne õhtu on siiski petlik, sest nagu jõuame avamerel, hakkab iga minutiga tuul tõusma. Lõpuks tõuseb kuni 12 meetrini sekundini, hooti kuni 14 meetrit. Loksutab päris mõnusasti, laine peksab kohati ilusti üle teki. Pluss veel tugev vihm. Nii et vööri magamiskambris jookseb vett ikka sirinal sisse. Ette rutates - see jääbki meil kogu viienädalase reisi jooksul kõige tugevama tuulega sõiduks.<br />
<br />
23. juuni<br />
<br />
Hommikul jõuame Venemaa vetesse. Kohe on venelaste piirivalvelaev naksti meil külje all ning nad küsivad viisakalt, et kuhu oleme teel. Kapten Käke (passi järgi Veljo Heinmets) seletab sama viisakalt, et Peterburi jne. Piirivalvurid jäävad vastusega rahule ning sõidavad kiirel käigul eemale. See on hea enne, et ei mingit kottimist.
Terve päev on enam-vähem samasugune ilm kui öösel. Õhtuks jõuame Kroonlinna, õigemini Kotlini saare all. Peterburi väravad. Algul oli meil plaanis esimene peatus tehagi Kroonlinnas, aga meile tehti selgeks, et välismaa jahtide jaoks on saar endiselt suletud. Et seal on endiselt Vene mereväe Balti laevastiku baas jne. Bullshit! See laevastiku baas on üsna teisejärguline (enamus sellest laevastikust asub Kaliningradi oblastis) ja pealegi võib seal seisvaid üksikuid sõjalaeva rahulikult ja üksikasjalikult silmitseda ka ilma binoklita, kui sealt lähedalt mööda sõidame.
Juba kaugele paistab, tänu pirakale kuldsele kuplile, alles äsja peale suurt restaureerimist avatud Kõigi Meresõitjate Kaitsepühaku Nikolai õigeusu kirik. Nõukogude ajal lagunema jäetud kiriku taastamise patroon oli tollal veel presidendiproua Svetlana Medvedeva isiklikult.
Kroonlinnast on veel mitu head tundi Peterburini purjetada. Võtame ühendust piiripunktiga ning sealt kästakse meid sõita Peterburi meresadama piiri- ja tollipunkti. Sinna kuhu maabuvad ka suure kruiisilaevad. Kel huvi, siis on siin ka koordinaadid: 59° 55, 5’N 030° 14,2’E. Piirivalve valvetelefon (24h) on seal +7 812-322-60-47 ja tollipunkti valvetelefon (samuti 24h) +7 812 322 60 28. Piirikatele on hea ette helistada (või siis ühendust võtta kanalil 9), kui hakkate lähenema Peterburile, et nad teaksid oodata.
Sõidame kästud kohta ning tiirutame tükk aega, otsides kuhu saaks otsi anda, sest kai on kolm-neli meetrit kõrge. Ikkagi kruiisilaevadele mõeldud ju. Kuna ühtegi suurt laeva ees ei seisa, siis ei jäägi lõpuks muud üle, kui tõmbame end kõrge kai äärde kinni ning Käke ja mina ronime nagu ahvid mööda kumme üles kai peale.
Võtame kõik laevadokumendid ja 12 inimese passid kaenlasse ning marsime piiripunkti. (Esitada on vaja: laeva registreerimisdokumendid, crew list, notariaalne volitus (kui laev pole teie oma) ning meeskonna passid koos viisadega)
Oleme valmis kõige halvemaks: et meid hakatakse kõiksugu paberite täitmisega kottima, tullakse laeva põhjalikult inspekteerima jne. Aga ei midagi sarnast: nii piirivalvurite naispealik kui meid ootama jäädud tollinaine on sõbralikud ning aitavad meid hea meelega pabereid täita. Pabereid pole ka õnneks eriti palju. Meie passid viiakse kuhugi putkasse ning kui tagasi tuuakse, siis on isegi migratsioonikaardid meie eest täidetud. Laeva ega ülejäänud meeskonda ei taha keegi vaatama tulla. Võib olla on põhjus kehvas ja vihmases ilmas? Igatahes oleme Käkega superüllatunud, et kõik nii probleemideta läks. Ja kulus ainult veidi alla tunni. Meie meretee Venemaale on vaba!
Edasi sõidame Krestovski jahtklubisse, mis asub samanimelisel saarel. Krestovskis ootavad meid kaks Vene jahti, kolm Poola jahti ning jahid Saksamaalt, Soomest ja Norrast, et üheskoos sõita Valge mere suunas. Koos on lihtsam ja seltskondlikum ning ühtlasi saame kogemusi üksipäini tagasõiduks. Ülejäänud seltskond sõidab edasi Arhangelskisse ning kaks jahti koguni Põhja-Jäämerre Franz Josephi maale 80. laiuskraadile!
Kell on kaks öösel, kui jahtklubisse jõuame. Kaldal on üksteise küljes kinni neli klubi-diskoteeki, kus käib kõva mürts. Õnneks on ka üks restoran samas lahti. Lähme sinna 320 rublast (8 eurot) õlut jooma.<br />
<br />
24. juuni<br />
<br />
Seisame terve päeva Krestovski jahtklubis. Peterburis ongi vaid kaks jahtklubi, mis tohivad välismaa jahte vastu võtta. Üks on Krestovski uus jahtklubi (koordinaadid 59° 54, 9’N 030° 14, 9’E ja nende sait http://www.yacht-clubkrestovsky.ru/, jahtklubi raadiosaatja kanal on 77) ja teine koht on kohe Krestovski klubi vastas, Petrovski saarel asuv Tsentralnaya jahtklubi.
Peale nende kahe jahtklubi tohib tänase seisuga Peterburi piirkonnas välisriigi jaht silduda veel ainult neljas kohas: sealsamas Peterburi meresadamas piirikontrolliks, siis Viiburi sadamas kai nr 1 ääres ning Saimaa kanalis lüüsides 1 ja 5.
Krestovskis maksab seisupäev 1200 rubla ehk 30 eurot. Selle eest on kõik nagu Euroopas: elekter ja vesi hinna sees, saab duši all käia jahtklubis. Tanklad (lausa kaks tükki) asuvad Tsentralnaya jahtklubis üle jõe.
Kuna on ebameeldiv tuul, siis otsustame laevaga mitte riskida kitsal jõel ning käime toome 50 liitrit diislit tanklast taksoga. Tankimisel saab nalja ka. Meiega tuleb kaasa sakslaste jahi madrus, kes samuti tahab kütust, aga ei oska vene keelt. Ütleb, et on esimest korda üldse Venemaal. Tervitusnapsiks Venemaal on tal igatahes diisel – värisevate kätega nooruke tanklatöötaja paneb püstoli millegipärast liiga vara käima ning kanistri asemel lajatab vägeva joa diislit sakslasele otse kaela. Pärast haiseb sakslane taksos ikka päris korralikult. Kuna ka meie kanistrid tilkusid ilmselt veidi läbi, siis on taksos päris korralik diislihais, kui maha lähme. Igatahes naistaksojuht hädaldab kõvasti. Anname talle suuremeelselt selle lühikese otsa eest 500 rubla (12,5 eurot), et tal tuju veidi parem oleks.
Kütusest ja alkoholist veel. Päeval saame Reigoga kokku ühe Peterburis töötava hea tuttavaga. Ta viib meid posh´i baari Malaja Neeva ääres. Joogimenüüst avastame kokteili nimega „Estonskii benzin“ ehk siis Eesti bensiin. Koks vääris oma nime, sest kokku segati viis erinevat alkoholi - viin, absint, viski (Johnnie Walker), rumm (Bacardi Superior) ja kaks liköör (De Kuyper Creme de Cassis ja Cointreau) – lahjenduseks lisati 7up limonaad ja sorts sidrunimahla. Proovisin, juua kannatas küll. Proovige kodus järgi!
Aga tagasi põhitegevuse juurde.
Venemaa sisevetes sõitmiseks on vaja eraldi raadiosaatjat. Tavaline meresidejaam ei kõlba, sest Venemaa sisevetes kasutavad kõikvõimalikud dispetšerid mingeid omi sagedusi. Lisaks on vaja ka spetsiaalseid merekaarte Neeva, Laadoga, Onega, Sviri ja Belomorkanali kohta. Ilma ei lasta. Üks võimalus on neid osta, aga see on kallis, sest raadiojaam maksab oma 500 dollarit. Teine võimalus on ajutiselt laenata.
Meil veab. Käkel töötab tuttav Peterburis ühe Moskva rikkuri kaatri peal kaptenina. Ta seisab Tsentralnaya jahtklubis. Saame sellelt saarlaselt nii raadiojaama kui kõik vajalikud kaardid. Saarlasest kapten räägib, et tööd on harva, sest omanik käib kohal heal juhul 4-5 korda aastas ning siis sõidetakse ka tavaliselt Talvepaleeni ja tagasi. Aga kaater peab kogu aeg muidugi valmis olema ja läikima. Palk oli muidugi tal ka vääriline.
Terve päeva passime Peterburis, sest mööda Neevat ülesvoolu ei saa enne minema hakata, kui öösel sillad üles tõstetakse. Runbjarni mast on 14,5 meetrit kõrge ja Neeva sildade alt me niisama läbi ei mahu.
Sillad avatakse peale ühte öösel. Südaöösel tuleb loots Krestovskis peale. Neeval nimelt on tugev vool, faarvaater on kitsas ning liiklus selles kitsas faarvaatris tihe. Et kellelegi jalgu ei jääks, siis peabki loots kõigil laevadel peal olema – vahet pole, kas oled vene või välismaa jaht. Loots Neeval maksab 15 000 rubla ehk veidi alla 400 euro. Alar ütleb pärast: „Loots meenutas ühte kohalikku Haapsalu meest, kes oli tuntud oma rahulikkusega ning temalegi meeldis meie tuntud Vana Tallinn.“<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-Z8wbegSlCjc/UImq4eCXIOI/AAAAAAAADnM/BJrCg6S5YbU/s1600/neeva%2Bsillad.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-Z8wbegSlCjc/UImq4eCXIOI/AAAAAAAADnM/BJrCg6S5YbU/s320/neeva%2Bsillad.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
Hakkab jälle tugevalt sadama. See rikub mõnevõrra selle ilu, mis meid ees ootab. Peale ilu ootavad meid ees tervelt kaheksa ülestõstetud silda (fotol läbib Eesti lipp ühte sildadest). Kogu Neeva kaldapealne Peterburi kesklinnas on tugevalt valgustatud, kaasa arvatud sillad.
Talvepalee, Peeter-Pauli kindlus, Aurora, kümnete kaupa ajaloolisi hooneid – vägev vaade Neevalt! Meeleolu on kõigil kõrge. Iseenesest tekib küsimus – mille kuradi pärast pole Peterburi Venemaa pealinn?
Peterburi on ikka kohutavalt suur – sõitsime tunde ja tunde, ikka elamud ja tehased, samuti hooned, mille tänast eesmärki keegi ei tea.
Lisaks kõigele veel Peterburi kuulsad valged ööd. Päris pimedaks ei lähegi, paar tundi on hämarat aega ning ongi juba valge.<br />
<br />
25. juuni<br />
<br />
Pealelõunaks oleme jõudnud mööda Neevat üles. Kokku võttis Neeva „ületamine“ vastuvoolu aega 16 tundi. Oleks kiiremini saanud, aga pidime ühe nõrgema mootoriga venelaste jahi sleppi võtma. Meie käik oli põhjas, aga kui tavaliselt oli see kaheksa-üheksa sõlme, siis nüüd vaid üks sõlm.
Jääme peatuma Schlisselburgi, kus Neeva saab alguse Laadogast. Siit algabki Laadoga, Euroopa suurim järv.
Vaatamata romantilisele nimele (moonutus saksakeelsest Schlüsselburg) pole selles 12 000 elanikuga linnas esmapilgul lõhnagi romantikast, tegemist on tüüpilise Vene provintsilinnaga oma lagunenud tänavate ja vanade korrusmajadega. Rootsi-ajal kutsuti kohta Nöteburgiks, Nõukogude-ajal Petrokrepostiks. Tsaari-aegne nimetus Schlisselburg anti linnale tagasi 1992. aastal.
Esimesed schlisselburglased (kõlab vägevalt, eksole!), keda kohtame, on kaks umbes 9-aastast poissi, kes kohe küsima, et kas me oleme purjetajad. Teine küsimus on aga veelgi konkreetsem: „Miks te siia tulite?“ Targad kutid.
Kai (asub kohe Neeva alguses, Orešeki kindluse vastas) on suvaline, aga otsad saame kuidagi antud. Vähemalt ei pea kellelegi maksma ning otse meie laevale vaatab linna asutaja (sel sügisel möödus asutamisest 310 aastat) Peeter I kuju. Positiivne on see, et otse kai kõrval seisab tankla kaatritele ja jahtidele. Saame vähemalt kütust võtta enne Laadogale minekut.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-u5a9pN-RAvE/UImktFlmb_I/AAAAAAAADk8/YgUU08dnLXc/s1600/kafe%2Bprichal.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-u5a9pN-RAvE/UImktFlmb_I/AAAAAAAADk8/YgUU08dnLXc/s320/kafe%2Bprichal.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
Kohe kai kõrval asub kohvik Pritšal, mille peremehe armeenlase Aramiga saame headeks tuttavateks. Kogu õhtu veedame seal. (fotol olen koos kohviku ettekandjaga) Arami esimesed küsimused on sama nutikad kui väikemeestel. Tema esimene küsimus: kas te merel ka sõidate? Ja teine küsimus: kas te Kamtšatkal ka olete käinud oma laevaga? Pärast saame teada, et Aram elas 22 aastat Kamtšatkal.
Peeter I, kes oli linnakesele alusepanija, kuju taga seisab väike mälestuskivi viimase sõja ajal uppunud Nõukogude laevadele (uputati, et takistada sakslasi Neevat pidi üles sõitmast?) ning sinna on raiutud ka Vilsandi-nimeline laev.
Põhiline, ja ilmselt ka ainus, vaatamisväärsus Schlisselburgis on keset Neeva jõge asuv kindlus Orešek (ka Pähkinalinna ja Nöteborgi kindlus), mis rajati juba 14. sajandil (aastal 1323 olla kindluse rajanud kuulsa Aleksandr Nevski lapselaps vürst Igor Danilovitš). Üht-teist on seal vaadata küll.
Müürid ja tornid, mis on ehitatud venelaste ja rootslaste poolt 16.-17. sajandil on peaaegu täielikult restaureeritud. Pilet koos giidiga maksab 150 rubla (4 eurot).
Kohalikud on väga uhked selle üle, et II maailmasõja ajal pidasid end seal kindlustanud Nõukogude sõdurid sakslaste rünnakutele vastu 500 päeva, takistades nii sakslastel Leningradi täielikku ümberpiiramist. Saksa väed seisid kindlusest vaid 200 m kaugusel, teiselpool Neevat. Tänu sellele, et sakslased ei suutnud Orešekit vallutada, sai tegutseda venelaste kuulus "Elu tee", mis varustas üle Laadoga jää linna toidu ja laskemoonaga. Esimese kindluse ehitasid saarele juba novgorodlased 1323. aastal. 1600-ndate alguses vallutasid kindluse rootslased, peale 9-kuulist piiramist. Giid seletas meile seda nii: „ja siis tulid Rootsi okupandid“. Edasipidi kuuleme veel ka „Soome okupantidest“.
1702 vallutasid venelased kindluse tagasi, siis saigi koha nimeks Schlisselburg. Pärast asus kindluses kaks sajandit Tsaari-Venemaa kõige tuntum poliitvangide vangla - Peeter I esimene naine, tuntud dekabristid Puštšin ja Küchelbecker, revolutsionäärid Bakunin ja Lenini vanem vend Aleksandr.<br />
<br />
26. juuni<br />
<br />
Hommikul panime Schlisselburgist minema. Metsik vastuvool, et pääseda Laadogasse, aga Runbjarni vastu ei saa keegi ega miski.
Olemegi Laadogal ja sihiks on Konevetsi saar, mis asub järve lääneosas, umbes poole järve peal. Tegemist on tuntud kloostrisaarega Laadogal, kuigi mitte nii tuntud muidugi kui Valaamid.
Püüame esimest korda püüda kala spinningutega sõidu pealt, aga ei midagi. Arutame, et kas tõesti on Laadoga nii reostunud nagu räägitakse. Igatahes Laadoga vett juua ei soovitata.
Sõidame Konevetsile terve päev, päevitama ning naudime purjetamist. Kohale jõuame hommikupoole ööd järgmisel päeval.
27. juuni
Päev Konvetsi saarel. Sildumiseks on Konevetsil lihtne puukai. Ilmselt kuulub see kloostrile, sest ennelõunat ilmus rjassas munk-vanamees meilt tasu nõudma. Vist oli 500 rubla (12,5 eurot) kanti. Kuna olime venelaste regatiga, siis me ei maksnud. Vett, elektrit ega kütust siin muidugi pole.
Kolame saarel ringi. Ega seal midagi muud teha pole, kui uurida, kuidas kloostrirahvas elab. Peale kloostrielanike asuvad saarel veel mõned suvilad, aga üldiselt valitseb saart klooster. Jääbki arusaamatuks kelle suvilad saarel asuvad – tavaliste inimeste omad ei tundu need olevat. Muidu tundub saar suht metsik. (Tagantjärele tarkus – neljast saarest, kus läbi käisime (Konevets, Valaamid, Kiži ja Solovetsid – oli siin kõige vähem turiste.)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-WociVDlTdms/UImo7mr1g8I/AAAAAAAADmc/TTDw0twVE14/s1600/konevets.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-WociVDlTdms/UImo7mr1g8I/AAAAAAAADmc/TTDw0twVE14/s320/konevets.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
Nõukogude ajal asus saarel sõjaväeosa, siis loomulikult klooster (fotol) ei töötanud. Praegu käivad kloostris ja selle ümbruses kõvad ehitustööd. Palju noori inimesi paistab munkadele abiks olevat tulnud. Üle Venemaa taastatakse ja ehitatakse kloostreid praegu kõvasti, raha selleks jätkub.
Konevetsile saab ka reisilaevaga, mis käib suvel kord päevas lähimast linnast Priozerskist.
Pealelõunal anname otsad ja võtame suuna Valaamidele. Õhtuks oleme kohal. Päris kena kohake see Valaamide saarestik (üle 50 saare), saame nautida saarekeste vahel sõitmist.<br />
<br />
28. juuni<br />
<br />
Hommikul ärkan Valaamidel sõimamise peale. Kail seisab miski turvamees ning käsib kõigil jahtidel kai äärest kaduda 10 minuti jooksul. Ma olen ainus, kes teda kuuleb… Venelaste Peeter I jahil magavad kaks kutti tekil, sõimamise peale võtavad oma asjad ja kobivad alla magama. Turvamees käratseb, et sildusime luba küsimata kütusekai ääres ning et kohe tuleb siia kütuselaev. Tema karjumisel pole tulemust, keegi ei liigutagi. Ka mingit kütuselaev ei tule. Seisame rahulikult kai ääres terve päeva.
Valaamid on Loode-Venemaal Solovetside järel kõige kuulsam kloostrikompleks. Taastama hakati seda veel Nõukogude võimu ajal 1989. aastal. Nõuka-ajal kloostril vähemalt vedas selles mõttes, et siia ei tehtud sõjaväeosa või ladu või vanglat, vaid et see muudeti muuseumiks.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-K6XAju8NY_A/UImr4YcMTqI/AAAAAAAADnk/QYiiCevuUrI/s1600/valaamid.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-K6XAju8NY_A/UImr4YcMTqI/AAAAAAAADnk/QYiiCevuUrI/s320/valaamid.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
Klooster on muidugi aus, aga kõik muu on väga turistico. Turiste on murdu, väga palju on soomlasi. Kuni Talvesõjani kuulusid Valaamid ju soomlastele. Valaamide nimigi tuleb soome keelest
Turistide hordide tõttu on ka hinnad kõrged. Rendime neljakesi takso Valaami saarele ringi peale tegemiseks ning see maksab 2000 rubla ehk 50 eurot. Aeglaselt kulgedes kulutasime kaks tundi ringsõidu peale.
Taksojuht peab ühe haralise männi juures kinni ning teatab, et see puu ongi see, millel karupojad ronivad Šiškini kuulsal maalil „Hommik männimetsas“. On jah väga sarnane.
Aga võrreldes hiljem mikrobussi rentimisega laevameeskonna sauna sõidutamiseks, oli takso veel odav. Maksame nimelt umbes kilomeetrise sõidu eest sauna 1000 rubla ehk 25 eurot, tagasi saame odavamalt – 800 rublaga ehk 20 euroga. Isegi suitsukala maksab saarel 200 rubla (5 eurot) tükk.
Klooster ja mungad on Valaamidel A ja O, aga saartel elab ka üksjagu (meile räägitakse paarisajast) kohalikke. Kohalikud räägivad, et saarel asub ka „Putini suvila“. See on nende mõistes siis villa, kus Putin peatub, kui ta vahel saarel käib. Miks ta siin käib, see pole meie asi arutada, nagu teatab mulle üks kohalik. Õige, kes on tema ja kes oleme meie! Ne nashego uma eto delo, nagu venelased ise ütlevad.
(Peale meid, augusti algul väisaski Putin Valaamide kloostrit. Sellest tekkis veel suur poleemika, sest üks kloostri munk haaranud Putini käe ja suudelnud seda avalikult.)<br />
<br />
29. juuni<br />
<br />
Hommikul asume Valaamidelt teele Sviri jõe suunas, ees on pikk sõit üle kogu Laadoga. Sviri jõgi ühendab Laadogat Onega järvega. Vepsalaste keeles on tegemist Süvari jõega.
Üritame Laadogal jälle kala püüda, aga ei miskit. Päevitame ja magama ennast välja.
Sünnib avameelne kiri Ansipile, mis pannakse suure pidulikkusega pudelisse ning heidetakse Laadoga voogudesse. Hea Ansip, anna palun teada, kui pudelipost sinuni jõuab!
Svirile lähenedes näeme vastu õhtut fatamorgaanat, kuigi enamus on päev otsa maganud! Tõsijutt, miraaž. Paremas poordis paistab keset Laadogat suur, neljakandiline valge kast nagu lame jäämägi (all fotol). Kogu meeskond püüab binokli abil aru saada, et millega tegu, aga ei saa sotti. Siis otsustamegi, et tegemist on miraažiga. Aga midagi pidi seal kindlasti järves olema, mis valgusefekti tõttu nii suureks muutus.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-OetyHiAL2F0/UImqV-eyLII/AAAAAAAADnA/YEi35FFwqBQ/s1600/miraazh.tif" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-OetyHiAL2F0/UImqV-eyLII/AAAAAAAADnA/YEi35FFwqBQ/s320/miraazh.tif" height="221" width="320" /></a></div>
<br />
Palju rännanud Riho räägib, et tema on miraaže korduvalt näinud Taimõril ja Leena deltas: kajakad muutusid paatideks, polaarrebane laevaks jne.
Kuskil vastu hommikut jõuame Sviri suudme ligi ja jääme seal triivima, et teisi järele oodata.<br />
<br />
30. juuni<br />
<br />
<br />
Sõidame mööda Sviri ülesvoolu. Jõel on paksult kalamehi. Proovime ka sõidu pealt spinningutega, aga ikka ei saa miskit! Ometi on meie põhiline kalamees kirglik proff, kes võitnud Eestis isegi suure kalapüügivõistluse.
Imetleme kohalike majade koloriiti. Kui Neeva-äärne oli täis villasid, siis siin on tavalisemad suvilad, aga ka nende arhitektuur ja värv kuuluvad sarja „Jumala loomaaed on rikas“. Kuid nagu targalt ütleb Ain: „Kui siin oleksid majad nagu Nõmmel, siis me poleks siia ju tulnudki!“<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-ZduJ9QCUJyE/UImrbttgrQI/AAAAAAAADnY/PeaVC3Oui4o/s1600/sviril.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-ZduJ9QCUJyE/UImrbttgrQI/AAAAAAAADnY/PeaVC3Oui4o/s320/sviril.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
Teeme läbi meie retke esimese lüüsi. Sviril on neid kaks tükki. Kumbki 17 meetrit kõrged! Ikka võimas küll, kui sõidad lüüsi sisse ning Runbjarni mast isegi ei paista välja. Tõuseme päris kiiresti. Ei oska veel hästi lüüsis laevaga olla – kõikse mees (aga meid on laevas 15 meest!) on pardal ning üritame meie Karu lüüsi seinast eemal hoida, kui vesi sisse pahiseb. Kapten Käke (fotol on ta peale lüüsi läbimist) ainult itsitab.
Peatuma jääme Verhnie Mandrogi nimelises kohakeses enam-vähem keset Sviri jõge. Uskuge või mitte, aga hiljem tuleb välja, et see ongi ainuke vähegi normaalne sildumiskoht kogu 220 kilomeetri pikkusel Sviri jõel! Kohalikud on sellest teadlikud ning koorivad kai ääres seismise eest 2000 rubla (50 eurot), kusjuures vee eest peab veel eraldi maksma 400 rubla (10 eurot). Nii et kokku läheb seismine maksma 60 eurot! Elekter on õnneks tasuta. Tanklat ei ole, aga on plaanis. Pidi avatama juba kevadel, aga pole siiani saanud selleks luba. Järgmiseks aastaks tõenäoliselt juba on. Viimane tankimiskoht on endiselt Schlisselburg.
Mandrogis käivad osa purjekate meeskonnad endale kütust taksoga toomas. Lähim bensukas on 30 km kaugusel… Läheb üsna kalliks.
Kui on soovi Mandrogis peatuda, siis oleks tark alati ette helistada ja kai koht kinni panna – õige telefoninumber on selleks +7812 347 9404.
See Verhnie Mandrogi on üks kummaline koht. Enamusel kaartidelt seda ei leia, sest tegemist on kunstliku külaga, mis on spetsiaalselt turistidele ehitatud. Tegemist on katsega luua arhailist vene küla, aga kokku tuli miski hale mix Rocca al Mare taolisest vabaõhumuuseumist, Disneylandst ning hiina ja indiaanlaste kultuurist. Selle vägeva turistilõksu lasi üks Peterburi ärimees ehitadas umbes kümme aastat tagasi tühjale kohale. Et Peterburi-Moskva vahet sõitvatel kruiisilaevadel oleks kuskil vahepeal peatuda ja lasta turistidel maha minna ning raha kulutada.
Metsikult kallis ka veel kõigele lisaks. Õlu maksab 200 rubla (5 eurot) ja odavaim pooleliitrine viin poes 400 rubla (10 eurot). Me tegime diili ühe välikohviku hakkajate baarmanidega: võtsime neilt õlut hulgi mitu-mitu kasti ning saime nii normaalse hinna.
Suvel pidi „küla“ päevas vastu võtma kümme kruiisilaeva. Kusjuures need jõe kruiisikad on päris suured laevad – kuulsime pealt ühe kruiisika raadiokõnelust, kust tuli välja, et pardal on üle tuhande turisti. Väga palju välismaalasi.
See „Sviri Disneyland“ reklaamib eriti oma viinamuuseumit, aga see on ka samasugune feik nagu kõik muugi. Maksad 1000 rubla (25 eurot) ja selle eest näidatakse sulle ühes tarekeses riiulite kaupa eri ajastute viinapudeleid ning lõpuks saad paar kärakat viina visata…
Omanik on muidugi Putini sõber, nagu kohalikud töötajad meile seletavad. Selge see. Kui Putin ise ka teaks, kui palju tal Venemaal sõpru on… Pärast leiame siiski ühe stendi, kus on tõesti fotod sellest, kuidas Putin siin käis.
Meid see ei sega, et ta pidevalt meiega samades kohtades käib.<br />
<br />
1. juuli<br />
<br />
Jätkame Sviri mööda ülessõitu. Läbime teise lüüsi, mis sama kõrge kui eelmine ehk siis 17 meetrit. Ainult et nüüd lastakse meid alla. Kõik läheb libedalt.
Sõidame mööda põliseid vepslaste alasid. Erilist asustust Sviri ääres siiski pole, sest tegemist on üleujutatud aladega. Viimase lüüsi juures asus nimelt suurem HEJ. Vepslaste põhilised külad, kus praegugi veel elatakse, asuvad Svirist jupp maad lõuna pool.
Siinkandis peab olema palju soomlaste kindlustusi II maailmasõja ajast, kui rinne jooksis Leningradi blokaadi ajal siitkandist läbi. Enamus kindlustusi on aga kah üleujutatud. Saaksime ehk laevaga neile isegi lähedale, aga kuna ei tea ju täpselt, kus neid otsida, siis ei hakka jamama. See-eest leiame meie õhtusest peatuspaigast Sviri algusest Voznessenjest tagasisõidul ühe soomlaste sõjaaegse dzoti.
Ööseks jääme Voznessenjesse, mis asub seal, kus Svir läheb üle Onega järveks. Otsime sildumiskohta ning oleme rõõmsad, kui näeme asula servas väga korraliku betoonist kaid. Anname juba otsad, kui kuskilt ilmuvad joostes automaatidega ja väga tigedad turvamehed ning käsivad meil p… kerida ning ruttu! Seletavad midagi teemal, et see on erakai ja siia pole lubatud teistel silduda. Hakkame ringi vaatama ning näeme kai taga kõrget tara. Kui eemale sõidame, siis näeme, et tara taga lösutab suur suvila. Mingi kohaliku bossi elamu? Aga miks automaaturid? Ei usu hästi, et kohalik boss nii tähtis mees on…
Kohalike käest hiljem uurides selgub, et nemad ka täpselt ei tea, keda seal valvatakse. Versioonid on kõigil erinevad – alates „Hollandi saatkonnast“ kuni „riigi nr 4 isik“. Meile meeldib kõige rohkem see nr 4 variant. Asume elavalt arutama, et kes võiks olla Venemaal mees nr 4. Versioone on palju.
Proovime veel mitmes kohas silduda, aga kõikjalt aetakse meid ära. Lõpuks sõidame teisele poole jõge ning leiame sealt vana praamikai, kuhu ka ennast kinni seome. Kedagi ei huvita, et me seal seisame. Raha keegi küsima ei tule. Positiivne on see, et kohe kõrval asuvad kaks poodi. Poed müüvad mõlemad sama kaupa ja samade hindadega. Ainsad erinevused on selles, et üks pood on lillat värvi ja teine kollane ning et lilla pood peab lõunavaheaega ning on pühapäeval suletud, aga kollane töötab kogu aeg.
Hea uudis on see, et saame siit kütust osta. Voznessenje laiub nimelt Sviri jõe mõlemal kaldal ning nende vahel liigub jõepraam. Diislit saamegi osta selle praami lahkelt kaptenilt.
Mulle meeldib posti külge naelutatud praami sõiduaegade tabel, kus on kirjas, et eraviisiliste ülesõitude hind on „kokkuleppeline“, aga sulgudesse on kohe järgi pandud 10 000 rubla (250 eurot). Et oleks selge, mis hinna peale tuleb kokku leppida.
Kohutavalt kahju on sellest, et Voznessenjes jääme ilma oma kokast, kes otsustab peale üht ebameeldivat vahejuhtumit tagasi Eestisse sõita. Tema toite meenutame kuni reisi lõpuni.<br />
<br />
2. juuli<br />
<br />
Sõidame välja Onega järvele. Esimest korda jõuab Eesti lipp Eesti laeval sellele Euroopa suuruselt teisele järvele! Vähemalt meie teada.
Esialgu võtame suuna Besov Nos´i nimelisele neemele Onega idakaldal. See on kuulus koht petroglüüfide tõttu, mida on käinud oma kunagistel retkedel uurimas ka president Lennart Meri.
Onegal saame korraks ka veidi kõvemat tuult. Veidral moel tekib tugev tuul sõrmenipsu kiirusel, kuid õnneks ka vaibub sama järsku peale tunnist puhumist. Tuul aga ei heiduta meid juba varem paika pandud plaanide kohaselt avamast Onegale jõudes rootslaste rahvusroogade hulka kuuluvat surströmmingu ehk mädandatud heeringa konservi.
Edasist kirjeldab Reigo: „Neile, kes sellisest roast varem kuulnud pole võib öelda, et tegemist on ühe jälgima võimaliku lõhnaga toiduainega. Kuigi roog avati laeva tekil tugeva tuule saatel vett täis ämbris, ajas selle lõhn öökima isegi laevas viibiva rannarootslasest reederi (Alari-J.P.) Meie laeva vööris asub vaevu neljaruutmeetrine magamiskamber, kus ööbivad korraga 6 suurt ja viimase kahe nädala jooksul vaid korra end pesnud meest. Taolises olukorras olnud teavad aimata seal valitseva lõhnabuketi sisu. Surströmmingu avamise hetkel olid selle magamiskambri suletud uste taga vaid kaks meest, kellest Västrik hakkas teadmata heeringakarbi avamisest koheselt enda kaaslast süüdistama kehagaaside rohkes väljutamises. Ning isegi selle seigaga võib edasi anda vaid osa avatud roa lõhnast. Maitse tema lõhnast palju ei erinenud. Järgmisel päeval kasvas meeskonna hulgas drastiliselt kõhulahtisuse all kannatavate hulk. Tänaseks (ehk kaks päeva hiljem) on rohke tuulutamise tulemusega saanud laevaruumid üsna roiskumishaisu vabaks.“
Ülesõit Besov Nosile kestab terve päeva, mille sisustame peale mädanenud heeringa maitsmise peamiselt tekil päevitamisega ja muu mehise tegevusega.
Silduda Besov Nosi juures ei saa, sest seal pole mingit asustust. Jääme väikesesse lahesoppi ankrusse.
Onega järve vee kohta öeldakse, et see on oluliselt puhtam Laadoga omast ning mõnede väitel puhtam isegi Baikali veest. Ometi ei leidu meie seast kedagi, kes oleks nõus vett jooma otse Onegast.<br />
<br />
3. juuli<br />
<br />
Päeva esimese poole sisustab tutvumine kuulsate petroglüüfidega. Selleks tuleb kõige pealt kummipaadiga maale saada ning seejärel mööda kaljust randa üks 500 meetrit turnida ja hüpata. Ja seal need siis mahajäetud tuletorni jalamile kividele ongi kraabitud. Väidetavalt 5000 aastat vanad. Petroglüüfe jätkub mööda rannakaljusid pikalt.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-ixCFnZJDqVM/UImkPDsdznI/AAAAAAAADkw/RDwyX8JPOOQ/s1600/besov%2Bnos.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-ixCFnZJDqVM/UImkPDsdznI/AAAAAAAADkw/RDwyX8JPOOQ/s320/besov%2Bnos.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
Kõige kuulsam on tantsiva kurat-mehikese kujutis (fotol), mille järgi ongi neem oma nime saanud. Venekeelne бес tähendab eesti keeles deemonit. Deemon on päris kõrge, üle kahe meetrine kujutis. Kujutist on kellegi kuri käsi „rikastanud“ õigeusu ristiga. Selge, et 5000 aastat tagasi polnud mingit õigeusku olemas. Hiljem uurime asja ning tuleb välja, et väidetavalt on selle risti kraapinud kivisse vene õigeusu preestrid mitusada aastat tagasi.
Neoliitikumi ajastust pärit kujutisi on neemel üksjagu, aga veelgi rohkem on kaasaja kunsti – „Boriss oli siin!“, „Petrozavodski Peda 16. lend“ jne. Sümpaatne on muidugi näha, et noored kunstilembesed kohalikud jätkavad iidsete aegade traditsiooni, kuid kahjuks on nende ilumeel tuhandete aastatega teinud ilmset taandarengut.
Meie saagiks neemelt on aga mõned kase- ja pomerantspuravikud.
Korjame ankru üles ning jätkame kolamist Onegal.
Järgmise peatuse teeme väiksel saarel, mis kannab Bolšoi Goletsi ehk siis ühe siinse suure kalaliigi nime. Saar asub üsna lähedal järve kaldast, mistõttu jõudsid ka siia kiviaja inimesed kaldakaljudele oma kunstimeelt välja elama. Kaljujoonised sel saarel avastati teadlaste jaoks aga alles hiljaaegu, sest pikka aega ei tahtnud keegi sellele saarele vabatahtlikult sattuda.
Edasist seletab saarele põhjaliku tiiru peale teinud Indrek: „Nimelt tegutses sellel saarel üks esimesi kommunistliku Venemaa sunnitöölaagreid, mis oli teetähiseks hilisemale Gulagi arhipelaagi moodustanud laagrivõrgustikule. Laager alustas tegevust väidetavalt juba varastel kahekümnendatel ja põhitegevuseks laagriasukatel oli käsitsi kivimurrust eri suurustes kiviblokkide väljamurdmine ja tahumine. Saare suurust arvestades raske uskuda, kuid laagri parimatel aegadel olla seal olnud paar tuhat sunnitöölist. Laagri elukondlikust osast saare põhjaosas pole suurt midagi alles, peale paarikümne baraki tüüpi ehitise vaevu veel äratuntava aseme.
Teine lugu on praktiliselt kogu saart hõlmava kivimurruga. Paarikümne meetri sügavused kivimurrud ja senini korralikult riita laotud kiviblokkide hunnikud on igal juhul muljet avaldavad. Kogu see kraam olla murtud lahti, töödeldud ja transporditud käsitsi, abiks vaid algeline käsiraudtee ja palkidest sadamakraana. Millal laager suleti, ei osanud keegi meile öelda. Tõsiasja, et süütuid inimesi suri selles sunnitöölaagris raske töö kätte ilmselt üksjagu, meenutab sel inimtühjal saarel värskelt püsti aetud tagasihoidlik puurist.“
Õhtuks jõuame kõige suuremasse Onega-äärsesse linna Petrozavodskisse, sel reisil järjekorras juba kolmandasse Peeter I asutatud linna.<br />
<br />
4. juuli<br />
<br />
Peatume Peski-nimelises jahtklubis, mis asub kohe linna sissesõidul Onega poolt. Ütleme nii, et kõik hädavajaliku saime sealt kätte, aga päris jahtklubi mõõtu seal veel välja ei anna. Seista seal siiski kannatab. Kuigi Petrozavodskis on mitu jahtklubi, valivad meie venelased Peski, sest selle omanik Andrei lubab meil tasuta seista, kui me reklaamime tema sadamat ka teistele. Seda me siis nüüd ka teeme ning täidame Andreile antud lubaduse. Internetis leiab sadama aadressilt www.port-peski.ru. Andrei Klementjevi kontaktid on: mobiil +7911 4033 033 ja lauatelefon +78142 5959 00.
Kaid on ok, ei saa nuriseda, elekter jookseb ka kohe kaile. Vett peame ise tünnidega tooma jahtklubi köögist. Saame ka tasuta sauna ja duši all käia. Aga sellega on jälle nii, et milleks midagi loogiliselt teha, kui saab ka keeruliselt teha. Saun asub nimelt nö jahtklubi kõige tagaotsas, duši sauna juures pole, duši alla saamiseks tuleb kõndida läbi terve maja ning kõige lõpuks ka läbi köögi, kus klubi personal samal ajal lõunat sööb, ja alles siis saad duši alla. Dušše on kaks ning soojaveeboileri maht on 50 liitrit. Laevnikke aga kuskil 50, kes kõik tahavad pesta. Arvutage nüüd ise…
Mis meid muidugi kõige rohkem rõõmustab on see, et Peskist saab sadamas kütust. Selleks on Andreil üks igavene vana ja roostetanud kütuseveok, mille ta tagurdab järvele võimalikult lähedale. Siis tuleb omakorda laevaga katsuda võimalikult kalda äärde sõita, et voolik laevani ulataks. Pool meetrit jääb meil sügavust isegi üle.
Positiivne on veel see, et sadamas on tugev värvavavalve ning kõrvalised inimesed sisse ei pääse.
Öine linnaseiklus sisaldab Venemaa linnades kohustuslikku sushirestorani (sest kõik ülejäänud kohad olid peale südaööd kinni) ja mõnede jaoks ka ööklubi, kus naise-tüdruku tantsulevõtmiseks tuleb kõigepealt kohalike kunnide käest luba küsida. Paljudele meist jätab sügava mulje kohalike tüdrukute kompleksivabadus – isegi väga lopsakate vormidega kantakse ülilühikesi seelikuid ning nabapluusi, kust Baruto-masti volt kogu oma ilus välja ripub.
Öösel taksoga sadamasse sõites tabab kõiki meie ekipaaže sama üllatus – Peski jahisadama nime peale kukuvad kõik taksojuhid üksmeelselt linna teise otsa sõitma, meile kahjuks vastupidises suunas. Tuleb välja, et Petrozavodskis on linnaosa Peski, mis asubki meie sadamaga võrreldes linna teises otsas. Varem asus ka meie jahisadam seal ning sellest ka nimi, aga tänavu kolis sadam minema ning oma suures kavaluses jätsid omanikud sadamale alles sama nime. Nii ongi nüüd kõik segaduses, et kus see asub.
See oleks sama nagu Pirita jahisadama omanikud otsustaksid kogu oma äri ümber kolida Lohusallu, aga jätaksid sadamale ikka nimeks Pirita sadam.
Korraldame ka puulaevaseltsi Vikan esimese ametliku külaskäigu sel reisil. Kohe Peski sadama kõrval tegutseb puulaevade tehas Varjag, mis on vähemasti Loode-Venemaal kõige suurem omataoline. Meid võtab vastu ja korraldab ekskursiooni direktor Pavel Martjukov.
Parajasti on neil käsis suur ja vastutusrikas tellimus – nad ehitavad nimelt Venemaa laevastiku esimese liinilaeva, 58 kahuriga purjeka „Goto Praedestinatio“ koopiat (päris täpseks ei saa seda pidada, tunnistavad ehitajad ka ise). Sellest saab laev-muusuem Venemaa laevastiku hällis Voronežis, kus laev valmis 1700. aastal Peeter I jooniste järgi. See on tõsine riiklik tellimus, kogu see laev-muuseumi projekt pidi kokku maksma 100 miljonit rubla (2,5 miljonit eurot).
Meile tundub see „Goto“ veidi feik, aga peaasi, et nad ise rõõmsad on. Tublid tegijad on nad igatahes, mida tõestab info ka nende koduleheküljel - http://varyag.onego.ru/.
Pealelõunal teevad Varjagi ehitajad vastuvisiidi Runbjarni pardale ning uurivad laeva ehitamist väga üksikasjalikult – Juss ja Käke seletavad neile tunde!
Ahjaa, trollipilet maksab Karjala pealinnas 12 rubla ehk 30 eurosenti ning trollid teevad vajadusel nõudepeatusi!
Pealelõunal asume uuesti teele – sihiks on kuulus Kiži saar.
Jõuame Kižile üksjagu enne teisi. Paneme ennast keskuses suvalise kai külge kinni, enne hommikut nagunii keegi midagi ütlema ei tule. Kuna kell on juba üheksa õhtul, siis saarele meid ei lasta – võõrastele on saarele minek just alates sellest kellaajast keelatud. Ega täna ei viitsikski.
Õnneks peavad kohalikud suveniirimüüjad oma platsil väikest olengut. Liitume nendega. Üks neist, Daša, on Maardust pärit ja tema vanaema elavat siiani Mustamäel. Daša on üks neist noortest naistest, kelle nägemine ajaks flaami kuulsal maalikunstnikul Rubensil kindla peale une ära, isegi hauas.
Saame teada, et kohalikke päriselanikke elab Kižil vaid mõni üksik, ja needki vanamemmed, aga ümbruskaudsetel saartel elab neid rohkem. Seal olevat rahulikum ja ei pea UNESCO kaitse all oleva Kiži saarte reeglitega arvestama. Ajutisi elanikke on aga Kižil üksjagu ning kõik nad on seotud turistide teenindamisega.
Meilt uuritakse, et ega me saarele sõites laipu ei näinud. Teeme ????-näod. Naised siis seletavad, et mõned päevad tagasi olid uppunud neli noort meest, kes olid Kiži saarelt tormiga sõitnud oma kipaka paadiga Petrozavodskisse diskole. Kõigil jäid maha väiksed lapsed või siis rasedad pruudid. Selline tavaline Vene lugu.<br />
<br />
5. juuli<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-HC1Wp8n2rKA/UImnzcvw6HI/AAAAAAAADmE/Ug2RiaOmUPo/s1600/kizhi%2Bkirik1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-HC1Wp8n2rKA/UImnzcvw6HI/AAAAAAAADmE/Ug2RiaOmUPo/s320/kizhi%2Bkirik1.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
Tänane päev on pühendet Kižiga tutvumisele. Kiži saar on tänu oma pogostile nii kuulus, et raske on midagi lühidalt kirjutada. Kes pole Kižist midagi kuulnud, siis kiigaku saar-muusuemi ametlikku kodulehekülge http://kizhi.karelia.ru/index_en.html.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-j6jTsjD7lRg/UImom3OlqEI/AAAAAAAADmQ/AlLU-BW1VJc/s1600/kizhi%2Bkirik2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-j6jTsjD7lRg/UImom3OlqEI/AAAAAAAADmQ/AlLU-BW1VJc/s320/kizhi%2Bkirik2.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
Huvitav on ehk see, et peakiriku – Preobraženski kiriku - ehitamise juubeliks 2014. aastaks kavatsetakse see põhjalikult restaureerida ning seetõttu on peakirik praegu õhku tõstetud. Maast nii umbes meetri võrra. Ning üks kuulus haavapuust kuppel on maha võetud, kuna see ähvardas juba alla kukkuda. Kokku on peakirikul, selle kõrval asuval väiksemal kirikul ja kellatornil (kokku moodustavadki need pogosti) sümboolne arv 33 unikaalset kuplit. (praegu siis ühe võrra vähem.) Nende silueti tunneb vist igaüks - kes seda korra näinud - une pealt ära.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-YvJmTy7z1Us/UImnM1bvKFI/AAAAAAAADl4/FY-EI4dOfRM/s1600/karjala%2Bmaja.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-YvJmTy7z1Us/UImnM1bvKFI/AAAAAAAADl4/FY-EI4dOfRM/s320/karjala%2Bmaja.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
Vägeva mulje jätab meile kohe pogosti kõrval asuv autentne karjala maja (fotol) , mis toodi siia mõned aastad tagasi ühelt lähedal asuvalt saarelt. Kui tohutu see on! Maja katuse alla pidi mahtuma kõik – peale perele vajalike ruumide ka loomad ning ka paadid ja muu eluks vajalik instrumentaarium. Samas kõrval seisab väidetavalt Loode-Venemaa kõige vanem säilinud puukirik - 14. sajandist. See kirik on ka mujalt Kižile toodud.
Väike soovitus neile, kes saarele satuvad ja tahavad veidi kokku hoida. Välismaalastele maksab saare külastamise pilet 650 rubla (16 eurot), aga kohalikele 150 rubla (4 eurot). Sestap küsige piletit nii selges vene keeles kui oskate. (Sama soovitus kehtib kõikjal Venemaa muuseumites!) Aga saab ka täitsa ilma piletiraha maksmata – selleks tuleb kindlal sammul ja pilgul minna mööda kohalikele mõeldud teerada kohe suveniirikioskidest vasakut kätt. Muidugi on alati võimalus, et seda teerada valvav miilits märkab teid ja saab aru, et te pole kohalik. Aga vangi ta teid selle eest ei pane, nii et võib julgelt proovida.
Turiste käib Kižil ikka metsikult. Suvel vuristavad Nõukogude-aegsed Raketad ja Komeetad (kaua need veel sõidavad?) iga natukese aja tagant Petrozavodskist kohale ning purskavad sadakond inimest maha.
Kai on Kižil korralik, aga elektrit, vett ega kütust ei maksa sealt loota.<br />
<br />
6. juuli<br />
<br />
Jäänud on Onega ületamise viimane etapp – saarestike vahelt välja ning meid ootab Belomorkanal! Onega põhjaosa saarestik on päris äge. (Onegal on üldse üle 1600 saare!) Kui oleks vaid sildumiskohtasid, siis võiks siin päris pikalt sõita. Aga see pole vaid Onega saarestiku viga, sildumiskohti on napilt üldse kõikjal, kust me läbi sõidame.
Enne Belomorkanalile jõudmist saab veel palju nalja kohalike kalameestega. Viimased hakkavad meile käima kala pakkumas oma metallpaatidega. See pole üldse ohutu tegevus, sest tõusnud on ka tuul, mis omakorda on tekitanud sellise terava ja tiheda laine, mida meie meredel ei kohta. Üks seltskond purjus kalamehi on nõnda hoos, et meile lähenedes vuristavad oma pisikese mootorpaadiga kõmaki vastu meie parrast. Runbjarn peab selle obaduse õnneks kenasti vastu, aga pikutama läinud kapteni äratab igatahes üles. Süüdlased viskavad meile väikse kotitäie ahvenaid, särge ning isegi ühe haugi ning raha ei taha. Ainuke, mida nad tahavad, et me nendega viinapudelit kokku lööksime. See jääb aga laine tõttu ära, sest võimatu on neid nii lähedale lasta, et saaksime kokku lüüa. Lõpuks nad vihastuvad, karjuvad midagi eestlaste kohta ja sõidavad minema.
Teise kalameeste seltskonnaga teeme vahetust – nemad kala, meie pudeli viina vastu. Nüüd on meil uhhaaks lõpuks kala olemas.
Tuul ikka suht kõva, aga järve põhjaotsas kalamehi ikka jagub. Osad sõidavad oma kipakate metallpaatidega nõnda kummaliselt, et päris kained nad küll olla ei saa.<br />
<br />
7.-8. juuli<br />
<br />
Sõidame Belomorkanali ühe jutiga läbi. Kulub selleks 40 tundi. Üksi sõites oleks Runbjarniga kindlasti kiiremini saanud, aga pidime vedama veel sama venelaste purjekat, mida Neevalgi. Muidu nad poleks oma nõrga mootoriga suutnud lüüside vahel ülejäänutega sama tempot hoida.
Kurikuulsa Belomorkanali läbimine on kahtlemata meie ekspeditsiooni tipphetk. Tegemist on ju Stalini ühe esimese katsetusega GULag-i vangilaagrites piinavates tingimustes hoitud „rahvavaenlaste“ sunnitöö ulatuslikul kasutamisel, mida varjati sellise toreda eufemismiga nagu „kommunistlik löökehitus“.
Väga võikana kõlab täna, et siiani ei tea päriselt täpselt keegi, kui palju vange ikkagi hukkus 1931-1933. aastani kestnud kanali ehitusel. Ametlikult on kõikjal kirjas, et hukkus 50-200 000 vangi ehk siis 150 000 inimest siia-sinna! Kujutage vaid ette, seda on kõigest poole võrra rohkem kui Tartus elanikke! Siia-sinna inimesed, mis neist lugeda…
(Vahemärkus: minu jaoks pehmelt öeldes kummaline, aga kui tänavu oktoobris avati Moskvas Gorki pargis Abramovitši elukaaslase Darja Žukova tuntud kunstikeskuse Garage uus paviljon, siis külalistele pakkusid teed noored, kes olid riietatud Belomorkanali ehitajate roobadesse…)<br />
Veidi fotosid kanali äärest:<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-8VZE7TbD7Ks/UImlPvUOilI/AAAAAAAADlI/pnv7jLHMDs0/s1600/kanal4.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-8VZE7TbD7Ks/UImlPvUOilI/AAAAAAAADlI/pnv7jLHMDs0/s320/kanal4.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-77PnTqTEglA/UImltIrjolI/AAAAAAAADlU/9WM7sTzgRjE/s1600/kanalis1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-77PnTqTEglA/UImltIrjolI/AAAAAAAADlU/9WM7sTzgRjE/s320/kanalis1.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-kVJjV0V7t9s/UImmPbVDNgI/AAAAAAAADlg/gBgmpO-iOXk/s1600/kanalis2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-kVJjV0V7t9s/UImmPbVDNgI/AAAAAAAADlg/gBgmpO-iOXk/s320/kanalis2.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-P5gTOKcJ6tE/UImmr1685fI/AAAAAAAADls/mdsGU5C1GY8/s1600/kanalis3.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-P5gTOKcJ6tE/UImmr1685fI/AAAAAAAADls/mdsGU5C1GY8/s320/kanalis3.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
Stalini-aegse Nõukogude Liidu jaoks oli Belomorkanal kindlasti strateegilise tähtsusega objekt, aga tänaseks on kanal oma tähtsuse minetanud. Tegemist on üsna inimtühja kandiga, kus enamus elutegevusest on koondunud lüüside ümbrusse. Laevaliiklus, peamiselt kaubavedu, on kanalis üsna loid. Suuremaid kaubalaevu kohtame väga harva. Aga ka nende jaoks on vaja kogu lüüside süsteemi töös hoida!
Lüüsisüsteem ise on muidugi unikaalne ning annab aimu, miks vange suri massiliselt. Esimese seitsme lüüsiga tõuseme üle 70 meetri ning seejärel 12 lüüsiga laskume ligi 105 meetrit Valge mere tasemele. Vangid kaevasid ja raiusid lüüsid ning kanalid üsna algeliste töövahenditega kohati otse kaljuse pinna sisse.
Kaevatud-raiutud kanalit ennast on 230 kilomeetri pikkusest Belomorkanalist tegelikult vaid ligi 40 kilomeetrit. Ülejäänud on järved, mis on omavahel kanalitega siis ühendatud. Need 40 kilomeetrit kanalit on võrdlemisi kitsad, kohati on kanali laius ehk paarkümmend meetrit. Keskmine sügavus on viis meetrit. Sõidame läbi kohtadest, kus kanal asub kõrgemal kui ümbritsev kaldapealne mets. Nagu oleks sõitnud tohutus vannis, millest üle serva sõites oleks laevaga sõna otseses mõttes metsa kukkunud.
Lüüsid on kõik ühesugused, viie meetri kõrgused. Enamasti on lüüsid kahekambrilised, nii et siis tõuseme või langeme kümme meetrit. Alguses, nn Povenetsi trepis tulevad lüüsid mõnesaaja meetrise kuni kilomeetrise vahega, sõidame ikka mitu tundi lüüsidega üles.
Lüüsides seisavad igal pool relvastatud valvurid, kelleks tihti on naised. Aga ega naised lahkemad pole – laevalt mahaminek on lüüsides rangelt keelatud. Samuti on keelatud pildistamine, aga mitte igas lüüsis ei jälgita seda rangelt. Oma fotod saame kõik ära tehtud. Meil on pildistamine keelatud, aga meie Ruhnu Karu pildistatakse selle-eest küll massiliselt. Hakka või raha võtma. Selline tunne, et jutt meie laevast liigub müüda lüüse edasi, sest on arusaadav, et kohalikud inimesed on tulnud spetsiaalselt lüüsidesse meie läbisõitu vaatama.
Mõnes lüüsis pakutakse ka kala müüa. Ostame 200 rubla (5 eurot) eest ühelt naiselt suure haugi. Kui naine kala toob, siis selgub, et see on külmutatud, aga müüja kinnitab, et alles paar päeva tagasi samast kanalist püütud. Pole enam aega kaubelda, kohe avatakse lüüsi väravad, võtame kala ära.
Moblaleviga on siinkandis kehvad lood. Juba Onega põhjaosas kadus levi pidevalt ära, kanalis on aga pidevalt leviauk. Iseenesest loogiline – kui siin pole erilist asustust, siis milleks levigi.
Igavleme, ka kala ei võta endiselt.
8. juuli õhtu
Jõuame Belomorskisse, kus leiame lõpuks enam-vähem normaalse kai, kuhu saame end kinni panna. Valgest merest lahutab meid veel vaid üks lüüs.
Õigemini ei seisa me päris Belomorskis, vaid selle „eeslinnas“ nimega Vodnõi. No on see alles pommiauk. Hirmutan kaaslasi, et kui elate oma praeguse elu halvasti, siis karistuseks sünnite järgmises elus siin. „Ne dai boh…“ on kiire vastus.
No mitte miski, ei teed ega hooned, pole siin remonti näinud peale Nõukogude aja lõppu ning ka Nõukogude aja lõpp polnud siin ilmselt väga resultatiivne ses suhtes. Kohalikud väidavad, et läbi asula viiv tee oli kunagi asfalteeritud. Võib olla, täna on see igatahes porimülgas.
Kai on ilmselt mitte kellegi oma, sest tasu keegi küsima ei tule. Kütuse järgi käime taksoga Belomorskis, mis asub umbes 6-7 kilomeetrit edasi. Kuna teed on nii lagunenud, siis sõidab seda maad oma 15 minutit.
Avastame, et Runbjarnist lekib jälle diislit mingil põhjusel. Laeva ümber on korralik kütuselaik. Aga selle vastu on vahend - kütame vette pool pudelit Fairy´t ja laik kaob sekunditega!
Ega seal Vodnõis muttigi teha pole. Kaupleme kohalikega ja saame vähemalt saunas käia. Saun asub asula servas kuskil võsas laguneva kunagise suurlauda kõrvalhoones, aga ajab asja ära. Omanik ütleb, et kui veab, siis võib vahest otse saunast karu lasta. Sauna kütja räägib aga, et pole veel kuulnud, et karu asulasse oleks tulnud.<br />
<br />
9. juuli<br />
<br />
Alustame viimast, inimsoole väikest, aga meile suurt hüpet: veel üks lüüs ning siis avaneb meie ees Valge meri ning ootab Solovetsi saarestik. Enne veel tuleb läbida Belomorski trööstitu kaldapealne, mis on täis igat masti lagunevaid hooneid. Selline mulje jääb, et korras hooneid siinmail ei leidugi.
Valge meri võtab meid vastu väga rahulikult ja väga ilusa ilmaga. Nagu ei lähenekski põhjapolaarjoonele.
Hakkame huviga otsima merelt sõbralike valgeid vaalalisi beluhhasid, keda peaks Solovetside ümbruses üksjagu elama. Mäletan neid Moskva loomaaiast, kus nad annavad vägevaid etendusi. Nad on väga hästi dresseeritavad, mõnede väitel paremini isegi kui delfiinid. Aga ei vea meil mereelukatega sel reisil, ei näe me neid ei sinna- ega tagasisõidul. Pärast kuuleme Solovetsidel, et nende suur eluala asub saarestikust mitte kaugel, aga meil pole kahjuks aega sinna tiirutama minna.
Neli-viis tundi Belomorskist sõita, sellest osa aega purjede all, ja olemegi Solovetsidel. Täitsa viisakas kai, kuhu käivad ka reisilaevad Belomorskist ja Kem´ist. Peamiselt Kem´ist.
Jõuame kohale õhtul, kuid teeme kiiresti esimese tiiru saarele. Kloostrisse enam ei pääse ja üldse on kõik kohad kinni. Õnneks on kloostri lähedal lahti rattalaenutus. Ja seal saan ma üllatuse osaliseks: astume sisse ja noored kutid pakuvad meile praepannitäie rannakarpe (mussels). Ütlevad, et just tegid, et proovigu me nii palju kui tahame. Olen hämmingus! Selline hää kraam ja nemad pakuvad meile seda niisama!
Tuleb välja, et Solovetside kaldaäär on rannakarpe täis. Mine ämbriga ja korja. Kohalikud ei tule selle pealegi, et neid turistidele müüa. Soovitan neil sellele mõelda. Eks näis, kas tuleval aastal on siis äri lahti. Antagu mulle teada, kes järgmistel suvedel Solovetsidele satub.
Kutid ütlevad, et teevad rannakarpe väga lihtsalt. Viskavad lihtsalt pannile, kuumusest lähevad karbid ise lahti ning soolane merevesi voolab karpide seest välja. See ongi kogu maitsestamine. Ja maitseb väga hästi. Kutid ütlevad, et mõned lisavad kuumutades pannile sortsu viina. Sööme ja kiunume mõnust. Ootamatu sissejuhatus kloostrisaarele. 1000 rubla (25 euro) eest on kutid kohe nõus palkama kohaliku, kes toob meile ämbri rannakarpe. Selge, et soolasin hinnaga kõvasti üle, ämbri saaks ilmselt ka 500 rublaga ning see oleks ka kõva hind. Õnneks ei leia rattarentijad kohe ühtegi innukat kohalikku.<br />
<br />
10. juuli<br />
<br />
Ekskursioonipäev. Tegemist on jällegi nii kuulsa kohaga, et mul pole mõtet ümber jutustada, mis saarel kõik näha saab. (Kes saarest ja kloostrist taha lähemalt teada, siis siin on nende ametlikud saidid – saare enda kohta http://www.solovky.ru/ ja kloostri kohta http://solovki-monastyr.ru/ )
Klooster on igatahes väga võimas dominant peasaarel – vägevad müürid ja veel vägevamad tornid nagu oleks tegemist iidse kindlusega. Eks ta oligi vanasti klooster-kindlus, isegi brittide eskaader ei suutnud 18. sajandil kloostrit vallutada. Lenin laskis loomulikult kuulsa kloostri asukad laiali (õigemini hauda) peksta ja 1923 asutati siia hoopis Nõukogude riigi üks esimesi poliitvangide laagreid. Kloostri tegevus taastati 1990. aastal ja sellest ajast on see olnud Venemaa Põhjala ilmselt kõige külastatum turismiobjekt.
Kuna meie meeskonnas on Lembit, kes käis esimest korda Solovetsidel 30 aastat tagasi kaugel Nõukogude ajal, siis las tema meenutab ja võrdleb: „Pea 30 aastat tagasi koos isaga Solovetside kloostris käies oli raske tema juttu uskuda, et seal kunagi on mungad elanud ning nautinud rahu ja vaikust. Pigem tundus see koht rohkem vangilaagri moodi ja isa moskvalasest sõbra jutud GULagi vangilaagrist ja piinatatud vangidest tõid rohkem elavaid pilte silme ette. Seekordne mulje on täpselt vastupidine. Täna on kloostri kivimürakates müüride vahel pigem puhas, helge ja õitsev oaas. Kontrast ümbritsevate mudaste ja auklike tänavate ja lagunenud külamajadega on suur. Nagu enamik Venemaa kloostreid ja kirikuid, nii ka see on läbinud põhjaliku restaureerimise kuuri ja see jätkub, tellinguid oli näha veel mitmel pool. Venemaa valitsejad teavad, kuidas inimestele meelejärgi olla ilma lõputute teeaukude parandamise vaevata.“
Kohalike elu paistab tegelikult olevat üksjagu parem kui Belomorkanali ja Belomorski kandis. Eks turistide pealt saab ka kenasti teenida. Aga ka teed ja majad paistavad parema korras.
Võimalike matkamarsruute on palju ning reisijuhi teenuse pakkujaid samuti. Metsik turism, et lähed kuhu tahad ja paned muudkui telgi üles, ei ole siin lubatud. Nagu Valaamidel on palju turiste Soomest.
Saarel on mitu hotelli-laadset asutust ka ning paar restoranigi. Aga lõbustuskohtadest soovitan sööklat-baari Kajutkompanija kohe teisel pool kloostrit. Tänaseks õhtuks vallutab selle koha igatahes Runbjarni meeskond. Pärast kõrtsi sulgemist peame vägeva lahkumispeo Franz Josephile ja Arhangelskisse edasi sõitvate jahtide meeskondadega, sest meie asume homme tagasiteele.<br />
<br />
11. juuli<br />
<br />
Tänase päeva hommikupoolikust räägib Lembit: „Kauni giidi Sašaga varahommikul kella seitsmeks kokkulepitud kohtumisele, et minna jumalateenistust vaatama, läksin üksi, sest õhtune lahkumispidu regatil osalejatega oli alles paar tundi tagasi lõppenud ja minu veenmisvõimed meeskonnaliikmetele mõjumiseks liiga nõrgad.
Jalutuskäik läbi vaikse ja varahommikuse saareküla oli tõeliselt ilus. Kahjuks oli ka Saša uni liiga magus ja nii juhtus, et ma seisin üksinda kloostri peaväravas ja vaatasin jumalateenistusel ruttavaid kohalikke küla- ja kloostrielanikke. Pisut kõhe tundus nendega üksi liituda. Minust mitu korda mööda käinud mungarüüs noor mees, peatus ja uuris, et kas saab mind aidata. Kuuldes, et olen kaugelt Eestist ja ootan giidi, kes vist ei tulegi, kutsus kaasa ja näitas lahkelt kirikut ning üle ukse isegi munkade äsjaremonditud ja valgeid eluruume. Kiitis Putinit, kelle toetuseta klooster kindlasti nii korras ja ilus poleks. Kahetses, et tal ei ole vaba päev ja ei saa tulla Eestist kohale tulnud ajaloolist laeva vaatama.“
Munga asemel tulevad meile enne ärasõitu külla aga kohalike meistrimeeste seltskond, kes mitmendat aastat ehitab koopiat 17-meetrisest puupurjekast, millega tsaar Peeter I omal ajal saarel käis. Toetab neid selles üks intelligentne Moskva ärimees. Nemad olid vaimustatud meie laevast ja meie nende kohtamisest. Hingesugulased ikkagi!
Nad peavad ka väikest muuseumi, mis on pühendatud kohaliku laevasõidu ajaloole. Nende pealikuks on tore mees nimega Aleksandr Lapenko ja nende ürituse kodulehekülje aadress on http://solovki.info/.
Pealelõunat asume siis tagasiteele. Tagasiteele asumine on alati veidi kurb. Me väga ei olegi, sest teame, et päris pikk sõit on veel ees. Beluhhasid ei näe ka tagasisõidul.
Peame iseseisvalt läbima esimese lüüsi Belomorskis. Võtame enne lüüsi nende dispetšeriga kontakti, nagu meid on õpetatud. Kõik läheb libedalt, ka lüüsimine. Õhtuks jääme peatuma tuttava betoonkai äärde Vodnõis.
Peale meie seisab seal veel üks purjekas, kelle paar meeskonnaliiget tulevad meiega tutvust tegema. Selgub, et see on üks kuulus purjekas – Apostel Andrei, mis on ümber maailma purjetanud vist küll oma neljal erineval moel. Kõige kuulsamad on neist ümber Antarktika ja ümber Arktika sõidud. Nende kapten on kuulus Nikolai Litau. (Tema isiklik sait, kus on juttu ka jahist ning reisidest - http://litau.ru/). Jaht on neil üleni rauast ning mulle jääb sellega seoses meelde kurioosne detail, et ehitatud on see mitte kuskil laevatehases, vaid Tveri vagunitehases! Litau enda jooniste järgi.
Päris õhtul peame ära potiviskamisvõistluse. Reeglid on lihtsad. Võtate tavalisem suurem poti, seote sellele otsa külge ja eesmärk on see parda taha ära uputada. Reegleid on kaks: poti peab viskama-heitma-tõukama vähemalt 2 meetri kaugusele pardast ning see peab üleni vee alla kaduma. Igal võistlejal on kolm katset. Kes kõige rohkem kordi poti ära uputab, ongi võitja. Pole üldse lihtne, proovige! Ligi kümnest võistlejast vaid kaks saavad sellega hakkama kahel korral. Võitja selgitame lisavooruga. Auhinnaks on meeskonna tunnustus ja lepapärg.<br />
<br />
12. juuli<br />
<br />
Jääme paariks päevaks Vodnõisse seisma, et joonde ajada kõik bürokraatia seoses meie tagasisõiduga.
Kõigepealt peame minema kohaliku sadamakapteni juurde. Tema kontor peaks olema kohe selle õnnetus seisus kai lähedal. Mulle öeldakse, et tuleb otsida sinist maja. Lähme kapteniga koos. Mudase tänava alguses on kaks sinist maja. Valime selle järgi, et kumb on siledama väljanägemisega. Valime õigesti.
Kõigepealt suunatakse dispetšeri juurde. Väikest kasvu, 50-ndates nässaka „vuntsi“ kõige silmatorkavam detail ripub tema ebamäärase tumepruuni pintsaku revääril – leninliku pioneeriorganisatsiooni märk! Täpselt selline nagu need märgid Nõukogude ajal olid. Oktoobrilapsemärk tema pintsakurevääril oleks muidugi hulka lahedam olnud.
Täidame munsterrollid ja muud vajalikud sadamapaberid. Saame teada, et Belomorski raudteesild avatakse kaheks tunniks iga päeva pealelõunal, aga taotlus sealt läbisõiduks tuleb teha vähemalt päev ette. Dispetšer ütleb, et ta tegi meie eest taotluse juba eile ära. Ja saab veidi pahaseks, kui me teatme, et me ei tahagi täna kuhugi sõita. Lepime taga siiski ära, ja ütleme, et sõidame homme.
Kõige lõpuks kirjutab ta meile välja arve Belomorkanali läbimiseks – 396 rubla ehk 10 eurot!! See teeb lüüsi kohta vaid 50 eurosenti, mis rõõmustab meid loomulikult väga, sest me kartsime kümneid kordi suuremat summat.
Lõpetuseks tõmban taskust Vana Tallinna pudeli ja räägin midagi Eesti meresõitjate kommetest, aga „pioneer“ ei lase mind lõpetada ning käsib pudeli viia direktorile. Õige, subordinatsiooni eelkõige! Selgub, et direktor istub kõrvaltoas. Hetke pärast saab pudeli tema. Vastutasuks kauplen välja, et saame kasutada direktori toas asuvat faksi sidepidamiseks Volga-Baltiga. See tähendab: Volga-Balti basseinis veeteede juhtimisega tegelevale riiklikule asutusele. Vene keeles on sellel pikk nimi: Федеральное государственное учереждение "Волго-Балтийское государственное бассейновое управление водных путей и судоходство". Nemad juhivad kõike, mis toimub Neeva jõel, Laadogal, Sviri jõel, Onega järve lõunaosas ning edasi kuni Moskvani välja
Volga-Balti on meil nimelt vaja juba praegu, rohkem kui nädal varem, saata taotlus Sviri jõe lüüside ja sildade läbimiseks + Neeva jõe sildade läbimiseks + Neevale lootsi tellimiseks. Helistan nende peadispetšerile Aleksei Sidorovile (Volga-Balti dispetšerite numbrid - +7812 494 8507 ja +7812 494 8543, fax +7812 315 7839), kes osutub väga lahkeks ning õpetab, kuidas ja mida kirjutada. Lepime kokku, et saadan talle faksi ning tema faksib mulle vastu Belomorski sadamakapteni numbrile arved, mis tuleb Sviri ja Neeva läbimiseks ära maksta. Kõik toimib seni õlitatult.
Pealelõunaks on mul taotlus – käsikirjalises kirillitsas varesejalgadega tekst – valmis, see ära saadetud ning peagi saan Peterburist vastu kaks arvet. Ka need arved üllatavad meid väga meeldivalt: lootsi eest tuleb tasuda veidi alla 400 euro ning sildade-lüüside eest 25 eurot kopikatega. Mõned teenused on siiski ikka meeldivalt odavad Venemaal.
Õnneks ei ole välismaa laevnikele kehtestatud erinevaid hindu venemaalastest. Tänu taevale, et välismaalasi laevadega Vene vetes nii vähe veel loksub – pole siiski välistatud, et tulevikus kehtestatakse neile kõrgemad tariifid. Selline komme üldiselt Venemaal on, et välismaalastelt võetakse teenuste eest kõrgemat hinda.
Me saame odavalt, sest meil on üsna kõva eelis – meie kapten räägib vene keelt. Venemaa sisevetel kehtib ainult vene keel. Kui vene keelt keegi laeval normaalselt ei räägi, siis tuleb palgata keegi kohalik laevamees, kes siis asju ajaks ja läbirääkimisi peaks. Kuulu järgi palkasid kaks Poola jahti tagasisõiduks Arhangelskist Peterburi suhtlemiseks Volga-Balti ja lüüside dispetšeritega endale ühe venelasest kapteni ja maksid talle 100 dollarit päeva eest. Me hoidsime ikka kõvasti kokku!
Õhtul toimub suurem jumalagajätt, sest enamus laevameeskonnast sõidab Belomorskist rongiga Peterburi kaudu koju tagasi. Uus täiendus tuleb aga alles teiselpool kanalit Povenetsis. See tähendab, et kogu kanali koos 18 järelejäänud lüüsiga peame me läbi sõitma kolmekesi: kapten ja kaks algajat meremeest. Oleme aga kuraasi täis. Oleme kindlad, et kui saime juba kohaliku bürokraatiaga hakkama, siis lüüsid kolmele on nagu kirss tordil. Õhtuks kaupleme ühelt külamehelt jälle sauna välja.<br />
<br />
13. juuli<br />
<br />
Kuigi kuupäev on kurjaennustav, läheb meil asjaajamine nagu eilegi üsna libedalt. Kõige tähtsam on ära maksta Volga-Balti saadetud arved, sest pankade lähedusse ei satu me enne Petrozavodskit.
Kaupleme ühe kohaliku meile taksot tegema ja sõidame Belomorski keskusesse, kuhu on Vodnõist u kuus-seitse kilomeetrit. Sõidame kaua, sest teed on nii lagunenud. Nagu oleks pommirünnak hiljuti linna tabanud! No siin küll pole ühtegi teed parandatud eelmise sajandi 80-ndate keskpaigast peale. Kohati on küll lagunenud asfalti üritatud paigati ehitusel kasutatavate betoonplokkidega, aga need on viltu vajunud ning sõita on üsna halb. Pealegi on nupumehed-teeremontijad jätnud plokkide kinnitusaasad püsti turritama, mis lisab meie sõidule slaalomielemente.
Meie autojuht ainult naerab küsimuse peale, kui tihti ta autol amorte vahetab. Väidab, et iga kahe kuu tagant… Remonditöökodade pidamine ja varuosade müük peab siin küll olema kuldne äri!
Üks kohalik räägib meile hiljem ausa näoga, et kohalike farmerite seas pidi olema populaarne osta Kandalakšas (Põhja-Karjalas) asuvast ja Vene armeereformi käigus likvideerimisele minevast sõjaväeosast BTR-soomukeid. Sõjaväelased pidid neid müüma 150 000 rubla ehk veidi alla 4000 euro eest. Ilma relvastuseta. Nendega olevat siis hea kimada mööda kohalikke teid ning saavat ka põllutöid teha. Kahjuks jäi sahka vedav BTR meil küll nägemata.
Belomorskis on meie eesmärk leida Sberpank. Juht viib meid kesklinna. Kesklinna järgi otsustades on siin küll hiljuti alles sõda lõppenud, siinsed inimesed hakkavad küll ilmselt ainult naerma Putini jutu peale põlvist tõusnud Venemaast… Pangas on järjekord, aga mitte sugugi hullult pikk. Kapten saab kiirelt raha vahetatud, mina seisan järjekorras, et Volga-Balti arved maksta. Umbes 45 minuti pärast olengi kassas. Enne arutame veel kapteniga, et kassiiril viskab vist küll juhtme välja, kui meie passe näeb. Aga ta ei tahagi meie passe! Vaatab arvet, loeb raha üle, annab veidi tagasi, trükib arve uuesti välja koos tasumise templiga ja ongi kõik. Jälle läks libedalt!
Mis ei lähe aga libedalt, on meie soov leida sadamalinnas Belomorskis värsket kala. No ei müüda kuskil, kuhu sõidame. Vägisi tuleb Vladivostok meelde, kus oli sama jama. Ainult külmutatud või suitsetatud kala. Rõõmustan, kui näen ühes poes silti tursapelmeenidega, et saab vähemalt neidki proovida! Vara rõõmustasin, olid just otsa saanud.
Võtame veel kanistritega 50 liitrit diislit kaasa, mis maksab ligi 3 rubla liitrist rohkem kui Peterburis ja on must nagu tint.
Pealelõunat saame sadamakaptenilt loa välja sõita, sest raudteesild on üles tõstetud. Aidaa, Valge meri!
Õhtuks teeme oma viis lüüsi nagu muiste kolmekesi ära.
Ööseks seome end ühe lüüsi lähedal seisva ujuvkraana külge kinni. Selle sisemusest tuleb miski tont meid vaatama, küsime viisakalt hommikuni seismise luba ja saame selle. Hommikul jätame talle tänutäheks kraana kõrvale pudeli Vana Tallinnat.<br />
<br />
14. juuli<br />
<br />
Loksume rahulikult Belomorkanali pidi edasi. Vahepealsed järved on päris huvitavad oma sopilisusega. Ühel järvel imestame teist korda (esimest korda siiasõidul) keset vett seisva kõrge kivitorni üle. Et mis otstarve sellel küll võis olla? Näeb välja nagu miski vaatlustorn või muistne kaitsetorn…
Üldiselt hakkame kanalist vaikselt ära tüdinema, sest vaadata pole nagu eriti midagi. Kõik lüüsid ja neid ümbritsevad külad on ühesugused. Laevu tuleb ka väga harva vastu. Päevas tuli keskmiselt vastu 2-3 laeva, peamiselt kaubalaevad. Purjekat kohtasime vaid ühte, samuti ühte lõbusõidukaatrit.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-xiXZSJswTb0/UImp9f6H9BI/AAAAAAAADm0/vhecqZcOho4/s1600/lyysis2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-xiXZSJswTb0/UImp9f6H9BI/AAAAAAAADm0/vhecqZcOho4/s320/lyysis2.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
Kuna kanal on laevadest suht tühi, siis tunneme ennast nagu kanali kuningatena – enamus lüüsides oleme ainus laev. Mõelda vaid – tuhandeid tonne vett lastakse sisse ja välja ainult meie pärast. Ja maksab see 50 eurosenti…. Maailma odavaim veeteenus.
Ööbime miski laguneva kai ääres ühe lüüsi läheduses. Keegi ei tule midagi küsima, hommikul on vaid üks kohalik naine – väidab veel et on Narvas sündinud – kõpsti kohal ja pakub meile 150 rubla (4 eurot) eest müüa igavesti suurt ja värskelt suitsutatud koha. Võtame ära.
Järgmistele sõitjatele soovituseks – ööbimiskohti ehk siis lagunevaid kaisid ja muidu sildumiskohti otsige lüüside läheduses, seal neid ikka leidub. Midagi maksma ei pea, ainult lüüsi korrapidajat tuleks raadio teel hoiatada, kui jääte ööbima, et nad teie laeva otsima ei hakkaks.<br />
<br />
15. juuli<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-3GL0HtnHhFc/UImpW2qV9bI/AAAAAAAADmo/yjLIWO18A-I/s1600/lyys.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-3GL0HtnHhFc/UImpW2qV9bI/AAAAAAAADmo/yjLIWO18A-I/s320/lyys.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
Belomorkanal on teist korda läbitud! Meie kapten Käke on lihtsalt super (fotol väljume eelviimasest lüüsist). Katkise gaasitrossi ja kahe kuivamaarotiga tuli Runbjarniga läbi kanali nagu muiste. Ei mingeid probleeme.
Jääme seisma Povenetsi, mis kohe peale kanali lõppu. Tegelikult loetakse Povenetsi Belomorkanali alguseks, aga meie tulime ju teiselt poolt. Peame siin peatuma, et mõned uued inimesed peale võtta. Nemad tulevad rongiga Medvežegorskisse, kust on veidi üle 20 km Povenetsi.
Huvitav seik - nagu me viimase lüüsi tegemise järel Onegale jõuame ning teeme veidi aja pärast tagasipöörde Povenetsi peale (otse ei saa minna – madal on), küsitakse kohe raadio teel, et kuhu te nüüd lähete? Ütleme, et jääme ööseks Povenetsi kai äärde ja siis rahunetakse kohe maha. Aga järelikult jälgitakse, kuhu me läheme.
Povenetsis ongi ainult üks normaalne kai. Tuleb välja, et see on eraomaniku käes rendil. Ja kohe kui randume, ilmub ka sulane välja ja nõuab maksmist. Omapärane tariif – laeva meeter maksab 8 rubla (20 eurosenti) tunnist. Kuna nagunii mingit kviitungit tal pole anda ja peremeest ka pole kohal, siis me teeme ümmarguse summa – 1000 rubla + veel sauna eest mõnisada rubla juurde. Saun on küll aus, isegi liiga vägev. Leiliruumis on võimatu olla normaalselt, kuumust näitab kraadiklaas seinal üle 120 kraadi. Ägiseme, aga kuidagi võtame leili.<br />
<br />
16.-17. juuli<br />
<br />
Käime veelkord läbi Kiži saarelt.
Ja hästi teeme, sest saame tuttavaks saare ametliku kellamehe Igor Huttuneniga. Tema ülesandeks on igal hommikul ja pärastlõunal turistidele Kiži kellatorni kellade mängu demonstreerida. Ühel hommikul lubab ta ka meid üles kellatorni.
Huttunen on Karjalas tuntud kirikukellade mängija, kes on andnud välja mitu CD-plaati ja õpetab välja õigeusu kiriku kellamehi. Internetist leiab tema mängu, soovitan kuulata!
Teine highlight on hilisõhtune sildumine Vene eriolukordade ministeeriumi kohaliku üksuse (tuletõrjujad, kelle ainus ülesanne on valvata unikaalset Preobraženski kirikut ja selle ansamblit) kai ääres sini-must-valge lipuga + käimine nende saunas.
Kui tuletõrjujate kai ääres saime suure sõjaga tasuta seista, siis Kiži keskuses kästi meid silduda kohalike poeomanike ujuvhotelli külge, mille eest maksime nende vanemale 500 rubla (12,5 eurot). Selle eest saime lihtsalt seista, mingeid teenuseid muidugi polnud neil pakkuda.<br />
<br />
18. juuli<br />
<br />
Kahjuks tõuseb Onegal tuul (15 meetrit sekundis) ning igaks petteks ei hakka me järvele kippuma, sest oleme kuulnud juba üksjagu tormise Onega järve ohtlikkusest. Belomorskis seisnud Apostel Andrei mehed rääkisid, et kuigi nad on korduvalt läbinud kõik maailma ookeanid, ei ole nad seni sattunud hullemasse tormi kui kolm aastat tagasi Onegal ning näitasid sellest ka fotosid. Täitsa uskumatu, et järvel võivad sellised lained tekkida!
Seetõttu sõidame küll Kižilt välja, aga enne avajärvele jõudmist jääme seisma Sennaja Selo nimelisel väikesaarel.
Proviant saab otsa, aga üks kohalik lahke mees viib meid oma mootorpaadiga 200 rubla eest (5 eurot) saare teise otsa poodi. Eluilmaski poleks selle peale tulnud, et majas, mis ta meile näitab, asub pood! Ime kombel on seal isegi müügil umbes pooled asjad neist, mida meil vaja.
Äge on see, et sellised karjala elumajad, mida nägime Kižis kui muuseumieksponaate, seisavad siin veel täitsa edukalt püsti, kuigi sees ei paista kedagi elavat. Aga täitsa ilusad näevad veel välja, nikerdustega ja puha. Varsti lagunevad muidugi ära, kui just mõni teadlik inimene mõnda maja ära ei osta ja korda ei tee.
Kohapeal tekib jõudsalt majutusturg. Kohalike käest pole probleemi saada kontakte, kus saaks vajaduse korral maalilisel järvekaldal kenasti puhata. Runbjarni peatuskoha lähedal avastame järgmisest lahesopist vägevalt suure kaatri. Selge, et moskvalased.<br />
<br />
19.-21. juuli<br />
<br />
Kui tugev tuul Onegal üle läheb, jõuame kolme päevaga Laadogale.
Kõigepealt sõidame Sennaja Selost Petrozavodskisse tankima. Jälle samasse Peski klubisse. Peremees peab oma sõna ja saame seal tasuta peatuda. Käime poes ja tangime Karu paagid täis ning paari tunni pärast sõidame edasi. Üritame pääseda Karjala vepsalaste „pealinna“ Seltoozerosse. Aga jääb ära, sest: 1) ei õnnestu leida korraliku kaid, 2) kalda ääres läheb väga kiiresti madalaks ning ei see isegi ranna ligi sõita.
19. juuli ööseks jõuame Sviri jõe algusesse Voznessenjesse. Meie külge panevad end kinni kolm piiterlaste veerandtonnist, kes sõidavad Onegale miskile regatile. Vennastume veidi, aga mõõdukalt. Hommikul avastame küla peal jalutades otse keset külatänavat sõjaaegse kuulipildujadzoti.
Järgmine peatus on keset Sviri jälle Verhnii Mandrogis. Nagu juba öeldud, siis Sviril on peatuskohtadega kitsas ning erilisi valikuid pole. Pealegi peab arvestama sildade avamisaegadega. Mandrogi „turistidekülas“ pressime end õhtul kontvõõraks moskvalaste pulma eelpeole – ligi 50-aastane ärimees läheb teisele ringile ning naitub järgmisel päeval 23-aastase noorukese kaunitariga. Viime neile Vana Tallinnat. Vennastume pulmalistega. Mõned kirtsutavad eestlaste peale ning hakkavad rääkima venelaste tagakiusamisest Eestis. Pakume veel Vana Tallinnat, see silub meeleolu, aga mitte kõigil. Aga see jääb meie reisil ka ainsaks korraks, kus tuleb sellise suhtumisega tegemist teha.
Mandrogist välja sõites öeldakse meile lähedal asuvalt raudteesillalt, et meie pärast ei hakata silda siiski üles tõstma, sest paberite järgi peaks meile 15-meetrisest kõrgusest piisama. Runbjarni masti kõrgus on 14,5 meetrit, aga meil on tipus ka mõned antennid. Saame kõva närvikõdi, sest algul paistab, et rammime mastiga silda, aga napilt-napilt pääseme ikka alt läbi. Aga seda vahet jäi küll ainult mõned sentimeetrid vist… Reisi kõige ohtlikum hetk ehk oligi see.
Laadogat ei jõua me 21. juulil Mandrogist tulles ühe jutiga enam võtta ning ööseks valime peatuskohaks Novaja Ladoga jahtklubi – ainsa omataolise kogu Laadoga lõunarannikul enne Neevat. Nende kodukas on siin - http://ladoga-baza.ru/
Peale Krestovski Peterburis on Novaja Ladoga klubi raudselt kõige parem peatuskoht reisil. Kõik on olemas: vesi voolikust, elekter, väga korralik ujuv tankla, restoran. Ainuke imestust tekitav asjaolu on nende hinnapoliitika. Nimelt tuleb maksta kalendripäeva eest 1200 rubla (30 eurot). See tähendab, et näiteks kui annad laevaga nende juures otsad kell 11 õhtul ja sõidad edasi järgmisel hommikul kell 7, siis pead maksma kahe päeva eest! Nõnda peame ka meie maksma kahe päeva eest, sest saabume kell 10 õhtul.
Pärast tuleb välja, et sadama omanik on suur Eesti sõber. Tunnistab ise, et on ostnud endale Hiiumale majakese, kus käib närve puhkamas.<br />
<br />
22. juuli<br />
<br />
Teeme kultuuripäeva: külastame Venemaa riikluse hälli Staraja Ladogat.
Venemaa riikluse alguse kohta on mitu erinevat versiooni. Praegu Venemaal leviva ametliku versiooni järgi sai see alguse just Staraja Ladogast 862. aastal ehk siis tänavu tähistatakse selle 1150. juubelit. Esimest korda tähistati Staraja Ladoga kui Venemaa riigi algust 1862. aastal tsaar Aleksandr II ajal. Siis lasi tsaar seks puhuks Velikii Novgorodi ka vägeva samba püsti ajada.
9. sajandil kuulus Staraja Ladoga Velikii Novgorodi alla ning siia kutsuti Skandinaaviast valitsema varjaag Rjurik. Rjuriku ajal algas idaslaavlaste maade ühendamine ühe riigi alla ning Rjurikust sai alguse vürstidünastia, mis valitses tulevast Venemaad 16. sajandi lõpuni.
Selge, et ametlik ajalugu on peenike asi ning allutatud tihti poliitikale. Aga antud juhul on asja iroonia selles, et paljude Vene ajaloolaste arvates eksisteeris Vene riik kui poliitiline moodustis juba varem. Aga nagu kirjutas sügisel ajakiri Ogonjok, siis Vene riikluse tekkimine on üks paras ajalooline detektiiv.
Staraja Ladogas seisab praegu ka püsti üks taastatud kindlus, aga loomulikult pole see Rjuriku-aegne. Selle vanemad osad on 15-16. sajandist, aga enamus kindlusest on tublisti hilisem ja niivõrd-kuivõrd restaureeritud. Ausalt öeldes jätab kindlus suht kesise mulje. Venemaa riikluse ametlikku hälli võiks uhkemalt presenteerida.
Õhtul anname otsad ja võtame suuna Schlisselburgi, kuhu jõuame öösel. Jääme ööseks sama kai äärde, kus seisime ka reisi alustades. Ring on sulgunud.<br />
<br />
23. juuli<br />
<br />
Passime niisama terve päeva Schlisselburgis. Jõudsime Neevasse liiga vara, meil on loots tellitud alles järgmiseks ööks. Veendume veelkord, et peale nime pole linnal suurt millegagi uhkustada. Kamtšatka-fänn Aram kostitab meid nagu kauaoodatud sugulasi oma kohvikus Pritšal.<br />
<br />
24. juuli<br />
<br />
Sõidame mööda Neevat Peterburi poole. Imetleme jõeäärseid villasid. Tabasalu Lollideküla on nende villadega võrreldes igav koht.
Loots tuleb pardale kell üks öösel. Lepime Volga-Balti dispetšeriga kokku, et ootame teda enne linna Lesoparki-nimelises kohas ühe mahajäetud kai ääres. Kohalikud mehed püüavad seal kala ning keegi ei liiguta kulmugi, kui nende jaoks üks imelik purjekas sinna seisma jääb. Saame päris mitmega tuttavaks. Üldiselt on mehed kidakeelsed, aga üks soostub meile rääkima kohalikest villadest. Meie kailt paistab üks grupp villasid: üks suurem ja selle sabas rida väiksemaid. Kalamehe jutu järgi kuulub suurem villa ühele miilitsa(politsei)kindralile ja väiksemad tema alluvatele.
Kunagi on meie peatuskoha kõrval seisnud suurejooneline gruusia restoran, aga nüüd on sellest ainult varemed alles jäänud. Uurin kalameestelt, et mis värk, et kas peale sõda või? Nad raputavad pead. Väidavad, et konkurendid: restoran läks üks hetk lihtsalt mitmest kohast korraga põlema ja mutt.
Loots tuuakse puksiiriga meile kellapealt pardale. Saame taas vägeva elamuse Neevalt öist Peterburi vaadates. Öö on aga täna palju mustem ja pikem kui minnes, kuid sellevõrra paistab tuledesära jällegi ägedamalt.<br />
<br />
25. juuli<br />
<br />
Vastu hommikut anname otsad juba tuttavas Krestovski jahtklubis. Leppisime juba minnes kokku, et nad meile kohta hoiaksid. Saame seisma täpselt samale kohale kui tulles.
Päeva veedame logeldes. Meeleolukaim hetk on Eesti peakonsulaadi inimeste külaskäik Runbjarnile. Väga toredad inimesed!
Samal ajal kui Eesti diplomaadid laeva uudistavad, lõbustab üks kohalike seltskond end jahtklubi kõrval jõel skuutritega sõitmisega. Üks uljas noor isa võtab skuutriga kihutama kaasa oma silma järgi kahe-kolme aastase tütre. Vesti pole kummalgi seljas. Isa juhib ühe käega skuutrit ja teisega hoiab tütart süles… Jõuavad õnneks ilusti kaldale.
Õhtul anname otsad ja hakkame koju sõitma. Enne veel aga venelaste piiri- ja tollikontroll. Taas läheb peaaegu sama libedalt kui tulles. Ainult ootame peame veidi kauem, passime koos kapteniga oma poolteisttundi kuskil piirikate klassiruumis. Arvame juba, et meid on unustatud, aga õnneks ei. Ainus erinevus eelmise korraga on see, et seekord tuleb ikkagi üks nooruke piirivalvur meiega kaasa ning vaatab laevas kõik näod üle. Klapib. Võime hakata kodu poole sõitma!
Öö on ilus, imetleme jälle Kroonlinna pimeduses.<br />
<br />
26. juuli<br />
<br />
Teeme päeval peatuse esimesel Eesti Vabariigi saarel – Vaindlool. Ma käin lõpuks esimest korda selle reisi jooksul ujumas.
Suur aitäh meie piirivalvuritele värske soolasiiaga kostitamise eest!
Õhtul jõuame Verki. „Tõmmake Vene lipp ikka maha, te olete juba Eestis,“ hüütakse ühelt jahilt meile inglise keeles umbes minut enne kai äärde jõudmist. Jõuame napilt enne otsade andmist Vene trikoloori alla tõmmata… Toimub meeleolukas kodumaa pinnale astumine.<br />
<br />
<br /></div>
Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-84716557493027268882011-09-27T18:40:00.002+03:002011-09-27T19:09:23.127+03:00Kommentaare Venemaa tänasele poliitseisuleKuna eilses Päewalehes mahtus mu Moskvas tehtud materjalidest Putini-Medvedevi võimuvahetuset sisse vaid väike osa, siis panen oma materjalid siia üle täispikkuses.<br /><br />EKSPERDID ARVAVAD<br />Miks Putin otsustas tagasi tulla Kremlisse?<br /><br />Putinile lähedase saidi Kremli.org tegevtoimetaja Pavel Danilin, varem töötas kõrvuti Gleb Pavlovskiga, aastaid Kremli lähedaste poliittehnoloogide seltskonnas, Putini kirglik pooldaja: Peamine põhjus on see, et Putin (VVP) on Ühtse Venemaa (ÜV) liider ja ta on kõige populaarsem poliitik Venemaal. Kui ÜV võidab duumavalimised, milles ma ei kahtle, oleks imelik kui võiduka partei liider ei saaka kõige kõrgemat ametikohta riigis. Selles mõttes oli Medvedevi (DAM) ettepanek õigustatud ja õiglane. See ei tähenda, et DAM ei oleks olnud edukas president, aga VVP oli presidendina väga edukas ja ilmselt tahab teha veel midagi riigi heaks sellel ametikohal. DAM jätkab ju oma poliitikat riigi moderniseerimiseks valitsuse juhina. <br /><br />Viimastel aastatel üha rohkem poliitikakommentaatorina üles astunud ja kõvasti tsiteerimist saanud geograaf Dmitri Oreškin: Ma arvan, et see et Putin tahab saada presidendiks, see on tema reaktsioon olukorra analüüsile. Ilmselt see analüüs näitas talle, et asjad lähevad halvasti ning hakkavad veel halvemini minema. Seega, Medvedev kas ei saa ei hakkama või teda ei saa usaldada selles mõttes, et ta tugevdab hoopis oma positsioone, saades reaalseks liidriks. Mõlemad võimalused lähtuvad eeldusest, et majandus hakkab streikima, eliidi erinevate gruppide konsensus nõrgeneb, tekib konkurents eliidi seas ning rahulolematus rahva seas kasvab. Sellises olukorras Putin lihtsalt ei saanud rooli käest lasta, sest panuseks on ikkagi kuus aastat presidendiametit. Selle kuue aasta jooksul tekib presidendil, kui selleks jääks Medvedev, väga suur kiusatus valada kogu süü halveneva olukorras eest riigis peaministri (kelleks on praegu Putin-J.P.) kaela. Sellises olukorras on parem olla president kui edasi peaminister, et hoida riiki kontrolli all, sest president kontrollib armeed ja politseid. <br />Lühidalt öeldes, ma saan nii aru, et Putini naasmine presidendiks on märk sellest, et asjad lähevad Venemaal halvemaks. Kui oleks nii, et Venemaa areneb hästi edasi, Medvedev on kontrolli all, kõike on võimalik lahendada, siis oleks Putin vabalt võinud jääda edasi peaministriks, aga tema otsustas ikkagi saada uuesti presidendiks, teades, et see kutsub paljudes esile negatiivse reaktsiooni. Ilmselt ei olnud tal muud väljapääsu. <br />Ma ei usu, et Putin ja Medvedev leppisid sellise stsenaariumi kokku juba neli aastat tagasi. Ma pigem arvan, et kokkulepe oli selline, et sa juhid neli aastat, aga kui aeg otsustada hakkab lähenema, siis me otsustame, kuidas edasi. Putin ise ütles ju ka korduvalt, et me istume maha ja lepime kokku. Vot nüüd nad siis leppisidki kokku. Putin ilmselt mõtles ja otsustas, et tuleb võtta kõik juhtimine enda peale, et Medvedev ei saa edasi enam hakkama või siis ei saa hakkama nii, nagu on vaja Putinile.<br /><br />2000-ndate keskpaigas Venemaa üks tuntumaid PR-inimesi ja lobbiste, praegu rohkem poliititehnoloogiaga tegelev Jevgeni Mintšenko: Selle taga on kartus, et välispoliitiline olukord ümber Venemaa võib kõvasti halveneda. Kuna on suurte vapustuste risk maailmas: Euroopa Liit on teel suurde kriisi, võimalik on suured konfliktid Venemaa lõunapiiride läheduses ja Kesk-Aasias. Mulle tundub, et loogika on selline, et Putin on isik, kes paremini saab selliste ohtudega hakkama. Sellega seoses on väga huvitav moment paralleelne kaitsekulutuste suur kasv.<br /><br />Väga liberaalne politoloog, Gaidari instituudi teadlane, ajalehe Novaja Gazeta püsikommentaator Kirill Rogov: See stsenaarium valiti välja juba siis, kui Medvedev sai presidendiks. Medvedev polnud ju reaalne president, vaid ta pidi seda kohta säilitama Putini jaoks. Selline skeem on tegelikult hästi tuntud, eriti eelmise sajandi keskel mõnedes Ladina-Ameerika riikides. Putin ise ütles laupäeval, et me leppisime kõiges Medvedeviga kokku juba ammu. <br /><br />Mis suuremad muutused ees ootavad, kui Putin naaseb Kremlisse?<br /><br />Danilin: Peamised muutused puudutavad riigi sotsiaalsete funktsioonide suurendamist, et ühiskonnas oleks rohkem õiglust. Viiakse sisse maks luksuskaupadele, eri tasemega firmadele kehtestatakse erinevad maksukoormused – innovaatilisemad firmadele kehtestatakse madalam tulumaks ja erinevad maksusoodustused, aga tooraine tootmisega seotud firmad hakkavad kõige rohkem makse maksma. Tõstetakse palkasid (VVP lubas ÜV kongressil keskmise palga tõusu 32 000 rublale ehk 750 eurot tänase kursiga, aga ei öelnud ühtegi tähtaega… Praegu on keskmine palk Venes 22 000 rubla ümber-J.P.)) ja pensione (2010 lõpus oli keskmine pension 7500 rubla ehk 190 eurot toonase kursiga-J.P.). Ja ei tõsteta pensioniiga, erinevalt EU riikidest. (Venes lähevad naised pensionile 55-aastaselt ja mehed 60-aastaselt). Kudrin, kes kõige tugevamalt on toetanud pensionite tõstmise ideed, juba teatas, et tema ei hakka töötama uues valitsuses. See on tähtis signaal. Uude valitsusse jäävad kindlasti kõik need ministrid, kes kandideerivad valimistel. Ilmselt ei ole uues valitsus Fursenkot ja Golikovat (vastavalt haridus- ja sotsiaalminister-J.P.).<br /><br />Oreškin: Duumavalimised muidugi võidab Ühtne Venemaa. Ma arvan, et nende toetuseks tuleb kuskil 60 protsenti, aga selle võidu kvaliteet on madal selles mõttes, et skandaale võltsimiste ümber tuleb palju. Rahval ei ole usaldust, et valimised tulevad ausad. Presidendivalimised lähvad samuti rahva suurte pettumuste ja võltsimiste foonil. Pärast seda algavad suured probleemid majandusega, nii maailmas kui Venemaal. <br />Aga kui suuremat pilti vaadata, siis Putin ei tahaks teha järske muutusi, see pole tema stiil. Ta tahaks tasapisi ja ettevaatlikult kruvisid pingumale kerida, et saada rohkem kontrolli. Ilmselt sellega ta hakkabki tegelema, et peale tasakesi kruvide pingule kerimisele hakkab ta võtma rohkem vastutust ja võimu enda peale. Seejuures ebaõnnestumiste eest lükkab ta vastutuste teiste peale, nagu alati.<br /><br />Mintšenko: Kõige huvitavam intriig on valitsuse koosseis, mille Medvedev moodustab. Kudrini reaktsioon on väga huvitav. Ma saan aru, et Kudrin oli favoriit nende seas, kes olid kandidaadid peaministri kohale, kui VVP saab presidendiks.<br /><br />Rogov: Lühiajalises perspektiivis erilisi muutusi ei tule, sest nagunii siiani kõik otsused tehti Putini heakskiidul. Pikamajalises perspektiivis viib see VVP võimu ja üldse presidendiameti delegitimiseerimiseni.<br /><br />Mis muutusi võib tulla Venemaa välispoliitikas Putini naasmisel? <br /><br />Danilin: Vaevalt, et mingeid tõsiseid muutusi. Me oleme pragmaatiline riik ja ajame pragmaatilist välispoliitikat. <br /><br />Oreškin: See sõltub kõvasti majanduse olukorrast. Jämedalt öeldes – mida kõrgem on nafta hind, seda jõhkram on Venemaa välispoliitika, seda enesekindlamalt käitub Venemaa. Aga ma arvan, et mingeid radikaalseid muutusi välispoliitikas siiski ei tule. Ainuke võimalus on, et kui sellele muutusele ei sunni minema sisepoliitilised põhjused. Alati võib aga tekkida vajadus korraldada üks väike ja võidukas sõda, et saavutada ühiskonna konsolideerumist, aga see oleks juba väga meeleheitlik samm, milleks pole eriti raha, aega ega jõudugi. <br /><br />Mintšenko: Ma ei usu, et see oluliselt muutub. <br /><br />Rogov: Seda kontrollis ka kogu aeg ju VVP. Välismaailma jaoks töötasid nad nagu hea ja halb uurija – üks rääkis järsema tooniga, teine pehmema, aga nad taotlesid ühte eesmärki. Nüüd jätkab DAM selle hea cop´i funktsiooni täitma liberaalsema peaministrina Ma ei välista, et see tähendab ka senisest liberaalsemat, vähemalt retoorika liberaalsemat välisministrit. Aga see on jällegi selline taktika, et kui on jäik president, siis peaks peaminister olema liberaalsema retoorikaga, aga see ei muuda suurt pilti. <br /><br />KUNAGISE INSAIDERI MIHHAIL DMITRIJEVI INTERVJUU<br />Sõltumata uue presidendi isikust peab Venemaa peale kevadisi presidendivalimisi tegema poliitilisi muutusi ning sellest saab aru ka võimueliit, kinnitas intervjuus Eesti Päevalehele võimudele lähedane analüütik Mihhail Dmitrijev.<br />Dmitrijev juhitud Strateegiliste uuringute keskus (CSR) kirjutas 2000. aastal esimest korda presidendiks kandideerinud Vladimir Putinile valimisprogrammi. Peale seda tegeles CSR erinevate majanduspoliitikate välja töötamisega eri taseme Vene võimude jaoks. Praegu on keskus rohkem sõltumatum analüüsikeskus, aga Dmitrijevi väitel arvestatakse siiani nende arvamusega Kremlis ja valitsuses. „Ma ei saa öelda, et me oleme täna võimudest täielikult sõltumatud, sest selliseid ettevõtteid Venemaal praktiliselt polegi,“ ütles Dmitrijev naerdes. „Aga me lubame endale teha sõltumatuid ja objektiivseid uurimusi, kus me formuleerime järeldusi, mis põhinevad objektiivsel informatsioonil, mitte me ei esita soovitud pilti tegelikkuse pähe!“<br /><br />Mis on muutunud Venemaa sisepoliitikas peale teie kevadise ettekande ilmumist?<br />Sel aastal on Venemaal poliitiliste muutuste tempo muidugi kiirenenud, kuid need muutused on toimunud üsna vastukäivates suundades. Paljud abinõud poliitiliseks adapteerimiseks, mida võimud realiseerisid mais-juunis, peegeldasid üldist muretsevat meeleolu poliitilise olukorras ebastabiilsuse ja selgusetuse üle, kuivõrd ikkagi säilib toetus olemasolevale poliitilisele süsteemile. See, et tekkisid katsed teha rebrändingut parteile Õige Asi (Pravoje Delole) eesotsas Mihhail Prohhoroviga ning rebrändingut võimuparteile Ühtne Venemaa Rahvarinde formaadis, näitab, et taheti tuua uusi inimesi poliitikasse ning laiendada sotsiaalset baasi olemasoleva poliitilise süsteemi toetuseks. Need on tundemärgid sellest, et võimud tahtsid vana poliitilise manipuleerimise süsteemi raames suurendada oma baasi poliitiliseks toetuseks.<br />Tuleb öelda, et üldised tendentsid poliitilise toetuse vähenemisest nii president Medvedevile, peaministrer Putinile kui ka Ühtsele Venemaale jätkusid kuni suve lõpuni. Levada-keskuse andmetel langes alates eelmisest suvest kuni tänavuse suveni Medvedevi ja Putini poliitiline toetus rahva seas kümme protsenti. Ühtse Venemaa reitingu kukkumine oli veel järsem, ainuüksi selle aasta jooksul kukkus see üheksa protsenti. Need langused peatusid juulis, aga tõenäoliselt augustis toetusprotsendid langesid taas. <br />Viimaseid andmeid meil pole. Meid teeb teatud määral ettevaatlikuks see, et viimaste küsitluste ametlikud andmed, mida tehakse Georeitingu baasil – aga see on väga esinduslik valim, mida tehakse mitmekümne tuhande vastaja põhjal üle riigi (neid andmeid kasutab poliitiliste meeleolude ja riigijuhtide toetuse väljaselgitamiseks Kremliga seotud Venemaa suurim avalike uuringute läbiviija VTSIOM-J.P.) -, neid andmeid praegu ei avaldata millegi pärast. Meile signaliseerib see, et probleemid toetusega on jäänud ning võib olla isegi suurenenud. <br />Ma arvan, et kõige halvemaks üllatuseks võimude jaoks kujunes olukord partei Õige Asi (Pravoje Delo) ümber, sest selle projekti peale pandi suve algul päris suuri lootusi. Idee oli selles, et Prohhorovi (Venemaa üks edukamaid ja rikkamaid ärimehi-J.P.) juhtimisel meelitada enda poole suurema osa skeptiliselt meelestatud ja linnades elavast valijaskonnast, kes suhtub negatiivselt Ühtsesse Venemaasse ja teistesse valitsevasse koalitsiooni kuuluvatesse erakondadesse. Pravoje Delo pidi apelleerima nende inimeste huvidele. <br />Väga ebameeldivaks üllatuseks võimude jaoks osutus aga see, et teha seda seniste poliitilise manipuleerimise võtetega, nagu seni kümne aasta jooksul loodi ja likvideeriti erakondi, seekord ei õnnestunud. See näitab, et Venemaal praegu kehtiv poliitilise manipuleerimise süsteem hakkab andma väga tõsiseid tagasilööke. Faktiliselt on saavutanud see oma efektiivsuse piirid ning hakkab juba muutuma tegelikult riskiks olemasolevale poliitilisele süsteemile ja poliitilisele stabiilsusele. <br /><br />Mis mõttes riskiks?<br />Selliselt loodud erakonnad ei võimalda enam laiendada poliitilist baasi olemasoleva poliitilise süsteemi toetuseks ega luua kanaleid nende kihtide jaoks, kes tunnevad ennast praegu välja jäetuna poliitilistest protsessidest. Sellised grupid on aga muutunud piisavalt massilisteks.<br />Alates kevadest me oleme saanud jälgida, kuidas selle poliitilise manipuleerimise süsteemi tegevuste raames on vähenenud nende parteide hulk, mis suudavad olla efektiivselt esindatud poliitilisel areenil: vasakus spektris lahkus areenilt Õiglane Venemaa (Spravedlivoe Rossija), mis kuni selleni väga edukalt suurendas muudkui oma esindatust paljude regioonide poliitikas, paremal tiival on aga väga sügavas kriisis Õige Asi (Pravoje Delo), mis vaevalt et enam täna on kuigi ligitõmbav parempoolsete ja liberaalsete vaadetega valijaskonnale. Kõik see kokku viib selleni, et veelgi väheneb parlamendis esindatud parteide tegelik poliitiline toetus elanikkonna hulgas. <br />Kuigi me ei saa praegu kasutada avaliku arvamuse uuringute põhjalikke andmeid, siis mõnede provintsilinnades töötavate sotsioloogide andmed räägivad seal toimuvatest muutustest, mis kutsuvad esile väga tõsist imestust. <br /><br />Mis need on?<br />Näiteks üks sotsioloog, kes töötab ühes Venemaa Euroopa-osa väikelinnas, kirjutas huvitavatest muutustest pensionäride poliitilistest eelistustest. Selles linnas – sotsioloog ei tahtnud linna nime öelda - läbi viidud arvamusküsitluse järgi toetas meespensionäridest Ühtset Venemaad vaid kuus protsenti! Kommuniste toetas 40 protsenti ning ülejäänud ei toetanud kedagi. Naispensionäride seas oli Ühtse Venemaa toetus kommunistidega võrdne. <br />Seejuures peeti pensionäre kuni viimase ajani Ühtse Venemaa jaoks väga truuks sotsiaalseks baasiks. <br /><br />Millega seda seletada?<br />Väsimusega olemasolevast monotoonsest poliitilisest brändist. Koosmõjus sellega, et uuringute järgi on just pensionäride seas viimase kolme aasta jooksul kõige rohkem suurenenud pessimism tulevikus oma majandusliku toimetuleku osas. Kõigist ühiskonna vanusgruppidest on nemad praegu kõige pessimistlikumad ja see on avaldumas ka nende suhtumises võimuparteisse ja nende lubadustesse. See kõik toetab seda pilti, et võimude toetus langeb. Ja seda just nendes elanikkonnagruppides, keda on loetud traditsiooniliselt võimude toetajateks. <br /><br />See on tõesti huvitav, sest pensionid on Venemaal ju pidevalt kasvanud kiiremini kui mistahes muud sotsiaalsed toetused.<br />Selles ongi asi, et see on paradoksaalne. Pensionärid olid ainus ühiskonnakiht, kelle reaalsed sissetulekud ei langenud majanduskriisi ajal, vaid hoopis kasvasid väga kiiresti. Paradoks on ka selles, et enne kriisi, 2007. aastal tehtud uuringute järgi olid pensionärid kõige optimistlikum elanikkonnakiht, kes hindasid oma tulevikku majandusliku toimetuleku osas. Ja nüüd on nad selle kolme aastaga, kus nende sissetulekud kasvasid suhteliselt kõige kiiremini, muutunud kõige pessimistlikemaks. Võib anda erinevaid hinnanguid, miks see on juhtunud, aga see on sotsioloogiline fakt!<br /><br />Võib olla on see seotud sellega, et Venemaa provintsides elavad pensionärid näevad, et nende lastel ja lastelastel ei parane elu kuidagi, et puuduvad võimalused kuhugi elus jõuda jne?<br />Raske öelda, sest meil pole usaldusväärseid sotsioloogilisi uurimusi nende põhjuste kohta.<br /><br />Mis saab poliitilise toetusega sügisel, enne parlamendivalimisi?<br />Selge see, et näiteks partei Õige Asi (Pravoje Delo) ümber toimunud sündmused ei aita kaasa poliitilise usalduse ja toetuse kasvule, mida nii väga võimud soovivad. <br /><br />Väitsite kevadises ettekandes, et vajalike reformide läbiviimise peamiseks eelduseks Venemaal on poliitilise konkurentsi ja vabaduse suurendamine. Samale järelduseks jõudis kevadel ka presidendi Medvedevit toetav INSORi instituut ja äsja Putinile Strateegiat 2020. aastaks kirjutav seltskond. Selge, et Venemaal ei saa selliseid muutusi teha järsult, vaid samm-sammult. Kas te näete neid samme?<br />Mulle tundub, et poliitilise toetuse vähenemisele reageerisid võimud üsna konstruktiivselt. Nad ei üritanud konserveerida praegust süsteemi ega tugevdada survet poliitilistele oponentidele, ei võtnud kasutusele repressiivseid komponente. Vastupidi võimud, muidugi oma ettekujutuste piires poliitilisest konkurentsist, üritasid muuta poliitilist maastikku valijaskonna soovide suunas. On ilmne, et mingit olemasoleva režiimi karmistamist Venemaal ei toimu. Vastupidi, on kasvanud tolerantsus erinevate arvamuste suhtes. <br />Samas on selge, et need pole enam piisavad elanike ootuste täitmiseks. Kuna valimisteni on jäänud vähe aega, siis tõenäoliselt jätkub võimude otsing, milliseid vahendeid kasutada olukorraga kohamiseks, peale valimisi. Valimised pole poliitiliste arengute lõpp Venemaal, vaid võib olla hoopis uute poliitiliste arengute algus. Kui poliitilise toetuse langus (Medvedevile, Putinile ja Ühtsele Venemaale-J.P.) jätkub ka edaspidi ning hakkab delegitimeerima kogu olemasolevat süsteemi, ehk siis võimud esindavad järjest vähemaid elanikkonna hulkasid, siis on võimud sunnitud otsima võimalusi poliitilisi süsteemi laiendamiseks. Seal hulgas lubama uusi parteisid ja poliitilisi liikumisi. Kaasa arvatud looma rohkem võimalusi ka nende spontaanseks loomiseks. See suvi teatavasti justiitsministeerium keeldus registreerimist ühtegi uut poliitilist initsiatiivi sõltumatute tegijate poolt. Pole välistatud, et peale valimisi lubavad võimud seda teha. <br /><br />Arvate, et neile võidakse anda signaal, et esitage oma paberid uuesti?<br />Täiesti võimalik, sest olemasolev arsenal kontrollitavate parteide loomiseks on end ilmselgelt ammendanud ega ei kutsu esile elanikkonna usaldust. <br /><br />Venemaa autoritaarne võim võiks reageerida populaarsuse vähenemisele ju ka täiesti vastupidiselt – lahti tegemise asemel hakata hoopis kinni panema…<br />Muidugi. On palju selliseid näiteid nagu Lukašenko režiim Valgevenes mis ei lähe mingitele kompromissidele oma elanikega, vaid vastupidi karmistab repressioone. Vene võimud käituvad teistmoodi, nad üritavad laiendada esindatust poliitilises süsteemis. Mis sest, et esialgu on need katsed väheefektiivsed, kuid võimud on valmis edasi eksperimenteerima. See on ilmselge, et see tee, mida mööda läks Lukašenko, ei meelita Vene võime. <br /><br />Nii et teie arvates valib Venemaa pigem režiimi liberaliseerimise kui karmistamise tee? <br />Mulle tundub küll, et sisemiselt on Vene võimud selleks juba valmis.<br /><br />Kevadel väitsite ettekandes, et Vene võimud järjest vähem esindavad rahvast ning kasutasite sõna, et võim delegitimatsieerub järjest. Kuivõrd see trend jätkub?<br />Pigem on see isegi kasvanud. Seoses sellega, et poliitiliste valikute võimalus on vähenenud: Õiglane Venemaa (Spravedlivoe Rossija) on kõrvale tõrjutud, Õige Asi (Pravoje Delo) on sisuliselt hoopis mängust väljas. Kuna ka võimupartei toetus langeb, siis see toob kaasa selle, et inimesed suhtuvad valimistulemustesse väga skeptiliselt. Aga see on otsetee kogu poliitilise võimu delegitimiseerimisele. <br /><br />Kui te väidate, et praegune poliitiline süsteem Venemaal hakkab lõdvendama justkui haaret, siis kuidas suhtuda kartusse, et Venemaad võib jälle tabada selline poliitiline kaos nagu 1990-ndatel, mis vaevalt et jällegi rahvale meeldib? <br />Selles põhimõtteliselt seisnebki kogu dilemma, mis häirib Venemaa valitsevat poliitilist klassi. Nad tahaksid muidugi omada püsivat poliitilist süsteemi, kus ei oleks väga palju rahulolematud inimesi, kes ei oma oma poliitilist esindatust. Nad kardavad, et kui liiga kiiresti lasta käest poliitilise kontrolli ohjad, siis võib olukord muutuda ebastabiilseks. Loomulikult ei rõõmustaks kedagi naasta sellise poliitilise ebastabiilsuse juurde nagu oli 1990-ndatel, kui võim oli nii nõrk, et ei suutnud läbi viia efektiivset majanduspoliitikat ning isegi kaotas kontrolli osa Venemaa territooriumi üle. Seda muidugi keegi ei taha ja see on võimudele argument, miks peab olema väga ettevaatlik võimu detsentraliseerimisega. <br /><br />Mida tähendab levinud arusaam, et eelkõige on usaldamatus võimude suhtes levinud suurte linnade elanike seas?<br />Edukam kiht suurlinnade elanikest, keda võib pidada Venemaa keskklassiks, ei toeta suures plaanis kedagi olemasolevatest ametlikest parteidest. Praktiliselt pole nad enam esindatud tänapäevase Venemaa poliitilises süsteemis. Nad ei tea kelle eest hääletada ning praegu nad ka põhimõtteliselt ei taha kellegi eest hääletada. See on tegelikult üsna plahvatusohtlik poliitiline keskkond, mis olukorra halvenedes võib saada tugevaks allikaks poliitiliste protestide jaoks. Provintsis on olukord rohkem inertne, aga nagu see näide pensionäridega näitab, siis seal on ka toimumas teatud protsessid. <br />Peab arvestama seda, et Moskva, Peterburi ja teised suurlinnad ei tee ilma föderaalsetel valimistel, sest suurem osa elanikkonnast elab siiski suurlinnadest väljapool ja just seal otsustatakse valimiste tulemus. Loomulikult huvitavad võime nende inimeste meeleolud rohkem kui suurlinnade elanike omad. Provintsielanikud saavad hoopis teistsuguseid kanaleid pidi poliitilist informatsiooni ja formuleerivad oma poliitilised eelistused. Nemad sõltuvad rohkem televisiooni informatsioonist ja vähem sõltumatutest infokanalitest nagu internet. Seetõttu alluvad nad ka kergemini poliitilistele manipulatsioonidele, milleks kasutatakse föderaalseid telekanaleid. Aga kõige järgi otsustades nende kanalite mõju järjest väheneb ka provintsis. <br /><br />Kuidas võimude vähenev populaarsus mõjutab presidendivalimisi?<br />Vaevalt, et keegi kahtleb, et Ühtne Venemaa koos Rahvarindega võtavad enamuse või siis peaaegu enamuse duumas, aga küsimus pole enam üldse selles. Vaid selles, kuidas rahvas selle vastu võtab, kuidas reageerib. Kahtlust pole ka, et võimu kandidaat võidab presidendivalimised. Peaküsimus on, et millised poliitilised arengud tulevad seejärel, millise evolutsiooni teevad läbi rahva meeleolud. Kõik see sõltub veel, milline on selleks hetkeks majanduslik olukord Venemaal. Seda ei tea aga täpselt praegu keegi. Ühesõnaga, riskid ja ohud on hetkel üsna suured ning võimud on sellest suurepäraselt teadlikud. <br /><br />Te toetate arvamust, et suures plaanis polnud vahet, kumb saab presidendiks?<br />Minu arust polnud see printsipiaalne küsimus. Sõltumata sellest, kes personaalselt saab presidendiks, põrkab ta kokku probleemiga, et ta peab muutma poliitilist süsteemi vastavalt ühiskonnas toimuvatele muutustele. Venemaa eliidis on tekkimas konsolideeritud arvamus, et nende muutustega tuleb kohaneda, mitte ei tule nendega võidelda nagu teeb Lukašenko. <br /><br />Venemaal viivad kõigi poliitiliste manipulatsioonide niidid Kremli peaideoloogi Vladislav Surkovi juurde. Kaua Surkovil veel lastakse niite tõmmata?<br />Võimude jaoks see praegu probleem, et otsene parteide juhtimise süsteem kaotab oma efektiivsust. Õige Asi (Pravoje Delo) juhtum on hea näide sellest, kuidas see süsteem hakkab tõrkuma kõige ebasobivamal hetkel. See on ilmselge, et tuleb otsida teisi poliitilisi tehnoloogiaid. Mul pole veendumust, et Surkov võiks olla liider nende kasutuselevõtmisel ja kasutamisel. Tema nimi seostub ikkagi ühe konkreetse poliitilise tehnoloogiaga, mis oli erakordselt edukas viimase kümne aasta jooksul. See tõepoolest aitas alal hoida poliitilist stabiilsust ega takistanud Venemaa majanduse kiirele kasvule. Täna see tehnoloogia enam ei täida neid eesmärke. Eesmärgiks seati luua populaarne partei paremal tiival, aga isegi seda ei suudetud organiseerida! See on puhtalt organisatsiooniline tõrge, mis näitab, et süsteem töötab halvasti. <br /><br />Tähendab see, et Surkovil ei ole enam pika pidu Kremlis?<br />Ma arvan, et see oleks objektiivne, sest Vene ühiskond on nii palju muutunud, et olemasolev poliitilise manipuleerimise süsteem vaevalt et suudab olla enam efektiivne. See on väga palju seotud ka sellega, et Venemaal on väga kõvasti muutunud info hankimise viisid. Viimase kolme aasta jooksul on Venemaa olnud üks liidreid maailmas interneti leviku poolest. Lähima paari aasta jooksul jõuab juba lairibaühendus 50 protsendini Venemaa elanikest. Ja juba õige pea on Venemaal interneti levik sama tihe kui USA-s. Interneti sellise leviku korral pole enam lihtsalt võimalik televisiooni selline domineerimine inimeste üle Venemaal. Aga me teame ju, et kogu Surkovi poliitiline süsteem lähtub föderaalsete telekanalite väga jäigast kontrollimisest ja juhtimisest. Internetti juhtida Surkov ei oska. Ma kahtlen, et Surkov suudab sulanduda uutesse poliitilistesse tingimustesse. Kui Surkov lahkub, siis see kahtlemata näitaks, et poliitiliste muutuste tempo kiireneb. Aga ma ei usu, et sellised otsuseid võidaks vastu võtta enne valimisi. <br /><br />ÜHTSE VENEMAA KONGRESS: Hiilgav lavastus Lužnikis, Bondartšukiga parimas kõrvalrollis<br /><br />Vladimir Putin jätkas oma vana strateegiat Venemaa saatuse määramisel – ootamatud otsused või oodatud otsus vähemalt ootamatul ajal – ning selle tagajärjel saab Venemaa endale kõigest 46-aastase ekspresidendi Dmitri Medvedevi. Venemaa oludes ülimalt haruldane, et nii noor endine riigipea jätkab osalemist riigi juhtimises.<br />Medvedev lahendas tükk aega maailma vaevanud probleemi laupäeval Venemaa võimupartei Ühtse Venemaa kongressil Lužniki spordihallis. Venemaa parteikongressi jaoks enneolematult suur publik, 10 000 delegaati ja külalist võtsid Medvedevi sõnumi, et Putin peab naasma Kremlisse, vastu püsti tõustes ja vaimustunult plaksutades. See oli balsam nende hingele, sest just seda lootsid salamisi enne kongressi kuulda enamus parteiliikmetest ja –toetajatest.<br />Eesti Päevaleht küsis kongressil kümnekonna väljapoolt Moskvast saabunud delegaadi ja külalise käest - kas oleks parem kui jätkaks Medvedev või Kremlisse tuleks tagasi kolm aastat tagasi peaministriks taandunud Putin ning ühe erandiga vastasid kõik, et Putin! <br />„Ma olen parteis 2003. aastast ning Putini vaated on mulle lähedasemad kui Medvedevi omad. Ta on konkreetsem poliitik,“ ütles Jakuutia õpetaja 50-aastane Jelena Golomarjova.<br />„Venemaa on nii palju kannatanud igasuguste raputuste käes, et meil on vaja endiselt stabiilsust. Putin on näidanud, et ta on tegude inimene,“ vastas 56-aastane Hantõ-Mansiiski invaliidide organisatsioonide esindaja Stanislav Kononenko.<br />Need olid tüüpilised vastused – Putin on konkreetsem, rohkem tegude inimene, ei lase Venemaad solvata, lähem tavalisele inimesele jne.<br />Poliitilise intriigi püant mängiti kongressil välja hiilgavalt.<br />Kõigepealt võttis sõna Putin, kes tegi ettepaneku Ühtsel Venemaal kinnitada 4. detsembril toimuvate parlamendivalimistel partei esinumbriks Medvedevi. Tegemist oli omamoodi üllatusega, sest kuigi Medvedev on samuti parteitu nagu Putin, siis erinevalt Putinist on ta presidendina alati olnud rõhutatult parteidevälisel positsioonil. „See tõstab võimude autoriteeti ja kindlustab Ühtse Venemaa populaarsust,“ teatas Putin Medvedevit esitades. <br />Publik aplodeeris, õnneliku näoga Medvedev tõusis püsti ja lehvitas publikule. Sel hetkel olid ilmselt enamus kindlad, et Ühtse Venemaa vähemalt 60-protsendilise valimisedu korral olnuks loogiline peale duumavalimisi Medvedevi tagasikandideerimine presidendiks.<br />Seejärel läks kõnetooli Medvedev ning šokeeris kõiki: „Kui Ühtne Venemaa esineb edukalt parlamendivalimistel, siis pean õiglaseks, kui te toetate presidendiks Vladimir Vladimirovitši Putinit! See on minu sügavalt läbi mõeldud otsus.“<br />Ühtse Venemaa parteikongress oli hästi orkestreeritud lavastus, milles ehk ainukese üllatuse eest hoolitses tuntud filmirežissöör ja näitleja Fjodor Bondartšuk, kes ootamatult purskas Venemaal kodanikuühiskonna kujunemise arutelul välja selle, mis on Venemaal küllap hingel paljudel – hoolimata lubadustest ei tunne tavakodanik endiselt kuidagi, et tema arvamusest hoolitakse, <br />Venemaa üks tuntumaid autoomanike organisatsioone on „Valikuvabadus“, mille juht Vjatšeslav Lisakov sai tuntud autojuhtide protestide organiseerimisega. Kevadel meelitas Ühtse Venemaa toetuse taastamiseks moodustatud Rahvarinne Lisakovi oma ridadesse. Kongressil rääks Lisakov, kuidas kodanikuühiskond Venemaal areneb ning tõi selle näiteks loo, kuidas ta oma mure lahendamiseks helistas hilisel õhtul Ühtse Venemaa peanõukogude presiidiumi sekretärile Sergei Neverovile (partei hierarhias tähtis mees). Neverov toru ei võtnud, aga helistas ise poole tunni pärast tagasi ning lubas probleemi lahendamisel aidata. Lisakovi sõnul on see reaalne näide võimude ja kodanikuühiskonna koostööst.<br />Iseenesest absurdne näide, sest tavainimesel puudub igasugune võimalus Neverovi-sugusele võimurile helistada, millele Bondartšuk kõigile ootamatult vihaselt reageeris.<br />„Ma ei saa aru, mis siin toimub! Me siin istume ja kiidame üksteist!“ purskas Bondartšuks, kes on aastaid olnud Ühtse Venemaa üks reklaamnägusid. „Ära on see tüüdanud kõik. /---/ Riigis on nii palju valukohti, aga meie vaikime. Ära on tüüdanud need koosolekud, aitab loosungitest!“Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-45116025398167111582011-09-20T10:11:00.002+03:002011-09-20T10:12:52.196+03:00Proovisin ära venelaste uue reisilennuki Sukhoi SuperjetiLendasin täna esmakordselt Vene uue reisilennukiga Sukhoi Superjet (SSJ) 100-ga (konkreetse modifikatsiooni number oli 95B). Aeroflotiga Peterburist Moskvasse. Aeroflot ongi ainuke Vene lennukompanii, kellel SSJ-sid on, ja tervelt kolm tükki. Veel lendab nendega Armeenia rahvuslik vedaja Armavia.<br />Nu mis ma oskan öelda… Kohe ei saanud arugi, et Vene lennukis oled. (See vist peaks olema tunnustus!) Arvasin, et Airbus´is, millega Aeroflot tavaliselt lendab. Alles kui nägin istmetaskus ohutusinstruktsiooni, lugesin sellelt, et tegemist on SSJ-ga. Küsisin enne õhkutõusmist stjuardessilt, et kuidas on uue lennukiga lennata. Ta vastas, et on omad plussid ja ka miinused. „Millised need miinused on?“ küsisin. Ta ainult naeratas ja vastas nagu arvata võis: „Ma jätan parem enda teada.“<br />Mu arust on SSJ üks miinus see, et kui ehitajad reklaamisid seda kui absoluutselt Lääne parimate lennukite tasemel kraami, siis müratase on SSJ-is ikka tunduvalt kõvem kui Airbus´is ja Boeingus. Nagu oleks Tu-ga lennanud. <br />Ja kogu lennu aja, alates kohe õhkutõusmisest, tegi lennuk pidevalt vahelduvaid häälitsusi. Nagu oleks autol pidevalt käiku vahetatud. Ja kõik need tempomuutused olid väga hästi kuulda ja tunda. Võib olla tuleb sellist tundlikkust lennuki mootori häälte vastu võtta kui lihtsalt mu teravdatud tähelepanu uue lennuki suhtes. Või üldisest tundlikkusest Vene lennukite suhtes.<br />Kõrvad olid ka peaaegu kogu tunnise lennu aja lukus, aga ma pole kindel, kas see on lennuki süü…<br />Palju rohkem häiris see, et mu istmenaaber, u 25-aastane naine, sattus jumal teab millest täielikku paanikasse õhkutõusmise ajal. Ta hakkas kõva häälega uurima, miks me nii madalalt lendame, miks nii aeglaselt jne. Katsusin ise teda rahustada, et talle lihtsalt tundub, et kõik on ok, et näete juba 10 minutit lendama ja ei ole midagi juhtunud, seega ei juhtugi midagi jne. Lõpuks tuli üks stjuardess ka teda rahustama, tõi mingit tabletti… Paanika on ju nakkav, oli tunda, kuidas teised reisijad hakkasid ka rahutult nihelema. Ei olnud eriti meeldiv tunne sellises seltskonnas lennata, aga õnneks oli lend lühike.<br />A muidu oli tehniliste andmete järgi kuni 2400 km kaugusele lendav ja 80-kohaline SSJ päris ruumikas ja ikka täiesti uus tase Vene reisilennunduses. Ma muidugi ei ütle, et An-148 oleks sitt lennuk, aga ta on ikka arusaadavalt Vene lennuk igatpidi. SSJ Vene lennukina ei tundu. Tegelikult ega ta oma sisemuselt ja välimuselt ei olegi. 95 protsenti lennuki osadest on ju Lääne firmade toodang, jämedalt võttes on lennuk lihtsalt Venemaal kokku pandud.<br />Samas, kui SSJ oma mürataset salongis ei vähenda ja mootorite sümfooniat ei lõpeta, siis ma eelistaks ikka päriselt Läänes ka kokku pandud lennukeid… Eesti Õhule ei julgeks hoobilt SSJ soovitada…<br />Peterburi-Moskva vahet on praegu soodne lennata, sest konkurents kiirrongidega on hinnad mõnusalt alla löönud. Lennukiga tuleb praegu raudselt odavam Peterburi-Moskva vahet reisida. Edasi-tagasi pileti saab alla 100 dollari kätte, aga Sapsaniga maksab üks ots sama palju. Sapsaniga saab muidugi kiiremini, sest see käib kesklinnast kesklinna. Lisaks kõigele on endiselt suhteliselt ebameeldiv koht see Peterburi siseliinide lennujaam Pulkovo-1. Mu arust lihtsalt häbi, et Venemaa suuruselt teisel linnal on sellised linnaväravad. <br />Veidi tausta sellest SSJ-st. Lennuk on mõeldud asendama 1960-ndatel loodud Tu-134. Esimese ametliku reisi tegi lennuk alles tänavu kevadel. <br />Tegemist on siiski tähelepanuväärse saavutusega Venemaa lennukiehitajate jaoks, sest SSJ100 on esimene maailmatasemele vastav reisilennuk, mis on täielikult planeeritud ja tootmisse võetud iseseisval Venemaal. Boeing 757 konkureerima mõeldud Tu-204 esimesed müügiks mõeldud lennukid ehitati valmis küll 1996. aastal, aga lennuki kontseptsioon ja esimesed katsemudelid valmisid veel 1980-ndate lõpus Nõukogude Liidus.<br />Kui vaadata aga laiemalt, siis ei saa seda Vene tsiivillennunduse viimaste aastate kõige olulisemat projekti siiski võtta Venemaa tööstuse suure võiduna, sest lennuki sisseseade on peaaegu eranditult toodetud Euroopas ja USAs. Vene uuel reisilennukil on täielikult kodumaist päritolu vaid kere ja salongi konditsioneerisüsteem. Mootoreid ehitab Vene-Prantsuse ühisfirma. <br />Lennukimudeli väljatöötamisel seni vaid sõjalennukite (Su-d) tootmisega tegelenud Suhkoid nõustanud Boeing soovitas lennuki iga sõlme tootja leidmiseks korraldada rahvusvahelise konkursi, mis lõigi Vene tootjatelt pingi alt ära. <br />Kõik see ei vähenda Vene lennukiehitajate saavutust, sest veel kümme aastat tagasi oli tsiviillennukite ehitamine Venemaal praktiliselt välja surnud. Kui vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist 1990. aastal ehitati valmis ligi sada lennukit, siis 2000. aastal valmis Venemaal vaid neli uut reisilennukit. <br />SSJ on igas mõttes rahvusvaheline produkt. Peale selle, et selle loomisele aitasid väga palju kaasa Boeingu insenerid, siis lennuki kokpit loodi praktiliselt identne Airbus 320-le. A320-ga harjunud piloot istub kerge vaevaga ümber venelaste lennukile. <br />Lennukit toodav Vene-Itaalia ühisfirma, kus Sukhoile kuulub 75 protsenti ning itaallaste Aleniale 25 protsenti. Küll aga kuulub itaallaste enamus ühisfirmas, mis vastutab lennuki müümise eest välismaale, kuna venelastel pole selleks piisavalt know-how´d. Väljaspoole endisi sotsialismimaid pole Nõukogude ega ka Venemaa reisilennukeid lihtsalt kunagi eriti müüdud.<br />Kuni saja reisijaga lennukite turul on venelaste Superjeti peamised konkurendid brasiillaste Embraer ja kanadalaste Bombardier, mille lennukid ostis hiljuti näiteks Estonian Air. SSJ peamiseks plussiks konkurentide ees peetakse suuremat ja mugavamat salongi, väiksemat kütusekulu ning ka odavust. Venelaste lennuki kataloogihind on 28 miljonit dollarit, aga brasiilaste lennukil 32 miljonit dollarit. <br />SSJ peamine miinus on see, et lennuki valmimine on veninud ning reaalse ehitamise käigus on välja tulnud veidi teistsugune lennuk kui algul lubati. Näiteks reaalselt kujunes lennuk kolm tonni ehk kümme protsenti raskemaks kui paberil. See aga omakorda suurendab kütusekulu.<br />Samas pole projekti venimises midagi erilist, sest ka näiteks ameeriklaste Boeingu superprojekt lennuki 787 Dreamliner liiniletulek on graafikust maas vähemalt kolm aastat.<br />Uusi SSJ100 on seni valmis ehitatud kaheksa, kindlaid tellimusi olevat üle 40.Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-73056838438611466182011-09-18T19:45:00.002+03:002011-09-18T19:50:54.533+03:00Pikemalt poliitivangide vanglast Perm-36-st, kus istusid eestlasedTäna ilmus Delfis ja homme ilmub Eesti Päevalehes pikemalt mu jutud endisest poliitvangide kolooniast Perm-36, millestkirjutasin blogis nädala alguses. Panen siia mõlemad jutud ning kõige lõppu ka ühe video, mis tehtud Perm-36 kartsast.<br /><br />I osa<br />Euroopa ja Aasia piiril Permi krais asub väidetavalt Venemaa ainus endises vanglakoloonias asuv muuseum. Perm-36-nimelises koloonias hoidis Nõukogude võim sõna otseses mõttes seitsme riivi ja luku taga kinni teisitimõtlejaid, teises seas paljusid tuntud dissidente ka Eestist: Mart Niklust, Enn Tartot, Tiit Madissoni, Viktor Niitsood ja Kalju Mätikut.<br />1970-ndate algul loodi „Permi kolmnurk“ – kolm poliitvangide kinnihoidmiseks mõeldud „paranduslike tööde kolooniat“ Perm-35, Perm-36 ja perm-37. Kolm kolooniat asusid 50 kilomeetri raadiuses.<br />Neist Perm-36-s on nüüd muuseum, aga teised kaks kolooniat töötavad edasi. Tõsi, tänasel Venemaal hoitakse seal kinni tavalisi kriminaalkurjategijaid.<br />Perm-36 muuseumi teadusliku juhataja Leonid Obuhhovi sõnul käis kolmest kolooniast 1970- ja 1980-ndatel läbi umbes tuhatkond poliitvangi. Kõik olid nad vangi mõistetud Nõukogude-vastase propaganda ja agitatsiooni eest. „Võib olla arvatakse, et neid oli rohkem, aga ega tegelikult Nõukogude Liidus dissidente ju väga palju olnud,“ räägib Obuhhov mulle ekskursiooni tehes.<br />Aga see-eest kartis Nõukogude võim seda tuhatkonda teisitimõtlejaid niivõrd, et neid valvati mitu korda rangemalt kui tavalisi kriminaalkurjategijaid. „Valvurite arv oli sisuliselt võrdne vangide arvuga,“ räägib Obuhhov. „Valve oli nii kõva, et alates 1972. aastast, kui siia hakati tooma „poliitilisi“, polnud siin ühtegi põgenemist.“<br />Perm-36 territooriumit ümbritses koguni üheksast erinevast tasemest kaitsevöönd!<br />Kõige välisema kaitse moodustas „maskeeriv tara“. „Selleks, et väljast ei näeks keegi sisse ega seest keegi väljapoole vanglat,“ selgitab Obuhhov.<br />Edasi tuli vangivalvurite ehk „narjaadi“ kontrollriba, kus jooksid ringi ka valvekoerad.<br />Kolmanda „kaitsekihi“ moodustas tara, mis koosnes altpoolt metallist aiast, siis kõrgemal tuli terav okastraat ning kõige üleval veel „putonka“ ehk peaaegu märkamatu, peenikesest traadist posu, millesse sattumisel mässis inimene ennast iseenesest sisse. Umbes nagu kärbes, kes satub ämblikuvõrku.<br />Edasi tuli uuesti lai kontrollriba, mida jälgisid laagri nurkades asunud tornides ehk „võškades“ seisnud automaaturid. Öösiti valgustasid riba võimsad prožektorid. <br />Järgnes põhiline vanglaaed: laudadest ja vähemalt kolm meetrit kõrge. „Tara peal oli jällegi okastraat, mis ulatus tarast väljapoole ning kui keegi oleks üritanud sealt üle ronida, siis oleks talle peale kukkunud,“ räägib Obuhhov. Vang oleks sattunud jällegi nagu ämblikuvõrku. <br />Siis tuli uuesti kontrollriba, aga mitte nii lai kui eelmine.<br />Edasi tuli taas tara, seekord umbes kahe meetri kõrgune koos okastraadiga, kuhu oli lastud elekter. „Pinge polnud muidugi tappev, aga piisav, et kõvasti haiget teha,“ ütleb Obuhhov. „Lisaks oli see tara varustatud süsteemiga, mis reageeris inimkeha lähenemisele.“ Seega olid seal andurid, aga Obuhhov ei osanud öelda, kui kaugelt andurid juba tööle hakkasid.<br />Tara ees asusid maa sees kaevamisvastased andurid, mis hakkasid tööle maapinna võnkumise peale. „Endised vangid on rääkinud, et kui koloonia territooriumile sõitis näiteks raske traktor, siis vahest hakkas see süsteem traktori põhjustatud maapinna põrumise peale tööle,“ teab Obuhhov.<br />Kõige lõpuks olid koloonias mõned kohtades veel lokaalsed madalad tõkked, mis olid mõeldud kui hoiatuseks, et mitte läheneda kaitsevööndile.<br />„Paljud siinsed valvesüsteemid, mida Nõukogude siseministeeriumi instituudid siin katsetasid, võeti hiljem kasutusele ka teistes kolooniates,“ räägib Leonid Obuhhov. „Kuigi tavalistes kolooniates muidugi need valvesüsteemid üldiselt ei olnud nii karmid.“<br />Kui tavaliselt kasutas Nõukogude võim Permi-kandis kolooniates istunud vange väljaspool vangla territooriumit metsalangetustöödel, siis „poliitilistel“ oli Obuhhovi sõnul keelatud väljaspool kolooniat töötada. Neile ehitati töötsehhid otse kolooniasse.<br />Perm-36 tegid vangid näiteks detaile lähedal Lõsva asulas asunud triikrauatehasele. Massiivsed, rasked Lõsva triikrauad olid Nõukogude Liidus tuntud kraam. Veel töötasid poliitilised vangid saekaatris. <br />Perm-36 poliitvangide kolooniast viidi viimased poliitvangid üle 50 kilomeetrit eemal asunud Perm-35 üle 1987. aastal peale Nõukogude riigi viimase juhi Mihhail Gorbatšovi lubadust, et poliitvangide kinnipidamiskohad suletakse. Perm-35 ja samuti lähedal asunud Perm-37 kolooniates istusid nad muidugi edasi kuni Nõukogude riigi lõpliku lagunemiseni. Need kaks kolooniat tegutsevad siiani edasi, aga nüüd istuvad seal tavalised kriminaalkurjategijad.<br />„Permi kolmnurka“ toodi poliitvangid üle 1972. aastal Mordvas asunud laagritest. Aga näiteks naispoliitvangide laager jäi sinna Nõukogude aja lõpuni.<br /><br />II osa<br />Dissidentide piinamiseks mõeldi Nõukogude vangilaagrites välja erinevaid „humaanseid kasvatusmeetodeid“. Meelemuutuse teele pidid näiteks juhtima „akordion-aknad“: neist pääses küll valgus vangikongi, aga välja vaadates nägi vang vaid ülespoole. Akende ette löödi viltuselt puust restid, mille tõttu otse aknast välja ei näinud, vaid ainult sinisesse laotusesse.<br />Teistel poliitvangide kongidel olid küll tavalised trellitatud aknad, aga neist nägi lisaks taevale veel vaid vanglabarakki ümbritsenud tara, mis oli spetsiaalselt akende vastu ehitatud. Päevas viidi küll poliitvange 50 minutiks jalutama, aga ka siis nägid nad läbi jalutuskongi võretatud lae vaid taevast.<br />Taevas, seinad, tara, taevas, seinad, tara… ja nii lõpmatult kümme aastat. <br />Sellistes tingimustes hoiti Nõukogude Liidus Perm-36 nimelises vanglas, ametliku nimega „paranduslike tööde koloonia“, eriti ohtlikke teisitimõtlejaid. Paremad tingimused muidugi kui krahv Monte Cristol, kes legendi järgi ei näinud aastaid isegi taevast, aga tänase Eesti inimese jaoks on see ometi raskesti tajutav ja mõistetav.<br />„Endised vangid, kes siin on meil käinud, imestavad, et siin endise koloonia kõrvalt jooksis kohe jõgi. Neil polnud sellest aimugi, sest nad ei näinud kunagi midagi, mis jäi väljapoole nende barakki või koloonia territooriumit,“ räägib Leonid Obuhhov, nüüdse muuseumi Permi-36 teaduslik juhataja.<br />Euroopa ja Aasia piiril, Uuralite jalamil asuvast Permi linnast saja kilomeetri kaugusel asuv Perm-36 on Venemaal väidetavalt ainus endine vanglakoloonia, kuhu on rajatud muuseum. Eriti väärtuslik on muuseum sellepoolest, et see oli üks vähestest kolooniatest, kus istusid Nõukogude Liidus kinni poliitvangid. Ametlikult Nõukogude Liidus poliitvange muidugi ei olnud. Kõigi nende vangide süüdistuseks oli nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda. Esimest korda selle paragrahvi järgi süüdi mõistetud said kuni viis aastat ja ranget vangistusrežiimi, teist korda süüdi mõistetud juba kümme aastat ja eriti ranget režiimi. Teisitimõtlejatega käitus Nõukogude võim alati julmalt.<br />Eestlaste jaoks on koloonia-muuseum Perm-36 eriline koht, sest 1970- ja 1980-ndatel istusid seal kinni sellised tuntud eestlastest poliitvangid nagu Mart Niklus, Enn Tarto, Tiit Madisson, Viktor Niitsoo ja Kalju Mätik. Aga seal hoiti ka kuulsaid dissidente ka teistest rahvustest nagu venelane Sergei Kovaljov, ukrainlane Levko Lukjanenko ja leedulane Balis Gajauskas. <br />Kes kordki satub Perm-36-sse, sellel ei teki kahtlust, et kõik, kes sealt läbi käisid, vastu pidasid ning alla ei andnud, pidid olema ääretult vaprad ja mehised mehed. Ükskõik, mis neist hiljem on räägitud või mida nad hiljem on teinud. Need mehed käisid läbi ühest hullemast maapealsest põrgust, mida Nõukogude võimul oma olemasolu viimastel kümnenditel oli pakkuda. Mina võtan elu lõpuni nende meeste ees mütsi maha! <br />Proovige ise ette kujutada tingimusi, mida Leonid Obuhhov kirjeldab.<br />Koloonia range režiimiga osas, kus istusid siis esmakordsed poliitvangid, tohtis lähedastega kohtuda (mõelge ka pikale teekonnale Eestist Permi ning sealt veel edasi omakorda tont teab kuhu!) maksimaalselt neli korda aastas. <br />Neist pikemaajalisem, „isiklik kohtumine“ lähedase pereliikmega, mis tähendas koosolemist väikeses kahe voodiga toas kuni kolm päeva, oli ette nähtud üks kord aastas. Valvur võis selle kohtumise aga iga kell tühistada, kui talle midagi ei meeldinud. Sama käis ka kord nelja kuu jooksul ette nähtud „üldise kohtumise“ kohta. See kujutas endast kuni neljatunnist rääkimist valvuri juuresolekul. Kusjuures rääkida tohtis ainult vene keeles! Kui vangi ema ei osanud vene keelt, siis polnud tal üldse mõtet poja juurde vanglasse sõitagi.<br />Kirja võis koju saata kaks korda kuus, aga selle luges vangla tsensor loomulikult enne läbi ning võttis ära, kui midagi ei meeldinud. Kui pool karistusest oli istutud, võis poliitvang saada kord nelja kuu jooksul kuni viiekilose paki.<br />Vangidel oli ka oma väike poeke, kus sai kuus osta viie rubla eest küpsiseid, karamellikomme, sigarette, teed ja hügieenitarbeid.<br />Eriti range režiimiga vangidel olid tingimused muidugi veelgi karmimad. Algul oli neil lubatud aastas vaid üks kohtumine ning seegi oli „üldine“ ehk siis kuni neljatunnine vestlus oma lähedasega. Hiljem neile „halastati“ ning lubati ka üks „isiklik kohtumine“ aastas. <br />Levinud karistuseks peale kartsapaneku oli ükskõik millise ülalnimetatud „hüve“ ära võtmine – kas siis keeld kohtumistele, pakisaamiseks või poeskäimiseks.<br />Iga väiksemagi eksimuse puhul pisteti poliitvange kartsa. Kõige absurdsem lugu, mida Leonid Obuhhov endiste poliitvangide käest oli kuulnud, oli sellest, kuidas üks ukrainlane pandi kartsa „mittenõukogudeliku naeratuse“ eest!<br />Kartsas anti sooja toitu – viletsat suppi või putru – üle päeva. Muidu oli kartsas vangi päevaseks menüüks 450 grammi leiba, 20 grammi soola ja tass sooja vett. „See tähendas vangile umbes 1300-1350 kilokalorit päevas, samas kui organismi normaalseks funktsioneerimiseks vajab inimene päevas vähemalt 1700 kilokalorit,“ rääkis Obuhhov.<br />Sooja pesu ja voodipesu polnud kuni 15 päeva kartsas istunud vangidele ette nähtud. Talvel langes temperatuur õues aga kuni 40 külmakraadini. „Talvel võis seintel olla jää ning sooja kambris kümne kraadi ümber,“ rääkis Obuhhov. „Kui vangid kaebasid külma üle, siis tõid valvurid kambrisse rikkis termomeetrit, mis näitas alati 17 kraadi ehk nagu norm ette nägi.“<br />Kiusamises olid valvurid Obuhhovi väitel üldse suured meistrid. „Näiteks ei antud vangidele kartsas vett peale paraskil suure häda tegemist või siis tehti suvel meelega kambri aknad lahti ning sääsed sõid mehed ära,“ rääkis Obuhhov. Uuralite eelmäestikus pole niigi sääskedest suvel puudu, aga seal asus koloonia veel soo serval – õhk mustas suvel sääskedest.<br />Eriti range režiimiga kolooniaosas istusid alaliselt umbes 30 vangi, kes enamuses olid rahvuslike liikumiste juhid. Nende seas hoiti seal kinni ka oma teistkordset karistust kandnud Mart Niklust ja Enn Tartot. <br />„Sisuliselt oli see vangla vanglas,“ ütles Leonid Obuhhov. „Kui range režiimiga poliitvangid said vähemalt oma barakkide ümber õues käia ning neid viidi veidi eemalt töökodadesse tööle, siis eriti range režiimiga vangid ei pääsenud isegi töötamiseks oma barakist välja. Neile olid väikesed lukustatud tööruumid ette nähtud kohe kambrite kõrvale.“<br />Osa kambrid olid ühekohalised – nende ees olidki need kuulsad akordion-aknad – osa kahe- kuni kuuekohalised. Ainuke „lõbu“ selles osakonnas oli, kui üks-kaks korda kuus aeti kõik sunniviisiliselt Nõukogude propagandafilme vaatama. <br />Kujutage nüüd ette, et istute kümme aastat sellistes tingimustes, sest „poliitiliste“ jaoks ei kehtinud võimalus, et hea käitumise korral võidi varem vabadusse lasta. Vahel vahetati ainult kambrikaaslasi. <br />Ometi suutsid vangid isegi sellistest tingimustest välja mõelda nippe, kuidas välismaailmasse saata oma sõnumeid ja loomingut.<br />Näitena räägib Obuhhov loo, kuidas eriti range režiimiga osakonnast suutis oma loomingut välismaailmasse smugeldada tuntud Ukraina dissident ja luuletaja Vassili Stuss, kes hiljem segastel asjaoludel koloonias suri.<br />Leedu dissidendil Balis Gajauskasel oli naisega kokkusaamine. Enne seda kirjutas Stuss oma luuletused õhukesele paberil, mis pandi väikse nutsakuna pisikesse kilekotti. Gajauskas neelas selle alla, täpselt nii nagu tänapäeval teevad narkomuulad. Kokkusaamise ajal sittus Gajauskas kilekotikese välja. Ettevaatlikult, nii et valvuri ei näeks, koukis ta selle väljaheitest välja. Seejärel tuli kilekotike uuesti puhastada nii, et Gajauskase naine sai selle omakorda alla neelata ning nii kolooniast välja viia. Muud moodi ei saanud, sest kõik isiklikel kokkusaamistel käijad otsiti väga põhjalikult läbi. Rõve, aga muud võimalust polnud. See oli nende luuletuste hind.<br />Perm-36 poliitvangide kolooniast viidi viimased poliitvangid üle 50 kilomeetrit eemal asunud Perm-35 üle 1987. aastal peale Nõukogude riigi viimase juhi Mihhail Gorbatšovi lubadust, et poliitvangide kinnipidamiskohad suletakse. Perm-35 ja samuti lähedal asunud Perm-37 kolooniates istusid nad muidugi edasi kuni Nõukogude riigi lõpliku lagunemiseni. Need kaks kolooniat tegutsevad siiani edasi, aga nüüd istuvad seal tavalised kriminaalkurjategijad.<br /><br />VIDEO,MIS ON TEHTUD KOLOONIA KARTSAS<br />Kõigepealt on näha kartsa kongi. Näha on ka mu giidi Leonid Obuhhovi. Lõpus näeb videolt, milline nägi välja kartsa duširuum...<br /><br /><iframe width="425" height="349" src="http://www.youtube.com/embed/j8dln2UagAk?hl=en&fs=1" frameborder="0" allowfullscreen></iframe><br /><br />„Permi kolmnurgas“ ehk poliitiliste vangide kolooniates kinni istunud eestlased:<br />Koloonias Perm-36<br />Nõukogudevastase propaganda eest istusid:<br />Toomas Lapp, vahistati 1969. aastal, mõisteti vangi viieks aastaks;<br />Villu Saart, vahistati 1970. aastal, mõisteti vangi 4,5 aastaks;<br />Kalju Mätik, vahistati 1974. aastal, mõisteti vangi kuueks aastaks, Perm-36 toodi 1976. aastal;<br />Tiit Madisson, vahistati 1980. aastal, mõisteti vangi neljaks aastaks, Perm-36 toodi 1983. aastal (istus enne Perm-37-s);<br />Viktor Niitsoo, vahistati 1980. aastal, mõisteti vangi kaheks aastaks, Perm-36 toodi 1981. aastal;<br />Mart Niklus, vahistati 1980. aastal, mõisteti vangi kümneks aastaks, sest tal oli see teistkordne karistus. Perm-36 toodi 1981. aastal, 1987. aasta detsembris vabastati armuandmisega;<br />Enn Tarto, vahistati 1983. aastal, mõisteti vangi kümneks aastaks, sest tal oli see teistkordne karistus. Perm-36 toodi 1984. aastal, 1987. aasta detsembris vabastati armuandmisega.<br />Lisaks toodi 1970-ndatel sinna üle „kodumaa reetmise ja terrorismi“ eest süüdimõistetud <br />Tõnu Haavastik, vahistati 1950. aastal, mõisteti vangi 25 aastaks. <br />Lisaks istusid kolooniates Perm-35 ja Perm-37 Nõukogudevastase propaganda eest:<br />Mati Kiirend,<br />Arvo Pesti,<br />Ahti Sisas,<br />Heiki Ahonen.<br />Perm-35 toodi 1970-ndatel üle „kodumaa reetmise ja terrorismi“ eest süüdimõistetud:<br />Harald Kivilo, vahistati 1957, mõisteti vangi 25 aastaks;<br />Olev Turu, vahistati 1957. aastal, mõisteti vangi 25 aastaks;<br />Meinhard Mägi, vahistati 1961. aastal, mõisteti vangi 15 aastaks;<br />Ülo Suviste, vahistati 1966. aastal, mõisteti vangi 12 aastaks.<br />Allikas: Perm-36 koloonia-muuseumi teaduslik juhataja Leonid Obuhhov.Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-27322431327740652892011-09-18T12:43:00.001+03:002011-09-18T19:45:35.265+03:00Reisimise talumatust aeglusest Venemaal – 14 tundi Elistast kõigest 2500 km kaugusele PeterburiRäägin isikliku kogemuse põhjal minu arust hea näite sellest, kui keeruline on Venemaa elanikul reisida, kui ta elab suurematest keskustest eemal. Põhineb mu eilses sõidul Kalmõkkia pealinnast Elistast Peterburi.<br />Elista on üsna suure, kuigi vaese vabariigi pealinn Vene Föderatsioonis. Kalmõkkia asub jämedalt võttes Kesk-Venemaal. Aga et sealt pääseda Venemaa suuruselt teise linna Peterburi, mis jämedalt võttes asub 2500 km kaugusel, võttis mul aega 14 tundi!<br />Elistast käib lennuk ainult Moskvasse. Lähim võimalus Peterburi lennata oli Volgogradist, Astrahanist ja Mineralnõie Vodõst, mis kõik asuvad 350-400 km kaugusel Elistast. Mulle sobis eile ajaliselt kõige paremini õhtune lennuk Minerlnõie Vodõst. Mis seal salata, valisin selle reisi – viimaste õnnetuste taustal Venes-, kuna vedaja tundus kõige usaldusväärsem, Peterburi suurim lennufirma Rossija. <br />Kell 6.50 istusin Elistas marsruuttakso peale. Kell 11 olin Stavropolis. Sõidetud oli 280 km. Pilet maksis 410 rubla ehk 10 eurot. Sama palju kui maksab bussipilet 100 km lühema sõidu eest Tallinnast-Tartusse. <br />Stavropolis pidin bussiga sõitma linna teise otsa, kust väljusid bussid Põhja-Kaukaasia suunas. Pilet 11 rubla (25 eurosenti) ja 40 minutit sõitu.<br />Kell 12 sain Jessentukisse sõitvale marsruuttaksole, pool kolm olingi juba Minerlnõie Vodõs. Kokku läks veidi rohkem kui 400 km läbimiseks 7,5 tundi. <br />Lennuk Peterburi väljus kell kuus ja kell üheksa olingi juba Peterburis! Kulus terve päev, et jõuda tegelikult vaid kolmetunnise lennusõidu kaugusele, kui oleks Venemaal normaalne lennuliiklus. Selles mõttes on Venemaal inimeste reisimine ikka väga raske ja piiratud, ma pean silmas väljapoole suuri keskusi.<br />MinVodõst lendasin Peterburi An-148-100. Polnudki selle suhteliselt uue Vene mudeliga varem lennanud. Muljed positiivsed. Tegemist on sisuliselt ainsa peale Nõukogude aega loodud uue lennukiga Veneja Ukraina koostöös. 70-kohalist lennukit on tänaseks välja lastud vist vaid kümmekond tükki. Ega neid väga tihti just ei kohta. Veidi väiksem lennuk,kui see uus Vene lennukitööstuse uhkus Sukhoi Superjet.<br />Väike detail, mis näitab, et vene inimestel on viimaste õnnestuste taustal lendamise ees vist ikka väike hirm. Kui meie Annuška Piiteris maandus, siis tegi rahvas ikka väga kõva aplausi. Palju kõvema, kui tavaliselt olen lennukis kuulnud. Keegi karjus mu selja taga isegi „bis-bis!“ <br />No ega nüüd nii suur loterii lendamine Venemaal ka ei ole! Lennake tuntud kompaniidega ja vältige nurgataguseid liine. Ma ausalt öeldes ei teagi nüüd, et kui näiteks Elistast oleks lennanud Peterburi mõni väike kompanii vana Jak-iga, kas ma oleks valinud selle reisi. Tegelikult vist ikka oleks, et aega võita… Pealegi nagu ma ka juba kirjutasin, siis kõik viimased lennuõnnetused Venemaal on juhtunud ikkagi pilootide süül, mitte pole tehnika äkitselt ära lagunenud. Aga eks see mõjub muidugi psühholoogiliselt.Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-37183449.post-33506199672409909932011-09-16T20:46:00.004+03:002011-09-16T20:54:27.132+03:00Budismi ja eestlastega pole Kalmõkkias kuigi popid lood<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-xLvoX4DH1rg/TnOLy0kNj_I/AAAAAAAADjU/3_JXksmyZ2A/s1600/elista-2%2B062.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-xLvoX4DH1rg/TnOLy0kNj_I/AAAAAAAADjU/3_JXksmyZ2A/s320/elista-2%2B062.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5653015662500351986" /></a> Budismiga Kalmõkkias on nii, et on kaks tõde. Elistas asuva Euroopa suurimas budistlikus kloostris (kalmõkid kutsuvad kloostrit „huruuliks“, fotol) rääkisid seal mediteerinud inimesed, et kõva religiooni taassünd käib, et kõikides rajoonikeskustes ja suuremates asulates on huruulid avatud ning üle poole kalmõkkidest käib seal. <br />Elista peahuruulis oli eile keskpäeval küll vaid seitse-kaheksa inimest palvetamas, teises linna huruulis oli üldse vaid üks inimene peale huruuli enda töötajate. Sestap tundub isiklikult mulle, et tõele on lähemal mu tuttav ajakirjanik, kes ütles, et tegelikult käivad vähesed. Umbes nagu Eestis 1990-ndate algul, et kirikus käimine oli hea toon ja inimesed käisid. Kalmõkid pidid ka peamiselt huruulis käima, et paluda õnnistust ärile, eksamitel jne ehk praktilisel põhjusel.<br />Eesti küladega Kalmõkkias on aga loo veel halvemad kui budismiga. Esto-Altais on küll külanimesse viide eestlastele jäänud, aga eestlasi seal ei ela. Esto-Haginskist on aga saanud rajoonikeskus nimega Jašalta. Seal elab veel umbes viis-kuus vanurit, kes on puhtaverelised eestlased ja saavad ka aru eesti keelest, pluss mõnikümmend, kelle ema või isa oli eestlane, nagu näiteks kohaliku rajoonivalitsuse kultuuriosakonna juhataja Maria Evaldi tütar Bomm, sündinud Veiderman. Bomm sellepärast, et tema mees on sakslane, keda elas ka sealkandis palju. Üksvahe olla Jašaltast isegi kord nädalas käinud otsebuss Hamburgi…<br />See-eest oli aga Ašaltai koduloomuuseumis enamus ekspositsioonist pühendatud eestlastele. Lisaks on asula uhkus 2000-ndate algul püstitatud Eesti Laskurkorpuse juhi, kindral Lembit Pärna monument. Pärn sündis nimelt Esto-Haginskis. <br />Eks ma kirjutan neist Kalmõkkia eestlastest pikemalt Päevalehes, nagu varem olen kirjutanud teistest endistest eesti küladest NSVL alal. Tore oleks kontakti saada mõne Kalmõkkia eesti küladest pärit inimesega, kes praegu Eestis elab. Kui keegi teab, andke mu soov sellisele inimesele edasi, las helistab Päevalehe sekretärile 6804 400. Suur aitäh ette juba!<br />Pean ennast veidi parandama mõnes asjas. Kirjutasin eelmises sissekandes, et kalmõkkia keelega pidi maal olema suhteliselt head lood. Mu tuttavad ajakirjanikud ja mõned veel aktiivsed inimesed jahutasid mu entusiasmi – ka maal pidi kohaliku keelega lood üha halvemad olema. Keel kaob, ka maal räägitakse kodudes üha rohkem vene keelt. Samas on kummaline see, et kui keel tasapisi taandub vene keele ees, pidi kalmõkkide rahvuslik eneseteadvus noorte seas peale teatud vaikelu hakkama taas vaikselt pead tõstma<br />Aga mis puutub kommentaaridesse jäetud väidet, et tegelikult olla kalmõkid vähemuses, siis kohalike ajakirjanike väitel see pole nii. Viimase 20 aasta jooksul on venelasi rohkem lahkunud, umbes nagu Põhja-Kaukaasiastki, aga mitte nii massiliselt. Kalmõkke pidi olema 50 protsendi ümber praegu, võib olla ka veidi vähem, aga arvuliselt kindlasti rohkem kui venelasi. (Samas – aitäh tähelepanu juhtimisele, et tõesti Peeter I valitses 300 aastat tagasi, mitte 400 aastat! Ei tea kuidas nii valesti arvutasin )<br />Kuna veidi kiire, siis vastan kiiresti küsimustele, mis eelmise loo kommentaaride all olid?<br />Peamised sissetuleku allikad? Kalmõkkia on alati olnud põllumajanduslik piirkond (lambad, veised). NSVL ajal oli siin tööstusest peamiselt ehitustööstus, kergetööstus, aga eelmise presidendi, 17 a valitsenud Kirsani ajal pandi kõik tööstus kinni ning lamba- ja veisekasvatus on ka alla käinud. Maal elatavad inimesed muidugi ikka veel sellega, aga Elistas on suur osa „büdžetnikel“ ja pensionäridel, ülejäänud sebivad kuidas oskavad. Keskmine ja väikeäri on siin veelgi nõrgem kui Venemaal üldiselt. Mu tuttavad väitsid, et neile Elistas tööd pole. Kolm neist vastasid, et nad on ametilt „Mänedžerid“. (!). „Aga Kalmõkkias pole meid vaja!“ Ei imesta. Siin on nagu Eestis 15 aastat tagasi, et kõik tahavad olla ja peavad end mänedžerideks.<br />Maavarad ja kaevandused? Kalmõkkia on ses suhtes suhteliselt vaene võrreldes teiste Venemaa regioonidega. Aga kuna asuvad Kaspia ääres, siis leidub naftat muidugi. Kergesti kättesaadav nafta pidi aga kehva kvaliteediga olema. Sügavamal pidi olema parema kvaliteediga, aga praegu ei kaevandata. Läbi Kalmõkkia jookseb muide suur naftatoru Kasahstanist, mille eest Kalmõkkia ei saa mingit „kalõmmi“. Nagu ka mitte ükski teine Vene regioon, kust juhe jookseb. Kogu papp läheb föderaalkassasse. See-eest aga Kalmõkkia ökoloogiliselt väga puhas kant.<br />Detsembri valimistel millist parteid eelistavad? Kirsan kindlustas Ühtsele Venemaale alati 70-75 protsenti. Uuel presidendil Orlovil (hoolimata nimest kalmõkk, see siin tavaline, et kalmõkkidel vene nimed) on ees kõva katsumus, sest leviva vaesuse tõttu ei saa ÜV populaarsus kindlasti mitte kasvanud olla…<br />Kuidas on neile mõjunud Kremli propaganda nii teles kui ajakirjanduses? Eks enamus ole selle alla neelanud, aga ilmuvad ka täitsa loetavad opositsioonilehed. <br />Kas venelastel (ja miks mitte ka teistel vähemusrahvastel) on ka Elistas oma linnaosad? Või muudes piirkondades mingid enklaavid? Väga ei pidavat olema, elavad üsna segunenult. Peamiselt elavad venelased siiski pealinnas Elistas. <br />Kui aega saan, siis panen rohkem pilte Elistast, praegu jõuan mõned panna…<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-NGH_cr13PkM/TnOMvICsOgI/AAAAAAAADjk/uxAglJQSre8/s1600/elista-2%2B097.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-NGH_cr13PkM/TnOMvICsOgI/AAAAAAAADjk/uxAglJQSre8/s320/elista-2%2B097.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5653016698520615426" /></a> Kalmõki kaunitar Elista peatänaval.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-JWDLsuo2bgk/TnOMSozp7WI/AAAAAAAADjc/ITH8bYK9CxE/s1600/elista-2%2B005.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-JWDLsuo2bgk/TnOMSozp7WI/AAAAAAAADjc/ITH8bYK9CxE/s320/elista-2%2B005.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5653016209099713890" /></a> Ostap Benderi monument Benderi avenüül Elista kõige uuema mikrorajooni korruselamu ees.Jaanus Piirsaluhttp://www.blogger.com/profile/15929795480981326063noreply@blogger.com0